Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Alimak Group Management AB hagi Viking Cranes OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. märtsi 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Viking Cranes OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
272 302,60 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Alimak Group Management AB (Rootsi esindajad ringkonnakohtus registrikood 556064-1739), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja Viking Cranes OÜ (registrikood 11875470) lepinguline esindaja Kerli Kaasik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 29. märtsi 2021 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Viking Cranes OÜ kanda. Välja mõista Viking Cranes OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 1240 eurot Alimak Group Management AB kasuks.
5.Viking Cranes OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Alimak Group Management AB-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Alimak Group Management AB (hageja) esitas 09.08.2019 Harju Maakohtule hagi Viking Cranes OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 205 684 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 50 163,92 eurot ja edasiulatuva viivise alates 10.08.2019 seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hageja gruppi kuuluvalt äriühingult Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changshu) Co Ltd (edaspidi Alimak Hek) 10 TCL seadet (lifti) koos lisadega, mille eest pidi kostja maksma Alimak Hekile kokkulepitud tasu. Alimak Hek tarnis kostjale seadmed vastavalt kokkuleppele ning esitas nende eest tasumiseks arve nr CN16-C-C004 summas 61 817 eurot maksetähtajaga 05.06.2016 ja arve nr CN16-C-C005 summas 143 867 eurot maksetähtajaga 11.08.2016. Kostja arveid ei tasunud. Alimak Hek loovutas hagejale arvetest tuleneva nõude kostja vastu kogusummas 205 684 eurot (61817+143867) koos kõrvalnõuetega. Vastus hagile
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et on omandanud nõude ning on seega õigustatud nõuet esitama. Kostja on hagejale selgitanud, et kostja ei ole kunagi mingeid seadmeid tellinud ja puudub vastav müügileping. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale on kaup üle antud. Vähemalt üks arvest tulenev nõue on hagiavalduse esitamise hetkeks aegunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 29.03.2021 otsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 205 684 eurot, seisuga 09.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 50 163,92 eurot ja alates 10.08.2019 viivise arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni seadusjärgses määras, kuid kokku mitte rohkem kui 155 529,08 eurot.
5.Maakohus leidis, et käesolevale vaidlusele kohaldub CISG ning CISG-is reguleerimata küsimustes Eesti õigus. Pooled on CISG-i kohaldumisega nõustunud. Kohus luges võlakohustuse üleandmise aktiga (tlk 39, tõlge 40), Alimak Heki kirjaliku kinnitusega (tlk 111, tõlge lk 112) ja Alimak Heki seadusliku esindaja kinnituskirjaga (tlk 175, tõlge 176) tõendatuks, et Alimak Hek loovutas kostja vastu arvetest nr CN16-C-C004 ja nr CN16-CC005 tulenevad nõuded kokku 205 684 eurot koos kõrvalnõuetega hagejale.
6.Hageja on seisukohal, et kostja tellis Alimak Hekilt 10 TCL seadet (tornkraana liftid) koos lisadega. Maakohtu hinnangul on kostja pakkumust allkirjastades selle aktsepteerinud. Kohus luges hinnapakkumisega (tlk 5-5 pöördel, tõlge tlk 42-43 pöördel) tõendatuks, et kostja tellis 10 TCL seadet koos lisadega. Kostja seaduslik esindaja ER kinnitas 29.10.2020 istungil vande all antud ütlustega, et pakkumusel on tema allkiri. Kohtu hinnangul ei ole kostja usutavaks muutnud asjaolu, et kostja võttis hinnapakkumise allkirjastamist vaid pakkumisena, kuna pakkumuse viimasel lehel enne kostja esindaja allkirja on suuremas šriftis selge viide, et pakkumusele kohaldatakse Alimak Heki tingimusi ja väiksemas šriftis, et pakkumusele kohaldatakse ostu-müügilepingu tingimusi, mis edastatakse päringu alusel. Kostja esindaja sõnul pidas ta hageja esindaja JPM-ga pool aastat liftide osas läbirääkimisi (tlk 134 pöördel 00:07:04). Kostja esindajat viidi Rootsi lifte vaatama (tlk 134 pöördel 00:13:56). Samuti kinnitas seaduslik esindaja, et pakkus hageja finantsosakonnas kellelegi, et tehku arve Ehitustehnikale ja nad maksavad ära (tlk 135 pöördel, 00:27:38). Kostja seadusliku esindaja 24.11.2007 ning 09.03.2018 e-kirjad kinnitavad kostja soovi 6 TCL seadme omandamiseks. Kohus leidis, et tõendid kogumis kinnitavad, et kostja tellis Alimak Hekilt 10 TCL seadet. Kohus leidis, et pakkumusega nõustumisega tuleb lugeda kostja ja Alimak Heki vahel ostu-müügileping sõlmituks.
7.Kohtu hinnangul ei ole usutav kostja seadusliku esindaja vande all antud seletus selle kohta, et tegelikult soovis ta pakkumust Ehitustehnika OÜ-le. Ehitustehnika OÜ nimi ei nähtu pakkumusest ega ühestki e-kirjast. Samuti ei ole kostja peale seadmete saamist teatanud Alimak Hekile, et kostja kaupa ei soovinud, või et kaup saadeti valele äriühingule. Selliseid väited esitas kostja esmakordselt kohtumenetluses. Tunnistajad BUL ja JS kinnitasid (tlk 137-138 pöördel), et hageja ja kostja esindajate vahel oli kauba tellimisel ja hiljem tasumise kokkuleppimisel juttu vaid kostjast, mitte Ehitustehnika OÜ-st.
8.Vastavalt CISG artiklile 30 on müüja peamiseks kohustuseks tarnida kaup, anda üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõigus. Ostja peamiseks kohustuseks on CISG artikli 53 kohaselt tasuda kauba hind ja võtta kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja konventsiooni nõuetega. Kohus luges Alimak Heki saatelehega nr CNSE298392 ET (tlk 77 pöördel, tõlge lk 44-44 pöördel), kostja seadusliku esindaja ütlustega ja pakkumusega tõendatuks, et kostja sai vaidlusalused tornkraana liftid kätte registrijärgsel aadressil Salve tn 3a, Tallinnas. Pakkumuselt (tlk 5, 42) ja veokirjalt (tlk 7-7 pöördel, tõlge lk 44-44 pöördel) nähtuvalt tellis kostja seadmed enda territooriumile Salve 3a, Tallinnas. Kostja seadusliku esindaja selgituste kohaselt tõi ta seadmed Ehitustehnika OÜ territooriumile ja võttis 4 lifti kasutusele, teistelt liftidelt võeti varuosasid (tlk 134 pöördel, 135; 00:13:56; 00:15:48; 00:23:37). Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et kostja registrijärgsel aadressil on
registreeritud ja hoiab tellitud kaupa ka mõni teine äriühing, ei tähenda, et vaidlusaluse kauba oleks tellinud või kätte saanud mõni teine kostja seaduslikule esindajale kuuluvatest ühingutest.
9.Kohus leidis, et arvete kättesaamist tõendavad kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, mille kohaselt ei saanud ta esitatud arvet käsitleda alusdokumendina, kuna seal oli lihtsalt kirjas Viking Cranes. Palus arve teha ümber Ehitustehnikale (tlk 135; 00:17:30). Esindaja ütlustest tuleneb, et kostja sai arved kätte, kuid leidis, et need tuleb esitada teise äriühingu nimele. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja sai nõude loovutaja Alimak Heki ja hageja e-kirjad kätte, on tõendatud kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (tlk 136), mille kohaselt on ta lisaks lieber.ee e-postile kasutanud ka XXX aadressi alimakhek.com-iga suhtlemiseks. Alimak Hek ja hageja saatsid kostjale korduvalt e-kirju (tlk 95-108), milles nõudsid TCL seadete eest tasumist. Kostja ei ole viidatud e-kirjadele vastanud ja märkinud, et ei oleks arveid saanud.
10.Seonduvalt aegumise vastuväitega luges maakohus JS (tlk 136 pöördel; 01:40:55) ja BUL (tlk 138; 02:50:01) ütlustega tõendatuks, et poolte esindajad kohtusid viimati 04.04.2018. Samuti luges kohus viidatud tunnistajate ütlustega (tlk 137, lk 138 pöördel; 01:47:24, 01:48:18, 03:08:21, 03:10:45) tõendatuks, et kostjaga saavutati kokkulepe nelja lifti tagastamiseks Prantsusmaale ja ülejäänud liftide eest tasumises alates 2018. a aprillist 5200 eurot kuus. Vaidlus puudub selles, et kostja lifte Prantsusmaale tagastanud ei ole. Kuivõrd CISG ei reguleeri nõude aegumist, siis tuleb nõude aegumise hindamisel lähtuda TsÜS-ist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 158 lõikele 1 ja 2 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Tulenevalt TsÜS § 167 lõikest 1 peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda.
11.Kohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Kuivõrd hageja arvete tasumise tähtajaks oli 05.06.2016 ja 11.08.2016, siis nõuded hakkasid aeguma 06.06.2016 ja 12.08.2016. Hageja esitas hagi kohtusse 09.08.2019. Seega on küsimus selles, kas aegunud on hageja arvest nr 15TCL0005-1 tulenev nõue, mille tasumise tähtajaks oli 05.06.2016. Hageja arve nr 15TCL0005-2 tasumise tähtajast ei olnud hagi esitamiseks möödunud kolme aastat, seega ei ole nimetatud arve aegunud. Kohus leidis, et ka arvest nr 15TCL0005-1 tulenev nõue ei ole aegunud, kuna kohus loeb tunnistajate JS ja BUL ütlustega tõendatuks, et hageja arvetest tulenevate nõuete aegumine katkes hiljemalt 04.04.2018 ja algas uuesti 05.04.2018, kuna poolte läbirääkimistel kostja seaduslik esindaja tunnustas nõuet. Kostja seaduslik esindaja on nõuet tunnustanud ka 24.11.2017 ja 09.03.2018 e-kirjades (tlk 98-100 pöördel).
12.Alternatiivselt leidis kohus, et kui hageja nõude aegumine ei katkenud, siis aegumine peatus hageja ja kostja vahel peetud läbirääkimiste toimumise ajaks. Kohus nõustus, et hageja nõude aegumine oli peatunud üle kolme kuu, s.o alates 23.11.2017, mil hageja alustas kostjaga tasumise läbirääkimisi kuni 04.04.2018, mil pooled kohtusid ja leppisid kokku osalises liftide tagastamises ja tasumise maksegraafikus, mida kostja ei täitnud.
13.Osundatust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud ja kostja on kohustatud kooskõlas CISG artikliga 53 müüdud kauba eest tasuma kokku 205 684 eurot.
14.Tulenevalt CISG artiklist 78, kui pool on hinna tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente. Kuivõrd CISG viivise määra ei reguleeri. kohaldab kohus viivise määra ja edasiulatuva viivise väljamõistmisel VÕS-i sätteid. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks 09.08.2019 seisuga välja viivise 50 163,92 eurot ja edasiulatuva viivise alates 10.08.2019 seadusjärgses määras.
15.Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 13 453,66 eurot (riigilõiv 2700 eurot, tõlkekulud 865 eurot, dokumendi saamise kulu 9 eurot, esindajakulud 9879,66 eurot) koos viivisega seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsusele esitas 28.04.2021 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt jäeti hageja tunnistajad enne ütluste andmist nõuetekohaselt hoiatamata, mistõttu rikkus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 262 lõiget 2. Maakohus ei hoiatanud tunnistajaid enne ütluste andmist teadvalt valeütluste andmise eest. Seega tugineb otsus olulises ulatuses lubamatutel tõenditel. Lisaks rikkus kohus 29.10.2020 istungil poolte võrdsuse põhimõtet ning andis hagejale keset asja sisulist läbivaatamist võimaluse esitada täiendavad tõendeid nõude omandamise kohta. Kostja on seisukohal, et asja sisulisel läbivaatamisel saab tugineda vaid nendele tõenditele, mida eelmenetluses esitati.
18.Maakohus asus seisukohale, et pakkumise allkirjastamisega sõlmiti müügileping, kuid selle seisukoha põhjendustes tugines maakohus asjaoludele, mis ei olnud kooskõlas ühegi tõendiga. Kostja eitas algusest peale kauba tellimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tellimuse teinud. Seega hindas maakohus vääralt pakkumust ning tegi selle pinnalt oluliselt ebaõigeid järeldusi.
19.Üks argument, millele maakohus tugines oli mh see, et pakkumisel oleva kirje kohaselt kohaldati pakkumusel Alimak Heki tingimusi ja ostu-müügilepingu tingimusi, mis edastatakse päringu teel. Viidatud tingimusi tõendina kohtule ei esitatud ning nende tingimuste sisu ei ole teada. Teadmata tingimuste sisu, ei saanud kohus asuda seisukohale, et tulenevalt tingimuste kohaldumisest tuleb pakkumuse allkirjastamist käsitleda
müügilepingu sõlmimisena. Lisaks ei tuginenud kumbki pool menetluses väitele, et pakkumus on müügileping põhjusel, et neile kohaldatakse Alimak Heki tingimusi.
20.Kohus on oluliselt vääralt tõlgendanud kostja juhatuse liikme ER antud seletusi. Kohus on viidanud ER seletusele selles, et kostja esindaja pidas JPM-ga läbirääkimisi ja palus teha arve Ehitustehnika OÜ-le. Sellest järeldas kohus, et kostja sõlmis kauba ostuks lepingu, kuid see järeldus on sisult vale. Kohus jättis arvesse võtmata ER selgitused selles, et algseid läbirääkimisi peetigi Ehitustehnika OÜ nimel ning müüjat esindas JPM. JPM kohtus üle ei kuulatud ning puudusid tõendid selle kohta, et läbirääkimiste tegelik pool oli kostja. Kohus on alusetult asunud seisukohale, et hilisemad läbirääkimised, kus üritati leida erinevaid variante, mida tellimata kaubaga edasi teha, on tõendiks selle kohta, et kostja sõlmis müügilepingu. Hageja tunnistajad BUL ja JS osalesid vaid sündmustes, mis järgnesid tellimata kauba saatmisele. Sel põhjusel ei saanud kohus nimetatud tunnistajate ütluste alusel teha järeldusi algse väidetava ostutellimuse ja müügilepingu sõlmimise kohta.
21.Argumenteerimata on kohtu järeldus, et kostja 24.11.2007 ning 09.03.2018 e-kirjad kinnitavad kostja soovi 6 TCL seadme omandamiseks. Otsusest ei selgu, kuidas kohus taolisele järeldusele jõudis. Kohus ei ole tuvastanud, millise äriühingu nimel kostja juhatuse liige e-kirjad edastas. Lisaks on kohus jätnud arvestamata, et 24.11.2007 e-kiri koostati ajal, mil hageja oli juba tellimata kauba kostjale saatnud ning ER üritas hagejaga leida sobivaid kokkuleppeid, mida tellimata kaubaga edasi teha. Üheks võimaluseks oligi, et saadetud 10st seadmest omandataks 6, kuid siinkohal tuleb arvestada ER poolt järjepidevalt väljendatud seisukohta, et seadmeid sooviti omandada Ehitustehnika OÜ-le, kelle nimelt ka algselt läbirääkimisi peeti. Eeltoodud põhjustel ei ole kohtu viidatud e-kirjade alusel võimalik teha järeldusi selle kohta, kas müügileping kostjaga sõlmiti, kuivõrd e-kirjade eesmärk oli hoopis midagi muud. Tõendid selle kohta, et kostja oleks tollist kauba vastu võtnud, puuduvad.
22.Arvete esitamise aeg on tuvastamata, mistõttu on ebaõige kostjalt välja mõistetud viivis 09.08.2019 seisuga. Hageja ei selgitanud, millal ta kostjale arved edastas. Hageja esitatud arvetest nähtub, et maksja nimeks on märgitud Viking Cranes, mitte Viking Cranes OÜ. Sellisel moel väljastatud arve ei vasta käibemaksuseaduse § 37 lg 7 p 2 nõuetele ning sellist arvet ei saanud kostja tasuda isegi siis, kui ta oleks tunnistanud oma maksekohustust.
23.Kostja ei nõustu ka kohtu käsitlusega aegumisest. Kohus on alusetult asunud seisukohale, et peale tarnimata kauba saatmist peetud läbirääkimised peatasid aegumise. Selline seisukoht oleks olnud õige vaid tingimusel, kus kostja oleks tunnistanud maksekohustust ning otsinud hagejaga kokkulepet. Paraku oli läbirääkimiste sisuks see, mida teha tellimata kaubaga, mis juba iseenesest tähendab nõude mittetunnistamist. Kui ER tegi ettepaneku, et Ehitustehnika OÜ ostab saadetud kaubast ära 6 seadet, siis ei toonud see kaasa väidetava nõude aegumise peatumist. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidles apellatsioonkaebuse vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda.
26.Kostja leiab, et kohus ei oleks tohtinud tunnistajate JS ja BUL ütlusi arvesse võtta, kuna maakohus ei hoiatanud neid enne ütluste andmist nõuetekohaselt. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 262 lg 2 kohaselt hoiatatakse vähemalt neljateistaastast tunnistajat ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Tsiviilasjast nähtuvalt on tunnistajad hoiatuse teksti allkirjastanud, kuigi pärast ütluste andmist, mitte enne ütluste andmist. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist menetlusõiguse normi sellise rikkumisega, mis annaks aluse jätta tunnistajate ütlused arvesse võtmata.
27.Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud maakohtu lõppjäreldus, et lepingu sõlmimine Alimak Heki ja kostja vahel 10 TLC seadme (lifti) müügiks on tõendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on Alimak Hek teinud Viking Cranes’ile 10 lifti müügipakkumise, mille kostja juhatuse liige ER on allkirjastanud Viking Cranes’i nimel (I kd tl 5-6, 42-43). ER maakohtus vande all seletusest nähtub, et ta ütles müüja esindajale, et võtab 10 lifti Ehitustehnika OÜle ära. Samuti selgitas ER vande all, et kui ta oleks teadnud, et liftid on halva kvaliteediga, ei oleks ta neid tellinud. Seega nähtub ER seletusest, et ta tellis Alimak Hekilt 10 lifti. Samas ei tõenda tsiviilasjas esitatud tõendid, et ta tellis liftid Ehitustehnika OÜ nimel, mitte kostja nimel. Selle kinnituseks ei ole kostja esitanud muid tõendeid peale kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse. Ka tunnistajate JS ja BUL ütlustest järeldub, et nende hinnangul esindas ER Viking Cranes’i. Asjaolu, et JS ja BUL ei osalenud lepingu sõlmimise protsessis, vaid hilisematel läbirääkimistel, ei tähenda, et nende ütluste pinnalt ei saa koosmõjus teiste tõenditega teha järeldusi selle kohta, kes on lepingu pool. Põhjendatud ei ole kostja väide, et kuna pakkumises on viidatud üksnes Viking Cranes’ile, siis on teadmata, kas pakkumine tehti Viking Cranes OÜ-le, Viking Cranes UAB-le või Viking Cranes SIAle. Pakkumises on viide äriühingu Eesti aadressile, millest järeldub, et see tehti Eestis registreeritud äriühingule. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et pakkumise saajaks võis olla Lätis või Leedus registreeritud äriühing. Kostja väide, et pakkumises märgitud Alimak Heki tüüptingimusi ei ole tsiviilasja materjalidesse lisatud, ei tähenda, et lepingu sõlmimist Alimak Heki ja kostja vahel ei saa lugeda tõendatuks.
28.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostja on kauba vastu võtnud. See on tõendatud saatelehega, milles on kauba saajaks nimetatud Viking Cranes (I kd tl 7, 44), ja kostja seadusliku esindaja ER seletusega, mille kohaselt tõid nad liftid Ehitustehnika OÜ territooriumile, millest 4 on kasutusele võetud ning teistelt liftidelt võeti võib olla varuosasid. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja lasi seadmed viia Ehitustehnika OÜ territooriumile, ei tähenda kolleegiumi hinnangul, et kostja ei ole neid vastu võtnud.
29.Alimak Hek on esitanud kostjale 07.03.2016 arve summas 61 817 eurot maksetähtajaga 05.06.2016 ja 13.05.2016 arve summas 143 867 eurot maksetähtajaga 11.08.2016 (I kd tl 8-9, 45-46). Hageja esitas hagi kohtusse 09.08.2019. Seega ei ole viimase arvega seotud nõue aegunud ainuüksi juba seetõttu, et arve maksetähtajast hagi esitamiseni ei ole möödunud kolme aastat. Maakohus leidis õigesti, et ka esimese arvega seotud hageja nõue ei ole aegunud. Tunnistajate JS ja BUL ütlustega saab lugeda tõendatuks, et Alimak Heki esindajad ja kostja seaduslik esindaja ER kohtusid 04.04.2018 ning kostja lubas neli lifti tagastada Prantsusmaale ja ülejäänud liftide eest tasuda osamaksetena (vaidlus puudub, et nelja lifti Prantsusmaale tagastatud ei ole, samuti ei ole tasutud osamakseid). Põhjendatud on maakohtu järeldus, et seda lubadust saab käsitleda nõude tunnustamisena, mis katkestas nõude aegumise. Lisaks tõendavad kostja seadusliku esindaja 24.11.2017 ja 09.03.2018 ekirjad (I kd tl 98-100, 107-108), et Alimak Heki ja kostja vahel kestsid läbirääkimised nõude üle ning need kestsid vähemalt alates 24.11.2017. Seega oli perioodil 24.11.201704.04.2018 aegumine ka peatunud. Tõendatuks ei saa lugeda kostja väidet, et läbirääkimised toimusid Ehitustehnika OÜ-ga, mitte kostjaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud.
30.Kostja väidab, et ta ei saanud maksekohustust täita, kuna temale esitatud arvel ei olnud täiendit „OÜ“, vaid üksnes nimi Viking Cranes. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole puudusega, mis takistas kostjal aru saamast, kellele arve on esitatud. Samuti ei ole tegemist puudusega, mis oleks takistanud arvet tasumast.
31.Kostja leiab, et kuna tuvastamata on konkreetne aeg, millal arved esitati, siis on viivise arvestamise algusaeg ebaõige. Kolleegium märgib, et kostja seaduslik esindaja ER on vande all seletanud, et ta ei saanud arvet käsitleda alusdokumendina, kuna seal oli lihtsalt kirjas Viking Cranes. Ta palus teha arve ümber Ehitustehnika OÜ-le. Sellest järeldub, et kostja on arved kätte saanud. Kostja ei ole väitnud, et ta on saanud arved kätte hiljem, kui on arvete kuupäevad. Lisaks on kostja asunud seisukohale, et aegumistähtaeg hakkas kulgema arvel märgitud maksekuupäevast. Eeltoodust saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et kostja sai arved kätte arvetes märgitud kuupäevadel. Arvestades, et esimese arve osas algas viivise arvestamine alates 06.06.2016 ja teise arve osas alates 12.08.2016, siis leidis maakohus õigesti, et viivise suurus 09.08.2019 seisuga on kokku 50 163,92 eurot.
32.Kostja on seisukohal, et nõude omandamise tõendamisel saab tugineda üksnes eelmenetluses esitatud tõenditele, kuna maakohus andis hagejale 29.10.2020 istungil põhjendamatult täiendava tähtaja nõude omandamise kohta tõendite esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pärast 29.10.2020 istungit esitatud tõendeid tähelepanuta jätta. Hagejale täiendava tähtaja andmine tõendite esitamiseks ei pikendanud menetlust, kuna pooltele anti samal istungil ka tähtaeg seisukoha esitamiseks kohaldatava õiguse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses väiteid, mis annaksid aluse seisukohaks, et nõude omandamine hageja poolt on tõendamata.
33.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt vaidlustanud temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut.
35.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 2960 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt. Hageja esindajal on kulunud apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele 18,5 tundi järgmiselt: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs 4 tundi, kliendile menetlusliku olukorra selgitamine ja nõu pidamine 1,5 tundi, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 11 tundi, kliendile ülevaate andmine menetluslikust seisust ja menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta. Kostja leiab, et hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 6,5 tundi ja tunnitasu määr 140 eurot.
36.Arvestades apellatsioonimenetluse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja poolt tehtud toiminguid, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks järgnevalt: maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs kokku 2 tundi, kliendile menetlusliku olukorra selgitamine ja nõupidamine kokku 1 tund, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4 tundi, kliendile ülevaate andmine menetluslikust seisust ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku 0,75 tundi. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 7,75 tundi. Hageja esindaja tunnitasu määra 160 eurot (käibemaksuta) peab kohus põhjendatuks. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 1240 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.