Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2022, Tallinn Tsiviilasja number
2-21-10314
Tsiviilasi
N. J. (J.) hagi Epifin OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks
Hagihind
3451,64 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja N. J. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Liina esindajad Karlson Kostja Epifin OÜ (registrikood 12174478) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi läbi vaatamata osas, millega N. J. palub Epifin OÜ-lt välja mõista saamata jäänud töötasu 1944,68 eurot (brutosumma) ja puhkusehüvitise 1089 eurot (brutosumma) ületavas osas.
2.Ülejäänud osas rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3.Mõista Epifin OÜ-lt 1944,68 eurot (brutosumma).
N.
J.
kasuks
välja
saamata
jäänud
töötasu
4.Mõista Epifin OÜ-lt N. J. kasuks välja puhkusehüvitis 1089 eurot (brutosumma).
6.Mõista Epifin OÜ-lt N. J. kasuks välja menetluskulud summas 729 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Epifin OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui
eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-jatagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud, hagi alus ja kohtu selgitused
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) rahuldas 20.05.2021 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 03.06.2021) N. J. (hageja) avalduse osaliselt ning mõistis Epifin OÜ-lt (kostja) välja hageja kasuks töötasu 1944,68 eurot ning puhkusehüvitise 1089 eurot.
2.Kostja esitas 30.06.2021 Harju Maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile hageja poolt esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
3.Hageja esitas Harju Maakohtule 23.08.2021 hagiavalduse (täpsustatud 08.10.2021) kostja vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.01.2021–11.02.2021 eest 1837 eurot (netosumma) ning puhkusehüvitise kasutamata jäänud 22 puhkusepäeva eest 1614,64 eurot (netosumma).
4.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 16.02.2022. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
5.Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja esitas TVK-le avalduse kostja vastu töötasu ja puhkusehüvitise nõudes. Avalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista töötasu jaanuari 2021 eest 1000 eurot (neto), veebruari 2021 eest 846,86 eurot (neto) ning puhkusehüvitise 1089 eurot (bruto). TVK rahuldas 20.05.2021 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 03.06.2021) hageja avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt välja töötasu summas 1944,68 (bruto) eurot ning puhkusehüvitise summas 1089 eurot (bruto). Kostja vaidlustas eelnimetatud TVK otsuse ning esitas kohtule taotluse vaadata hagimenetluse korras läbi hageja töövaidlusavaldus kostja vastu töötasu nõudes summas 1846,86 eurot (neto) ja puhkusehüvitise nõudes summas 1089 eurot (bruto). Kostja palus jätta hageja töövaidlusavalduse rahuldamata.
Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule hagiavalduse, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.01.2021 - 11.02.2021 eest summas 1837 eurot (neto) ja puhusehüvitise kasutamata jäänud 22 puhkusepäeva eest summas 1615,64 eurot (neto). Hageja selgitab, et esitab käesolevas tsiviilasjas hagi samal alusel ja sama eseme osas, mis töövaidluskomisjonis, sh leiab hageja, et tal on õigus võrreldes TVK-le esitatud nõudega suurendada oma puhkusehüvitise nõuet.
6.Kohus leiab, et käesolevalt tuleb hagi jätta läbi vaatamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu suuremas summas kui 1944,68 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise suuremas summas kui 1 089 eurot (bruto).
6.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.2.Töövaidluse lahendamise seadus (TvLS) § 58 lg 1 näeb ette, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama sätte lg-st 4 nähtub, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS § 59 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Kuni 31.12.2017 kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 25 lg 1 nägid ette praegu kehtivate TvLS § 58 lg-te 1, 3 ja 4 ning § 59 lg-ga 1 sarnase regulatsiooni. Riigikohus, tõlgendades ITVS § 24 lg-eid 1, 3 ja 4 ning § 25 lg-t 1, on asunud seisukohale, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga (Riigikohtu 04.03.2015 otsus asjas nr 3-2-1-176-14, p 10). Kohus leiab, et kuna kehtivad TvLS § 58 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 59 lg 1 näevad ette sama regulatsiooni, nagu ITVS § 24 lg-d 1, 3 ja 4 ning § 25 lg 1, saab lähtuda viidatud Riigikohtu lahendis esitatud seisukohtadest ka viidatud TvLS sätete kohaldamisel. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et on seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Käesoleva tsiviilasja asjaoludest nähtuvalt on TVK-s kaotanud pool (tööandja, käesolevalt kostja) esitanud kohtule taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korra hagina. Kohtu hinnangul saab TVK-s võitnud pool esitada hagiavalduses üksnes nõuded, millised TVK oli oma otsusega jätnud osaliselt rahuldamata ning TVK-s kaotanud pool saab
taotleda hagimenetluse korras läbi vaatamist üksnes nende nõuete osas, millised on TVK oma otsusega rahuldanud. Seejuures ei ole TVK-s võitnud poolt (töötaja, käesolevalt hageja) tema kahjuks tehtud TVK otsust vaidlustanud. Seega asub kohus seisukohale, et kuna hageja ei ole vaidlustanud TVK otsust osas, milles TVK jättis tema avalduse rahuldamata, siis puudub hagejal õigus esitada vastavad nõuded hagiavalduses. Kohus leiab, et olukorras, kus TVK jättis hageja avalduse osaliselt rahuldamata, pidanuks hageja esitamata TvLS § 58 lg 3 esimese lause alusel kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Kohtu hinnangul pidanuks hageja seda tegema ka siis, kui TVK rahuldas hageja nõude saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes, kuid mõistis need kostjalt välja taotletust väiksemas summas. Kuna hageja oli esitanud nõuded kindlas summas, pidanuks ta vaidlustama TVK otsuse osas, milles tema nõuded jäid rahuldamata. Praegu on kostja esitanud kohtule avalduse, milles palub kohtus läbi vaadata hageja töövaidlusavaldus kostja vastu töötasu nõudes summas 1846,86 eurot (neto) ja puhkusehüvitise nõudes summas 1089 eurot (bruto), s.o osas, milles TVK hageja nõuded rahuldas. Hagejal oli võimalus esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks osas, milles TVK oli jätnud hageja avalduse rahuldamata. Seega leiab kohus, et TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel tuleb hageja nõuded jätta läbi vaatamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 1944,68 eurot (brutosumma) ja puhkusehüvitise 1089 eurot (brutosumma) ületavas osas.
6.3.Kohus selgitab täiendavalt, et TVK rahuldas 20.05.2021 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 03.06.2021) hageja nõude välja mõista kostjalt töötasu summas 1944,68 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise summas 1 089 eurot (bruto). Seega jättis TVK rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt töötasu ja puhkusehüvitise eelnimetatud summasid ületavas osas. TVK otsusega mittenõustumisel oli hagejal TvLS § 58 lg 1 alusel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Hageja ei ole TVK otsust vaidlustanud osas, milles TVK jättis tema nõude rahuldamata. Seetõttu on TVK otsus jõustunud TvLS § 59 lg 1 kohaselt osas, milles TVK jättis hageja nõuded rahuldamata. Kohus leiab, et juhul, kui hageja oleks TVK otsusega mittenõustumisel (selle rahuldamata jäetud osas) esitanud kohtule TvLV § 58 lg 1 alusel hagiavalduse ja kostja oleks TVK otsusega mittenõustumisel esitanud kohtule taotluse vaadata töövaidlusasi läbi hagimenetluse korras osas, milles hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus rahuldati, saanuks kohus käesolevas tsiviilasjas menetleda kõiki neid nõudeid, millised hageja esitas töövaidluskomisjonile. Sellisel juhul oleks kohtul olnud vajalik hinnata ka hageja puhkusetasu nõude suurendamise küsimust. Käesolevalt eelnimetatud asjaolusid ei esine ning kohus jätab osaliselt käesolevas tsiviilasjas hagimenetluses hageja poolt esitatud nõuded läbi vaatamata.
7.Kohus leiab, et ülejäänud osas kuulub hagiavaldus rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud saamata jäänud töötasu 1944,68 eurot (brutosumma) ja puhkusehüvitise 1089 (brutosumma) osas.
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus on seisukohal, et kuigi
TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, jätab kohus võrreldes hageja nõude rahuldamisega käesolevalt hagi läbivaatamata väikeses osas ning menetluskulude jaotusel on põhjendatud lähtuda TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
9.Hageja 04.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabi kulusid 504 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitab, et nimetatud kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma käibemaksuta (144 eurot käibemaksuga), tasuna mõistlik. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, arvestades tsiviilasja keerukust ning tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 504 eurot (käibemaksuga), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesoleva tsiviilasja raames tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 729 eurot (riigilõiv 225 eurot + õigusabikulud 504 eurot).
10.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.