Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

abikaasaga ühisvara vararežiim. Rahvastikuregistri kohaselt on võlgnikul üks alaealine ülalpeetav (xxxx). Ajutine haldur on tuvastanud, et kinnistusraamatu kohaselt võlgnikule kinnisvara ei kuulu ega ole kuulunud. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud kinnisasju võlgniku abikaasa omandis. Võlgniku elukohana märgitud xxxx omanikuks on alates 2008 olnud kohalik omavalitsus. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid registreeritud ei ole. Registri kohaselt on 10.11.2020 registrisse kantud J.D. nimele sõiduk MB E 200 T (xxxx). Sõiduki taustakontrolli kohaselt puudub sõidukil kehtiv ülevaatus ja kindlustus. Viimane tehniline ülevaatus oli teostatud 10.11.2020 ja selle otsuse kohaselt oli sõiduk omal jõul sõitmiseks kõlbmatu. Samuti ei ole sõidukile vormistatud liikluskindlustuslepingut. Kuigi vara kuulub abikaasade ühisvarasse ning pankroti korral kuuluks see jagamisele, siis arvestades asjas kogutud tõendeid on ajutine haldur seisukohal, et vara on tegelikult väärtusetu ning selle jagamiseks ning võõrandamiseks tehtavad kulud oleksid ebamõistlikud ega annaks tulemust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub liiklusregistrisse kantud vara. Ajutine haldur ei ole võlgnikul muud registrisse kantud vara tuvastanud. Võlgnikul on xxxx-is arvelduskonto nr xxxx, mille jääk on 0.00 eurot, kontole arvestatud viivis 40.34 eurot. Kontol tehingud puuduvad perioodil 2021 - 2022. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Kuna võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et tema tuluks on töövõimetushüvitis 290.00 eurot kuus, siis ei laeku see suure tõenäosusega võlgniku enda kontole. Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ning omab pensionikontot nr xxxx, mille saldoks on 50.987 xxxx osakut väärtusega 78.34 eurot. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel ei ole võlgnik esitanud 2020 aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning tema nimel ei ole töötasu makseid deklareeritud. Pankrotiavalduse lisatud tõendite kohaselt on võlgnik töötuna arvel Töötukassas alates 15.03.2021 ning talle on määratud töövõimetustoetus. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Puudub sissetulek, mille arvel oleks võimalik pankrotivarasse arestimist teostada. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 65 sissenõudja avaldust võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Ajutisele haldurile on kinnitanud võlgniku vastu nõuete olemasolu alljärgnevad võlausaldajad: 1) Maksu- ja Tolliameti andmetel on isikul võlas menetluskulude hüvitis summas 3 566.80 eurot ja erinevate kriminaal- ja haldusmenetlustes välja mõistetud nõuded summas 1 380.89 eurot; 2) Aktiva Finants OÜ on teatanud, et omab nõuet võlgniku vastu kahest jõustunud kohtulahendist tulenevalt kokku summas 1 489.98 eurot; 3) Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kinnitusel puuduvad nõuded A.D. vastu seoses isikule väärteokorras tehtud väärteootsuste aegumisele. Kõik võlgniku vastu olevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning need on antud erinevate kohtutäiturite menetlusse. Kohtutäiturite vastuste kohaselt on nad peatanud käesoleval ajal täitemenetlused ning on esitanud nende menetlustes olevate võlausaldajate nõuded koos kohtutäituritasude ja kuludega. Tuleb tähele panna, et näiteks paljud väärteomenetluses esitatud trahvinõuded on põhinõude osas aegunud ning kohtutäiturid jätkavad menetlust oma tasude osas. Kohtutäiturite tasusid pole ajutisel halduril käesoleval ajal täpselt määratleda, sest kui need esitatakse, siis need selguvad pankrotimenetluses; 4) Politsei- ja Piirivalveameti poolt on võlgniku vastu mitmeid sundtäitmisi, kuid kindlasti on ka need põhinõuded osaliselt aegunud. Politsei- ja Piirivalveamet võlausaldajana on ajutisele haldurile teatanud, et esitab veel aegumata nõuete osas võlgniku vastu nõudeavalduse pärast pankroti väljakuulutamist; 5) BLRT Grupp AS omab võlgniku vastu nõuet 6 458.80 eurot, nõue on täitmisel kohtutäitur Mati Kadaku juures.

Täitemenetluses kohtutäituri andmetel laekumised puuduvad, täitemenetlust on alustatud 08.01.2016. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikult on nimetatud nõue välja mõistetud VÕS § 1043 alusel kahjuhüvitisena. Muudest võlanõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud. Samas on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikku on korduvalt karistatud erinevates kriminaalmenetlustes. Peamiselt on tegemist olnud KarS § 199 alusel süüdi mõistetud tegudega (vargus). Seega, ei saa ajutine haldur välistada, et võlgniku vastu on veel kahju hüvitamise nõudeid, kuid kannatanud ei ole ilmselt veel esitanud jõustunud kohtulahendit sundtäitmiseks kohtutäituritele. Kuna võlgnikul endal on kohtulahendid olemas, siis peab ta ise olema teadlik kõikidest tsiviilhagidest, mis on rahuldatud ning millised on temalt välja mõistetud ning seega suutma ise esitada kõikide teadaolevate võlausaldajate andmed (kontaktid). Pankrotiavalduses on võlgnik lisanud ainult väljavõtte täitemenetluste kohta, kuid pankrotimenetluses tuleb haldurile teatada kõikidest võlgnikule teadaolevatest nõuetest tema vastu. Tuginedes eeltoodule on ajutise halduri hinnangul A.D.il võimalikke väljaselgitatud kohustusi võlausaldajatele summas 12 896.47 eurot. Käesolevaga ei ole ajutine haldur arvestanud täitemenetlustes kohtutäiturite kulu- ja tasunõudeid, mida pankroti väljakuulutamisel on kohtutäituritel õigus esitada. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada kõiki võlgniku vastu olevaid nõudeid, kuigi võlausaldajate ring on määratletud. Selles asjas ei oma samas tähtsust, kas võlgniku vastu on nõudeid kindlaks tehtud summas 12 000.00 või 20 000.00 eurot, järelduseks on nagunii asjaolu, et võlgnik on maksejõuetu ning tegemist ei ole ajutiselt tekkinud maksevõime vähenemisega. Ajutise halduri hinnangul pole võlgnikul kunagi olnud sellises määras tulu, mis oleks võimaldanud tema enda poolt süülise käitumisega tekitatud nõuete rahuldamist. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik töötu ja osaliselt töövõimetu. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt oma süülise käitumisega tekitatud kahjunõuded, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud ning mille tagajärjel on välja mõistetud kahjuhüvitamise nõuded. Samuti on võlgnikul ilmselt olnud probleeme oma käitumisega ka varasemalt, mida tõendavad mitmed politsei poolt määratud trahvid, mis on võlgniku poolt tasumata ja mis võlgniku õnneks on juba käesolevaks ajaks aegunud. Analüüsides asjas kogutud andmeid, siis tegelikult pole võlgnik kunagi olnud võimeline oma kohustusi (trahvid) tasuma. Isegi, kui tal olid selleks rahalised vahendid, siis ei täitnud ta ilmselt mitte ühtegi kohustust. Pika perioodi jooksul erinevate pikkustega kinnipidamiskohas viibimise tõttu oli tema võimalus sissetulekut saada piiratud ja ilmselt vabaduses viibimise ajal ei tegelenud võlgnik mitte tulu teenimisega, vaid oma süülise käitumisega tekitas ainult kohustusi juurde. Arvestades, et võlgniku vastu on Aktiva Finants nõuded, mille kohta on tehtud kohtulahendid 2019 ja 2021 aastatel, siis võttis võlgnik kiirlaenusid olukorras, kus tal ilmselgelt puudusid võimalused nende kohustuste täitmiseks. Kuigi võlgniku nõuded on enamuses tekkinud tema enda süülise käitumise tõttu, siis ei saa väita, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteoga tekitatud tegu PankrS § 28 mõttes. Kohus peab seega võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi.

Ühisvara, mille jagamist saaks haldur nõuda, puudub. Ajutise halduri hinnangul ei ole mõistlik esitada varalist nõuet 50% sissetuleku osas võlgniku abikaasa vastu, sest sellisel juhul jääks ilmselt elatisvahenditeta terve perekond, s.h. alaealine laps. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur ning kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Lähtudes eeltoodust, ei ole võlgnikul võimalik saavutada läbi pankrotimenetluse kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel olukorda, kus kohus vabastab ta kõikidest pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest. Analüüsides ja hinnates olemasolevaid nõudeid, siis võib (kuid ei ole kohustatud) kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppedes vabastada võlgniku aegumata politseitrahvidest ja ilmselt menetluskuludest, kuid seaduse kohaselt ei ole võimalik vabastada võlgnikku tema vastu esitatud või esitatavatest kahju hüvitamise nõuetest, mis moodustavad võlgniku vastu käesolevatel andmetel ca 50%. Ajutine haldur ei prognoosi võlausaldajate nõuete rahuldamist pankrotimenetluses. Eelduslikult on võimalik pankrotimenetluses koguda võlausaldajate nõuded ning kinnitada võlausaldajate nimekiri. 22.03.2022 kohtuistungil teatas võlgnik, et ta on kõik aru saanud ning jääb siiski avalduse juurde. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 8 tundi ja 35 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot, kokku summas 588.50 eurot (lisandub käibemaks 117.70 eurot), s.o kokku 706.20 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 588.50 eurot (lisandub käibemaks 117.70 eurot), s.o kokku 706.20 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus

lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 706.20 eurot (s.h käibemaks), hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 706.20 eurot (s.h käibemaks) riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.