3.Mõista AS-ilt Aktiva Portfolio Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigi õigusabi kulu 586 eurot 20 senti (sh käibemaks 97 eurot 70 senti). Makseinfo on lisatud käesolevale kohtuotsusele.
4.Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb AS-il Aktiva Portfolio tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
2-21-127592 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Aktiva Portfolio (hageja) esitas 3. septembril 2021 Pärnu Maakohtule N. V. (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1433 euro 42 sendi suuruse võla. Kuna kostja esitas vastuväite, anti nõude menetlemine üle Tartu Maakohtule.
2.Hageja esitas 15. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 1075 euro 86 sendi suuruse põhivõla, 138 euro 38 sendi suuruse intressi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 144 eurot 31 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS (laenuandja, pank) 15. mail 2019 järelmaksulepingu nr HHG00904. Kostja ostis murutraktori, mille ostmiseks andis pank kostjale laenu ja kostja kohustus tasuma pangale laenu- ja intressimakseid maksegraafiku alusel nelja aasta jooksul 48 osamaksega. Laenuandja ei olnud järelmaksuga müügilepingu järgi kauba müüja, vaid üksnes ostu finantseerija. Pank tasus müüjale kauba maksumuse ja ostja pidi tasuma pangale laenumakseid. Laenumaksed tuli tasuda ajavahemikus 12. juunist 2019 kuni 12. maini 2023. Kostja jättis osaliselt tasumata 19. osamakse, mille tasumise tähtaeg oli 12. detsembril 2020. Alates 20. osamaksest, mille tasumise tähtaeg oli 12. jaanuaril 2021, kostja laenumakseid enam ei tasunud. Kostja on hageja arvutuse kohaselt tasunud laenu põhiosa katteks 306 eurot 13 senti. Kuna kostja rikkus maksegraafikut, saatis pank 4. märtsil 2021 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul ja seega ütles pank lepingu üles. 26. märtsil 2021 loovutas pank nõude kostja vastu hagejale. Kuna laenuleping on üles öeldud, peab kostja tasuma kogu seni tasumata põhivõla ja ka kuni lepingu ülesütlemiseni võlgu oleva intressi lepingus kokku lepitud määras ehk 25% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 19. osamaksest ehk alates 12. detsembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 22. osamakseni ehk 12. märtsini 2021. Intressivõlg on kokku 138 eurot 38 senti. Samuti peab kostja alates lepingu ülesütlemisest tasuma hagejale viivist põhivõlalt lepinguga kokkulepitud määras ehk 24% aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagi esitamise seisuga on viivisenõue 144 eurot 31 senti. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kontrollinud kostja maksevõimet. Lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse oli 57 eurot 49 senti ja see oli kostjale jõukohane. Laenuandja oli veendunud, et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi (juhend), mis kohaldub kõigile krediidiasutustele ja milles ettenähtud nõudeid on laenuandja ka täitnud. Kostja on tunnistanud, et tal olid laenulepingu sõlmimise ajal kohustused teiste võlausaldajate ees. Seega on kostja ise käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, kui ta teadis, et ei suuda laenu tasuda, kuid siiski sõlmis laenulepingu. Laenuandjale ei saa ette heita seda, kui laenusaaja esitab laenu taotlemisel laenuandjale ebaõigeid andmeid. Laenuleping ei ole heade kommete vastane ja tühine.
2-21-127592
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmis kostja murutraktori ostmiseks omandireservatsiooniga müügilepingu ja tarbijakrediidilepingu. Ta ei ole murutraktori omanikuks saanud, sest seni, kuni selle eest ei ole täielikult tasutud, on traktor müüja omandis. Kui ostja jääb omandireservatsiooniga müügilepingu alusel müüjale võlgu ja ostuhind on tasumata, siis võib müüja nõuda eelkõige asja valduse üleandmist. Müüja ei ole murutraktorit tagasi nõudnud. Kostja on valmis murutraktori omanikule tagastama. Hageja ei ole kostjaga laenulepingut sõlmides täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Kostja maksekäitumine oli juba 2019. a halb, aga laenuandja ei kontrollinud seda. Laenu taotlemisel esitas kostja pangale oma kuue kuu kontoväljavõtte, millest nähtub, et võlgniku maksekäitumine on olnud ebaühtlane. Kostjal on üks pangakonto ja kõik tehingud on sellelt kontolt näha. Kostjal oli ka vaidlusaluse laenulepingu sõlmimise ajal mitmeid kiirlaenulaenulepingutest tulenevaid kohustusi ja peaaegu iga kuu võttis kostja uue laenu. Laenulepingu sõlmimise ajal oli kostjal kohustus maksta iga kuu BIGBANK AS-ile 87 eurot, TF BANK-ile 99 eurot ja lisaks maksis kostja iga kuu tagasi laenusid, mida ta oli saanud erasikutelt. Kostja kuusissetulek oli sel ajal 825 eurot kuus ja see koosnes üksnes peretoetusest. Lisaks on laenuleping tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega. Kostja on vaidlusaluse lepingu alusel seisuga 12. detsember 2020 tasunud pangale 1057 eurot 96 senti.
4.Kohus kuulas pooled ära 10. märtsil 2022 toimunud kohtuistungil.
4.1.Hageja jäi oma nõude juurde ja kinnitas, et on esitanud kohtule kõik olemasolevad tõendid, millest saab järeldada, et laenuandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Kostja sissetulekud suuremad kui igakuised väljaminekud ja seega võis talle laenu anda. Hageja ei ole uut maksgraafikut koostanud ja eelmine maksegraafik ei saa kehtida, kuna laenuleping on kostja rikkumise tõttu üles öeldud. Kuna kostja ostetud kaup maksis 1381 eurot 99 senti, siis on kostjal ikkagi tasumata 324 eurot 3 senti. Kostja oleks pidanud lepingu ülesütlemise mõistliku tähtaja jooksul vaidlustama, aga ta ei ole ülesütlemisele enne praegust kohtuvaidlust vastu vaielnud, seega on laenulepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et kostja on laenulepingu alusel pangale kokku maksnud 1057 eurot 96 senti.
4.2.Kostja vaidles hagile vastu ja selgitas kohtuistungil, et ta ei ole oma majanduslikku seisundit kostja eest varjanud. Ta esitas oma kontoväljavõtted ja sealt oli näha, et tal olid ka teised laenukohustused. Pank ei ole tema maksevõimet tegelikult hinnanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
2-21-127592
7.Hageja on laenuandja õigusjärglane, kes nõuab kostjalt kostja ja laenuandja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat võlga. Täpsemalt tuleneb hageja nõue sellest, et kostja jättis kokkulepitud laenumaksed maksegraafikus kokkulepitud ajaks tasumata ja laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles.
8.Panga ja kostja vaheline võlasuhe põhineb tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, kuna pank oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
9.VÕS § 416 näeb ette, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Ka VÕS § 399 lg 1 kohaselt kaasneb lepingu erakorralise ülesütlemisega kohustus kogu laen kohe tagastada. Samuti on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt VÕS § 94 lg 1 järgi lepingu kehtivuse ajal lepinguga kokkulepitud intressi ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni viivist.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis pangaga vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu. Küll aga vaidlevad nad selle üle, kas laenuandja on kostjale laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja siseeeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
13.Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagejal on kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist üksnes juhul, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
2-21-127592
14.Finantsinspektsiooni juhendi p 5.2.1 järgi peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks vaidluse korral mh tõendama, et krediidi andmisel kehtisid krediidiandjas vastutustundliku laenamise nõuete täitmiseks asjakohased sise-eeskirjad. Hageja on küll väitnud, et pank kontrollis kostja krediidivõimelisust, aga ei ole tõendanud, et pangal üldse olid laenulepingu sõlmimise ajal mingid sise-eeskirjad.
15.Juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
16.Hageja ei ole selgitanud, milliseid toiminguid on pank teinud kostja krediidivõime hindamiseks ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, kas üldse ja kui jah, siis milliste andmete alusel on laenu andmisel kontrollitud kostja krediidivõimet ning veendutud tema võimes lepingulisi kohustusi täita. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et pank kostja krediidivõimelisust üldse kuidagi kontrollis. Kostja on ise avaldanud, et esitas laenu taotlemisel pangale oma kontoväljavõtte. Hageja ei ole selgitanud, kas ta lisaks kostja kontoväljavõttele üldse mingit laenu andmise otsustamiseks vajalikku infot (nt teave kostja varasema maksekäitumise kohta, kostja ülalpeetavate kohta vms) kogus. Hageja ei ole ka väitnud, et laenu andmisel oleks kostja maksekäitumist või tema enda ning tema ülalpeetavate eluks vajalikke vältimatuid kulutusi arvestatud, ta on väitnud üksnes seda, et pank lähtus põhimõttest, et kui kostja sissetulekud on konto väljavõtte järgi suuremad kui tema väljaminekud, siis on see piisav, et kostjale laenu anda. Kohtu hinnangul ei ole eelnev aga piisav, et panka saaks lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtet järginuks. Seetõttu leiab kohus, et pank on jätnud oma kohustused täitmata ja on kostjale laenu andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intressimäär olema 25% aastas. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud ei pangal ega ole ka hagejal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
18.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja on küll viidanud sellele, et kostja oleks pidanud esitama õiged andmed, kuid ei ole selgitanud, mille kostja siis esitamata jättis või miks olid esitatud andmed (kontoväljavõtted) valed.
19.Vastuseks kohtu küsimusele, kas pank või hageja on teinud maksegraafiku ümberarvutuse, nagu selle näeb ette VÕS § 4034 lg 7 kolmas lause, selgitas hageja, et pank ega hageja ei pea mingeid ümberarvutusi tegema, sest laenuleping on igal juhul panga ülesütlemisega lõppenud.
20.Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise
2-21-127592 materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles ütelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ütlesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab laenusaaja mõjusfääri.
21.Pooled ei vaidle ülesütlemise formaalsete eelduste täidetuse üle ehk selle üle, et pank ütles vaidlusaluse laenulepingu mõistliku aja jooksul pärast väidetavat rikkumist üles ja et kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Küll aga vaidlevad pooled asjaoludest nähtuvalt selle üle, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ei ole ülesütlemisavaldust õigel ajal vaidlustanud, siis on panga ülesütlemisavaldus kehtiv sõltumata sellest, kas ülesütlemiseks oli materiaalõiguslik alus või mitte.
22.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Selleks, et ülesütlemisavaldus muutuks kehtivaks, peab lepingut üles ütleval poolel olema õigus leping üles öelda. VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1 (vt selle kohta ka otsuse p 9). Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Laenusaaja ei pea ülesütlemisavaldust eraldi vaidlustama ja ta võib ülesütlemisavalduse kehtetusele tugineda ka vastuväitega laenu ennetähtaegse tagastamise nõude üle peetavas vaidluses. Kostja ongi seda teinud.
23.Kostja pidi tasuma laenumakseid maksegraafiku alusel. Eeltoodust tulenevalt tuleb järgmiseks hinnata, kas ajal, mil pank saatis kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ehk 4. märtsil 2021, oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
24.Laenulepingu lisana esitatud maksegraafiku (dtl 27) järgi tuli laenu tasuda igakuiste osamaksetena ja 4. märtsiks 2021 oleks hageja pidanud olema pangale tasunud 21 osamakset (22. osamakse tasumise tähtaeg oli 12. märtsil 2021). Kuna pank on laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud (vt otsuse p 16), siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Maksegraafiku kohaselt tulnuks 12. veebruariks 2021 tasuda seega 21 osamakset ja maksegraafikus ettenähtud põhivõla tasumise kohustust arvestades on see kokku 15,11 + 12,58 + 13,00 + 13,42 + 13,86 + 14,32 + 14,79 + 15,28 + 15,78 + 16,30 + 16,83 + 17,38 + 17,96 + 18,55 + 19,15 + 19,78 + 20,43 + 21,11 + 21,80 + 22,51 + 23,25 = 363 eurot 19 senti.
25.Kostja esitatud asjaoludel oli ta lepingu ülesütlemise ajaks tasunud hagejale kokku 1057 eurot 96 senti. Selle summa saamist kostjalt kinnitas ka hageja. Kuna kostjal ei olnud tulenevalt sellest, et seadusjärgne intressimäär oli 0%, kohustust intressi maksta, siis saab kogu kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Eeltoodust nähtuvalt oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma ja seega ei olnud kostja ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud ja pangal ei olnud õigust laenulepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal hagis esitatud asjaoludel kostja vastu põhivõla tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi (vt ka otsuse p 17).
26.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kostja ja panga vahel sõlmitud laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
2-21-127592
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
29.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30.TsMS § 190 lg 5 teine lause näeb ette, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
31.Kostjale osutas menetluses riigi õigusabi vandeadvokaat Li Uiga. 11. märtsi 2022. a määrusega rahuldas kohus vandeadvokaat Li Uiga riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse ja määras riigi õigusabi tasuks ja kuluks kostjale praeguses tsiviilasjas osutatud õigusabi eest 586 eurot 20 senti (sh käibemaks 97 eurot 70 senti). Seega on Eesti Vabariik kostja eest kandnud menetluskulusid 586 eurot 20 senti ja see summa tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista.
32.TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus ei määra praegusel juhul teistsugust tähtaega, seega peab hageja tasuma temalt väljamõistetud summa riigituludesse 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.
33.TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb TsMS § 179 lg-s 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab hageja temalt välja mõistetud menetluskuludega tasumisega viivitamise korral tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.