Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
31.03.2022. a, Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-130511
Tsiviilasi
Osaühing Investhaus Pluss hagi R. R. nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing Investhaus Pluss (registrikood 10900035; asukoht Kirde tn 14, Tallinn, 11623, Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: Stefani Isotamm (InvestÕigus OÜ; e-post: [email protected]);
esindajad
vastu võlgnevuse
Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post) Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses
vahel 28.03.2022.a
1.1 R. R. tasub Osaühingule Investhaus Pluss 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot maksegraafiku alusel järgnevalt: R. R. tasub igakuiselt osamakseid suuruses 64 eurot kuus. Esimese osamakse tähtaeg saabub 10.04.2022 ja viimase osamakse tähtaeg saabub (juhul kui kõik osamaksed on sooritatud nõuetekohaselt) 10.07.2022 summas 63 eurot. 1.2 R. R. sooritab igakuised maksed Osaühingu Investhaus Pluss pangaarvele EE812200221023062574 või sularahas. 1.3 Kostja poolt teostatud makseid arvestab hageja tasutuks vastavalt Võlaõigusseaduse § 88 lg 8-le ning arvestab, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. 1.4 Juhul kui kostja ei täida kompromisslepingu punktis 1.1. nimetatud osamaksete tasumise kohustust nõuetekohaselt ja on hilinenud osamakse tasumisega vähemalt 5 kalendripäeva, on kostja kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse põhisummalt (summas 240 eurot) ja riigilõivult (summas 75 eurot) viivist 0,0657% päevas
tähtaegselt tasumata summalt. Ükskõik millise kompromisslepingu punktis 1.1. nimetatud makse hilinemise korral (üle 5 kalendripäeva) loetakse kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks.
Osaühing Investhaus Pluss esitas 30.09.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. R. 188,53 euro saamiseks. Kohus tegi 05.10.2021. a R. R. makseettepaneku, millele viimane esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 10.11.2021. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 17.11.2021. a esitas Osaühing Investhaus Pluss Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Põlva majas oma nõude R. R. vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 240 eurot, millest 120 eurot on põhivõlg ja 120 eurot 17.11.2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja 09.12.2020.a S. R. võlatunnistuse, milles tunnistas S. R. ees nõuet summas 180 eurot ning kohustus selle tasuma hiljemalt 07.01.2021. a. Võlatunnistuses lepiti kokku ka viivistes ja leppetrahvides juhuks, kui kostja ei peaks tunnistatud võlgnevust nõuetekohaselt tagastama. Kostja nõuet tähtaegselt ei täitnud ja S. R. loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Kohus võttis hagi 22.11.2021. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja R. R. esitas 20 01.2022. a kohtule kirjaliku vastuse koos lisadega. Kostja teatas vastuses järgnevat: „Ma ei võtnud selle ettevõtte käest laenu ta küsis sama moodi pikketust raha 20 euri mis selle firma lehel on“. Kohus määras asjas kohtuistungi, et selgitada asjaolusid ja kostja vastuväiteid ning arutada pooltega asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Kohtuistungi toimumise ajaks määrati 09.03.2022. a. 08.03.2022. a teatas kostja kohtule, et ta on haige ja ei saa istungile tulla. Kostja avaldab lisaks: „palun lõpetage ära see asi, vahet pole kuidas maksma hakkan“. Seoses sellega, et kostja teatas kohtuistungile mitteilmumisest, otsustas kohus istungi tühistada. Kohus andis pooltele tähtaja esitada oma menetluskulude nimekirjad hiljemalt 15.03.2022. a ja teatas kohtuotsuse kohtukantselei kaudu avalikult teatavaks tegemise aja - 01.04.2022. a. 28.03.2022. a esitasid pooled kohtule samal päeval sõlmitud kompromisslepingu.
Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada.
TsMS § 430 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissilepingus puudub kokkulepe menetluskulude kandmise kohta, seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel võimalik hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot tagastada. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kui hageja soovib riigilõivust poole tagastamist, tuleb kohtule vastav avaldus esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.