A. T. hagid SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja meditsiiniteenuse osutamiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3 000 eurot ja 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtusitungi toimumise aeg
Hageja A. T. , ik XXX Kostja sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, 90001478, volitatud esindajad M. Ä. ja G. K. 22. veebruar 2022
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
rk
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata A. T. taotlus menetluse peatamiseks.
2.Jätta rahuldamata A. T. hagid SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja meditsiiniteenuse osutamiseks kohustamiseks.
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
4.Anda A. T. le menetlusabi, vabastades ta 300 euro suuruse riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. Kohtuotsus saata hagejale ja kostja esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
1.A. T. esitas maakohtusse hagi, milles nõudis Sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum 1) tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud moraalse kahju hüvitist 3000 eurot või alternatiivselt õigusvastaselt tekitatud moraalse kahju hüvitist 3000 eurot; 2) kohustada kostjat vastama hageja poolt 21.03.2021 esitatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest; 3) kohustada kostjat tegema hagejale seljaoperatsioon 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Hagiavalduse kohaselt teostas kostja hagejale 25.09.2019 seljaoperatsiooni ning kirjutas hageja koheselt haiglast välja, andmata hagejale võimalust taastuda operatsioonist haiglas. Hageja on kinnipeetav Viru Vanglas. Järgmisel päeval pärast operatsiooni, so 26.09.2019 transporditi hageja meditsiinitranspordiga lamavas asendis Viru Vanglasse. Pärast operatsiooni jäid alles vaevused jalas. Lisaks hakkas jaanuaris 2020 taas valutama hageja selg. Ida-Viru keskhaiglas tuvastas neuroloog hagejal jätkuvalt selgroolülide vahelise songa ja närvi pitsumise. 17. märtsiks 2021 määratud operatsioon SA Tartu Ülikooli Kliinikumis lükati edasi, sest hageja vereanalüüs ei olevat olnud korras.
3.Hageja on seisukohal, et teda opereerinud neurokirurg ei osutanud tervishoiuteenust nõuetekohaselt, tehes ebakvaliteetse seljaoperatsiooni ning ei andnud hagejale võimalust taastuda operatsioonist haiglas. Selle tõttu on hagejal tekkinud komplikatsioonid. Kostja süül kannatab hageja tugevat seljavalu, tarvitab tugevaid valuvaigisteid ning on tegutsemises piiratud. 17. märtsiks 2021 määratud operatsiooni ärajätmine oli täiesti põhjendamatu, hageja verenäitajad olid tegelikult korras. Kostja vastuväited
4.Kostja oma kirjalikus vastuses teatab, et hageja operatsioon jäi eeskätt ära seoses Covid-pandeemia aegsete piirangutega (plaanilise ravi osutamise piirang, operatsioonitubade arvu vähendamine ja operatsioonide teostamise piirang). Alates 23.02.2021 piirati plaanilist statsionaarset kirurgilist tööd. Alates 03.03.2021 piirati plaanilist tööd südamekliinikus, sisekliinikus, kopsukliinikus, närvikliinikus, kirurgiakliinikus ning traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus, tagamaks suurem võimekus võtta vastu erakorralisi haigeid. Alates 15.03.2021 piirati veelgi plaanilist statsionaarset kirurgilist tööd, suleti mitmeid operatsioonitube. Kirurgilist tööd tehti peaasjalikult erakorraliste juhtumite puhul. Kuna kirurgilist ravi vajavaid patsiente, kes kevadel operatsioonile ei pääsenud, on palju, ei jõua ravijärjekord hagejani enne sügist.
5.Samas ei saa kindlalt väita, et operatsioon oleks toimunud ka piirangute puudumisel, kuivõrd patsient oli eelnevalt olnud suitsiidikatsete tõttu haiglaravil, mis vähendab operatsiooni järgse paranemise tõenäosust ning suurendab riski operatsiooniga seotud tüsistuste tekkeks. Arvestades asjaolu, et eelmistest uuringutest on möödunud aega, siis on uue operatsiooni planeerimiseks vajalikud korduvuuringud ja korduv konsultatsioon. Selleks tuleb hagejal leppida kokku vastuvõtuaeg. Mis puutub esimese operatsiooni järgsesse paranemisse, siis vastavalt olemasolevale informatsioonile oli esialgne paranemine hea (valud möödusid; tundlikkusehäire paranemine ei sõltu operatsioonist, vaid närvikahjustuse astmest). Valude hilisema taastekkimise põhjuseks on haiguse uus ägenemine uue diski prolapsi tekke tõttu. Diskide reprolapse esineb üsna sageli ja selle põhjuseks on eeskätt diskide jätkuv degeneratsioon ja haiguslike muutuste progresseerumine. Kirurgilise raviga ei ole neid protsesse paraku võimalik mõjutada.
6.Hageja ja kostja vahel on tervishoiuteenuse saamiseks kostja vastuvõtule pöördumisega sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping. Nimetatud seisukohal on hagiavalduse alusel ka hageja (hagiavalduse punktid 7, 16), mistõttu kostjale jääb arusaamatuks hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.
7.Antud juhul pole hageja nimetanud ühtki asjaolu ega esitanud ühtki tõendit kostja väidetava ravivea kohta. 25.09.2019 on dokumenteeritud järgmine: „Postoperatiivselt patsiendi enesetunne paranenud, vaevused taandunud. Haava paranemine iseärasusteta. Ägeda haavavalu korral näidustatud valuvaigistav ravi. Soovitatud jätkata ravivõimlemisega. Kahe kuu jooksul vältida rasket füüsilist koormust. Seisund väljakirjutamisel paranenud“. Asjaolu, et hagejal tekkis sama terviseprobleem korduvalt, ei viita sellele, et tehtud ravi olnuks ebakvaliteetne. Üksnes operatiivse raviga ei saa kunagi garanteerida patsiendi täielikku ja püsivat paranemist. Ülimalt oluline osa on alati patsiendi enda eluviisidel ning tervenemise protsessi panustamisel, muuhulgas järjepideval ravivõimlemisega tegemisel.
8.Oma olemuselt erandlik ega patsiendi tervist kahjustav pole asjaolu, et kostja lubas hageja haiglavälisele ravile juba operatsioonile järgneval päeval. Asjaolu, et hageja puhul on tegemist kinnipeetavaga, ei oma siinkohal tähtsust, hagejat ei koheldud tavapraktika ja nõuete vastaselt. Samuti on tavapärane vastava vajaduse olemasolul transportida patsienti lamavas asendis ning hagejale taolise transpordi võimaldamine tõendab tema heaolu tagamist, mitte vastupidist.
9.Käesoleval hetkel ei saa 03.12.2020 kogutud informatsiooni põhjal jaatada jätkuvat meditsiinilist näidustust 03.12.2020 planeeritud raviks, rääkimata kohtuotsuse jõustumise ajast. Hagejale on selgitatud, et vajalik on uus läbivaatus, uued uuringud ja nendel põhinev raviotsus, mida kostja oli ja on jätkuvalt valmis tegema. Kas nimetatud raviotsus sisaldab operatsiooni tegemise soovitust, sõltub juba konkreetsest kogutud informatsioonist kogumis. Juhul kui raviotsus sisaldab operatsiooni tegemise soovitust ja hageja operatsiooni soovib, siis kostja nimetatud ravi ka teeb. Kohtuistungid
10.18.11.2021 kohtuistungil avaldas hageja, et tema tervis on halb ja halveneb iga päevaga. Viimased 1,5 kuud on ta tarbinud tugevaid valuvaigisteid. Detsembris pidi hagejale teadaolevalt tulema neurokirurgi vastuvõtt. Kohtuistung lõppes hageja poolt avaldatud seisukohaga, et seoses eelseisva konsultatsiooniga tuleks asja arutamine edasi lükata. Võimalik, et peale seda loobub hageja kahjunõudest. Hagejat huvitab see, et ta saaks terveks.
11.17.12.2021 teavitas kostja kohut, et A. T. le oli broneeritud aeg neurokirurg dr A. V. vastuvõtule 14.12.2021 kell 11:00. A. T. vastuvõtule ei ilmunud. Broneering tühistati telefonitsi 14.12.2021 kell 8:54. Kohtu järelepärimisele vastas Viru vangla meditsiiniosakond, et A. T. keeldus 14.12.2021 vahetult enne väljaviimist planeeritud dr V. vastuvõtust. Otsuse, kas kinnipeetav uuesti registreerida neurokirurgi vastuvõtule, teeb vangla arst oma vastuvõtul lähtuvalt A. T. tervislikust seisundist. Teatisele on lisatud vangla direktorile esitatud ettekanne Viru Vangla valvurite poolt, mille kohaselt 14.12.2021 kella 8:15 paiku toimus Viru Vangla, V8, V818 järgmine sündmus: Kinnipeetav A. T. keeldus minemast väljaviimisele, mis pidid saatmiskava alusel toimuma. Kinnipeetav oli teadlik, kuhu ta minema pidi. Kinnipeetav põhjendas keeldumist sellega, et täna on poe päev ning süüdistas mind [valvurit], et mina provotseerin teda keelduma väljaviimisest sellega, et siis ei saa ta
kaupa kätte. Selgitasin kinnipeetavale, et kui teda pole siin, kui kaupa jagatakse, siis saab ta selle hiljem või järgmine päev, et kaubast ta ilma ei jää. Vaatamata sellele ta keeldus. A. T. teatas 14.01.2022 vastuseks kohtu järelepärimisele, et konsultatsioon jäi ära hagejast mittesõltuval põhjusel: hagejale teatati väljaviimisest 5 minutit varem ning ei täpsustatud, millise arsti juurde väljaviimine toimub. Samuti oli hagejal kokku lepitud kohtumine advokaadiga tähtsas asjas. Uue konsultatsiooniaja broneerimisega tegeletakse, mistõttu hageja palub asjas menetlus peatada.
12.Kostja enda 28.01.2022 menetlusdokumendis on seisukohal, et alused menetluse peatamiseks puuduvad. Hagejal oli võimalus broneeritud ajal 14.12.2021 neurokirurgi vastuvõtule tulla, kuid ta otsustas seda võimalust mitte kasutada. Kostja ei saa hagejale osutada tervishoiuteenust, kui hageja ei tee selleks endast sõltuvat, st minimaalselt ilmub kokkulepitud vastuvõtule. Ka ei oma menetluse seisukohast mingit tähtsust, millal Viru Vangla broneerib hagejale uue vastuvõtu aja, kuna see ei lahenda ühtki sisulist ega menetluslikku küsimust. Määrava tähtsusega on hageja arstlik läbivaatus ja selle tulemusel näidustatud ravi, mille osutamine sõltub mitte üksnes kostjast, vaid ka hagejast. Kostja nõustub hagejaga kompromissi sõlmima järgmistel tingimustel: 1) Hagejal puuduvad kostja vastu kostja poolt 25.09.2019 tehtud operatsiooniga seonduvalt igasugused pretensioonid ja nõuded; 2) Juhul kui hageja pöördub kostja poole tervishoiuteenuse osutamiseks, kohustub kostja hagejale osutama tervishoiuteenust vastavalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Hageja kohustub täitma õigusaktidest ja kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad patsiendi kohustused.
13.Kohtuistungil 22.02.2022 nõustus hageja kostja pakutud kompromissiga osaliselt. Hageja on seisukohal, et leppetrahv võiks sees olla: kui kostja kompromissi ei täida, siis maksab leppetrahvi. Hageja nõudis, et kohus teeks ettepaneku kompromissi sõlmimiseks sellistel tingimustel. Kohus leidis, et selline kompromiss ei ole täidetav. Kui kohtunik hakkas hagejale selgitama tema nõuete tõenditega põhistamise vajadust, esitas hageja kohtuniku vastu taanduse ning lahkus videokonverentsi ruumist. Taandus jäi rahuldamata maakohtu esimehe 23.02.2022 määrusega.
14.Maakohus jätkas menetlust kirjalikult. Kohtu määratud tähtajaks esitas A. T. kohtule taotluse, et kohus koostaks ja kinnitaks kompromissi, mis kohtu arvates tagaks kostjale kohustuse tervishoiuteenust hagejale osutada ning tagab garantii hagejale, et kostja peale kompromissi sõlmimist tervishoiuteenuse osutamisest ei loobuks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
15.Tartu Maakohtu 25.08.2021 määrusega keeldus kohus kirjadele vastamiseks kohustamise nõude osas menetlusse võtmast A. T. hagi SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu. Kohtumäärus on jõustunud, seega kohus käesolevas otsuses kirjadele vastamiseks kohustamise nõudega ei tegele.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 355 ja 356 sätestatud alused menetluse peatamiseks ei ole käesolevas tsiviilasjas kohaldatavad. Hageja ei ole raskesti haigestunud, kohtuvaidlus põhineb kroonilise haiguse ägenemisega seotud asjaoludel. Samuti ei ole käesolevas tsiviilasjas tehtav otsus seotud mõnes teises kohtuasjas tuvastatavate asjaoludega. Hageja ravivajadus on arutuse all ainult käesolevas tsiviilasjas. Kohus jätab hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
17.Kohus on seisukohal, et muus osas tuleb A. T. hagi jätta rahuldamata. Hageja nõuded on tõendamata.
Riigikohus on kohtuotsuses 27.02.2017 tsiviilasjas 2-17-12477 punktis 14 märkinud: „Tervishoiuteenuse lepingu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tõendamise koormise kohta märgib kolleegium järgmist. Hageja kui patsiendi kohustus on VÕS § 770 lg-s 3 esimesena sõnastatud üldreegli kohaselt tõendada tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, s.o eelkõige lepingu rikkumist (eelkõige diagnoosi- ja raviviga) ja põhjuslikku seost rikkumise ning tekkinud kahju vahel (erinorm VÕS § 770 lg 4). Tekkinud mittevaralist kahju peab kirjeldama ja tõendama samuti patsient, täpsemalt peab ta tõendama nende asjaolude olemasolu, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p 13).“
18.Pooled jõudsid 18.11.2021 kohtuistungil kokkuleppele, et hageja tervislikku seisundit ning operatsioonivajadust tuleb kontrollida uuel konsultatsioonil detsembris 2021. Kohtu hinnangul ei toimunud konsultatsiooni hagejast tulenevatel asjaoludel: hageja keeldus väljaviimisest, kusjuures põhjendused ei ole kohtu jaoks veenvad isiku puhul, kes enda kirjelduse kohaselt vaevleb pidevates valudes, on sunnitud tarvitama tugevaid valuvaigisteid ning on oma tegevustes oluliselt piiratud. Vangla teatisest nähtuv sõnelus poe külastamise võimaluse kohta ning hageja enda poolt avaldatud kohtumine advokaadiga olulises küsimuses ei ole korrelatsioonis hageja väidetava väga halva tervisliku seisundiga. Seetõttu pole kohtu poolt antud tähtaja: neuroloogi järgmise konsultatsiooni järel, hagejal ühtegi tõendit selle kohta, milline on käesolevalt tema tervislik seisund, kas on olemas näidustused uueks operatsiooniks ja kas on olemas vastunäidustused operatsiooni tegemiseks. Seetõttu ei saa kohus hageja poolt kohtule esitatud tõendite pinnalt kohustada kostjat tegema hageja taotletud seljaoperatsiooni.
19.Septembris 2019 tehtud operatsiooni käigus ja selle järgselt ravivigade esinemine on samuti kohtule tõendamata. Kohus on hagejale selgitanud, et ravivea tõendamine on hageja kohustus, kusjuures hageja enda seisukoht ja seletused ei ole asjas tõendiks. Ravivea olemasolu tuvastamine nõuab eriteadmisi, mistõttu sellekohase arvamuse saab anda ainult ekspert. Kohtu selgitusele ekspertiisi tegemise vajaduse kohta avaldas A. T. 18.11.2021 kohtuistungil, et ta praegu ekspertiis ei taotle, vaid soovib adekvaatset ja kiiret ravi. Hiljem pole A. T. asjakohast taotlust uuesti ja kasvõi suulise avaldusena kohtule esitanud.
20.Hageja poolt taotletud formaalse kompromissi koostamist ja kinnitamist ei pea kohus vajalikuks ja võimalikuks. Hageja ei ole nõustunud kostja ettepanekuga kompromissiks, et hagejal puuduvad kostja vastu kostja poolt 25.09.2019 tehtud operatsiooniga seonduvalt igasugused pretensioonid ja nõuded. Hageja soovib kompromissi kinnitamist, et kostjal oleks kohustus tervishoiuteenust hagejale osutada ning et kostja peale kompromissi sõlmimist tervishoiuteenuse osutamisest ei loobuks. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 1. lause kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. Kostja on tervishoiuteenust hagejale varasemalt osutanud ning on kohtumenetluse käigus korduvalt kinnitanud, et kui hageja ilmub neuroloogi vastuvõtule ja tema seisundit saab hinnata, osutab kostja hagejale vajalikku tervishoiuteenust.
21.Seadusest tulenevalt on operatsiooni läbiviimiseks patsiendi seisundi hindamine kostja ülesanne, sest see on patsiendi tervise huvides. Kostja on põhistanud operatsiooni tegemata jätmist märtsis 2021 Covid-19 erakorraliste patsientidega tegelemise
vajadusega, mistõttu üldteadaolevalt piirati plaanilist ravi, hageja kehva vereanalüüsiga ning hageja varasemate korduvate enesevigastustega (sellest ka madal hemoglobiininäit), mis annab kostja hinnangul tunnistust hageja mõningasest psüühilisest ebastabiilsusest, mida tuleb operatsiooni tegemisel ka arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kõigi loetletud asjaolude koosesinemisel operatsiooni edasilükkamine ei olnud põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulude nõuet ei ole.
23.Tartu Maakohtu 25.08.2021 määruse kohaselt on hageja vabastatud tsiviilasjas nr 221-8761 hagi esitamisel operatsiooni tegemiseks kohustamise nõudelt riigilõivu summas 300 eurot tasumisest. Kahjuhüvitamise nõue on riigilõivuvaba. Kohus on seisukohal, et A. Tali majanduslik olukord ei ole käesoleval ajal muutunud. Ta on jätkuvalt kinnipeetav Viru Vanglas. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab kohus A. T. 300 euro suuruse riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.