(Tagaseljaotsus) Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anu Talu
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2022, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-101415
Tsiviilasi
OMEGA INVEST OÜ hagi R. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3868,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood: 10866568; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 16) volitatud esindaja AnneLiis Veski Kostja: R. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista R. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks Omaraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest nr S193467788, S193509353 ja S204010185 tulenev võlgnevus summas kokku 3866,14 eurot (millest 3282,08 eurot põhivõlgnevus, 252,90 eurot intress ja 331,16 eurot viivis).
Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ nõue viivise väljamõistmiseks 1,93 eurot.
Jätta menetluskulud 99,95% ulatuses R. T. kanda ja 0,05% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.
Määrata OMEGA INVEST OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 510 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 160 eurot), millest 509,75 eurot mõista R. T.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on R. T. kohustatud tasuma OMEGA INVEST OÜle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata
Tsiviilasi nr: 2-21-101415 jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
2 (6)
Tsiviilasi nr: 2-21-101415
Tsiviilasi nr: 2-21-101415 hagihinnaks seega 3868,07 eurot. Asja läbivaatamist ei muuda menetlusse võtmisel märgitud vale hagihind ja viivisenõude arvestuslik viga.
Tsiviilasi nr: 2-21-101415 rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutega ettenähtud intressimäärades, mis on arvestatud laenulepingu S193467788 põhivõlgnevuselt 1769,96 eurot määras 0,072% päevas ajavahemiku 18.11.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 175,86 eurot, laenulepingu S193509353 põhivõlgnevuselt 778,54 eurot määras 0,064% päevas ajavahemiku 09.11.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 73,25 eurot ja laenulepingu S204010185 põhivõlgnevuselt 733,58 eurot määras 0,072% päevas ajavahemiku 28.10.2020 kuni 05.04.2021 eest summas 83,98 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et lubatud on kostjalt nõuda viivist määras, mis on laenulepingutes ettenähtud intressimääraks, kuid hageja ei ole viiviste arvestamisel seda põhimõtet järginud. Kohus selgitas 14.04.2022 hagejale, et kohtule on ebaselge miks hageja on võtnud arvestuse aluseks viivise päevamäära, kui lepingus on kokkulepitud viivise aastases määras. Lisaks kohus selgitas, et päevase viivisemäära 0,064 % puhul on aastaseks viivisemääraks 23,36% või 23,424% (sõltuvalt sellest, kas arvutamisel arvestatakse liigaastaga) ning päevase viivisemäära 0,072% puhul on aastaseks viivisemääraks 26,28% või 26,352% (sõltuvalt sellest, kas arvutamisel arvestatakse liigaastaga). Seetõttu kohus rahuldab hageja viivisenõuded osaliselt summas 331,16 eurot, võttes aluseks laenulepingutes kokkulepitud intressimäärad järgneva arvestuse kohaselt: laenulepingu S193467788 puhul 1769,96€ x 26% / 365 kalendripäeva (kp) x 139 kp (perioodi 18.11.2020 – 05.04.2021 eest) + laenulepingu S193509353 puhul 778,54€ x 23% / 365 kalendripäeva (kp) x 148 kp (perioodi 09.11.2020 – 05.04.2021 eest) + laenulepingu S204010185 puhul 733,58€ x 26% / 365 kalendripäeva (kp) x 160 kp (perioodi 28.10.2020 – 05.04.2021 eest).
Tsiviilasi nr: 2-21-101415 Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja kohtule selliseid kinnitusi andnud ei ole, mistõttu kohus mõistab menetluskulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.