Mindreks Grupp OÜ hagi BonCredit OÜ vastu nõude tunnustamiseks Doneright OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mindreks Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Mindreks Grupp OÜ (registrikood 11378629), seaduslik esindaja IM Kostja BonCredit OÜ (registrikood 12649740), seaduslik esindaja IP
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2019 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Mindreks Grupp OÜ (hageja) esitas 26.10.2017 Harju Maakohtule hagi BonCredit OÜ (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Doneright OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses summas 294 006,75 eurot, millest 50 000 eurot on esimese järgu nõue ning 244 006,57 eurot teise järgu nõue. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati 27.04.2017 välja võlgniku pankrot. 26.09.2017 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus mh kostja esitas hageja nõudele vastuväite.
3.Hageja nõue tuleneb võlgnikuga sõlmitud töövõtulepingust, mille järgi võlgnik on jätnud tasumata arved summas 19 951,20 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis 1955,42 eurot, kokku seega 21 906,62 eurot.
4.Lisaks on hageja andnud võlgnikuga sõlmitud laenulepingute nr 2015-08-18 (sõlmitud 18.08.2015), nr 2015-10-01 (sõlmitud 01.10.2015), nr 2015-10-12 (sõlmitud 12.10.2015), nr 2015-11-03 (sõlmitud 03.11.2015), nr 2016-01-20 (sõlmitud 20.01.2016), nr 2016-03-10 (sõlmitud 10.03.2016), nr 2016-03-15 (sõlmitud 15.03.2016), nr 2016-05-05 (sõlmitud 05.05.2016), nr 2016-07-13 (sõlmitud 13.07.2016), nr 2016-09-16 (sõlmitud 16.09.2016) alusel võlgnikule laenu, millest on tagastamata 219 310,84 eurot ning millelt arvestatud intress moodustab 1796,83 eurot ja viivis 48 527,18 eurot. Kokku on laenulepingute alusel tekkinud hageja nõudesummaks 269 625,85 eurot. Laenulepingust nr 2015-08-18 tulenev nõue on 50 000 euro ulatuses tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga korteriomandile asukohaga Võru 18-1, Tartus (registriosa nr 4328550). Hüpoteek on hageja kasuks üle kantud 02.10.2015 hüpoteegi üleandmise kokkuleppega, mille p 5.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi 4574,10 eurot (5% laenulepingu nr 2015-08-18 summast 91 482,04 eurost).
5.Seega moodustab hageja nõue järgnevalt: töövõtulepingust tulenevad nõuded 21 906,62 eurot, tagastamata laenud koos intresside ja viivistega 269 625,85 eurot, leppetrahvi nõue 4574,10 eurot. Hageja nõue on osaliselt, summas 2100 eurot, lõppenud tasaarvestusega. Seega hageja nõue võlgniku vastu on kokku summas 294 006,57 eurot (21906,62+269625,85+4574,10-2100).
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidles hagile vastu ning on seisukohal, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingute puhul on tegemist näilike tehingutega, et tekitada fiktiivne nõue pankrotimenetluse kontrollimise eesmärgil. Võlgniku endised juhatuse liikmed on alates 19.08.2014 kuni 17.10.2016 võlgniku arvelduskontolt teinud juhatuse liikmetele ülekandeid ja sularaha väljamakseid kogusummas 216 480 eurot, mis on peaaegu kattuv hageja poolt võlgnikule väidetavalt antud laenu kogusummaga. Kostja arvates on laenud hagejale tagastatud või anti hagejale üle sularaha, misjärel sõlmiti laenuleping ja raha kanti üle võlgnikule. Väidetavatel laenutehingutel puudub majanduslik sisu, hageja on andnud võlgnikule tagatiseta laenu 3-protsendilise intressimääraga olukorras, kus hagejal endal oli raha vaid 25 517 euro ulatuses. Hageja on olnud passiivne laenude tagasinõudmisel – 2016. a jätkas hageja uute laenude väljastamist selle asemel, et tegeleda tagastamise tähtaja
ületanud laenude sissenõudmisega. Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes ei kajastu üldse, et hageja oleks võlgnikule laenu andnud.
7.Hagejale võivad olla laenud tagastatud teiste tehingute arvelt. Näiteks puuduvad andmed, et hageja on täitnud 03.12.2014 müügilepingust tulenevad nõuded võlgniku ees, samuti võib hageja olla 19.08.2015 müügilepingust tulenevalt erinevatelt isikutelt alusetult saanud 40 500 eurot. 16.10.2015 müügilepingust tulenevalt on hageja saanud võlgnikult 38 000 eurot, 26.09.2016 lepingu alusel pidi võlgnik saama hageja juhatuse liikmelt IM-lt 46 700 eurot, kuid võlgnik palus selle ilma arusaadavate põhjusteta kanda hagejale.
8.Väidetava töövõtulepingu osas on kostja seisukohal, et hageja ei ole tõendanud töövõtusuhte olemasolu. Hagiavaldusele pole töövõtulepingut lisatud ning on arusaamatu, missuguseid töid, mis maksumuses ja mis tähtajaks pidi hageja teostama, samuti on tõendamata kokkulepitud tasu.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
9.Harju Maakohtu 29.04.2019 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõustub kohus kostja vastuväidetega. Kohtu hinnangul on hageja väited töövõtulepingu sõlmimise ja ka täitmise kohta jäänud tõendamata. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud vaid arved ja aktid, kuid need ei saa tõendada töövõtulepingu sõlmimist ega täitmist hageja poolt. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et teostatud on kanalisatsiooni, ventilatsiooni ja veevarustuste ehitamise ning projekteerimistöid. Kohtu hinnangul ei saa eelnimetatud töid teostada ega planeerida ilma vastava dokumentatsioonita.
11.Maakohtu hinnangul on laenulepingud tühised, kuivõrd need on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et väidetavalt väljastas hageja laene olukorras, kus töövõtulepingu alusel väljastatud arved olid võlgniku poolt veel hagejale tasumata. Hageja ei ole kohtu jaoks usutavaks teinud, et tal oli üldse raha, mida laenuna välja anda. Seisuga 31.12.2015 oli hagejal rahalisi vahendeid 25 517 eurot, sh oli raha kassas 25 729,44 eurot ja arvelduskonto miinuses 1487 eurot. Võlgniku ajutise halduri aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ühtegi Võru 18 objektiga seotud raamatupidamisdokumenti. Suur osa võlgniku rahalistest vahenditest võib olla kõrvale toimetatud. Hageja väitel on aga just hageja laenanud raha võlgnikule, et viimane saaks oma kohustusi täita kolmandate isikute ees. Hageja 2015. a ega 2016. a majandusaastaaruandest ei nähtu, et hageja oleks võlgnikule laenu andnud. Hageja on eitanud lähikondsust hageja ja võlgniku ning I ja TM vahel. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et tegutseti siiski ühise majandusliku eesmärgi ning kasu nimel. Kostja on selliste tehingutena esile toonud 03.12.2014, 19.08.2015, 16.10.2015 ja 26.09.2016 tehingud. Hageja ei ole kohtu hinnangul kostja väiteid veenvalt ümber lükanud. Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav ning majanduslikult täiesti ebamõistlik anda järjekindlalt laenu isikule, kes seda tagastada ei suuda. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud võlgnikule raha laenuna andmist ning laenulepingute ehtsus on eluliselt ebausutav.
12.Kohtu hinnangul ei nähtu 02.10.2015 hüpoteegi seadmise lepingust, et hagejal oleks hüpoteek korteriomandile asukohaga Võru 18-1, Tartus (registriosa 4328550). Kuivõrd hageja ei ole tõendanud hüpoteegi olemasolu, on kohtu hinnangul põhjendamatu ka
leppetrahv seoses väidetava hüpoteegiga. Kokkuvõttes oli maakohus seisukohal, et hageja nõudeavalduse esitamise eesmärgiks on mõjutada võlgniku pankrotimenetlust ning teiste võlausaldajate huve kahjustades saada eeliseid ja varalist kasu võlgniku pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
APELLATSIOONKAEBUS
13.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud eelmenetluse norme, mille kohaselt peab kohus välja selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited nõuete kohta ning tõendid. Alles seejärel saab kohus lahendatava küsimuse õiguslikult kvalifitseerida ja teha lahendi. Maakohus ei ole tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnanud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 89 lg 1, mis käsitleb tehingu näilikkust. TsÜS § 89 lg 1 räägib kahte liiki näilikkusest ja maakohtu põhjendustest ei ole aru saada, kummale kohus tugineb. Kostja väited laenulepingute näilikkuse kohta on paljasõnalised ning kohtu põhjendused ei ole piisavad. Käesoleval juhul on rahaülekanded tehtud. Laenud on kajastatud ka hageja majandusaasta aruannetes. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hagejale laenu tagastamise kohta.
15.Hagejale tuli üllatusena maakohtu seisukoht, mille kohaselt hageja ei ole kohtu jaoks usutavaks teinud, et tal oli üldse raha, mida laenuna välja anda. Kostja ei ole sellele tuginenud ning kohus ei ole hagejale selgitanud, et hageja peab seda asjaolu tõendama. Samas, kui hageja kandis oma pangakontolt raha, siis oli tal järelikult raha olemas. Kui maakohus oleks selgitamiskohustust täitnud, siis oleks hageja saanud oma Soome tütarfirma tegevuse müügist laekunud raha olemasolu tõendada. Selgitamiskohustuse rikkumine nähtub ka 27.03.2019 toimunud kohtuistungil, kus kohus läks kiirustades eelmenetluselt üle sisulise arutelu etappi ja hakkas alles siis välja selgitama osade tõendite puudumist (nt hüpoteegiga seonduv). Kui maakohus leidis, et kõik asjaolud ei ole selged ja tõendid ei ole esitatud, pidi ta seda pooltele eelmenetluses selgitama ja andma täiendava tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kohtu põhjendused ei ole piisavad ka selle kohta, kuidas on hageja eesmärgiks mõjutada võlgniku pankrotimenetlust.
16.Hageja on põhjendanud töövõtulepingu alusel tasunõude tekkimist aktidega ning maakohus on alusetult jätnud hageja nõude tunnustamata. Tööde teostamine nähtub füüsiliselt ka elamus. Kostja ei ole viidanud ühelegi tõendile, et kõnealused tööd oleks teostanud keegi teine. Töövõtulepinguga seonduvalt on olemas hinnapakkumised, kirjad, tööde koosoleku protokollid, projektid jms.
17.Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hüpoteegi olemasolule ja muule sellega seonduvale, mida maakohus on otsuses välja toonud. Hüpoteeginõudega seoses selgitab hageja, et kohtule esitati ekslikult 02.10.2015 hüpoteegi seadmise leping, kui õiged on tegelikult 27.01.2016 ja 18.10.2016 sõlmitud lepingud. Kinnistusraamatu seisu oli kohtul võimalik kontrollida.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
20.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 436 lg 4 järgi ei või otsust tehes kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.
21.Maakohus leidis, et vaidlusalused laenulepingud on tühised, kuna need on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil ning raha ei ole tegelikkuses üle kantud laenuna. Maakohus märkis, et on eluliselt ebausutav ja majanduslikult ebamõistlik anda laenu isikule, kes seda tagastada ei suuda. Majandusaasta aruannetest ei nähtu, et hageja oleks laenu andnud ning hageja ei ole teinud usutavaks, et tal oli üldse raha, mida välja laenata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus laenulepingute näilikkuse kohta olulises osas põhjendamata ning tõenditega sidumata. Kolleegium märgib, et hageja esitas oma nõude tõendamiseks laenulepingud ning panga maksekorraldused raha ülekandmise kohta. Maakohus on jätnud need tõendid sisuliselt analüüsimata. Maakohus on otsuses märkinud, et hageja ei ole teinud usutavaks, et tal oli raha, mida laenata. Samas ei selgu maakohtu otsusest, miks selleks ei piisa maksekorraldustest, millest nähtuvalt tehti raha ülekanded hageja pangakontodelt. Kui maakohtu hinnangul sellest ei piisanud, siis tulnuks maakohtul anda hagejale võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on selles osas üllatuslik. Lisaks on maakohus leidnud, et hageja 2015.a ja 2016.a majandusaasta aruannetest ei nähtu laenu andmine, kuid on jätnud vastamata hageja väitele, et laenud on kajastatud 2015.a majandusaasta aruande lisas 7 ning 2016.a majandusaasta aruande lisas 2. Maakohus asus seisukohale, et tegelikkuses ei kantud raha üle laenuna, kuid on jätnud selle väite sisuliselt põhjendamata. Maakohtu otsusest ei selgu, mis põhjusel rahaülekanded tehti, kui neid ei tehtud laenulepingute alusel. Maakohus on küll viidanud, et hageja nõudeavalduse eesmärk oli mõjutada pankrotimenetlust ja saada varalist kasu, kuid maakohus ei ole põhjendanud, kuidas hageja saab varalist kasu olukorras, kus hageja poolt on rahaülekanded tehtud. Kostja taotles maakohtus oma vastuväidete tõendamiseks hageja seadusliku esindaja IM ning võlgniku endiste juhatuse liikmete MP ja AA ülekuulamist. Maakohus jättis taotluse 26.02.2019 määrusega rahuldamata põhjendusega, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on piisavalt tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Nagu eelnevalt märgitud, ei selgu
ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsusest, kuidas tuleneb esitatud dokumentaalsetest tõenditest laenulepingute näilikkus.
22.Seonduvalt töövõtulepinguga märkis maakohus, et hageja poolt esitatud arved ja aktid ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist ja täitmist. Tõenditest nähtuvalt on teostatud kanalisatsiooni, ventilatsiooni, veevarustuse ning projekteerimistöid, kuid neid töid ei saa planeerida ja teostada ilma vastava dokumentatsioonita. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud töövõtulepingu sisu, s.o milliseid töid, millises maksumuses ja milliseks tähtajaks pidi hageja tegema, samuti millised tööd on hageja teostanud ning milliste tööde eest on võlgnikul tasumata. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hageja on üksnes viidanud arvetele ja tehtud tööde aktidele. Ka maakohus ei ole töövõtulepingu asjaolusid välja selgitanud. Maakohus asus seisukohale, et arved ja aktid ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist ja täitmist. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja on esitanud tehtud tööde aktid. Maakohus ei ole selgitanud, miks tehtud tööde aktid ei tõenda tööde tegemist. Maakohus on üksnes viidanud, et kanalisatsiooni, ventilatsiooni, veevarustuse ning projekteerimistöid ei saa planeerida ja teostada ilma vastava dokumentatsioonita, kuid ei ole põhjendanud, mida ta täpselt peab silmas vastava dokumentatsiooni all ning miks on vaja tööde teostamist tõendada just nende tõenditega. Kui maakohus leidis, et käesoleval juhul eeldab töövõtulepingu sõlmimise ja täitmise tõendamine teatud konkreetsete tõendite esitamist, siis oleks maakohus pidanud andma hagejale võimaluse nende esitamiseks.
23.Maakohus märkis otsuses, et 02.10.2015 hüpoteegi seadmise lepingust ei nähtu, et selle lepinguga oleks seatud Tartus Võru 18-1 korteriomandile hüpoteek hageja kasuks. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et nimetatud korteriomandile seati hüpoteek hageja kasuks, kuid ta esitas maakohtule ekslikult teise lepingu. Tsiviilasjast nähtuvalt on maakohus esmakordselt 27.03.2019 kohtuistungil tõstatanud küsimuse 02.10.2015 lepinguga seonduvalt, kuid ei andnud hagejale võimalust välja selgitada hüpoteegi seadmisega seonduvad tõendid. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded.
24.Kuna maakohus jättis osaliselt välja selgitamata menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ning jättis pooled ilma võimalusest esitada oma väidete kinnitamiseks tõendeid, samuti jättis kohus vastuvõetud tõendid olulises osas hindamata, siis tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus on selle jätnud olulises ulatuses tegemata. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
25.Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud täiendavad tõendid. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis jääb tõendite vastuvõtmise küsimus maakohtu otsustada.
26.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.