Lõpetada I. K.i kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada I. K. (ik xxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lõpetada I. K. kohustustest vabastamise menetlus. Vabastada I. K. (ik xxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud jätta I. K.i ja I. K. kanda. Avaldada I. K.i ja I. K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata määrus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Viru Maakohtu 19.11.2013 määrusega kuulutati välja I. K. ja I. K. pankrot. Kohus lõpetas 08.01.2015 määrusega võlgnike pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisanud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, algatas võlgnike suhtes kohustustest vabastamise menetluse, jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikke ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluses jäi võlausaldajatel saamata raha I. K. osas 30956,28 eurot sh BIGBANK AS 8650,77 eurot, Era Liisingu Inkassoteenused AS 674,86 eurot, Eesti Energia AS 31,07 eurot, AS SEB Pank 1939,58 eurot, Swedbank AS 9660 eurot ning I. K. osas 23027,66 eurot sh Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun 54,08 eurot, Era Liisingu Inkassoteenused AS 1374,00 eurot, AS SEB Pank 1939,00 eurot, Swedbank AS 19660,00 eurot.
2.I. K. ja I. K. esitasid perioodil alates 05.01.2017 23.02.2022 kuni kohtule usaldusisiku aruande koos töölepingute ja konto väljavõtetega ning taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnikud selgitavad, et kannavad ise omad olmekulud. Sisuliselt kogu töötasu ja saadud toetused kuluvadki nende kulude katmiseks. Igakuised kulud kuus 1500-2000 eurot.
3.Kohus kohustas 14.01.2020 kohtunõudes võlausaldajaid esitama seisukoht võlgnike taotluse osas. Era Liisingu Inkassoteenused AS on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi ja varjanud oma vara. Kohustustest vabastamine ei ole võlgniku õigus, vaid selleks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks tegeleda tulutoovama tegevusega, mh tasuvama töö otsimisega ning suutma seda ka kohtule põhjendada. ERA Liisingu Inkassoteenused AS arvates ei ole võlgnik soovinud tasuda võlausaldajate nõudeid ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS arvates tuleks võlgnik jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt taotleb võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse pikendamist kahe aasta võrra. AS SEB Pank on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve. Nõude jääk on 1 920.75 eurot. AS SEB Pank on seisukohal jätta kohtu otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. Swedbank on seisukohal, et võlgnikud on rikkunud oma kohustusi, kui võtsid kohustustest vabastamise menetluse ajal endale lisakohustusi teiste isikute ees. I. K. pidanuks 2021 maksma võlausaldajale 1517,40 eurot, kuid maksis üksnes 52,26 eurot. I. K. pidanuks 2021 maksma võlausaldajale 2019 eest 316 eurot, kuid väljamakseid ei teinud. Juhul, kui I. K. maksab Swedbankile 1243, 29 eurot ja I. K. maksab Swedbankile 200,75 eurot, on võlausaldaja nõus kohus võlgnike kohustustest vabastamisega. Bigbank AS palub siseveendumusele.
võlgniku
kohustustest
vabastamine
otsustada
vastavalt
kohtu
Ülejäänud võlausaldajad oma seisukohta kohtule ei esitanud.
4.29.03.2022 esitasid I. K. ja I. K. maakohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et võlgnikud on tasunud Swedbankile 1169,43 eurot, AS SEB Pangale 115,31 eurot, Era Liisingu AS-le 81,75 eurot ja Kohtutäitur Kairi Laiõunale 3,15 eurot.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud võlgnike taotluse ja võlausaldajate arvamustega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et võlgnike taotlus on põhjendatud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 teisele lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist ning PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus otsustab võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (PankrS § 175 lg 1). Käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud enam kui 7 aastat.
6.Kohus märgib, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
7.PankrS § 175 lg 51 kohaselt, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohtul on kaalutlusõigus otsustamaks, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine on põhjendatud või on põhjendatud menetlust pikendada. Viidatud sätte rakendamisel tuleb kohtul hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnikud on selle perioodi jooksul esialgu tasunud oma võlgnevust väga väikesel määral motiivil, et neil puudub võlgnevuse tasumiseks raha ja nende ülalpidamisel on alaealised lapsed. Kuid peale kohustustest vabastamise perioodi pikendamist kohtu poolt on võlgnikud võimaluste piires võlgnevust tasunud.
8.Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgnike hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgnike sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. Kohtu arvates on üheks kohustustest vabastamise eelduseks võlausaldajate nõuete rahuldamine (selleks vähemalt endast parima andmine). Maakohus, arvestades võlausaldajate seisukohti ja võlgnike püüdlusi võlgnevust vähendada peab võlgnike taotlust kohustustest vabastamiseks põhjendatuks. Võlgnike puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et nende ülalpidamisel oli kuni 2018 viis ja käesoleval on ülalpidamisel kolm alaealist last. Seega lähtuvalt võlgnike sissetulekutest ja nende ülalpidamisel olnud laste arvust, saab kohus lugeda, et võlgnikud on püüdnud oma kohustusi nõuetekohaselt täita.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.