4.Jätta rahuldamata apellandi taotlus 03.03.2022 toimunud istungi protokolli parandamiseks.
1(15)
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja Mindreks Grupp OÜ palub tunnustada Doneright OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses Mindreks Grupp OÜ nõuet summas 294 006,57 eurot, sh 50 000 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 1 sätestatud rahuldamisjärgus ja 244 006,57 eurot ulatuses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 27.04.2017 kohtumäärusega välja Doneright OÜ pankroti. Hageja esitas 08.05.2017 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse. 26.09.2017 võlausaldajate üldkoosolekul esitasid võlausaldajad BonCredit OÜ ja Argo Hollo hageja nõudele täies ulatuses vastuväited. Seega jäi hageja nõue nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.
3.Hageja nõue tuleneb ehitustööde eest tasumata arvetest ja laenulepingutest.
4.Hageja on esitanud Doneright OÜ-le ehitustööde eest arved nr 15124, 15178, 16022 ja 16037 kokku summas 19 951,20 eurot, millele lisanduvad seadusjärgsed viivised summas 1 955,42 eurot, kokku summas 21 906,62 eurot. Tegemist on töövõtulepingust tuleneva suhtega. Töövõtja on oma kohustuse täitnud, tellija võttis töö vastu, kuid jättis töö eest osaliselt tasumata.
5.Hageja ja tellija vahelise suulise töövõtulepingu olemasolu kinnitab asjaolu, et koostatud on tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 15/09-2, nr 16/1-2, nr 16/02-4 ja nr 16/03-2. Tehtud tööde vastuvõtmist kinnitab kõigil aktidel vastuvõtja allkiri. Tööd võttis vastu ja allkirjastas Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liige AA, kes oli üks kahest juhatuse liikmest.
6.Hageja on andnud Doneright OÜ-le laenu 10 laenulepingu alusel kokku 219 310,84 eurot. Nendelt laenudelt on arvestatud intressi 1 796,83 eurot ning viivist 48 527,18 eurot, kokku on võlgnevus summas 269 625,85 eurot: •
18.08.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-08-18 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 91 482,04 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja kolmes osas: ülekanne Doneright OÜ pangakontole 19.08.2015 maksekorraldusega nr 5 (20 000 eurot), ülekanne Doneright OÜ pangakontole 02.09.2015 maksekorraldusega nr 8 (15 0000 eurot) ning ülekanne notar Mati Alliku notarikontole 24.09.2015 maksekorraldusega nr 1852 (56 482,04 eurot), mis kanti edasi Doneright OÜ kohustuse täitmiseks OÜ Nummus ees. Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 91 482,04 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 980,21 eurot ning viivis (01.01.2016
2(15)
kuni 27.04.2017) 22 092,91 eurot. See nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud hüpoteegiga Võru 18-1 korteriomandile. •
01.10.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-10-01 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 9808 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole 06.10.2015 maksekorraldusega nr 15 (10 000 eurot, millest 7000 eurot oli laenu väljamakse) ning 14.10.2015 maksekorraldusega nr 1857 (2808 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 9808 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 80,57 eurot ning viivis (01.01.2016 kuni 27.04.2017) 2368,63 eurot.
•
12.10.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-10-12 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 23 900 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole 12.10.2015 maksekorraldusega nr 1856 (7500 eurot) ning 21.10.2015 maksekorraldusega nr 1860 (16 400 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 23 900 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 173,44 eurot ning viivis (01.01.2016 kuni 27.04.2017) 5771,85 eurot.
•
03.11.2015 sõlmitud laenulepingu nr 2015-11-03 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 56 660 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2015 intressiga 3,54% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole: 03.11.2015 maksekorraldusega nr 1863 (10 000 eurot), 03.11.2015 maksekorraldusega nr 1867 (1860 eurot), 12.11.2015 maksekorraldusega nr 1925 (9800 eurot), 23.11.2015 maksekorraldusega nr 1866 (5000 eurot), 11.12.2015 maksekorraldusega nr 1869 (10000 eurot), 18.12.2015 maksekorraldusega nr 1870 (10000 eurot) ning 22.12.2015 maksekorraldusega nr 1873 (10000 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 56 600 eurot, intressid (kuni 31.12.2015) 172,71 eurot ning viivis (01.01.2016 kuni 27.04.2017) 13 683,39 eurot.
•
20.01.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-01-20 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 16 000 eurot tagastamise tähtajaga 30.04.2016 intressiga 2,65% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole: 20.01.2016 maksekorraldusega nr 1875 (1000 eurot) ning 02.02.2016 maksekorraldusega nr 1872 (15 000 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 16 000 eurot, intressid (kuni 30.04.2016) 104,05 eurot ning viivis (01.05.2016 kuni 27.04.2017) 2896,00 eurot.
•
10.03.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-03-10 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 5000 eurot tagastamise tähtajaga 30.06.2016 intressiga 3,09% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole 11.03.2016 maksekorraldusega nr 1882 (5000 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 5000 eurot, intressid (kuni 30.06.2016) 47,28 eurot ning viivis (01.07.2016 kuni 27.04.2017) 752,50 eurot.
•
15.03.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-03-15 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 3000 eurot tagastamise tähtajaga 30.06.2016 intressiga 3,09% aastas,
3(15)
viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole 16.03.2016 maksekorraldusega nr 1883 (3000 eurot). See on ainus laen, mille võlgnik tagasi maksis: 23.03.2016 laekus hageja kontole 3000 eurot, millest 2998,20 on arvestatud põhiosa katteks ja 1,80 eurot intressi katteks. Selle tulemusena jäi põhiosast tasumata 1,80 eurot, millele lisandub intress (kuni 30.06.2016) 2,05 eurot ning viivis (01.07.2016 kuni 27.04.2017) 0,27 eurot. •
05.05.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-05-05 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 6000 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,13% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole 05.05.2016 maksekorraldusega nr 1885 (6000 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 6000 eurot, intressid (kuni 31.12.2016) 123,66 eurot ning viivis (01.01.2017 kuni 27.04.2017) 351,00 eurot.
•
3.07.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-07-13 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 500 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,73% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole 13.07.2016 maksekorraldusega nr 1889 (500 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 500 eurot, intressid (kuni 31.12.2016) 8,76 eurot ning viivis (01.01.2017 kuni 27.04.2017) 29,25 eurot.
•
16.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr 2016-09-16 kohaselt andis hageja Doneright OÜ-le laenu 9950 eurot tagastamise tähtajaga 31.12.2016 intressiga 3,73% aastas, viivisemääraga 0,5% päevas. Laen maksti välja ülekandega Doneright OÜ pangakontole 16.09.2016 maksekorraldusega nr 1924 (1300 eurot) ning 21.09.2016 maksekorraldusega 1927 (8650 eurot). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 9950 eurot, intressid (kuni 31.12.2016) 104,10 eurot ning viivis (01.01.2017 kuni 27.04.2017) 582,08 eurot.
7.Lepingutes on erinevad intressimäärad, sest iga lepingu koostamisel võeti aluseks pangalaenude keskmine intressimäär. Võlgnik kasutas laenuna saadud raha Võru 18 objekti ehitustööde eest arvete tasumiseks (eelkõige Äksi Puhkemaja OÜ-le), mistõttu olid laenusummad tihti vastavuses tasumisele kuuluvate arvete summadega. Asjaolu, miks hageja andis võlgnikule uusi tagatiseta laene, kuigi eelmiste laenude tagastamise tähtaeg oli juba saabunud, oli tingitud sellest, et võlgnik esitas oma majandusliku seisundi ning korterite müügi kohta hagejale ebaõiget ja eksitavat teavet. Hageja lähtus uute laenude andmisel eelkõige soovist hoida ära suuremat kahju, mis oleks tekkinud, kui võlgnik poleks olnud suuteline ehitustööde eest maksma ning kortereid ei oleks suudetud ehitada sellisesse valmimisjärku, mis võimaldas kaheksast korterist kuue müüki. Kui hageja poleks võlgnikule sellises mahus laenu andnud, oleks olnud risk, et kogu Võru 18 hoone oleks pooleliolevana läinud võlgade katteks müüki kas täitemenetluses või pankrotimenetluses ning kõik võlausaldajad oleksid kandnud veel suuremaid kahjusid.
8.Laenulepingust 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile Tartu Võru 18-1 (registriosa 4328550). Õigeks pandiga tagatud nõude aluseks on 27.01.2016 notariaalne leping „Avaldus kinnistu korteriomanditeks jagamiseks; rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise leping; kokkulepped“ (Tartu notar Mati Allik, reg.nr 87) ja 18.10.2016 notariaalne leping „Ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkulepped, hüpoteegi võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“ (Tartu notar Paavo Uibopuu, reg.nr 3503).
4(15)
Lepingu kohaselt on hüpoteegiga tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded Doneright OÜ vastu, mis tulenevad 18.08.2015 sõlmitud laenulepingust. Hüpoteegiga on tagatud lisaks laenusummale ka intressid, viivised, leppetrahvid, nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulud, kulud notarile ja kinnistusosakonnale, hüpoteegipidaja poolt tasutud kindlustusmaksed ja muud nõuete alusel tekkinud kõrvalnõuded.
9.Vastavalt 18.08.2015 laenulepingule nr 2015-08-18 andis hageja Doneright OÜ-le laenu 91 482,04 eurot intressiga 3,54% aastas tagastamise tähtajaga 31.12.2015. Laenu väljamakse toimus ülekannetega Doneright OÜ pangakontole 19.08.2015 (20 000 eurot) ja 02.09.2015 (15 0000 eurot) ning ülekandega notarikontole 24.09.2015 (56 482,04 eurot), mis kanti edasi Doneright OÜ kohustuse täitmiseks OÜ Nummus 8 ees (kes loovutas enda kasuks seatud hüpoteegi omanikuhüpoteegiks, mis omakorda kanti üle Mindreks Grupp OÜ-le). Laenu tagasimakseid ei ole toimunud. Pankroti väljakuulutamise seisuga on laenulepingust tulenev võlgnevus: põhiosa 91 482,04 eurot, intressid 980,21 eurot, viivis 22 092,91 eurot.
10.Pandilepingu punkti 5.2 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% hüpoteegiga tagatud täitmata varaliste kohustuste summast, kui omanik ei täida hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku kohustusi. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt kohustus omanik kindlustama hüpoteegiga koormatud vara ning määrama hüpoteegipidaja kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks. Kuna nimetatud kohustus on jäetud täitmata, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajana leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenusummast 91 482,04). Eelnevalt tulenevast on hageja pandiga tagatud nõue kokku 119 128,56 eurot (91 482,04 + 980,21 + 22 092,91 + 4574,10).
11.Hageja nõuded kokku on 294 006,57 eurot ja moodustuvad alljärgnevalt: • Tasumata arved koos viivistega 21 906,62 eurot; • Tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot; • Leppetrahvi nõue 4574,10 eurot; • Tasaarvestus Võru 18-1 üüriga -2100 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja hinnangul on võlgniku püsiv maksejõuetus tekitatud pahatahtlikult ja planeeritud tegevuse tulemusena. Võlgnik on asutatud ühe kinnisvaraprojekti asukohaga Võru 18, Tartu linn elluviimiseks. Nimetatud kinnisvaraarendus seisnes vaid kaheksa korteriga elamu rekonstrueerimises ja müügis. Sedavõrd väikse arendusprojekti puhul on võlgniku suhtes esitatud nõudeid 635 790,66 euro ulatuses, kusjuures peaaegu pool sellest summast moodustab hageja väidetav nõue. Võlgnik ei ole kogu oma tegevuse kestel esitanud Äriregistrile ühtegi aruannet. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele ja meeldetuletustele esitanud ajutisele haldurile ega pankrotihalduritele mitte ühtki raamatupidamisdokumenti. Nii võlgniku ajutine haldur kui ka pankrotihaldur on möönnud, et tegelikult puudub objektiivne võimalus hinnata võlgniku finantsandmeid ja tehtud tehinguid. Tänaseks teadaolevatel andmetel on võlgniku ainsaks varaks Tartus Võru 18 asuvad: korteriomand (registriosa 4328550), mille reaalosaks on 30,6 m 2 suurune korter nr 1; korteriomand (registriosa 4329150), mille reaalosaks on 28,50 m 2 suurune korter nr 7.
5(15)
14.Kostjal on õigus vaielda hageja nõudele vastu, kuna hageja ning kostja vahelised tehingud on näilikud. Võlgniku pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 10.11.2017. a Tartu Maakohtule hagi võlgniku endiste juhatuse liikmete MP ja AA vastu kahju hüvitamiseks summas 216 480 eurot. Võlgniku endised juhatuse liikmed MP ́i ja AA ́i poolt välja võetud võlgniku pangakaartidega välja võetud sularaha ja üle kantud summade edasise käsutamise suhtes ei ole endised juhatuse liikmed veenvaid selgitusi andnud ega tõendanud, et sularaha on kasutatud võlgniku majandustegevuse huvides. Seega on pankrotihaldur hagi esitades eeldanud, et see on endiste juhatuse liikmete poolt omastatud. Perioodil, mil MP ja AA olid võlgniku juhatuse liikmeteks, so 19.08.2014.a. kuni 17.10.2016.a, on võlgniku arvelduskontolt tehtud nendele ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 216 480,00 eurot. Võlgniku kontolt sularahas välja võetud summa ja hageja poolt võlgnikule väidetavalt antud laenude kogusumma on peaaegu kattuvad – hageja on 10 laenulepingu alusel väidetavalt andnud laenu 219 310, 84 euro. Kostja arvates ei ole välistatud, et võlgniku kontolt välja võetud sularaha on osaliselt või täielikult antud hageja käsutusse ja laenulepingud on sõlmitud eesmärgiga tekitada võlgniku suhtes fiktiivne nõue, millega kontrollida võlgniku pankrotimenetlust ning saada veel pankrotimenetluse raames täiendavat tulu võlgnikule kuuluva kinnistu müügist ja pankrotipessa laekuvatest vahenditest. Kostja on seisukohal, et hageja ning võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud on näilised. Laenulepingud on küll kirjalikult sõlmitud, laenude väljastamine on toimunud 5 pangaülekannete kaudu, kuid kostja on arvamusel, et laenud on hagejale tagastatud või anti hagejale üle sularaha, misjärel sõlmiti laenuleping ja “laen” kanti üle võlgnikule. Välistatud ei ole, et laenulepingud sõlmiti üldse 2017 aastal tagantjärele.
15.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud töövõtusuhte olemasolu. Hageja ei ole esitanud töövõtulepingut. On arusaamatu, missuguseid töid, mis maksumuses ja mis tähtajaks pidi hageja teostama vastavalt väidetavale töövõtulepingule. Hagiavaldusele lisatud arvetel ja aktidel on tööde üleandja nimi JT/JT ja üks allkiri. Võlgniku esindaja nimi puudub ja aktil on vaid üks allkiri, kuid ei ole märgitud, kellele see kuulub ning jääb arusaamatuks, kes võttis võlgniku nimel ja eest väidetavalt teostatud tööd vastu. Väidetavad tööd on võlgnikule enamjaos teostatud 2016 aastal ehk siis, kui võlgnik oli juba viivitanud märkimisväärse laenu tagastamisega. Ei ole eluliselt usutav, et hageja soostus võlgnikule teostama töid ilma ettemaksuta ega ühegi tasumise tagatiseta.
16.Hagiavalduse kohaselt on hageja võlgnikule 2015. aastal laenanud kokku 181 850,04 eurot, kusjuures kõigi laenude tagastamise tähtaeg on 31.12.2015. 18.08.2015 sõlmitud laenulepingu alusel laenu andmine võlgnikule toimus ülekannetega pangakontole 20 000 eurot 19.08.2015 ja 15 0000 eurot 2.09.2015. Lisaks veel ülekandega summas 56 482,04 eurot 24.09.2015, mis maksti välja notar Mati Allik deposiitkontole. Deposiitkontole laekunud summa edasise kasutamise kohta puuduvad andmed. Arvestades võlgniku poolt tehtud tehingud ei ole välistatud, et see on tagasi kantud kasvõi näiteks hagejale. Hageja on väitnud, et makse toimus võlgniku (väidetava) kohustuse täitmiseks OÜ Nummus ees, kes loovutas enda kasuks seatud hüpoteegi omanikuhüpoteegiks, mis lepingu punkti 2 kohaselt seati omakorda edasi Mindreksi kasuks. Reaalse laenutehingu puhul oleks seatud hüpoteek kohe laenuandja ehk hageja kasuks vältimaks tagamata riskantse laenu väljaandmist. Hageja nõudeavaldusele ei ole lisatud nõuet tõendavaid alusdokumente. Asjaolu, et hageja laenas läbi notari deposiitkonto võlgnikule väidetavalt 56 482,04 eurot, et omandada väidetav Nummus OÜ nõue ja hüpoteek, ei tõenda iseenesest, et võlgnikul oli Nummus OÜ ees kohustus sellises ulatuses. Hagiavaldusele ega ka hageja nõudeavaldusele pole lisatud väidetava õiguseelneja – Nummus OÜ – nõuet tõendavaid dokumente. Asjaolu, et laen on näilik, tõendab ka see, et väidetavast laenulepingust 2015-
6(15)
08-18 tulenev nõue summas 91 482, 04 eurot on vaid 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga. Ehk väidetav laen koos kõrvanõuetega on kaks korda suurem kui laenu tagav hüpoteek. Äriregistrile esitatud hageja 2015. aasta majandusaasta aruande bilansis ei kajasta hageja üldse, et ta oleks 2015, aastal laenu andnud.
17.Hoolimata asjaolust, et mitte ainsatki 2015. aastal antud laenu võlgnik ei tagastanud, ei tasunud intressi ega asunud mingil moel laenulepinguid täitma, on hagiavalduse kohaselt hageja võlgnikule jätkanud laenude andmist ja laenanud 2016. aastal täiendavalt põhisummana 37451,80 eurot. Äriregistrile esitatud hageja 2016. aasta majandusaasta aruandes sisalduva konsolideeritud rahavoogude ülevaates ei sisaldu kannet, et ta oleks 2016. aastal üldse laenu andnud.
18.Hagejale on laenu tagastatud teiste tehingute arvelt. Võlgnik on asutatud ühe kinnisvaraprojekti asukohaga Võru 18, Tartu linn elluviimiseks. Nimetatud kinnisvaraarendus seisnes kaheksa korteriga elamu rekonstrueerimises ja müügis. Lisaks laenutehingutele oli hageja ning võlgniku ärilised suhtes äärmiselt läbipõimunud Võru 18, Tartu linn asuvate korteriomandite tehingute kaudu: •
03.12.2014 hageja kui ostja ning võlgniku kui müüja vahel sõlmitud kinnistu jagamisel korteriomanditeks tekkiva korteriomandi nr 5 võlaõiguslik müügileping, avaldus eelmärke kinnistamiseks. Lepingu punktis 2.1. avaldavad pooled, et võlgnik müüs lepingu eseme hagejale hinnaga 67 500 eurot, millest 30 000 eurot on ostja poolt müüjale tasutud enne müügilepingu sõlmimist ja mille kättesaamist müüja esindaja tõendab käesoleval lepingul oma allkirjaga. Müügisummas ei sisaldu ega müügisummale ei lisandu käibemaksu. Müügisummast 37 500 eurot kohustus hageja/ostja tasuma müüja kontole nr EE871010220233902224 hiljemalt 16.01.2015, mida hageja kostjale teadaolevalt täitnud ei ole.
•
19.08.2015 sõlmitud kokkulepe võlaõigusliku müügilepingu lõpetamiseks, tekkiva korteriomandi nr 3 müügileping (omandi üleandmiseta), abieluvaraleping ja avaldus eelmärke kustutamiseks. Lepingu punktis 2.1. avaldavad et võlgniku ja hageja vahel kehtib 08.06.2015 sõlmitud võlaõiguslik müügileping, mis on tõestatud Tartu notar Mati Allik büroos ametitoimingu nr 823 all. Nimetatud müügilepinguga müüs müüja lepingu eseme Mindreks Grupp OÜ ́le hinnaga 42 490 eurot ja Mindreks Grupp OÜ kasuks kanti kinnistusraamatusse lepingu eseme omandi üleandmist tagav eelmärge. Müüja ja Mindreks Grupp OÜ kinnitavad, et:
2.1.1.Nimetatud müügileping on neile käesoleva notariaalakti tõestamise juures esitatud digitaalärakirja väljatrükina, nad on nimetatud dokumendiga tutvunud, selle sisu on neile teada ning nad loobuvad selle ettelugemisest notariaalakti tõestaja poolt ning käesolevale notariaalaktile lisamisest. 2.1.2. Nimetatud müügileping on kehtiv ja seda ei ole muudetud. Mindreks Grupp OÜ on Müüjale tasunud lepingu eseme ostuhinna summas 42 490 eurot. Kostja valduses pole 08.06.2015 sõlmitud võlaõiguslikku lepingut, kuid kostja andmetel ei ole hageja 42 490 eurot tasunud. 19.08.2015 Tartu notar Edgar Grünbergi büroos 19.08.2015 tõestatud lepingu kohaselt (nr 2269) lõpetati 08.06.2015 Tartu notar Mati Allik büroos tõestatud (nr 823) võlaõiguslik müügileping Tartu Võru 18-3 korteri müügi kohta ning võlgnik pidi tagastama hagejale algse lepingu alusel tasutud müügihinna 42 490 eurot. Sama lepinguga müüdi korter 3 VKle, kes pidi osa ostuhinnast tasuma võlgniku asemel otse hagejale. Lepingu 1.7. kohaselt oli lepingu esemeks Võru tn 18, Tartu linnas asuva kinnistu korteriomanditeks jagamisel tekkiv korteriomand, mille reaalosaks on korter number 3. Nimetatud lepingust tuleneva kohustuse täitmine toimus hageja nõudeavalduse järgmiselt:
7(15)
21.08.2015 laekus notar Edgar Grünbergi notarikontolt 20 000 eurot; 05.05.2016 laekus VK-lt 16 000 eurot; 15.08.2016 laekus Doneright OÜ-lt 4 500 eurot. Kokku sai hageja 19.08.2015 lepingu alusel seega 40 500 eurot. Kuna hageja ei tasunud 08.06.2015 sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel 42 490 eurot, siis ei pidanud ka võlgnik midagi tagastama ja hageja on 19.08.2015 a lepingu alusel alusetult saanud 40 500 eurot. •
16.10.2015 võlaõigusliku müügilepingu muutmine, tekkiva korteriomandi nr 7 müügileping (omandi üleandmiseta) ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. Lepingu p. 2.4. sätestab, et „võlgnik ja hageja lepivad kokku, et seoses müügilepingu muutmisega tagastab võlgnik hagejale enam tasutud rahasumma 28 500 eurot ja tasub lepingu muutmise eest hagejale hüvitist summas 28 000 eurot. Rahasumma 56 500 eurot kohustub võlgnik hagejale tasuma käesoleva lepingu punktis 3.7. kuni 3.8. nimetatud korras.“ Kõnealuse lepingu p. 3.7. sätestab, et „ostuhinnast 10 000 eurot on enne käesoleva lepingu sõlmimist hoiustatud Ostja poolt Tartu notar Andrus Ruul notarikontole ning osalejad lepivad kokku, et notar edastab hoiustatud rahasumma Müüja soovil Müüja punktis 2.4. nimetatud rahaliste kohustuse osaliseks täitmiseks Hageja kontole nr EE972200221058503079 3 pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.“ Seega punktis 2.10.1 nimetatud tehingu järgselt sai hageja vähemalt 10 000 eurot ja väidetavat hüvitist summas 28 000 eurot.
•
26.09.2016 sõlmitud võlgniku, hageja ja hageja seadusliku esindaja IM vahelise lepingu alusel omandas IM notar Mati Alliku poolt 03.12.2014 ametitoimingute raamatus nr 3200 all tõestatud lepingu alusel võlgnikule kuulunud korteriomandi – korter 5. Lepingu punkt 4.4. sätestab: „Ülejäänud tasumisele kuuluva summa 56 700 eurot kohustub ostja IM tasuma 3 pangapäeva jooksul arvates punktis 1.1. nimetatud kinnistu registriossa käesolevas notariaalaktis sisalduvate kinnistamisavalduste kinnistusosakonnale esitamist kajastava viite tegemise päevast, eeldusel, et müügilepingu eseme suhtes ei ole esitatud mingeid muid kinnistamisavaldusi, alljärgnevatele arvetele: 10 000 eurot RLGL GROUP OÜ arvele nr EE782200221063382036; 46 700 eurot hageja arvele nr EE591700017001995660.“ Seega raha oleks müügitehingust pidanud saama võlgnik, kuid viimane palus selle ilma lepingus sisalduva selgituseta kanda lihtsalt hagejale. Lepingu kohaselt tasus hageja seaduslik esindaja juhatuse liige IM füüsilise isikuna hagejale ilma ühegi arusaadava põhjuseta 46 700 eurot.
Eelpool kirjeldatud tehingud moodustavad vaid osa hageja ning võlgniku vahelistest tehingutest, millest hageja on kasu saanud. Kostja hinnangul toimus läbi nende tehingute raha kandmine hagejale. Kostja hinnangul on hetkel võimatu tõsikindlalt väita, kas nende tehingute alusel kantud raha oli kantud enne väidetavate laenud andmist juba hagejale antud sularahas või tagastati nende tehingute arvelt hageja väidetavaid laene. Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi ja leidis, et tunnustada tuleb Mindreks Grupp OÜ nõuet Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 294 006,57 eurot, sh 50 000,00 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena ja 244 006,57 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.
20.Otsuse põhjenduste kohaselt moodustuvad hageja nõuded kokku on 294 006,57 eurot alljärgnevalt:
8(15)
• Tasumata arved koos viivistega 21 906,62 eurot; • Tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot; • Leppetrahvi nõue 4574,10 eurot; • Tasaarvestus Võru 18-1 üüriga -2100 eurot (296 106.57-2100).
21.Hagis kirjeldatu kohaselt on hageja andnud võlgnikuga sõlmitud laenulepingute nr 201508-18 (sõlmitud 18.08.2015), nr 2015-10-01 (sõlmitud 01.10.2015), nr 2015-10-12 (sõlmitud 12.10.2015), nr 2015-11-03 (sõlmitud 03.11.2015), nr 2016-01-20 (sõlmitud 20.01.2016), nr 2016-03-10 (sõlmitud 10.03.2016), nr 2016-03-15 (sõlmitud 15.03.2016), nr 2016-05-05 (sõlmitud 05.05.2016), nr 2016-07-13 (sõlmitud 13.07.2016), nr 2016-0916 (sõlmitud 16.09.2016) alusel võlgnikule laenu, millest on tagastamata 219 310,84 eurot ning millelt arvestatud intress moodustab 1796,83 eurot ja viivis 48 527,18 eurot. Kokku on laenulepingute alusel tekkinud hageja nõudesummaks 269 625,85 eurot. Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga Võru 18-1, Tartus (registriosa nr 4328550). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost).
22.Kostja väitel ei ole eluliselt usutav, et hageja finantseeris laenudega võlgniku ehitustegevust, kui ta ka samaaegselt krediteeris seda töövõtusuhte kaudu. Laenud tulnuks tagastada juba 31.12.2015 seisuga, mida aga ei tehtud, vastupidiselt panustati võlgnikule ehistustööde tegemisega ilma ettemaksuta. Kohtu korraldaval istungil 20.02.2021 kinnitas kostja esindaja, et selle üle, et laenud on kantud märgitud summas, vaidlust ei ole. Kostja väitel on raha muul viisil ehk sularahas tagastatud. Kohus leiab, et kostja väide, et raha on sularahas välja võetud endiste juhatuse liikmete poolt, ei ole käesoleva vaidluse tuvastamise esemeks. Kohtu hinnangul on tõendatud laenusuhe ja laenude ülekandmine, laenud on kajastatud hageja majandusaasta aruannetes, 2015 aruande lisas 7 ja 2016 aruandes lk 4 ja lisa 2 lk 10 ning kostja kohustus on tõendada, et laen on kohasele isikule tagastatud. Kostja leiab, et väidetavatel laenudel puudub majanduslik sisu, need on loomult kinke iseloomuga. Selline laenude andmine võlgnikule on sisult ebarealistlik ja seetõttu on tehingud ilmselt näilikud. Kohus kostjaga ei nõustu, sest ümberlükkavaid tõendeid ülekannete sisu kohta esitatud ei ole. Seega lähtub kohus asja esitatud tõenditest, kuivõrd tehingu poolte muid võimalikke tahteavaldusi ei ole tõendatud. Kostja on 14.06.2021 loobunud võlgniku endiste juhatuse liikmete ülekuulamise taotlusest. Kohus on tõendist loobumise vastu võtnud, kuivõrd hageja sellele vastu ei vaielnud.
23.Töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) sõlmisid töövõtulepingu. Õige on hageja seisukoht, et seaduses ei ole töövõtulepingule ette nähtud kohustuslikku vorminõuet. Kohtu hinnangul vaidlusalust töövõtusuhet kinnitavad teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 15/09-2, nr 16/1-2, nr 16/02-4 ja nr 16/03-2. Tehtud tööde teostajaks on aktidel hageja ja tellija võlgnik. Hageja on esile toonud, et tööd võttis vastu ja allkirjastas Doneright OÜ (pankrotis) juhatuse liige AA. Töövõtulepingu sõlmimisel tuleb kokku leppida teostatavate tööde maht samuti hind. 12.12.2014 koostatud hinnapakkumise nr 14/12-07 kohaselt oli torustike paigaldustööde kogumaksumus koos materjalide ja projekteerimisega 74 400 eurot. Tööde 07.09.2015 akt nr 15/09-2 kohaselt teostas hageja Doneright OÜ (pankrotis) tellimusel Võru 18, Tartu objektil ühe tööna kanalisatsioonitöid. Hinnapakkumine sisaldas hoonesisest torustikku koos isolatsiooniga (tlk 293, 294, IIIkd). Kanalisatsiooni paigaldamisega seotud töödest teostas hageja 07.09.2015 akti seisuga 35% hinnapakkumises märgitud tööde mahust. 12.01.2016 akt nr 16/1-2 kohaselt teostas hageja Võru 18 objektil veevarustusega seotud tööd (akteeritud
9(15)
70% kogu tööde mahust), radiaatorküttega seotud tööd (akteeritud 50% kogu tööde mahust), küttesüsteemid koos tarbeveevarustuse (akteeritud 10% kogu tööde mahust) ja ventilatsiooni töid (akteeritud 40% kogu tööde mahust). Sarnaselt kanalisatsioonile sisaldasid ka veevarustuse ja radiaatoriküttega seotud tööd kogu hoonesisest torustikku, akti loetelus oli tööde teostamiseks vajamineva materjalikuluna eelisoleeritud toru 19x74 hinnaga 1406 eurot. 03.02.2016 akt nr 16/02-4 sisaldas üksnes töövõtulepingu alusel soovitud tööde teostamiseks vajamineva materjali soojapuhurid ja pikendused akteerimist hinnaga 340 eurot. 03.03.2016 akt nr 16/03-2 sisaldas igale korterile soojustustagastusega ventilatsiooniagregaati ja selle paigaldamist. Konkreetse aktiga akrediteeriti 30 % kogu ventilatsioonitöödega projektijärgselt ettenähtud töödest maksumusega 3600 eurot (ilma käibemaksuta) ning kogu väliterasside ehitamisega seotud tööde maksumus 2105 eurot (ilma käibemaksuta). Tööde reaalset teostamist kinnitab asjaolu, et väliterasside ehitus sisaldas endas sh tööde teostamiseks vajamineva miniekskavaatori renti, planeerkopa renti, diislikütust, liiva koos transpordiga jm. Kohtu hinnangul on esitatuga piisavalt tõendatud nii töövõtusuhe kui ka teostatud tööd hagetavas hinnas. Kohus küsis ka kostjalt korraldaval istungil, kas ta teab, kes vaidlusalused tööd tegi, mida kostja ei teadnud. Kostja tegi ettepaneku ka kostjal täpsustada, mis konkreetseid töid ta vaidlustab, kuid ta ei ole oma vastupidiseid väiteid tõendanud. Seega leiab kohus, et kostja väited, et hinnapakkumised on umbmäärased ja allkirjastamata, ei lükka ümber faktiliselt tehtud töid esile toodud ulatuses.
24.Hageja on 29.10.2020 menetlusdokumendi punktis 2.2.1 selgitanud, et õigeks pandiga tagatud nõude aluseks on 27.01.2016 notariaalne leping „Avaldus kinnistu korteriomanditeks jagamiseks; rõdude, terrassi, parkimiskohtade ja kuuri kasutuskorra seadmise leping; kokkulepped“ ja 18.10.2016 notariaalne leping „Ühishüpoteekide osalise vabastamise kokkulepped, hüpoteegi võõrandamise leping ning tagatiskokkulepe“. Hageja, Doneright OÜ ja AK sõlmisid 18.10.2016 uue notariaalselt tõestatud lepingu, mille kohaselt tagas hageja nõudeid Doneright OÜ vastu edaspidi Võru 18-1, Tartu korteriomandile seatud hüpoteek. Hageja omandas hüpoteegi varasemalt hüpoteegipidajalt AKelt. Võru 18-1, Tartu kinnistu kinnistusraamatu registriosa 4328550 kohaselt on hageja nõue tagatud järgmiselt „Hüpoteek summas 50 000,00 eurot Mindreks Grupp OÜ (registrikood 11378629) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kande järjekoht on IV jao kande nr 1 ees. 50 000,00 EUR Sisse kantud 21.04.2016. 18.10.2016 kinnistamisavalduse alusel muudetud 20.10.2016. Eelnevast tulenevalt tagas hageja ja Doneright OÜ (pankrotis) vahelistest laenulepingutest tulenvaid hageja nõudeid kinnistusraamatust nähtuv hageja kasuks Võru 18-1, Tartu korteriomandile seatud hüpoteek. Kinnistusraamatust nähtuva pandi ja sellega tagatud nõudeõiguse õigeks aluseks on 27.01.2016 ja 18.10.2016 notariaalselt tõestatud lepingud.
25.Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga Võru 18-1, Tartus (registriosa nr 4328550). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost). Pandilepingu punkti 5.2 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% hüpoteegiga tagatud täitmata varaliste kohustuste summast, kui omanik ei täida hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku kohustusi. Lepingu punkti 3.1.4 kohaselt kohustus omanik kindlustama hüpoteegiga koormatud vara ning määrama hüpoteegipidaja kindlustuslepingu järgseks soodustatud isikuks. Kuna nimetatud kohustus on jäetud täitmata, on hagejal õigus nõuda hüpoteegipidajana leppetrahvi 4574,10 eurot (5%
26.Seega töövõtulepingust tulenev nõue on 21 906,62 eurot, tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot ning leppetrahvi nõue 4574,10 eurot. Hageja nõue on osaliselt, summas 2100 eurot, lõppenud tasaarvestusega. Hageja nõue on võlgniku vastu kokku summas 294 006,57 eurot (21906,62+269625,85+4574,10-2100). Kohus leiab, et hagi on tõendatud. Kostja apellatsioonkaebus
27.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles tuvastati laenulepingutest tuleneva nõude ja leppetrahvi nõude põhjendatus, alternatiivselt tühistada kogu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
28.Vastustaja on esitanud võlgniku pankrotipessa 294 006,57 euro suuruse fiktiivse nõude väites, et tegemist on laenuga. Kostja on nõude vaidlustanud ja hageja on pöördunud nõude tunnustamise hagiga kohtusse. Hageja on väidetavat laenu üle kandnud kümnete ülekannetega. Samas on võlgniku ja hageja vahel hulgaliselt teisi pangaülekandeid ja selle ringluse kaudu on tekitatud näilik nõue summas 294 006,57 eurot. Harju Maakohus tegi hagejale ülesandeks tõendada sellise summa laenamise võimekust, samuti seda, et laenusuhe on jätkuvalt kehtiv. Hageja seda ei tõendanud. Laenuvõimekuse all ei saa apellandi arvates mõista pelgalt pangaülekannete sooritamist, hagejal pidi olema vabu vahendeid 300 000 euro ulatuses, et anda tagatiseta 3% aastaintressiga laene. Hageja ei ole suutnud selliste vabade vahendite olemasolu tõendada, samuti seda, et laenusuhe on jätkuvalt kehtiv. Võlgniku ja hageja koostöös tekitati pankrotipessa fiktiivne nõue.
29.Kuna kostja esitas 04.06.2021 kohtule soomekeelsed dokumendid, siis kohustas kohus 28.07.2021 hagejat esitama TsMS § 33 lg 1 kohaselt võõrkeelse dokumendi tõlke. Tähtaega kohus tõlgete esitamiseks ei määranud. Kostja märgib siinjuures, et hageja oli kahe lehekülje tõlkimiseks aega peaaegu kaks kuud. Ometi esitas hageja kohtu poolt nõutud dokumendid soomekeelsetena. Kohtu nõudmisel esitas hageja dokumentide tõlked alles koos teesidega 26.08.2021. Hoolimata hageja pahatahtlikkusest on kostjal õnnestunud teha soomekeelsed dokumendid endale enam-vähem arusaadavaks.
30.Tutvudes hageja poolt esitatud tõendite ja selgitustega laenu andmise võimekuse kohta ja arvestades asjaolu, et hageja ei selgitanud laenusuhte olemasolu hoolimata kohtu nõudest, siis näis kostjale, et hageja on jätnud täielikult oma tõendamiskohustuse täitmata. Kostja loobus tunnistajate ülekuulamisest, olles veendunud, et kui kohus tutvub hageja poolt 04.06.2021 ja hiljem 26.08.2021 tõlgituna esitatud dokumentidega veendub ta ka ise, et hageja ei ole tõendanud, et tal oleks võimalus anda 300 000 eurot 3% aastaintressiga tagatiseta laenu ega ka asjaolu, et laenusuhe oli jätkuvalt olemas, seda hageja isegi ei üritanud selgitada ega põhistada.
31.Kostja on esitanud seisukoha, et kinnisasjade müügilepingust nähtub, et hageja on saanud laenu tagasi teiste võlgniku soorituste kaudu. Otsuses ei ole maakohus neid väiteid ega neid kinnitavaid tõendeid käsitlenud.
32.Otsuse punktides 29-30 käsitleb kohus töövõtulepingust tulenevat nõuet summas 21 906,62 eurot. Kohus ei ole vastanud ega käsitlenud sisuliselt mitte ainsatki kostja vastuväidet. Kostja leiab, et töövõtusuhe pole tõendatud. Hageja on 04.06.2021.a. menetlusdokumendis teinud kohtule korraldusliku tonaalsusega taotluse jätta 14.05.2021 kostja seisukoht kui ajasse mittepuutuv seisukoht tervenisti tähelepanuta. Arvestades, et kohus ei arvestanud ega käsitlenud kostja vastuväteid, võib järeldada justkui olekski kohus rahuldanud hageja 04.06.2021 taotluse jätta kõik kostja vastuväited arvestamata. 11(15)
Kostja on 14.05.2021 seisukohtades täpsustanud oma vastuväiteid hageja väidetava töövõtusuhtest tuleneva nõude suhtes. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Tallinna Ringkonnakohus on 19.06.2020 otsuses sedastanud, et hageja ei ole hagiavalduses toonud välja töövõtulepingu sisu, s.o milliseid töid, millises maksumuses ja milliseks tähtajaks pidi hageja tegema, samuti millised tööd on hageja teostanud ning milliste tööde eest on võlgnikul tasumata. Hageja on 27.10.2020 menetlusdokumendis märkinud, et enne Võru 18, Tartu kinnistul ehitustöödega alustamist tegi hageja Doneright OÜ-le (pankrotis) kavandatud tööde hinnapakkumised nr 14/10-16 ja nr 14/12- 07. Mõlemad hinnapakkumised on lisatud 29.10.2020 menetlusdokumendile. Harju Maakohus on selle kostja osundatud vastuolu jätnud tähelepanuta ja millegipärast arvanud, et kehtis hinnapakkumine summas 74 400 eurot. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab just seda hinnapakkumist siduvaks. Samas punktis leidis kohus, et kostja väited, et hinnapakkumised on umbmäärased ja allkirjastamata, ei lükka ümber faktiliselt tehtud töid esile toodud ulatuses. Maakohus ei arvestanud, et Ringkonnakonnkohus oli juba 19.06.2020 otsuse punktis 22 andud selge juhise, et vaja on välja selgitada, milliseid töid, millises maksumuses ja milliseks tähtajaks pidi hageja tegema, samuti millised tööd on hageja teostanud ning milliste ööde eest on võlgnikul tasumata. Kostja osundas, 14.05.2021 menetlusdokumendis, et kõik hageja poolt esitatud aktid (hagiavalduse lisad 36) on sarnased – need on üldsõnalised ja nende alusel ei ole võimalik järeldada konkreetseid tööde mahte, sisu ja maksumust. Ainuüksi protsentuaalsest arvestusest ei saa järeldada konkreetsete tööde teostamiste ulatust, järjekorda, nõuetele vastavust ega mitte ainsatki töövõtusuhtele iseloomulikku muud omadust, kui puudub selge ja ühemõtteline kokkulepe töö lõpptulemuse, selle maksumuse ja selle saavutamise etappide osas. Objektiivselt ei ole võimalik aru saada, missuguseid töid tegelikult missuguseks tähtajaks telliti, missuguseks tähtajaks neid tehti ja kuna need üle anti. Kostja väide puudutas kõik hageja poolt esitatud tööde üle andmise akte, mis on esitatud hagiavalduse lisades 3-6 ja mida hageja on käsitlenud 29.10.2020 menetlusdokumendi punktides 2.1.5 kuni 2.1.8. Tööettevõtusuhtena ei saa tõlgendada kokkulepet, kus ainsaks mõõdetavaks kriteeriumiks on protsendimäär väljendatuna 100% ja kõik konkreetsed tööd on kokku leppimata. Kostja on 14.05.2021 menetlusdokumendis kirjeldanud, et hageja töövõtusuhtest tuleneva nõude tõendamiseks esitatud selgitused ja tõendid (hinnapakkumised, aktid jms) on vastuolulised ja nende dokumentides esitatud töövõttu kajastav sisu on nii erinev, et nad tervikuna ei tõenda selget ja arusaadavat töövõtusuhet, millest võiks kujuneda ka selge nõue. Selle peale on hageja möönnud 04.06.2021 menetlusdokumendis, et ei saa dokumentaalsete tõenditega tõendada suusõnaliste töövõtulepingute sõlmimist. Kui hageja ise tunnistab, et ta ei saa dokumentaalsete tõenditega tõendada tööde teostamist, siis on maakohtu järeldus tööde teostamise kohta täiesti ebaõige. Otsuse punktis 30 selgitab kohus, et ta küsis ka kostjalt korraldaval istungil, kas ta teab, kes vaidlusalused tööd tegi, mida kostja ei teadnud. Kostja on korduvalt selgitanud, et ainuüksi maja valmimine ei tõenda asjaolu, et hageja maja ehitas ja teostas aktides kajastatud tööd on tehtud. Kostja on juba selgitanud, et korterelamus Võru tn 18, Tartu oli mitmed ehitajaid, pole tegelikult üldse selge, kas ja kui palju hageja ja kui suures ulatuses teised ehitajad töid teostasid. Hageja nõuab ju raha konkreetselt tema poolt teostatud tööde eest ja mitte abstraktselt maja valmimise eest. Hageja peab suutma tõendada, missuguseid töid, kui suures ulatuses ja mis maksumuses ta Doneright OÜ (pankrotis) tellimusel väidetavalt teostas. Vastus apellatsioonkaebustele
33.Vastustaja leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda.
12(15)
Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
35.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja tugines laenulepingute tühisusele, väites, et laenulepingud on näilikud. TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (Riigikohus 17.12.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 11, 02.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11, p 12). Kostja avaldas arvamust, et Doneright OÜ (pankrotis) (edaspidi ka võlgnik) kontolt välja võetud sularaha on osaliselt või täielikult antud hageja käsutusse ja laenulepingud on sõlmitud eesmärgiga tekitada võlgniku suhtes fiktiivne nõue, millega kontrollida võlgniku pankrotimenetlust ning saada veel pankrotimenetluse raames täiendavat tulu võlgnikule kuuluva kinnistu müügist ja pankrotipessa laekuvatest vahenditest. Maakohus leidis, et asjas puudub vajadus hinnata seda, kas võlgniku juhatuse liikmed võtsid võlgniku kontolt sularaha. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja väidete järgi võtsid võlgniku juhatuse liikmed võlgniku kontolt sularaha selleks, et see edasi anda hagejale, siis on maakohus eksinud, jättes kostja nimetatud väitele hinnangu andmata. Siiski ei muuda see minetus ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuse lõppjäreldust ebaõigeks, sest kostja väited võlgniku juhatuse liikmete tegutsemise kohta hageja huvides ei leidnud tõendamist. Kostja väited ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega ning ka eluliselt usutavad.
36.Kostja tõi asjas esile, et võlgniku pankrotihaldur Indrek Lepsoo esitas 10.11.2017. a Tartu Maakohtule hagi võlgniku endiste juhatuse liikmete MP ja AA vastu kahju hüvitamiseks summas 216 480 eurot, kuivõrd perioodil, mil MP ja AA olid võlgniku juhatuse liikmeteks, so 19.08.2014.a. kuni 17.10.2016.a, on võlgniku arvelduskontolt tehtud nendele ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 216 480,00 eurot. Kostja on seisukohal, et kuivõrd võlgniku kontolt sularahas välja võetud summa ja hageja poolt võlgnikule väidetavalt antud laenude kogusumma kattuvad, siis saab järeldada seda, et võlgniku juhatuse liikmete poolt anti esiteks hagejale üle sularaha, seejärel sõlmiti laenuleping ja “laen” kanti võlgnikule. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud väited ei haaku faktiliste asjaoludega, seetõttu, et vaidlustatud laenulepingud sõlmiti 2015.a teises pooles ja 2016.a esimeses pooles (va 16.09.2016 sõlmitud laenuleping), kuid halduri poolt võlgniku juhatuse liikmete vastu esitatud hagi asjaoludena on esile toodud, et võlgniku kontolt on juhatuse liikmete poolt välja võetud summasid juba alates 2014.a, sh suurema summa üks juhatuse liikmetest 2015.a alguses (I kd, tlk 197-202). Eluliselt ei ole ka usutav, et hageja kandis võlgnikule üle reaalselt alates 2015.a märkimisväärses ulatuses laenusummasid, et tekitada võlgniku vastu fiktiivne nõue pankrotimenetluse tarbeks, arvestades, et pankrotimenetlus algas 2017.a. Hageja ise on väitnud, et andis laenu seetõttu, et võlgnik saaks tasuda Võru 18 objekti ehitustööde eest. Kuna asjas puudub vaidlus selles, et võlgnik tegeles laenu andmise ajal nimetatud korterelamu ehitustöödega ning asja materjalidest nähtuvalt oli ka hageja ise sõlminud võlgnikuga osade valmivate korterite võlaõiguslikud müügilepingud, siis võib hageja väiteid laenu andmise põhjuste kohta usutavaks pidada.
13(15)
37.Käesolevas asjas oli eelkõige kostjal kohustus esitada väiteid ja nende tõendamiseks tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid laenulepingute pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et arvestades kostja menetluses avaldatud seisukohti, pani maakohus ka hagejale tõendamiskoormise tõendada, et tal oli majanduslik võimekus võlgnikule laenu anda. Pooled ei vaielnud menetluses selle üle, et laenulepingute järgsed laenusummad võlgniku pangakontole üle kanti. Hageja esitas asjas tõendid, et ta müüs Soomes asuva tütarühingule kuulunud ettevõtte, millest laekus piisavalt summasid, et laenu anda. Eeltoodust nähtuvalt, ei keeldunud hageja laenulepingute sõlmimise asjaolude esiletoomisest ning täiendavate tõendite esitamisest. Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud mitmeid argumente, millega soovib ümber lükata hageja väited, et ettevõtte müügist laekus hagejale piisavalt materiaalseid vahendeid laenu andmiseks, kuid jätnud tähelepanuta, et hageja väidetel ei müünud ta mitte äriühingut (selle osa) vaid tütarühingule kuulunud ettevõtte. Nõustuda ei saa seetõttu kostja väitega, et laenude andmine jäi hageja poolt tõendamata.
38.Kostja seisukohtadest võib aru saada nii, et temal puudus oma väidete tõendamiskoormis maakohtu juhistest tulenevalt. Sellega nõustuda ei saa. Kuigi maakohtu juhistest tulenevalt pandi hagejale, hoolimata sellest, et ta oli tõendanud laenusummade ülekandmise laenusaajale, veel kohustus teha usutavaks, et tal oli laenu andmiseks materiaalseid võimalusi, ei nähtu maakohtu seisukohtadest, et maakohus vabastas kostja täielikult oma väidete tõendamisest. Asjast nähtuvalt lootis kostja, et maakohus, hinnates asjas tõendeid, tuvastab kostja väidete tõendatuse. Loobudes seetõttu taotletud tunnistajate ülekuulamisest, võttis kostja riski, et väited lepingute näilikkuse kohta võivad jääda tõendamata. See risk realiseerus, sest kostja väited jäid tõendamata.
39.Asjas väitis kostja ka seda, et hagejale on laen(ud) tagastatud teiste tehingute arvelt. Kostja tõi esile 03.12.2014 hageja kui ostja ning võlgniku kui müüja vahel sõlmitud kinnistu jagamisel korteriomanditeks tekkiva korteriomandi nr 5 võlaõigusliku müügilepingus, 19.08.2015 sõlmitud kokkuleppe võlaõigusliku müügilepingu lõpetamise ja tekkiva korteriomandi nr 3 müügilepingus, 16.10.2015 võlaõigusliku müügilepingu muutmise, tekkiva korteriomandi nr 7 müügilepingus ja 26.09.2016 sõlmitud võlgniku, hageja ja hageja seadusliku esindaja IM vahelise lepingu alusel IM poolt võlgnikule kuulunud korteriomandi – korter 5 omandamisega seotud lepingus kokkulepitud müüginna tasumise kokkulepped. Kostja on arvamusel, et nimetatud tehingutes sisalduv tõendab seda, et hageja jättis võlgnikule tehingusummad tasumata, mistõttu saab lugeda hageja poolt antud laenusummad tagastatuks. Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus jättis kostja seisukohtadele hinnangu andmata. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et ka nimetatud minetus ei muuda maakohtu otsuses lõppjäreldust ebaõigeks. Asjas on esitatud hageja poolt tõenditena arved ja maksekorraldused (II kd, tlk 82-85) ja selgitused kostja poolt esiletoodud tehingute sõlmimise asjaolude kohta 22.01.2019 menetlusdokumendi p-des 1.11-1.14.2. Nimetatust nähtub, et kostja seisukoht hagejale laenu tagasimaksmise kohta teiste tehingute kaudu ei ole põhjendatud ega tõendatud.
40.Apellatsioonkaebuses väidab kostja ka seda, et hageja ei ole tõendanud võlgnikuga sõlmitud töövõtulepingust tulenevat nõuet. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Kuigi õige on kostja väide, et hagi aluseks oleva töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tuvastamiseks tuli hagejal esile tuua, milliseid töid pidi hageja tegema, millises ulatuses ta neid tegi ning kas tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks, on maakohus need asjaolud tuvastanud. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus avaldatud seisukohti, kuid jätab seejuures tähelepanuta, et maakohtu poolt hinnatud tõendites sisaldub nii hageja
14(15)
hinnapakkumine tööde teostamiseks, kui ka võlgniku poolt tööde vastuvõtmine. Viimasele järgnes nõude sissenõutavaks muutumine. Kostja väidete järgi ei ole võimalik aru saada, miks asjas esitatud kahest hinnapakkumisest tööde tegemiseks ajaliselt hilisem on kõrgema maksumusega. Ringkonnakohus osutab, et hinnapakkumistes nähtuvatest tööde kirjeldustest on lihtsalt aru saadav, et hilisem hinnapakkumine sisaldab täiendavaid töid ja materjale, mistõttu on loogiline, et tellitavad tööd muutusid kallimaks.
41.Kostja leiab, et arusaamatu on ka see, et teostatud tööde aktides märgitud tasumisele kuuluvad summad tehtud tööde eest on mõnevõrra väiksemad hinnapakkumises kajastatust. Arvestades, et hagejal tuli tõendada töövõtulepingust tulenev nõue võlgniku vastu väidetud ulatuses, ei muuda asjaolu, et hinnapakkumises toodud tööde hind on vähesel määral madalam tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides märgitud hinnast, hageja nõuet põhjendamatuks.
42.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et hageja on 27.10.2020 menetlusdokumendis selgitanud tulenevalt kostja vastuväidetest töövõtulepingu sõlmimise, tööde tegemise ja tööde vastuvõtmise asjaolusid. See, et kostja hageja väidetega ei nõustu ning tööde teostamise ning töövõtulepingust tuleneva nõude sissenõutavuse kohta esitatud tõendid kahtluse alla seab, ei võimalda esitatud tõendeid hinnata maakohtust erinevalt.
43.Asjast nähtuvalt on kostja seisukohal, et kuna hageja ja võlgniku vahel sõlmiti mitmeliigilisi tehinguid, sh sõlmiti laenulepingud, müügilepingud, töövõtuleping, tuleks nimetatust järeldada hageja rikastumine võlgniku arvel ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ja võlgniku vahel oli sõlmitud erinevaid tehinguid, kuid ainuüksi see ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on tõendanud oma sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu, kostja oma väiteid veenvalt tõendada ei suutunud.
44.Ringkonnakohu ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi ning nõustub nendega TsMS § 654 lg-st 4 tulenevalt, va arvatud osas, milles ringkonnakohus käesolevas otsuses muutis maakohtu seisukohti.
45.Apellant esitas taotluse ringkonnakohtus toimunud istungi protokolli parandamiseks. Vastustaja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest apellant on esitanud sisuliselt protokolli täiendamise taotluse. Kuna TsMS § 50 sätestab protokolli kohustuslikku sisu, apellandi ja vastustaja seisukohad on asjas esitatud kirjalikes dokumentides avaldatud, siis ei pea protokoll kajastama sõna sõnalt apellandi või vastustaja avaldatut. Protokollimata pole jäänud asja lahendamise või edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus
46.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.