Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 20.03.2023, Tartu 3-23-257 A.T. kaebus Viru Vangla vastu meditsiiniteenuse osutamise kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 10.02.2023. a määrus A.T. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.T.
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.T. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.02.2023. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
2.Jätta A.T. taotlus kohtuniku taandamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses A.T. nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäeti rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.T. esitas 15.12.2022 Viru Vanglale vaide, milles ta palus teha vanglale kohustav ettekirjutus tagada talle alaselja operatsioon ja psühhiaatriline ravi. A.T. väitel vangla ei võimalda talle alaselja operatsiooni, mis oli määratud märtsis 2021. a ning ei suuna teda statsionaarsele psühhiaatrilisele ravile.
2.Viru Vangla jättis 16.01.2023. a vaideotsusega nr 6-12/552-2 A.T. vaide rahuldamata.
3.A.T. esitas 22.12.2022 Viru Vanglale taotluse talle tekitatud moraalse kahju 15 000 euro hüvitamiseks. Kahju hüvitamise nõude kohaselt määrati A.T.le 03.12.2020 alaseljas prolapsi ja närvi vabastamise operatsioon, mille toimumise ajaks oli määratud 17.03.2021, kuid COVID-19 pandeemia tõttu lükati see edasi. Operatsiooni ei ole senini tagatud põhjendamatult, mistõttu ta kannatab tugevat füüsilist valu, millega kaasnevad ka psüühilised/vaimsed kannatused iga päev. Vangla on teinud temast ravimisõltlase. Vangla on sellega kohelnud teda
alandavalt, ebainimlikult ja piinavalt, millega on tekitatud moraalset kahju ja jätkab tervise kahjustamist.
4.A.T. esitas 02.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ja SA TÜ Kliinikum vastu, milles ta nõudis vastustajate kohustamist tagada/teostada talle alaselja operatsioon, mis oli planeeritud 17.03.2021 ning mõista vastustajatelt solidaarselt välja õigusvastaselt tervise kahjustamisega tekitatud moraalse kahju hüvitis summas 20 000 eurot. Kaebaja märkis, et kui kohus leiab, et vastustaja on üksnes vangla, siis jätta SA TÜ Kliinikum menetlusse kaasatud isikuna. Kaebaja leidis, et kaebus on riigilõivuvaba või kui mingis osas ei ole, siis vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Kaebuse põhjendused: Vastustajad ei osutanud/osuta kaebajale lepingust ega seadusest tulenevatele tingimustele vastavat tervishoiuteenust ning rikkusid kohustusi süüliselt, kuna ei taganud: vajalikku taastusravi peale operatsiooni ning lubatud operatsiooni, vajalikku abi ja ravi; valetavad operatsiooni toimumise kohta ja venitavad selle teostamist, kuigi näidustused on alates 03.12.2020 operatsiooni määramisest muutunud halvemaks ning ei ole tehtud kõike kaebaja tervise parandamiseks. Kaebajal on tervisekahju. Põhjendatud on mittevaralise kahju hüvitise määramine rahas ja vastustajate kohustamine teostada operatsioon. Vastustajad on olnud raskelt hooletud. Füüsilise ja vaimse valu põhjustamine, heaolu rikkumine, stressi, enesetapumõtete tekkimine, alandav ja ebainimlik kohtlemine on põhjuslikus seoses vastustajate tegevusega/tegevusetusega. Kui arstiabi oleks osutatud kaebajale lubatud aja jooksul, s.h väljastatud kohe ravimid ja/või kutsutud kiirabi (19.07.2022) ja tagatud ravivõimlemine ja taastus peale operatsiooni (25.09.2019), oleks kannatused oluliselt väiksemad või ei oleks üldse olnud, s.h ei ole tekkinud tüsistusi. Puudunud oleks ka hirm, et kaebaja võib jääda halvatuks. Vastustajate käitumine on käsitatav ka raviveana ja hoolsuskohustuse rikkumisena.
5.Tartu Halduskohus tagastas 10.02.2023. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 20 euro tasumiseks 5 päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) Asjas saab vastustajaks olla Viru Vangla, mitte SA TÜ Kliinikum. 2) Kaebajal on hüvitamisnõude osas täitmata kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ja kaebus tuleb selles osas tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohtule teadaolevalt ei ole Viru Vangla kaebaja 22.12.2022. a kahjunõuet veel lahendanud ja kahjunõude lahendamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Seega pöördus kaebaja hüvitamisnõudega kohtusse ennatlikult. Lisaks on kaebaja kaebuses võrreldes 22.12.2022. a kahju hüvitamise taotlusega kahjunõude alust laiendanud, viidates nt neurokirurgi poolt 09.09.2008 operatsiooni teostamisest keeldumisele, peale 25.09.2019 toimunud seljaoperatsiooni haiglast liiga varajasele väljakirjutamisele, vangla meedikute tegevusetusele 19.07.2022, pärast operatsiooni ravivõimlemise tagamata jätmisele jm. Puuduvad tõendid, et kaebajal oleks vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenev kohustuslik kohtueelne kord selles osas läbitud. 3) Kaebajal tuleks kohustamisnõudes kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on varasemalt seoses 17.03.2021 ära jäänud seljaoperatsiooniga Tartu Maakohtu poole pöördunud 27.05.2021 hagiga, milles nõudis m.h SA TÜ Kliinikum kohustamist tegema talle seljaoperatsioon. Maakohtu 28.03.2022. a otsusega tsiviilasjas nr 2-21-8761 jäeti kaebaja hagi rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et kaebaja ei ole tõendanud, et kõigi loetletud asjaolude koosesinemisel operatsiooni edasilükkamine ei olnud põhjendatud. Kohtuotsuse kohaselt jõudsid pooled 18.11.2021. a istungil kokkuleppele, et kaebaja tervislikku seisundit ja operatsioonivajadust tuleb kontrollida uuel konsultatsioonil detsembris 2021, kuid konsultatsiooni ei toimunud hagejast tulenevatel asjaoludel. Halduskohus nõustus Viru Vangla
poolt kohtueelses menetluses osutatuga, et isiku tervislik seisund on üldteadaolevalt ajas muutuv. Seda arvestades ei saa kohustamiskaebust korduvaks lugeda, kuid puuduvad tõendid, et kaebajal oleksid näidustused uueks seljaoperatsiooniks. Vangla märkis 16.01.2023. a vaideotsuses nr 6-12/552-2, et kaebajat on korduvalt saadetud erinevate vanglaväliste tervishoiuteenuste osutajate juurde. Pärast maakohtu lahendi tegemist on kaebajale teostatud MRT-uuring ja 27.07.2022 saadud neurokirurgi hinnang kaebaja tervisele. Tervisedokumentidest nähtub, et kaebaja seljaprobleem ei ole olnud negatiivse dünaamikaga ehk ei ole õige, et terviseseisund on halvenenud. Seda kinnitab seegi, et neurokirurg pidas vajalikuks konservatiivse ravi jätkamise ega pidanud kaebaja terviseseisundit erakorralist sekkumist vajavaks. Seega on vähetõenäoline, et kohus kohustamiskaebuse rahuldab ja ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes. Seetõttu ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.A.T. esitas 20.02.2023 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.02.2023. a määrus ja saata asi kõigi nõuete osas halduskohtule menetlusse võtmiseks teisele kohtukoosseisule. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja palub ringkonnakohtul lahendada probleem, et kohtunik asub menetlusse võtmise määrustes kaebaja kaebuste puhul andma sisulist õiguslikku hinnangut vastustaja tegevusele ja haldusaktidele, mida saab halduskohus teha üksnes kohtuotsuses peale kohtumenetluses faktiliste asjaolude ja tõendite kogumist. Kohtuniku käitumine on ahistamine ja kohtule juurdepääsuõiguse meelevaldne rikkumine. 2) Ebaõige on halduskohtu arusaam, et kaebaja soovis, et SA TÜ Kliinikum oleks vastustaja. Kaebaja soov on, et SA TÜ Kliinikum ei pääseks vastutusest, kui kohus peaks kaebuse rahuldama hüvitise osas. 3) Kaebaja kahjunõue ei sisalda nõuet alates 09.09.2008, vaid sellega märkis kaebaja, et tervise kahjustamine toimub alates 09.09.2008. 4) Vangla poolt hüvitamisnõude taotluse lahendamise tähtaeg saabub 22.02.2023 ja halduskohus oleks võinud asja menetlusse võtmise otsustamisega selleni oodata. Vanglale taotluse esitamine on perspektiivitu ja aja raiskamine. Määrus on vastuolus Riigikohtu (otsus nr 3-19-2061, p 20.6) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK otsus Nikitin jt vs Eesti asjas nr 23226/16, p-d 129 ja 197) seisukohtadega. Määrus on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 28. 5) Kohustamisnõuet saab kohus lahendada otsuses, kui pooled, tunnistajad ja vajadusel eksperdid on ära kuulatud ning tõendid on kogutud. Halduskohus jättis ebaõigesti kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamata, kuna kaebaja on maksejõuetu. Ka on kaebus seotud tervise kahjustamisega, mis on riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivuvaba, nagu ka kohustamisnõue. Lubamatu on kohtu tegevus, kus asja menetlusse võtmise otsustamise määruses asub kohus asja vaagima sisuliselt ja andma õiguslikke hinnanguid esitatud tõenditele, muutes sellega kohtumenetluse sisutühjaks.
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 02.03.2023. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja määruskaebuses esineva puuduse (sisaldas ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid) kõrvaldamiseks.
8.Viru Vangla teatas 03.03.2023. a vastuses kohtunõudele, et hetkel ei ole A.T. kahju hüvitamise taotlust lahendatud.
9.A.T. esitas 10.03.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.02.2023. a määrus, vabastada ta riigilõivu tasumisest või kohaldada RLS § 22
lg 1 p 12 ning saata asi halduskohtu teisele koosseisule kaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebaja täiendavad põhjendused: 1) Halduskohus jättis tähelepanuta, et vangla ei ole kaebajale kannatuste tekitamises süüdi ega keeldu kaebajale 21.03.2021 määratud operatsiooni teostamisest, vaid SA TÜ Kliinikum. Halduskohus pidanuks alustama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tunnistamaks PS-ga vastuolus olevaks olukorra/seaduse andmata jätmise jne, mis ei võimalda kaebajal esitada kohustamisnõuet SA TÜ Kliinikum vastu, s.h hüvitamisnõuet. Kaebaja palub ringkonnakohtul vajadusel pöörduda selles küsimuses Riigikohtu poole või anda halduskohtule suunised jätta PS § 123 lg 2 alusel riigisisene õigus kohaldamata ja kohaldada otse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EÕIK) sätteid. Kaebaja palub ringkonnakohtul võtta asjas seisukoht, kas vangla kõrval saaks olla vastustajaks SA TÜ Kliinikum. 2) Halduskohus ei saa väita, et kaebus on perspektiivitu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohtu hinnangul taotleb kaebaja Tartu Halduskohtu 10.02.2023. a määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist üksnes osas, milles kaebus tagastati hüvitamisnõudega kohtusse ennatlikult pöördumise tõttu, seega osas, milles kaebaja taotles kahju hüvitamist asjaoludel, mis on esitatud vanglale 22.12.2022 esitatud kahju hüvitamise taotluses. Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas, milles kaebus tagastati hüvitamisnõudes muudel kaebuses nimetatud alustel. Ka taotleb kaebaja halduskohtu määruse tühistamist resolutsiooni p-i 2 osas. Kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud taotlust vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest või kohaldada RLS § 22 lg 1 p 12 käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse põhjendusena, miks kaebaja ei nõustu halduskohtu määruse resolutsiooni p-ga 2.
11.Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud osas Tartu Halduskohtu 10.02.2023. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kaebaja määruskaebuse osas halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale (I) ja seejärel resolutsiooni p 2 peale (II) ning viimaks lahendab määruskaebuse taotlused (III). I
12.VangS § 11 lg 8 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse kinnipeetava esitatavatele vangla tekitatud kahju hüvitamise nõuetele. Kinnipeetav saab kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöörduda juhul, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13.Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale 22.12.2022 kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr 6-16/299-1). Kaebuse Tartu Halduskohtule esitas kaebaja 02.02.2023. Eeltoodust ilmneb, et kaebuse esitamise seisuga (02.02.2023) ei olnud möödunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise 2-kuuline tähtaeg. Kohus hindab kaebuse esitamise lubatavust selle esitamise aja seisuga. Seega ei ole asja lahendamisel määravad kaebaja väited, et vangla poolt hüvitamisnõude taotluse lahendamise tähtaega saabub 22.02.2023; et on väheusutav, et vangla taotluse tähtaegselt lahendab; et vanglale taotluse esitamine on asja raiskamine ning et halduskohus oleks võinud asja menetlusse võtmise otsustamisega senini oodata. Kuna halduskohtule kaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud (ei olnud möödunud kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks ettenähtud 2-kuuline tähtaeg) ning kaebaja pöördus
kohtusse ennatlikult, siis tagastas halduskohus kaebuse hüvitamisnõude osas õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (2 kuu jooksul) lahendamata jätmisel on kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul pärast kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaja möödumist (RVastS § 18 lg 2, HKMS § 47 lg 2; RKHKm 07.12.2016, 3-3-1-64-16, p 13). Kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg möödus 22.02.2023 seisuga. VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks juhul, kui vangla on kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (RKHKo 28.02.2020, 3-17-1503, p 18).
15.Kaebaja väitel on halduskohtu määrus vastuolus Riigikohtu otsuse nr 3-19-2061 (p 20.6) seisukohtadega. Kaebaja märgib, et vanglale taotluse esitamine on perspektiivitu nõue ja ajaraiskamine, sest vangla ei ole kaebaja taotlusi kahju hüvitamiseks tähtaegselt lahendanud viimased 2 aastat ega ole ühtegi rahuldanud viimase 10 aasta jooksul. Kaebaja sisustab Riigikohtu eelviidatud otsuses märgitut valesti. Riigikohus lahendas otsuses kahju tekkimise ajavahemiku küsimust, andes hinnangu, et RVastS-is sätestatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise ja VangS-is ette nähtud kahju hüvitamise kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude (VangS § 11 lg 8) eesmärk ei saa olla suunata kinnipeetavat esitama vastustaja tegevust arvestades eeldatavasti perspektiivituid taotlusi ning kahju tekkimise ajavahemiku n-ö tükeldamine jätkuva rikkumise korral võib tuua kaasa olukorra, kus iga ajavahemik eraldi võetuna ei pruugi olla piisav selleks, et jaatada kahju tekkimist või mõista välja kahjuhüvitis, kuid kogumis vaadeldes tuleks kahju tekkimist jaatada ja see hüvitada. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust kahju tekkimise ajavahemiku üle. Seega on kaebaja väide asjakohatu.
16.Kaebaja väitel on halduskohtu määrus vastuolus ka EIK otsuse Nikitin jt vs Eesti (asjas nr 23226/16, p-d 129 ja 197) seisukohtadega. Eelviidatud EIK otsuse p-s 129 hinnati ennetava õiguskaitsevahendi olemasolu küsimust ja p-s 197 hinnati riigi poolt välja mõistetud hüvitise piisavuse küsimust. Vaidlustatud halduskohtu määruses ei ole eelmärgituga analoogseid küsimusi käsitletud. Seega on kaebaja väide asjakohatu.
17.Kaebaja väitel on määrus vastuolus PS §-s 28 sätestatud kaebaja õigusega tervise kaitsele. PS § 28 lg 1 sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Eeltoodust ei tulene aga kaebajale õigust mitte järgida vangla vastu kahju hüvitamise taotluse esitamisel ette nähtud kohustuslikku kohtueelse menetluse korda.
18.Kaebaja leiab, et ebaõige on halduskohtu arusaam, et kaebaja soovis, et SA TÜ Kliinikum oleks vastustaja. Halduskohus märkis 10.02.2023. a määruses (põhjenduste p 7), et vastustajaks on Viru Vangla, viidates ka asjakohasele Riigikohtu praktikale. Seega jääb kaebaja etteheide arusaamatuks. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja puuduste kõrvaldamise avalduses märgitu seonduvalt SA-ga TÜ Kliinikum.
19.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt HKMS § 18 lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus, kusjuures menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Seega otsustab halduskohus selle üle, kes on vaidluse esemest lähtudes vastustajaks. HKMS § 18 lg 2 lause 2 kohaselt kui kohus leiab menetluse käigus, et vastustaja on kindlaks tehtud valesti, asendab ta vastustaja.
II
20.Kaebaja väitel jättis halduskohus ta ebaõigesti riigilõivu tasumisest vabastamata, kuna ta on maksejõuetu ja kohustamisnõue on riigilõivuvaba, sest kaebus on seotud tervise kahjustamisega (RLS § 22 lg 1 p 12). Tervisekahju põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on RLS § 22 lg 1 p 12 alusel riigilõivuvaba. Kaebaja jätab tähelepanuta, et riigilõivuvaba on kaebus üksnes kahju hüvitamise nõude osas. Kohustamisnõudes kaebuse esitamisel tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 20 eurot RLS § 60 lg 1 alusel, nagu ka halduskohus vaidlustatud määruses (põhjenduste p 15) asjakohaselt märkis.
21.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS §-st 111 tulenevalt ei ole kaebaja majanduslik seisund ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Seega riigilõivu tasumisest vabastamisel ei lähtuta ainult menetlusabi taotleja majanduslikust seisundist, nagu kaebaja arvab. Menetlusabi andmine ei ole muuhulgas põhjendatud, kui ei ole piisavat alust eeldada, et taotleja kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Eelnimetatud asjaolu hindab kohus menetlusabi taotluse läbivaatamisel iga esitatud kaebusest lähtuvalt, et vältida menetlusabi andmist vähese edu võimalusega kaebuste puhul. Kui kohus leiab, et esineb põhjus menetlusabi andmisest keeldumiseks, määratakse kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks, et tagada kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmine. Seega hindas halduskohus menetlusabi taotluse lahendamisel asjakohaselt kaebaja kaebuse eduväljavaateid kohustamisnõude osas.
22.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et kaebajale menetlusabi andmist ei saa pidada põhjendatuks, sest ei ole alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Halduskohus tõi määruses (põhjenduste p-d 17-18) välja, et Tartu Maakohtu menetluses olnud hagi (tsiviilasi nr 2-21-8761, milles kaebaja nõudis muuhulgas SA TÜ Kliinikum kohustamist tegema talle seljaoperatsioon) jäeti 28.03.2022. a otsusega rahuldamata, asudes seisukohale, et kaebaja ei ole tõendanud, et operatsiooni edasilükkamine ei olnud põhjendatud, tuues ka välja, et kaebaja uus konsultatsioon tema tervisliku seisundi ja operatsioonivajaduse kontrollimiseks detsembris 2021 ei toimunud kaebajast tulenevatel asjaoludel. Lisaks märkis halduskohus, et endiselt puuduvad tõendid, et kaebajal oleks olemas näidustused uueks seljaoperatsiooniks. Ka pärast eelviidatud maakohtu lahendit on kaebajale teostatud MRT-uuring ja 27.07.2022 saadud neurokirurgi hinnang kaebajale, millest nähtuvalt ei ole kaebaja terviseseisund halvenenud ning neurokirurg ei pidanud kaebaja terviseseisundit erakorralist sekkumist vajavaks (vt Viru Vangla 16.01.2023. a vaideotsus nr 6-12/552-2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja määruskaebuses välja toonud taolisi uusi asjaolusid, mis tooksid kaasa kaebaja kaebuse edukuse kohustamisnõudes. Seega jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja taotluse kohustamisnõude osas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. III
23.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.02.2023. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
24.Riigikohus on leidnud, et isik saab taotleda konkreetse normikontrolli algatamist kohtumenetlust reguleeriva sätte, s.h kohtusse pöördumise piirangu, põhiseaduspärasuse hindamiseks selles samas kohtumenetluses, mille käigus vaidlusalust sätet tuleks kohaldada (RKPSJVKm 15.05.2013, 3-4-1-4-13, p 23). Kui kaebaja arvates tuleks halduskohtul alustada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust tunnistamaks PS-ga vastuolus olevaks olukord, mis ei
võimalda kaebajal esitada kohustamisnõuet SA TÜ Kliinikum vastu, s.h hüvitamisnõuet, siis saab kaebaja sellekohase taotluse esitada halduskohtule. Ringkonnakohus jätab seetõttu tähelepanuta kaebaja taotluse pöörduda selles küsimuses Riigikohtu poole või anda halduskohtule kaebaja mainitud suunised.
25.Kaebaja palub ringkonnakohtul lahendada probleem, mis seisneb halduskohtu kohtuniku tegevustes kaebaja kaebuste saamisel. Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva määruskaebemenetluse raames saab ringkonnakohus võtta seisukoha üksnes vaidlustatud halduskohtu määruse õiguspärasuse osas, mitte ei võta seisukohta kohtuniku poolt erinevates kohtuasjades tehtavate menetlustoimingute ja kohtulahendite osas.
26.Kaebaja palub saata asi tagasi halduskohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus tõlgendab eeltoodud taotlust halduskohtu kohtuniku taandamise taotlusena. Kohtuniku taandamise avaldus tuleb HKMS § 13 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuniku taandamiseks ei anna alust see, kui kohus on asja lahendamisel näiteks eksinud või kui menetlusosaline ei nõustu kohtu seisukohtadega. Seaduse kohaldamisel ja tõendite hindamisel tehtud vigade kõrvaldamist saab menetlusosaline taotleda sisulist lahendit vaidlustades.
27.Kuna määrus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.