Alimak Group Management AB hagi Viking Cranes OÜ vastu põhivõla 205 684 euro, viivise 50 163,92 euro ja alates 10.08.2019 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras
Tsiviilasja hind
13 468,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Alimak Group Management AB (registrikood 556064-1739; asukoht Brunkebergstorg 5, SE-111 51 Stockholm, Rootsi) Hageja esindaja: vandeadvokaat Tarmo Repp (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co; e-post [email protected]) Kostja: Viking Cranes OÜ (registrikood 11875470; asukoht Salve tn 3a, 11612 Tallinn; e-post xxx) Kostja esindaja: Sulev Tammemäe (Cavere Õigusbüroo, e-post: xxx)
Kohtuistung
01.03.2021
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp ning kostja lepinguline esindaja Sulev Tammemäe
RESOLUTSIOON:
1.Alimak Group Management AB hagi rahuldada.
2.Välja mõista Viking Cranes OÜ-lt Alimak Group Management AB kasuks põhivõlg 205 684 eurot, seisuga 09.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 50 163,92 eurot ja alates 10.08.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 155 529,08 eurot.
4.Välja mõista Viking Cranes OÜ-lt Alimak Group Management AB kasuks menetluskulud 13 453,66 eurot.
5.Välja mõista Viking Cranes OÜ-lt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Alimak Group Management AB kasuks kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Viking Cranes OÜ (kostja) tellis Alimak Group Management AB (hageja) gruppi kuuluvalt äriühingult Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd 10 TCL seadet lisadega, mille eest pidi kostja maksma Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd-le kokkulepitud tasu. Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd tarnis kostjale seadmed vastavalt kokkuleppele ja esitas nende eest tasumiseks kostjale arved: 1) nr CN16-CC004 summas 61 817 eurot, maksetähtajaga 05.06.2016; 2) nr CN16-C-C005 summas 143 867, maksetähtajaga 11.08.2016.
2.Kostja arveid ei tasunud. Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd loovutas kostja vastu arvetest tulenevad nõuded kokku 205 684 eurot koos kõrvalnõuetega hagejale, kes pidas kostjaga edasisi läbirääkimisi võlgnevuse osas.
3.Hageja saatis 05.07.2019 kostjale nõudeavalduse võla tasumiseks ja andis teada, et võlgnevuse tasumata jätmisel pöördub hageja enda õiguste kaitseks mh pankrotiavaldusega kohtusse. Kostja võlgnevust ei tasunud.
4.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 205 684 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist kokku 50 163,92 eurot (arvelt nr CN16-C-C004 perioodi 06.06.2016-09.08.2019 eest 15 711,14 eurot ja arve nr CN16-C-C005 perioodi 12.08.2016-09.08.2019 eest 34 452,78 eurot). Samuti nõuab hageja edasiulatuvat viivist alates 10.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastuväited
5.Kostja hagiavaldust ei tunnista. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sai Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd nõude omanikuks ja on õigustatud nõuet esitama.
6.Kostja vastas hageja 05.07.2019 nõudekirjale 12.07.2019 ja selgitas, et kostja ei ole kunagi hagejalt mingeid seadmeid tellinud, puudub vastav ostu-müügileping. Kostja nõudis kirjas hagejalt tellimust, ostu-müügilepingut, väidetavalt tasumata arveid ja dokumentatsiooni vara üleandmise kohta, kuid hageja kostjale nõutud dokumente ei esitanud.
7.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale kauba üle andnud ja edastanud kostjale arved.
8.Samuti leiab kostja, et arvete tasumise tähtajaks oli 05.06.2016 ja 12.08.2016 ning hagi on esitatud kohtusse 09.08.2019. Seega on nõue aegunud. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et Alimak Group Management AB-st JPM ja HS ning Viking Cranes OÜ juhatuse liige ER suhtlesid omavahel, suhted olid väga head (t.lk 134 pöördel-135; 00:07:04, 00:16:41).
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas: 1) hagejal on nõudeõigus, s.t kas hageja on nõude omandanud Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd-lt; 2) kostja on hagejalt tellinud 10 TCL seadet lisadega; 3) hageja on kostjale kauba kätte toimetanud; 4) hageja on kostjale esitanud arved: nr CN16-C-C004 ja nr CN16-C-C005; 5) hageja nõuded on aegunud.
12.Kohalduv õigus
12.1.ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) artikli 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides kui need riigid on kokkuleppivad riigid või kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust.
12.2.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas nad sõlmisid 30.11.2015 ostumüügilepingu. Nõude esialgne omanik Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd asub Hiina Rahvavabariigis, hageja asub Rootsi Kuningriigis ning kostja Eesti Vabariigis. Kõik riigid on liitunud CISG-iga. Seega kohaldub käesolevale vaidlusele CISG ning CISG-is reguleerimata küsimustes Eesti õigus. Pooled on CISG-i kohaldumisega nõustunud (t.lk 142 ja 147).
13.Hageja nõudeõigusest
13.1.Hageja on seisukohal, et on omandanud nõude kostja vastu teiselt hagejaga samasse kontserni kuuluvalt ühingult.
13.2.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et sai Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd nõude omanikuks ja on õigustatud nõuet esitama.
13.3.Kohus loeb võlakohustuse üleandmise aktiga (t.lk 39, tõlge 40), Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd kirjaliku kinnitusega Eestis Viking Crane 15TCL0005- 10 TCL masinate kohta (t.lk 111, tõlge lk 112) ja Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd seadusliku esindaja kinnituskirjaga (t.lk 175, tõlge 176) tõendatuks, et Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd loovutas kostja vastu arvetest nr CN16-C-C004 (07.03.2016, summas 61 817 eurot; t.lk 8, tõlge 45) ja nr CN16-C-C005 (13.05.2016, summas 143867 eurot; t.lk 9, tõlge 46) tulenevad nõuded kokku 205 684 eurot koos kõrvalnõuetega hagejale. Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd registrikaardiga (t.lk 178, tõlge 179) loeb kohus tõendatuks, et seaduslikuks esindajaks on YY. Registrikaardi väljatrükiga (t.lk 179, tõlge 179) ja teavitusega (t.lk 181, tõlge 182) loeb kohus tõendatuks, et Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd muutis nime ja uueks nimeks on Alimak Group Vertical Access Equipment (Changshu) Co Ltd.
13.4.Kohus nõustub hagejaga selles, et vastavalt Hiina Rahvavabariigi lepinguõiguse artiklile 32 (t.lk 151 pöördel, osaline dokumendi tõlge t.lk 147 pöördel) regulatsioonile on lubatud dokumendi kinnitamine allkirja või templiga. Vastavalt artiklile 79 (t.lk 155, osaline dokumendi tõlge t.lk 147 pöördel) on nõuete osaline või täielik loovutamine lubatud ja artikli 81 kohaselt lähevad koos põhinõudega üle ka kõrvalnõuded (t.lk 155 pöördel, osaline dokumendi tõlge t.lk 147 pöördel).
14.1.Hageja on seisukohal, et kostja tellis hageja gruppi kuuluva Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd-lt 10 TCL seadet (tornkraana liftid) koos lisadega, mille eest pidi kostja tasuma kokkulepitud tasu.
14.2.Kostja leiab, et vastas hageja 05.07.2019 nõudekirjale 12.07.2019 ja selgitas, et kostja ei ole kunagi hagejalt mingeid seadmeid tellinud.
14.3.CISG artikli 14 punkti 1 kohaselt on konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Vastavalt artikli 15 punktile 1 jõustub ofert, kui adressaat on oferdi kätte saanud. Tulenevalt artikli 18 punktist 1 on aktsept oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga.
14.4.Kohtu hinnangul on hageja teinud oferdi ja kostja pakkumust allkirjastades selle aktsepteerinud. Kohus loeb hinnapakkumisega (t.lk 5-5 pöördel, tõlge t.lk 42-43 pöördel) tõendatuks, et kostja tellis telefoni teel hagejalt 10 TCL seadet koos lisadega. Pakkumuse esilehelt nähtub, et Viking Cranes (kostja) tegi tellimuse 30.11.2015 telefoni teel (t.lk 5, 42). Kostja seaduslik esindaja ER kinnitas 29.10.2020 istungil vande all antud ütlustega, et pakkumusel on tema kui kostja seadusliku esindaja allkiri. Kohtu hinnangul ei ole kostja usutavaks muutnud asjaolu, et kostja võttis hinnapakkumise allkirjastamist vaid pakkumisena, kuna pakkumuse viimasel lehel enne kostja esindaja allkirja on suuremas šriftis selge viide, et pakkumusele kohaldatakse Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd tingimusi ja väiksemas šriftis, et pakkumusele kohaldatakse ostu-müügilepingu tingimusi, mis edastatakse päringu alusel. Kostja esindaja sõnul pidas ta hageja esindaja JPMga pool aastat liftide osas läbirääkimisi (t.lk 134 pöördel 00:07:04). Kostja esindajat viidi Rootsi lifte vaatama (t.lk 134 pöördel 00:13:56). Samuti kinnitas seaduslik esindaja, et pakkus hageja finantsosakonnas kellelegi, et tehku arve Ehitustehnikale ja nad maksavad ära (t.lk 135 pöördel, 00:27:38). Kohtu hinnangul kinnitavad kostja seadusliku esindaja 24.11.207 (t.lk 98-99, tõlge 100-100 pöördel) ja 09.03.2018 (t.lk 197, tõlge 108) e-kirjad, kostja soovi 6 TCL seadme omandamiseks. Kohus leiab, et viidatud tõendid kogumis kinnitavad, et kostja tellis Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd-lt 10 TCL seadet. Kohus leiab, et kostja 30.11.2015 pakkumusega nõustumisega tuleb lugeda kostja ja Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd vahel ostu-müügileping sõlmituks.
14.5.Kohus leiab, et asjakohatu on kostja väide, et kolmas isik tegi 30.11.2015 kostjale ainult ostupakkumuse st esitas pakkumuse tutvumiseks, mis anti juhatuse liikmele allkirja vastu üle. Nii pakkumusest, kostja esindaja 09.03.2018 e-kirjast, kui ka kostja esindaja ütlustest kogumis tuleneb, et kostja esindaja esitas tellimuse, mida kinnitas pakkumusel enda allkirjaga. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, millised olid muud lepingu ja tingimused, milles pooled kokku leppisid. Asja materjalidest ei nähtu kostja seadusliku istungil väidetu (t.lk 136; 00:43:50), et 10 lifti saadeti kostjale reklaamiks. Kostjale ei oleks olnud vaja saata ka kümmet reklaamtoodet.
14.6.Samuti ei ole kohtu hinnangul usutavad vande all antud ütlused selle kohta, et hiljem soovis kostja seaduslik esindaja, kes on ühtlasi Ehitustehnika OÜ seaduslik esindaja, selgitada, et tegelikult soovis pakkumust Ehitustehnika OÜ-le ja et arved tuleks teha Ehitustehnika OÜ-le. Ehitustehnika OÜ nimi ei nähtu pakkumusest ega ühestki e-kirjast. Samuti ei ole kostja peale seadmete saamist teatanud Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd-le, et kostja kaupa ei soovinud või et kaup saadeti valele äriühingule või et selle võiks omandada Ehitustehnika OÜ. Selliseid väited esitas kostja esmakordselt kohtumenetluses. Tunnistajad BUL ja JS kinnitasid (t.lk 137-138 pöördel), et hageja ja kostja esindajate vahel oli kauba tellimisel ja hiljem tasumise kokkuleppimisel juttu olnud vaid kostjast, mitte Ehitustehnika OÜ-st.
15.Kauba üleandmisest
15.1.Hageja märgib, et Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd tarnis seadmed vastavalt kokkuleppele.
15.2.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale kauba üle andnud.
15.3.Vastavalt CISG artiklile 30 on müüja peamiseks kohustuseks tarnida kaup, anda üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõigus. Ostja peamiseks kohustuseks on CISG artikli 53 kohaselt tasuda kauba hind ja võtta kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja konventsiooni nõuetega.
15.4.Kohus loeb Alimak Hek Vertical Access Equipment (Changchu) Co Ltd saatelehega nr CNSE298392 ET (t.lk 7-7 pöördel, tõlge lk 44-44 pöördel), kostja seadusliku esindaja ütlustega ja pakkumusega tõendatuks, et kostja sai vaidlusalused tornkraana liftid kätte registrijärgsel aadressil Salve tn 3a, Tallinnas. Pakkumuselt (t.lk 5, 42) ja veokirjalt (t.lk 7-7 pöördel, tõlge lk 44-44 pöördel) nähtuvalt tellis kostja seadmed enda territooriumile Salve 3a, Tallinnas. Kostja seadusliku esindaja selgituste kohaselt tõi ta seadmed Ehitustehnika OÜ territooriumile ja võttis 4 lifti kasutusele, teistelt liftidelt võeti varuosasid (t.lk 134 pöördel, 135; 00:13:56; 00:15:48; 00:23:37). Samuti kinnitab kostja seadusliku esindaja 09.03.2018 e-kiri (t.lk 197, tõlge 108), kostja soovi 6 TCL seadme omandamiseks ja asjaolu, et kostja sai liftid kätte.
15.5.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja registrijärgsel aadressil on registreeritud ja hoiab tellitud kaupa või töövahendeid ka mõni teine äriühing, ei tähenda, et vaidlusaluse kauba oleks tellinud või kätte saanud mõni teine kostja seaduslikule esindajale kuuluvatest ühingutest.
16.Arvete esitamisest
16.1.Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd esitas seadmete eest tasumiseks kostjale arved: 1) 07.03.2016 nr CN16-C-C004 summas 61 817 eurot, maksetähtajaga 05.06.2016 (t.lk 8, 45); 2) 13.05.2016 nr CN16-C-C005 summas 143 867, maksetähtajaga 11.08.2016 (t.lk 9, 46). Hageja saatis 05.07.2019 kostjale nõudeavalduse, milles nõudis võlgnevuse tasumist.
16.2.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et edastas kostjale arved.
16.3.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ei ole arveid saanud. Arvete kättesaamist tõendavad kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, mille kohaselt ei saanud ta esitatud arvet käsitleda mingisuguse alusdokumendina, kuna seal oli lihtsalt kirjas Viking Cranes. Palus arve teha ümber Ehitustehnikale (t.lk 135; 00:17:30). Esindaja ütlustest tuleneb, et kostja sai arved kätte, kuid leidis, et need tuleb esitada teise äriühingu nimele. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja sai nõude loovutaja Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd ja hageja e-kirjad kätte on tõendatud kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (t.lk 136), mille kohaselt on ta lisaks lieber.ee e-postile kasutanud ka xxx aadressi alimakhek.com-iga
suhtlemiseks. Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd ja hageja saatsid kostjale korduvalt e-kirju (t.lk 95-108), milles nõudsid TCL seadete eest tasumist. Kostja ei ole viidatud e-kirjadele vastanud ja märkinud, et ei oleks arveid saanud. Kostja kohustus seadmete eest tasuda tulenes kostja poolt allkirjastatud pakkumustest, mille kohta esitas Alimak Hek Vertial Access Equipment (Changshu) Co Ltd arved.
17.Aegumisest
17.1.Hageja leiab 03.09.2019 menetlusdokumendis (t.lk 114 pöördel), et nõude aegumine peatus läbirääkimiste ajaks perioodil 23.11.2017 - 04.04.2018. Nõude aegumine katkes 04.04.2018 kostja poolt nõude tunnustamisega. Hageja märkis 09.12.2019 menetlusdokumendis (t.lk 36 pöördel), et hageja ja kostja esindajad kohtusid 11.04.2018 kostja juures Tallinnas, kus lepiti kokku, et: a) kostja tunnistab võlgnevust ja alustab alates aprillist 2018 võlgnevuse tasumist 5200 eurot/kuus; b) kuna kostjal puudub vajadus 10 lifti järele, siis on kostjal õigus tagastada kahe nädala jooksul 4 lifti Prantsusmaale; c) arvete võimalik vähendamine võetakse arutluse alla peale seda, kui 4 lifti on Prantsusmaale tagastatud. Kostja tunnustas nõuet 11.04.2018 kohtumisel, mistõttu ei ole ükski nõue aegunud (TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2).
17.2.Kostja leiab, et arvete tasumise tähtajaks oli 05.06.2016 ja 11.08.2016 ning kuna hagi on esitatud kohtusse 09.08.2019, siis on nõue aegunud. Kostja leidis, et Tallinnas poolte vahel toimunud kohtumise sisuks ei olnud kostja poolt nõude tunnustamine või kohustuse täitmise tingimustes kokkuleppimine. Kohtumise sisuks oli tellimata kauba tagastamine ja Ehitustehnika OÜ nimel ettepaneku tegemine osa kauba omandamiseks. Seega ei teinud kostja seaduslik esindaja tahteavaldusi või toiminguid, mis oleks nõude aegumise peatanud või katkestanud.
17.3.Hageja on erinevates menetlusdokumentides asunud erinevale seisukohale selles, millal poolte esindajad viimati kohtusid, kas 04.04.2018 või 11.04.2018. Kohus loeb JSi (t.lk 136 pöördel; 01:40:55) ja BULi (t.lk 138; 02:50:01) ütlustega tõendatuks, et poolte esindajad kohtusid viimati 04.04.2018. Samuti loeb kohus viidatud tunnistajate ütlustega (t.lk 137, lk 138 pöördel; 01:47:24, 01:48:18, 03:08:21, 03:10:45) tõendatuks, et kostjaga saavutati kokkulepe nelja lifti tagastamiseks Prantsusmaale ja ülejäänud liftide eest tasumises alates 2018 aprillist 5200 eurot kuus. Vaidlus puudub selles, et kostja lifte Prantsusmaale tagastanud ei ole.
17.4.Kuivõrd CISG ei reguleeri nõude aegumist, siis tuleb nõude aegumise hindamisel lähtuda TsÜS-ist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 158 lõikele 1 ja 2 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Tulenevalt TsÜS § 167 lõikest 1 peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
17.5.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Kohus leiab, et kuivõrd hageja arvete tasumise tähtajaks oli 05.06.2019 ja 11.08.2016, siis nõuded hakkasid aeguma 06.06.2016 ja 12.08.2016. Hageja esitas hagi kohtusse 09.08.2019. Seega on küsimuse selles, kas aegunud on hageja arvest nr 15TCL0005-1 tulenev nõue, mille tasumise tähtajaks oli 05.06.2016. Hageja arve nr 15TCL0005-2 tasumise tähtajast ei olnud hagi esitamiseks möödunud kolme aastat, seega ei ole nimetatud arve aegunud.
17.6.Kohus leiab, et hageja arvest tulenev nr 15TCL0005-1 nõue ei ole aegunud, kuna kohus loeb tunnistajate kostja JSi ja BULi ütlustega tõendatuks, et hageja arvetest tulenevate nõuete aegumine katkes hiljemalt 04.04.2018 ja algas uuesti 05.04.2018, kuna poolte läbirääkimistel kostja seaduslik esindaja tunnustas nõuet. Kostja seaduslik esindaja on nõuet tunnustanud ka
24.11.2017 ja 09.03.2018 e-kirjades (t.lk 98-100 pöördel). Seega saaks ka nimetatud kuupäevadel lugeda aegumist katkenuks.
17.7.Alternatiivselt leiab kohus, et kui hageja nõude aegumine ei katkenud ja alanud uuesti, siis aegumine peatus hageja ja kostja vahel peetud läbirääkimiste toimumise ajaks. Kohus nõustub, et hageja nõude aegumine oli peatunud üle kolme kuu s.o alates 23.11.2017, mil hageja alustas kostjaga tasumise läbirääkimisi kuni 04.04.2018, mil pooled kohtusid ja leppisid kokku osalises liftide tagastamises ja tasumise maksegraafikus, mida kostja ei täitnud.
17.8.Osundatust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud ja kostja on kohustatud kooskõlas CISG artikliga 53 hageja müüdud kauba eest tasuma kokku 205 684 eurot.
18.Viivisest
18.1.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist kokku 50 163,92 eurot (arvelt nr CN16-C-C004 perioodi 06.06.2016-09.08.2019 eest 15 711,14 eurot ja arve nr CN16-C-C005 perioodi 12.08.2016-09.08.2019 eest 34 452,78 eurot). Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist alates 10.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
18.2.Kostja vaidles hagile tervikuna vastu.
18.3.Tulenevalt CISG artiklist 78, kui poolt on hinna tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente. Kuivõrd CISG viivise määra ei reguleeri kohaldab kohus viivise määra ja edasiulatuva viivise väljamõistmisel VÕS-i sätteid. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
18.4.Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks 09.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 50 163,92 eurot.
18.5.Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 10.08.2018 seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
18.6.Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 10.08.2018 viivise põhinõudelt 205 684 eurolt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
19.Menetluskulude jaotus
19.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
19.2.Hageja 23.09.2019 ja 04.03.2021 taotluste kohaselt on hagi esitamiseks tasutud riigilõivu 2700 eurot, tõlkekulusid 865 eurot, dokumendi väljavõtte eest 9 eurot ja õigusabi eest 19 014,65 eurot, kokku 22 588,65 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 124 tundi ja 13 minutit, keskmise hinnaga 130/145/160 eurot tund (käbemaksuta)
19.3.Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
19.4.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuludeks on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Vastavalt TsMS § 143 punktile 1 ja 2 on asja läbivaatamise kulud tõlgikulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigilõiv 2700 eurot, tõlkekulud 865 eurot ja dokumendi saamise kulu 9 eurot (kokku 3574 eurot) kui menetluskulu kostjalt välja mõista.
19.5.Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Seega esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi.
19.6.Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi on osaliselt ülemäärane. 03.06.2020 istungiks ettevalmistumiseks on hageja esindajal kulunud kokku 7 tundi ja 35 minutit (26.05, 27.05. ja 28.05.2020). 29.10.2020 istungiks ettevalmistumiseks on kulunud 28.10 ja 29.10.2020 kokku 6 tundi. 01.03.2021 istungi ettevalmistamiseks on 23.02 kulunud 3 tundi ja 15 minutit. Hageja esindajal on eelmärgitud toiminguteks seega kulunud kokku 16 tundi ja 50 minutit. Kohtupraktika kohaselt peetakse istungi ettevalmistumise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Seega peab kohus põhjendatuks antud juhul kokku 3 tunni kulutamist (3 x 160).
19.7.CISG kohaldamise osas kohtule seisukoha esitamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 3 tundi (3 x 160) võttes arvesse esitatud dokumendi sisukust ja mahukust (25.11 ja 30.11 on kulunud 10 tundi ja 45 minutit).
19.8.Hageja esindajal on kulunud kohtu hinnangul ülemääraselt aega erinevate dokumentide ja taotluste täpsustamise/täiendamise peale. Nii on kulunud 20.11.2019 täiendavate seisukohtade koostamisele 3h 15m, 05.12.2019 täiendavate seisukohtade koostamisele 6h 15m, 06.12.2019 täiendavate seisukohtade koostamisele 6h 15m, 30.07.2020 kohtule esitatava dokumendi täiendamisele, tõendite ülevaatusele 2h 15m, 23.11.2020 täiendavate dokumentide üle vaatamisele ja seotud e-kiri kliendile 2h 00m, 26.11.2020 täiendavate dokumentide üle vaatamisele ja seotud e-kiri kliendile 3h 45m. Kõik eelnev kokku 23 tundi ja 45 minutit. Kohus peab eelmärgitud toimingute põhjendatud ajakuluks 11 tundi (11 x 160). Lisaks 19.08.2020 täiendavate seisukohtade ettevalmistusele 2h 15m, 21.08.2020 seisukoha täiendamisele, tõenditele 2h 15m, 2.09.2020 kohtule täiendavate seisukohtade esitamisele 1h 50 minutit. Kõik kokku 6 tundi ja 20 minutit. Kohus peab põhjendatuks 2 tundi (2 x 145). Ülejäänud osas on õigusabikulud olnud vajalikud ja põhjendatud.
19.9.Kohus leiab, et hagejale on osutatud maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 72 tundi ja 48 minutit. Kostjal tuleb hüvitada hageja õigusabikuluna 9879,66 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku peab kostja hüvitama 13 453,66 eurot (3574 + 9879,66).
19.10.Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
19.11.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.