Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-105054
Tsiviilasi
Osaühingu A.K. Autoteenindus hagi Osaühingu
JOHANNA
GRUPP
vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6293 eurot 18 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu JOHANNA GRUPP apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Osaühing JOHANNA GRUPP (registrikood 10549922), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Vastustaja (hageja): Osaühing A.K. Autoteenindus (registrikood 10633798), esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 17. detsembri 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta Osaühingu JOHANNA GRUPP apellatsioonkaebus rahuldamata.
Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu JOHANNA GRUPP kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing A.K. Autoteenindus (hageja) esitas 21. mail 2020 Viru Maakohtule hagi Osaühingu JOHANNA GRUPP (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5641 eurot 54 senti ja viivise alates 10. detsembrist 2019 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seaduslik esindaja Marek Krippel pöördus 8. novembril 2019 hageja poole sooviga remontida sõidukit Škoda Octavia (XXXXXXX) (edaspidi ka sõiduk). Sõidukiga toimus liiklusõnnetus ning selle tagaosa vajas remonti. Kostja tellimusel koostas hageja kalkulatsiooni remonditööde maksumuse kohta ning edastas selle vastavalt kokkuleppele Seesam Insurance AS-ile (kindlustusandja). Kindlustusandja saatis 12. novembril 2019 garantiikirja, mille kohaselt hüvitab kindlustusandja kostjale sõiduki taastamiskulud 5401 eurot 15 senti. 19. novembril 2019 vormistati auto ülevaatuse akt ning määratleti teostatavate tööde maht. M. Krippel allkirjastas ülevaatuse akti koos tööülesande kirjeldusega. Hageja leidis, et pooled sõlmisid töövõtulepingu sõiduki remontimiseks. Remonditööde tasus leppisid pooled kokku kindlustusseltsi vahendusel. Algses kalkulatsioonis ning lõplikus arves on 240 euro 39 sendi suurune erinevus, kuna remonttööde käigus ilmnesid varjatud vigastused. Lisatöö kooskõlastati kostja seadusliku esindajaga telefoni teel ning Seesam Insurance AS-iga kirjalikult. Hageja remontis sõiduki ja andis selle 29. novembril 2019 kostja seaduslikule esindajale üle, mille kohta M. Krippel andis allkirja. Hageja väljastas 29. novembril 2019 kostjale aktsepteeritud summas (s.o 5641 eurot 54 senti) arve nr 19703, kuid kostja ei ole tehtud tööde eest tasunud.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja oli seisukohal, et pooltel ei ole kokkulepet tööde tegemise kohta arvel nr 19703 märgitud mahus, hageja esitatud arve iseseisvalt ei tõenda tööde tegemist ega ka poolte mistahes kokkuleppe (sh hinna osas) olemasolu. Hageja ei ole tõendanud poolte töövõtulepingu olemasolu, tööde nõuetekohast tegemist ega ka tööde vastuvõtmist kostja poolt. Hageja ei ole kostjale esitanud tööde eeldatavat kalkulatsiooni (eelarvet) ega ka mistahes hinnapakkumust (ofert). Puudub ka kostja aktsept tööde tegemiseks arvel märgitud hinnas ja mahus. Hageja on sõlminud töövõtulepingu Seesam Insurance AS-iga, kes on väljastanud hagejale garantiikirja. Hageja arvel kajastatud tööde maksumus on ebamõistlikult kõrge, arvestades keskmist turuhinda. Lisaks on hageja märkinud arvele töid, mida tegelikult ei olnud vaja teha.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17. detsembri 2021. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5641 eurot 54 senti ja viivise põhinõudelt alates 10. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda. Maakohtu hinnangul puudub poolte vahel vaidlus, et sõiduauto Škoda Octavia (XXXXXX) kuulub kostjale ja sõidukiga toimus novembris 2019 liiklusõnnetus, sõiduk vajas remonti ning sõidukil oli Seesam Insurance AS-i kaskokindlustus. Kohtule esitatud garantiikirjast nr 19435 nähtub, et Seesam Insurance AS garanteerib kostjale sõiduki Škoda Octavia (XXXXXX) kahju nr 2019012080 käigus tekkinud vigastuste taastusremondi tasu vastavalt hageja 12. novembri 2019 eelkalkulatsioonile (sõiduki taastusremont 5401 eurot 15 senti). Nimetatud garantiikirjast nähtub, et sõiduki taastusremondi töövõtuleping sõlmitakse hageja ja kindlustusvõtja (kostja) vahel ning et sõiduki taastamiskulud kohustub tasuma hagejale kostja (dtl 37). Maakohus leidis, et suuline töövõtuleping sõlmiti hageja ja kostja vahel, mitte hageja ja kindlustusandja vahel. Toimiku materjalidest nähtub, et kuivõrd kostja on kindlustusseltsile seoses kahjujuhtumiga nr 2019012080 esitanud valeandmeid (liiklusõnnetuse on tegelikkuses põhjustanud M. Krippeli teismeline poeg T. Krippel, kel puudus juhtimisõigus), on kindlustusselts kostjale väljastatud garantiikirja sõiduki remondikulude hüvitamiseks tühistanud (dtl 123-125). See ei mõjuta aga hageja ja kostja võimalikku omavahelist õigussuhet. Puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse toimumise ning väidetava töövõtulepingu sõlmimise ajal ei olnud M. Krippel kostja seaduslik esindaja, ta sai kostja juhatuse liikmeks alles 5. veebruaril 2020 (dtl 114, 120). Kostja seaduslik esindaja 8. novembri 2019 seisuga oli K. Lutter. Kostja esindaja on kohtule teatanud, et M. Krippel oli vaidlusalusel ajal üksnes kostja töötaja ning tal puudus õigus kostja nimel mistahes lepingute sõlmimiseks. Kuivõrd M. Krippel ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal kostja juhatuse liige, võis tema esindusõigus tulla tehingust. Kohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et M. Krippelile oli antud volitus kostja nimel tehingute tegemiseks. Tunnistaja ütlustest ja kohtule esitatud kirjalikest tõenditest (dtl 189-196) nähtub, et M. Krippel on nii vaidlusalusel juhul ning ka varem kostjale kuuluvaid sõidukeid hageja töökotta remonti toonud ning kogu asjaajamisega kostja nimel tegelenud. Tunnistajal (hageja töötajal) oli seetõttu ka vaidlusalusel juhul mõistlik alus eeldada, et M. Krippelil on esindusõigus kostja esindamiseks. Maakohus leidis, et kohtule esitatud tõendid tõendavad, et M. Krippel oli sel ajal Eestis. Kuivõrd esitatud tõenditest nähtub, et kostja ülejäänud töötajad (sh ka juhatuse liige K. Lutter) oli vaidlusalasel ajal väliskoolitusel, on eluliselt usutav, et sel ajal tegeles juhtumiga seotud kostja asjaajamisega M. Krippel, kes on muuhulgas ka kostja enamusosanik. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd M. Krippelil oli ligipääs kostja asjaajamisele (e-postile, sõiduki hageja töökotta toomine, suhtlus hageja töötajate ja kindlustusega), oli talle vähemalt antud kaudne volitus kostja nimel tehingute tegemiseks. Kohtu hinnangul võib seega lugeda, et M. Krippelile oli antud volitus kostjat esindada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 alusel. M. Krippeli käitumisest (läbirääkimiste pidamine, äriühingu nimel dokumentide allkirjastamine jne) võis hageja järeldada, et M. Krippelile on antud volitus tehingu tegemiseks. M. Krippeli esindusõigust ei mõjuta välissuhtes ka see, et äriühingu seaduslik esindaja oli tehingu tegemise ajal väliskoolitusel. Kohus oli seisukohal, et M. Krippelil oli esindusõigus kostja nimel tehingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks. Kohtuistungil antud tunnistaja ütlustest nähtub, et 8. novembril 2019 tuli M. Krippel koos Marleen Aasaga hageja töökotta seoses kahjustada saanud sõidukiga. Kahjuavalduse koostas M. Aas, kui väidetav liiklusõnnetuse põhjustaja, M. Krippel esindas kostjat. Kuna tegemist oli
kaskojuhtumiga, palus M. Krippel saata remondipakkumise kindlustusandjale (dtl 140-141). Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka, et M. Krippel on allkirjastanud
29.novembril 2019 kindlustusandja antud garantiikirja (dtl 37). Nimetatud tõendiga on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja on teinud kindlustusvõtjale ja ka kostjale hinnapakkumise, mida ka kostja oma allkirjaga aktsepteeris. Tunnistaja ütlustest nähtub, et pärast garantiikirja saamist on hageja suhelnud M. Krippeliga telefoni teel varuosade jms tellimise osas ning viimane on andnud nõusoleku remondiosade tellimiseks ja auto remontimiseks (dtl 141, 147). Tunnistaja ütlustest (dtl 141-142, 39, 146) nähtub, et hageja on kostjale pakkumise teinud, kostja on hageja pakkumise aktsepteerinud, pooled on saavutanud sõiduki remondi ja tasu osas kokkuleppe. Kohus selgitas, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Kuivõrd poolte esitatust ei ole võimalik selgelt tuvastada poolte kokkulepet tasunõude sissenõutavuse kohta, oli kohus seisukohal, et olukorras, kus hageja tegi auto remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu sõiduki remontimiseks, hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o autot remontinud. Kostja on ka töö üle vaadanud ja vastu võtnud. Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale teostatud tööde eest 29. novembril 2019 arve nr 19703 summas 5641 eurot 54 senti, arve tasumise tähtaeg oli 9. detsember 2019 (dtl 41). Kostja on arve kätte saanud ning lubanud tasuda märtsi lõpus (dtl 45). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hageja arvet tasunud. Kostja väited, et ta on vaidlustanud temale esitatud arve ning teatanud, et ta ei võta töid vastu, on jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks ja tõendamata. Vaatamata sellele, et kostja on kohtule teatanud ka, et arvel märgitud tööd ja tööde hinnad on liialdatud, ei ole ta ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta esitanud. Kohtul puudub alus kahelda teostatavate tööde nimekirjas ja maksumuses. Seoses lisatöödega (klaasi vahetamine) märkis kohus järgmist. Kuivõrd kostja on hageja arve aktsepteerinud ning ei ole ka mistahes pretensioone arve ega teostatud tööde kvaliteedi ega mahu kohta enne käesolevat menetlust esitanud (ka käesolevas menetluses on kostja esitanud vaid paljasõnalisi väiteid), leidis kohus, et eluliselt on usutav, et poolte vahel oli kokkulepe auto tagaklaasi vahetuse ja toonimise osas. Kostjal puudub õigus keelduda tasu maksmisest, tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 5641 eurot 54 senti. Hageja on esitanud ka viivisenõude, mis kuulub rahuldamisele. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut. Võimalik leping on sõlmitud hageja ja Seesam Insurance AS-i vahel. Kohus ei ole tuvastanud, milliste konkreetsete vastastikuste
tahteavaldustega on väidetav leping hageja ja kostja vahel sõlmitud, mistõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 9 lg-t 1 ning oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja § 232 lg-t 1. Suhtlus remonttööde tegemise kohta on toimunud vaid hageja ja kindlustusandja vahel. Kostjale ei ole hinnapakkumist esitatud ja kostja ei ole hinnapakkumisega nõustunud. Hageja nõue kostja vastu on alusetu. Kohtu seisukohad suulise lepingu sõlmimise kohta on TsMS § 230 lg 1 alusel paljasõnalised ning tõendamata. Auto ülevaatuse akt ega garantiikiri ei ole töövõtuleping. Hageja ei ole tõendanud, kelle vahel, millal ja milliste tahteavaldustega on suulises vormis leping sõlmitud. M. Aasal puuduvad mistahes volitused kostja esindamiseks. Kohtule ei ole tõendatud, et kostja tolleaegne juhatuse liige K. Lutter oleks teinud tahteavalduse hagejaga lepingu sõlmimiseks. Tunnistaja K.A. kinnitas kohtule, et ta ei teinud kostjale sõiduki remondiks mistahes hinnapakkumist, kuna ta tegi hinnapakkumise Seesam Insurance AS-ile. Garantiikiri ega sõiduki ülevaatuse akt ei tõenda hageja ja kostja vahel töövõtulepingu olemasolu. M. Krippelil ei ole kostja esindusõigust. Tunnistaja K.A. on tunnistanud, et isikute esindusõigust nad ei kontrollinud. Ei ole tuvastatud, et hageja oleks kontaktis olnud kostja seadusliku esindaja K. Lutteriga. Hageja ei ole remonttööde tegemiseks kostjaga läbirääkimisi pidanud. Esitatud tõenditest nähtub, et tööd võttis vastu Seesam Insurance AS. Arve vastuvõtmine ja/või allkirjastamine ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Maakohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille alusel saaks nentida, et arvega võeti vastu ka tööd. Antud juhul oli sõiduki klaas ja klaasiliistud terved. Hageja ei ole tõendanud, et hageja vahetas sõidukil aknaklaasi ja klaasiliistud. Samuti ei ole hageja tõendanud klaaside toonimise vajadust, sellist hinnapakkumist ei ole hagejale tehtud. Klaasi toonimiseks puudus praktiline vajadus. Hageja arvel kajastatud tööde maksumus on ebamõistlikult kõrge. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendina kostja volitust M. Krippelile, millest saaks tuleneda M. Krippeli esindusõigus. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 118 lg-t 2. Kostja sõiduki kasutajaks olemisest ei tulene õigust esindada kostjat või sõlmida kostja nimel tehinguid. Kostja hinnangul ei ole TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud, sest hageja esindaja ei kontrollinud 8. novembril 2019 M. Aasa ega M. Krippeli esindusõigust, K. Lutter ei ole andnud mistahes nõustumust töövõtulepingu sõlmimiseks ega tehingute tegemiseks M. Krippeli poolt; M. Krippel ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostja esindusõiguslik isik. Ei ole tõendanud, et M. Krippel viibis 8. novembril 2019 Eestis. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kui ettevõtte ainus juhatuse liige on reisil, siis on esindusõigus automaatselt läinud üle ettevõtte asukoha riigis olevatele töötajatele. M. Krippel võis kasutada ettevõtte meili ja allkirja, kuid see ei anna talle ettevõtte esindusõigust tehingute sõlmimiseks. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja on M. Krippelile andnud kaudse volituse.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja ei ole sõlminud lepingut Seesam Insurance AS-iga. Hageja edastas kostja kindlustusandjale kostja esitatud avalduse ning sõiduki remondikalkulatsiooni. Garantiikiri edastati ka kostja seaduslikule esindajale K. Lutterile, kes sai selle kätte hiljemalt 14. novembril 2019. Pärast garantiikirja saatmist viis kostja enamusosanik, tolleaegne töötaja ja hilisem juhatuse liige kostja sõiduki remonti. Garantiikirjast nähtus sõiduki remontimise summa ning kostja kohustused ehk töövõtulepingu pooleks olemise fakt. Töövõtuleping on vormivaba, selle
võib sõlmida suuliselt. Olulised tingimused nagu remonditav sõiduk ja remondi teostamine vastavalt eelarvele fikseeriti täiendavalt hageja ja kostja töötajate poolt vastavas aktis (dtl 39). Kostja esindajana tegutsenud M. Krippel allkirjastas sõiduki remonti andmise akti, millel on viide remonttööde ulatusele vastavalt eelarvele. Kostja ei ole esitanud kogu menetluse käigus ühtegi põhistatud vastuväidet tööde mahu või kvaliteedi osas. Kostja on aktsepteerinud hageja väljastatud arvet muuhulgas sellega, et taotles selle alusel Maksu-ja Tolliametilt käibemaksu tagastust kui ettevõtlusega seotud kulu pealt. K. Lutter andis vaikiva heakskiidu kõigile tehtud toimingutele, sh sellele, et tema elukaaslane ja kostja töötaja M. Krippel viis sõiduki remonditöökotta remonti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
7.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu alusel tasunõude. Maakohus on õigesti leidnud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu kostjale kuuluva sõiduki remontimiseks. Seejuures esindas kostjat lepingu sõlmimisel TsÜS § 118 lg 2 alusel M. Krippel. Maakohus tuvastas õigesti ka poolte kokkulepitud tasu suuruse ja sissenõutavuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigust, järginud menetlusõigust ning hinnanud õigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejaga sõlmis lepingu kostja asemel kostja kindlustusandja Seesam Insurance AS. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja ja kindlustusandja tahe sõlmida töövõtuleping kostja sõiduki remontimiseks. Ainuüksi asjaolu, et hageja on suhelnud kindlustusandjaga tööde maksumuse osas ei anna alust lugeda sellist lepingut sõlmituks. Kindlustusandjal oli VÕS § 489 lg-st 1 tulenev kohustus teha kindlaks kahju suurus. Hagejaga suhtlemine saab olla toimunud eelkõige sel eesmärgil. Kindlustusandja antud garantiikirjas (dtl 37) on selgelt kirjas, et lepingu sõlmivad hageja ja kostja ning kindlustusandja üksnes garanteerib kostjale teatud ulatuses remondikulude hüvitamise. Sellest tõendist nähtub selgelt, et kindlustusandja ei avaldanud tahet ise lepingut sõlmida. Garantiikirja on allkirjastanud ka kostja esindaja M. Krippel. Seega saab sellest järeldada, et kostja oli nõus hagejaga sõiduki remondiks lepingut sõlmima. Seda, et lepingu sõlmisid hageja ja kostja, kinnitavad ka muud asjas esitatud tõendid: M. Krippeli allkirjaga auto ülevaatuse akt (dtl 39), milles on märgitud tehtavateks töödeks auto remont, M. Krippeli e-kiri hagejale (dtl 45), milles lubatakse arve tasumist, ning tunnistaja K.A. ütlused (dtl 140-147), millest nähtub, et M. Krippel tõi kostja sõiduki hageja juurde remonti, M. Krippel andis telefoni teel nõusoleku varuosad tellida ja remondiga alustada ning pärast remonti võttis M. Krippel ka parandatud auto vastu. Kostja on küll eitanud seda, et eespool viidatud dokumentidel oli M. Krippeli allkiri, kuid ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja ütlustega tõendatud, et M. Krippel need allkirjastas. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub viidatud tõenditest selgelt, et hageja tahe oli teha just kostjale pakkumus lepingu sõlmimiseks ning kostja on selle pakkumusega enda esindaja M. Krippeli vahendusel nõustunud, kinnitades nõusolekut tehtavate töödega nii telefoni teel tunnistaja K.A., allkirjastades auto ülevaatuse akti, milles oli kirjeldatud töövõtulepingu eset, antud luba sõiduki remondiks ja nõustutud remonttöödega, kui ka tegudega, tuues kostja sõiduki hageja juurde remonti. Samuti pidas kostja ka ise end lepingupooleks. Vastasel juhul ei oleks kostjal olnud mingit põhjust lubada hagejale e-kirjas arve tasumist.
9.Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise kohta. Viidatud sätte kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ringkonnakohus leiab, et eespool tuvastatud asjaoludest nähtub selgelt, et M. Krippel käitus kostja sõidukit hageja juurde remonti tuues kostja esindajana. Hagejal ei olnud mõistlikult alust kahelda M. Krippeli esindusõiguses, kuivõrd M. Krippel oli ka varem toonud kostja sõidukeid hageja juurde remonti ning kostja oli sellist tegevust aktsepteerinud ning tööde eest tasunud, mida kinnitavad tunnistaja ütlused ning varasem kahjuteade (dtl 191-194). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus kostja oli andnud M. Krippelile juurdepääsu enda eposti aadressile ning sõidukile selle remonti viimiseks, pidi kostjale teada olema, et M. Krippel tegutseb tema esindajana. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et lisaks nähtub ka kindlustusandja vastusest päringule (dtl 124-125), et kostja tolleaegne juhatuse liige K. Lutter oli M. Krippeli tegevusest teadlik, kuivõrd kindlustusandja saatis garantiikirja nii M. Krippelile kui ka K. Lutterile. Seda asjaolu on kostja ka ise apellatsioonkaebuses kinnitanud. Pooled ei ole väitnud, et K. Lutter oleks esitanud mingeid vastuväiteid M. Krippeli esindusõiguse kohta. Seega olid TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.
10.Põhjendamatud on ka kostja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Tunnistaja K.A. ütlustest nähtub, et pärast remonttööde tegemist võttis M. Krippel sõiduki vastu ning tehtud tööde kohta pretensioone ei esitanud. Kostja ei ole tuginenud sellele, et remonttööd oleks tehtud puudustega. Seega on tõendatud, et hageja tegi töö puudusteta ning kostja võttis selle vastu. Järelikult on maakohus õigesti leidnud, et hageja tasunõue on VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutav. Vastuseks kostja väidetele, et tööde hind oli liiga kõrge märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus pooled olid tasu suuruses kokku leppinud, on kokkulepitud tasu pooltele siduv ning selle vähendamiseks ei anna alust asjaolu, et mujal oleks võimalik kokkulepitud tööd odavamalt saada. Kuigi hageja saatis tööde kalkulatsiooni kindlustusandjale, mitte kostjale, kinnitavad pooltel tasukokkuleppe olemasolu tunnistaja ütlused, mille kohaselt ta selgitas M. Krippelile hinna kujunemist telefoni teel ning M. Krippel ei soovinud selle kirjalikku saatmist.
11.Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.