Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline esindaja Leana Land Kostja O. T. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.09.2025
RESOLUTSIOON
Rahuldada Bigbank AS hagi O. T. (T.) vastu osaliselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu.
Välja mõista O. T.ilt (T.) Bigbank AS-i kasuks 05.12.2023 tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus 1389 eurot.
sõlmitud
Välja mõista O. T.ilt (T.) Bigbank AS-i kasuks 06.05.2024 tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev võlgnevus 6860 eurot.
sõlmitud
Ülejäänud osas jätta Bigbank AS hagi rahuldamata (sissenõudekulud, intress, haldustasu, sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivis).
Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 83,7% ulatuses O. T.i (T.) ja 16,3% ulatuses Bigbank AS kanda.
Määrata kindlaks hageja Bigbank AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suurusena kokku 770 eurot (riigilõiv).
Mõista O. T.ilt (T.) Bigbank AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 644,49 eurot.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
1
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõuded ja põhjendused
1.Bigbank AS esitas Harju Maakohtule hagi O. T. vastu 05.12.2023 tarbijakrediidilepingust nr XXX (leping 1) tuleneva võlgnevuse 1663,61 nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 eurot sissenõudekulu, 52,83 eurot intress, 11,96 eurot lepingu haldustasu, 57,17 eurot viivis ja 1531,65 eurot tagastamata krediidisumma, alates 05.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 10,40% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja esitas kostja vastu ka 06.05.2024 tarbijakrediidilepingust nr XXX (leping 2) tuleneva võlgnevuse 7447,29 nõudes ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 eurot sissenõudekulu, 218,29 eurot intress, 7,96 eurot lepingu haldustasu, 211,04 eurot viivis ja 7000 eurot tagastamata krediidisumma ning alates 05.02.2025 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 8,40% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Tarbijakrediidilepingu nr XXX põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 2000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10,40% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 17,55%. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 2256,38 eurot. Krediidisumma 2000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 45 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 05.12.2023. Alates 05.12.2023 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.09.2024 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 569,00 eurot, millest 85,70 eurot on arvestatud intressi katteks, 468,35 eurot krediidisumma katteks, 14,95 eurot lepingu haldustasu katteks.
3.Tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 2) sõlmisid pooled 06.05.2024. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 7000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,40 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 11,66 %. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 7704,02 eurot. Krediidisumma 7000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 140 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 06.05.2024. Alates 06.05.2024 (lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.09.2024 ei ole kostja teinud lepingu katteks mitte ühtegi makset.
4.Hageja ütles 26.09.2024 ülesütlemisavaldusega lepingud üles.
5.Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu XXX (leping 1) laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks töötasu 2000 eurot neto. Kostja Maksu2
ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2399,74 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 112,82 eurot. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetavat ja kostja elupinnaks on üürikorter. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1 386,00 eurot (välja makstud krediit 1 955,00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 569,00 eurot).
6.Lepingu XXX (leping 2) laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks töötasu 2200 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2303,31 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 321,01 eurot (lisaks eelmise lepingu kohustus 112,82). Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetavat ja kostja elupinnaks on üürikorter. Juhul kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 6860 eurot (välja makstud krediit 6860 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 00,00 eurot). Kostja vastuväide
7.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 05.12.2023 tarbijakrediidilepingu XXX (leping 1) ja 06.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping 2). Lepingu 1 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 2000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 10,40 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 17,55 %. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 2256,38 eurot. Krediidisumma 2000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 45 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 05.12.2023. Lepingu 2 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale laenu 7000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,40 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Krediidi kulukuse määraks oli 11,66 %. Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 7704,02 eurot. Krediidisumma 7000 eurot, millest tasaarvestati lepingu sõlmimise tasu 140 eurot maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 06.05.2024.
10.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et 3
tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
11.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1– 7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: •
arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist;
•
aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;
•
teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamist hagiavalduses. Selle kohaselt omandas võlausaldaja teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, 4
kliendi Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registri väljavõtte ajaloo alusel ja avalikest registritest saadud info alusel. Hagiavalduse kohaselt märkis klient lepingu XXX (leping 1) laenutaotluses oma sissetulekuks töötasu 2000 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2399,74 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 112,82 eurot. Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetav ja kostja elupinnaks on üürikorter ning lepingu XXX (leping 2) laenutaotluses märkis klient oma sissetulekuks töötasu 2200 eurot neto. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute registrist nähtus, et tarbija keskmiseks töötasuks viimase 3 kuu vältel oli 2303,31 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi 295 eurot. Krediidilepingust nr XXX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 321,01 eurot (lisaks eelmise lepingu kohustus 112,82). Lisaks arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal on 1 ülalpeetav ja kostja elupinnaks on üürikorter.
13.Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtete esitamist ja seda kontrollinud. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta ilma kostja pangakonto väljavõtteta tegi kindlaks, et kostjal muud (laenu)kohustused puuduvad. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas ta on arvesse võtnud, et igakuisest sissetulekust peab ta lisaks endale üleval pidama ka ühte last. Hageja ei ole selgitanud, mida ta tuvastas sellest, et kostja elab üüritavas elamispinnal. Näiteks ei ole hageja tuvastanud, kui suur kulu kostjal on seoses üüripinnaga, mistõttu tal on ka vastavad igakuised kohustused. Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele, kuna kontoväljavõtet esitatud ei ole.
14.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud VÕS § 403 4 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
15.Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis sellisel juhul palub hageja alternatiivnõudena mõista lepingu XXX puhul põhivõlg summas 1386 eurot ja lepingu XXX puhul põhivõlg summas 6860 eurot. Hageja ei esita alternatiivnõude raames muid rahalisi nõudeid ning palub menetluskulud jätta kostja kanda.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (sissenõudekulud, intress, haldustasu, sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivis) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal 5
seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud laenu saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on hagiavalduse toonud välja, et juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 403 prim 4 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 1386,00 eurot (välja makstud krediit 1955,00 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 569,00 eurot) ning teise lepingu puhul 6860 eurot (välja makstud krediit 6860 eurot, millest maha arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks summas 00,00 eurot).
17.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks kokku 8246 eurot (1386 eurot leping 1 + 6860 eurot leping 2). Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 9858,19 eurot. Hagi rahuldati summas 8246 eurot ehk 83,7% ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 83,7 % ulatuses kostja kanda ja 16,3% ulatuses hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 770 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 83,7 % ehk 644,49 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Kaie Almere kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.