G M avaldus F A ja L A vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
5162,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja G M (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu Puudutatud isik 1 F A (isikukood xxx) Puudutatud isik 2 L A (isikukood xxx) Puudutatud isikute lepinguline esindaja R M
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G M avaldus F A vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista F Alt G M kasuks 5162,06 eurot.
3.Välja mõista F Alt G M kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (5162,06 eurot) alates 18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta G M avaldus rahuldamata L A vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud F A vastu esitatud nõude osas F A kanda.
6.Jätta menetluskulud L A vastu esitatud nõude osas avaldaja G M kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja avalduse põhjendused
1.G M (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse F A (puudutatud isik 1) ja L A (puudutatud isik 2) vastu kahju 5162,06 euro hüvitamise nõudes. Samuti palub avaldaja puudutatud isikutelt välja mõista põhinõudelt viivis kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda ja välja mõista puudutatud isikutelt kõik menetluskulud ja menetluskuludelt viivis kuni menetluskulude hüvitamiseni.
2.Avalduse kohaselt tekkisid avaldaja korteris (xxx) veekahjustused tema korteri peal asuvast korterist (xxx), mis kuulub puudutatud isikule 1. Korteris elab ka puudutatud isik 2. 04.07.2017 avastas avaldaja, et tema ripplagi oli märgunud, gaasiboiler vett täis ja uksepiit märg. Hiljem on kannatada saanud dušširuum ja köök. Eksperdi hinnangul on veekahjude põhjuseks puudutatud isikule 1 kuuluva korteri sisetorustike amortiseerumine ja osaline asendamine voolikutega, mille liitekohad lekivad. Osaliselt on torustikud tarinditega suletud ning vanni ühendus lekib. Avaldaja tellitud eksperthinnangu kohaselt maksab hagejale tekkinud kahju hüvitamine 5 162,06 eurot. Puudutatud isikute seisukoht
3.Puudutatud isik 1 ei vaidlusta kahju tekkimist ja süüd kahju eest, kuid vaidleb vastu kahju suurusele. Puudutatud isikute hinnangul on kahjunõue liiga suur ning ei arvesta, et osa kahju võis tekkida kaasomandis olevate torude tõttu. Puudutatud isik 1 on seisukohal, et avalduse rahuldamise puhul on vastaspoole menetluskulude tema kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud isik 1 ei ole avaldaja nõudele vastu vaielnud, vaid on väljendanud, et on nõus kahju hüvitama. Puudutatud isik 1 soovis omalt poolt tellida uue ekspertiisi, mis kinnitaks tekkinud kahju ulatust ja põhjuseid.
4.Lõplikes seisukohtades leiavad puudutatud isikud, et ekspertiisi tulemuse alusel ei ole võimalik avaldaja avaldust rahuldada, kuivõrd ekspertiis põhineb suures osas oletustel ning ei ole jälgitav loogiline põhjus-tagajärg põhistus. Puudutatud isikud paluvad jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5.Puudutatud isik 2 leidis, et nõue on ekslikult tema vastu esitatud, kuna tema ei ole korteriomanik.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Hagita asi vaadatakse läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5).
7.Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt tekitatud kahju 5 162,06 euro hüvitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajale tekkinud kahju põhjustas puudutatud isikutele kuuluv korter või võis osaliselt kahju põhjustada kaasomandis olevad torud ning mis on põhjendatud kahju suurus.
8.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS 115 lg 1). Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1 ja enne 2018. aastat kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1). Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1 lg 1). Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud
2(6)
ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad korteriomanikule kehtestatud kohustusi (KrtS § 31 lg 4 ja enne 2018. aastat kehtinud KOS § 11 lg 2).
9.Avaldaja kahjunõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) puudutatud isikud on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) puudutatud isikud vastutavad kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), 3) avaldajale on tekkinud kahju, sh kahju suurus (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja peab tõendama kohustuse rikkumist, kahju tekkimist ning põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Avaldaja peab põhistama kahju hõlmatust rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga. Puudutatud isikud peavad tõendama vastutuse puudumist ja oma vastuväiteid.
10.Kohus täitis 20.01.2022 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 137-138).
11.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Avaldaja on korteri xxx, omanik (I kd, tl 6). Korteriomandi xxx omanik on puudutatud isik 1 (I kd, tl 6). 04.07.2017 avastas avaldaja, et tema ripplagi oli märgunud, gaasiboiler vett täis ja uksepiit märg. Hiljem on kannatada saanud dušširuum ja köök. 19.05.2019 kutsuti xxx välja korteris 21 oleva torulekke tõttu. xxx vaatas 19.05.2019 tööde teostamisel üle korterid xxx ja xxx ja fikseeris, et korter xxx uputab alumist korterit xxx. Lekke allika põhjuseks on amortiseerunud korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorud korteris nr xxx, köögis ja WC/vannitoas. Köögivalamu haisulukk on märg ja veetorude ühenduskohad märjad (I kd, tl 25-26). 10.07.2017 xxx korter 21 torustiku ülevaatuse kohaselt on kogu korterisisene torustik (veetorud ja kanalisatsioonitorud) vanad ja amortiseerunud, nähtavad külma vee torustikud on kunagi vahetatud voolikute vastu, mille ühenduskohad kohati lekivad (I kd, tl 8). Avaldaja tellitud eksperthinnangu kohaselt maksab hagejale tekkinud kahju hüvitamine 5 162,06 eurot (I kd, tl ). xxx filiaali kohaselt ei ole kindlustus avaldajale 05.07.2017 teatatud juhtumiga seoses avaldajale kahju hüvitanud (I kd, tl 197). P. P 28.06.2020 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on remondi keskmine maksumus veekahjude kõrvaldamiseks 10 168,99 eurot (II kd, tl 63-103).
12.Kohus tuvastab kas puudutatud isik 2 vastutab rikkumise eest. Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (PKS § 28 lg 1). Avaldaja märkis, et mõlemad puudutatud isikud vastutavad kahju eest, sest korter, millest kahju tekkis, kuulub puudutatud isikute ühisvarasse. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb seda asjaolu (korteri kuulumine ühisvarasse) tõendada. Kohus on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud korteri, asukohaga xxx, kuulumist ühisvarasse. Hagita menetluse uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt ära tõendamiskohustust nende asjaolude tõendamiseks, millele nad soovivad tugineda. Avaldaja on üksnes märkinud, et avaldajale teadaolevalt kuulub korteriomand puudutatud isikute ühisvara hulka ning ühisvarasse kuuluvad eelduslikult kõik abielu kestel omandatud varalised õigused. Rahvastikuregistrist nähtuvalt olid puudutatud isikud kahju tekkimise ajal abielus. Samas ei tõenda nimetatu automaatselt seda, et vaidlusalune korteriomand on poolte ühisvara. Seega puudutatud isik 2 rikkumise eest ei vastuta.
13.Esmalt tuleb kindlaks teha, kas puudutatud isik 1 on rikkunud kohustust ja kas puudutatud isik 1 vastutab kohustuse rikkumise eest. Riigikohus on märkinud, et iseenesest ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma, et rikkumine oleks vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43). Vaidlus puudub selles, et avaldajale kuuluv korter on saanud kahjustada veekahjustuste tõttu. Vaidlus puudub, et veekahjustus sai alguse korteriomandist xxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldajale tekkinud kahju võis osaliselt põhjustada kaasomandis olevad torud. Riigikohus on märkinud, et kui kahju tekitanud asjaolu on 3(6)
lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo nr 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49 ja RKTKo nr 2-1813649, p 21).
14.Kohtule esitatud A. L 12.07.2019 ekspertarvamusest nähtuvalt on saanud korteri nr xxx asuva korteri köögi ja dušširuumi piirded ja sisustus niiskuskahjustusi ülal asuvas korteris nr xxx toimunud korduvate veelekete tõttu. Korteris taastusremondi teostamise eelduseks on eelnevalt korteris xxx veekahjusid põhjustanud korteri nr xxx vee ja kanalisatsioonitorustike ning nendel paiknevate kraanide, sulgurite, seadmete korrastamine/vahetamine vältimaks edasises korterile xxx veekahjustuse põhjustamist. Korteris xxx veekahjude tagajärgede kõrvaldamise kulutuste suurus on 5162,06 eurot (I kd, tl 23 pöördel).
15.Kohtumenetluse käigus läbi viidud 28.06.2020 ehitustehnilise ekspertiisi (töö nr 010621) p 3.3 kohaselt on korteri xxx veekahjude põhjuseks korteri nr xxx vee- ja kanalisatsioonitorustiku leketega seotud veekahjustused ja korteri nr xxx köögis asuva radiaatori õhutusventiili avariiga seotud veekahjustused (II kd, tl 66). Kaasomandiga on seotud korteriomandi nr xxx köögis asuva radiaatori õhutusventiili avariiga seotud veekahjustused ning nende osas hagejal pretensioone ei ole. Teine osa korteri nr xxx veekahjustustest on seotud korteri nr xxx vee- ja kanalisatsioonitorustiku leketega, need kahjustused ei ole seotud kaasomandiga ja nende kahjustuste osas on hagejal pretensioone. Ekspertiisiakti kohaselt on veekahjude kõrvaldamise maksumuseks 10 168,99 eurot (II kd, tl 67). Eksperdi hinnangul olid xxx veekahjustused tingitud korteri nr xxx amortiseerunud torustikest. Osa korteri nr xxx kanalisatsioonitorustikust oli välja vahetatud, kuid selle kõrval oli näha ka vanu lekkivate liitmikega veetorusid. Vanni plastikust äravoolu toru oli lükatud äralõigatud otsaga malmist kanalisatsioonitoru sisse. Köögi valamu ülevoolu toru ühendused olid teibitud ja mastiksiga kaetud. Samuti tuvastati ekspertiisi käigus, et korterit xxx läbivad vee, kanalisatsiooni ja kütte üldtrassid, mis lõpevad korteris xxx Korteri xxx duširuumi ripplae taga oli seinas ava, mille läbi oli võimalik katsuda ja kontrollida selles olevaid üldvee jm torusid. Paikvaatluse ajal olid torud kuivad (II kd, tl 66). Samuti on kohtul esitatud kirjavahetusest nähtuvalt ekspert P. P seisukohal, et ühiskasutuses olevad torud on kuivad, mis tähendab, et leket ei olnud (II kd, tl 121 pöördel). Seega on tuvastatud, et veeleke ei saanud olla tingitud kaasomandi esemest.
16.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et veeleke on tingitud puudutatud isiku 1 korteriomandi eriomandi piirest. Vastavalt on võimalik kahju põhjus kindlaks teha. Seega tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et puudutatud isik 1 on rikkunud oma kohustust ja rikkumine ei ole vabandatav. Sellest tulenevalt on tekkinud avaldajale kahju.
17.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuulub otsene varaline kahju (VÕS § 128 lg 1 ja 2). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Asja kahjustamise 4(6)
korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (RKTKo 3-2-1-139-05, p 12). Seega on avaldajal õigus nõuda korteri parandamise kulude hüvitamist. A. L 12.07.2019 ekspertarvamusest nähtuvalt on korteris xxx veekahjude tagajärgede kõrvaldamise kulutuste suurus on 5162,06 eurot (I kd, tl 23 pöördel). 28.06.2020 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on veekahjude kõrvaldamise maksumuseks 10 168,99 eurot (II kd, tl 67). Tulenevalt sellest, et asjas on esitatud kaks ekspertiisi (viimane tehtud kohtumenetluse käigus), jätab kohus tähelepanuta puudutatud isikute poolt esitatud hinnapakkumised tähelepanuta (II kd, tl 115-120). Tekkinud kahju suuruseks arvestab kohus avaldaja nõutud summa 5162,06 eurot.
18.Järgnevalt tuvastab kohus kas hagejale on tekkinud kahju kostja rikkumise tõttu (kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos) ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi hindamisel tuleb hinnata, kas avaldaja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on puudutatud isiku rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk.
19.Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud veekahjustuse tekkimise. Avaldajale on tekkinud kahju puudutatud isiku 1 rikkumise tõttu. Juhul kui puudutatud isik 1 ei oleks enda kohustust rikkunud (hoida eriomandi eset korras), siis ei oleks avaldaja korteris tekkinud veekahjustusi ning kahju ei oleks tekkinud. Puudutatud isik 1 ei ole tõendanud, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1). Seega on kahju ärahoidmine hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga.
20.Avaldaja esitas kahjunõudelt ka viivisenõude kuni põhinõude täitmiseni 0,021918% päevas. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (VÕS § 367). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Puudutatud isikud viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb puudutatud isikult 1 avaldaja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 5162,06 eurot alates hagi esitamisest, so alates 18.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada puudutatud isiku 1 osas. Puudutatud isiku 2 osas esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus
22.Kohus märgib kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1). Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus 5(6)
ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse (TsMS 172 lg 2).
23.Kohus teeb osaliselt lahendi avaldaja huvides, so rahuldab avalduse puudutatud isiku 1 osas. Arvestades vaidluse asjaolusid ning avalduse lahendamise ulatust, leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku 1 (F A) vastu esitatud nõude osas puudutatud isiku 1 kanda. Puudutatud isiku 2 (L A) vastu esitatud nõude osas tuleb jätta avaldaja kanda.
24.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
25.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.