K.K Diamond Group OÜ hagi B J (J) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
28 945,64 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: K.K Diamond Group OÜ (registrikood 11444579), lepinguline esindaj advokaat Marko Pikani ( epost xxx)
esindajad
Kostja: B J (ik: xxx; elukoht: xxx), lepinguline esindaja advokaat Sven Veltmann Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta K.K.DIAMOND GROUP OÜ hagi B J vastu rahuldamata.
võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Jätta B J menetluskulud täies ulatuses K.K DIAMOND GROUP OÜ kanda. Jätta K.K DIAMOND GROUP OÜ menetluskulud tema enda kanda. Rahuldada B J menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista K.K DIAMOND GROUP OÜ-lt välja B J kasuks menetluskulude katteks 2772 eurot (koos käibemaksuga).
6.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K.K DIAMOND GROUP OÜ-l hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2772 eurot) tasuda B Jle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata B J avaldus menetluskulude K.K DIAMOND GROUP OÜ-lt väljamõistmiseks summas 1595 eurot (koos käibemaksuga).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja vastuväited
1.01. novembril 2015. a sõlmisid K.K Diamond Group OÜ ja Grid Group OÜ laenulepingu (edaspidi ka Laenuleping I; lisa 1; I köide t/l 7-8), mille alusel andis Laenuandja Laenusaajale laenu summas 120 000 eurot. Laenulepingu I p 1.3.1 järgi maksab Laenusaaja Laenu tagasi 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 01. jaanuarist 2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laen pidi seega olema tagasi makstud 2018. a lõpuks. Ühtegi tagasimakset ei ole Laenusaaja Laenuandjale Laenulepingu I alusel teinud.
2.Ühes Laenulepinguga I sõlmisid B J käendajana ja K.K Diamond Group OÜ laenuandjana 01. novembril 2015.a ka käenduslepingu (edaspidi ka Käendusleping I; lisa 2; I köide t/l 9-10), millega B J võttis kohustuse tagada käendajana kõiki Grid Group kui põhivõlgniku rahalisi kohustusi ja nende täitmist, mis tulenevad Laenulepingust I (käenduslepingu p 1.1). Käenduslepingu I p 1.1. kohaselt kohustub Käendaja eraisikuna tagama ja käendama kõiki Grid Group rahalisi kohustusi ja nende täitmist, mis tulenevad Laenulepingust. Vastavalt Käenduslepingu I p-le 1.2 on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 22 668 eurot.
3.Käenduslepingu p-s 1.3 on kirjas, et: „Käendaja vastutab vastutuse maksimumsumma ulatuses Grid Group poolt laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Groupiga, sealhulgas KK Diamondile laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate laenu tagastamise maksete, intressi- ja viivisemaksete või mis tahes muu Laenulepingust tuleneva summa tasumise eest. Käendaja vastutab Laenulepingu alusel kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate nõuete eest aga mitte rohkem kui maksimumsummas. Juhul, kui Laenulepingu mistahes tingimusi muudetakse, vastutab Käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.“
4.5. septembril 2016. a sõlmisid K.K Diamond Group OÜ ja Grid Group OÜ laenulepingu (edaspidi ka Laenuleping II; lisa 3; I köide t/l 12-13), mille alusel andis Laenuandja Laenusaajale täiendavalt laenu summas 10 000 eurot. Laenulepingu II p 1.3.1 järgi maksab Laenusaaja Laenu tagasi 6 kalendrikuu jooksul võrdsete igakuiste osamaksetena alates 01.01.2017 ja sealt edasi iga järgmise kalendrikuu esimeseks kuupäevaks, kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laen pidi seega olema tagasi makstud 01. juuniks 2017. a. Ühtegi tagasimakset ei ole Laenusaaja Laenuandjale Laenulepingu II alusel teinud.
5.15. septembril 2016. a sõlmisid B J käendajana ja K.K Diamond Group OÜ laenuandjana käenduslepingu (edaspidi ka Käendusleping II; lisa 4, I köide t/l 14-15), millega B J võttis kohustuse tagada käendajana kõiki Grid Group kui põhivõlgniku rahalisi kohustusi ja nende täitmist, mis tulenevad Laenulepingust II . Vastavalt käenduslepingu II p-le 1.2 on käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks 15. septembril 2016. a sõlmitud Laenulepingust tulenevalt 1800 eurot.
6.Käenduslepingu II p-s 1.3 on kirjas, et: „Käendaja vastutab vastutuse maksimumsumma ulatuses Grid Group poolt Laenulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt Grid Groupiga, sealhulgas KK Diamondile Laenulepingu alusel tasumisele kuuluvate laenu tagastamise maksete, intressi- ja viivisemaksete või mis tahes muu Laenulepingust tuleneva summa tasumise eest. Käendaja vastutab Laenulepingu alusel kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate nõuete eest aga mitte rohkem kui maksimumsummas. Juhul, kui Laenulepingu mistahes tingimusi muudetakse, vastutab Käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.“
7.Käenduslepingu p 2.1 sätestab, et: „Juhul, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning Grid Group on jätnud nimetatud kohustused KK Diamondi ees täitmata, võib KK Diamond nõuda Laenulepingu täitmist esmajärjekorras Grid Groupilt ja seejärel kõigilt Käendajatelt solidaarselt. Käendaja on kohustatud täitma Grid Groupi poolt
KK Diamondi kasuks täitmata rahalised kohustused 10 (kümne) kalendripäeva jooksul arvates KK Diamondi sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest.
8.Kuigi laenulepingutes on kirjas, et laenusumma väljamaksmine toimub 7 kalendripäeva jooksul alates laenulepingu sõlmimisest, siis maksti laen välja tegelikkuses erinevatel aegadel. Hageja esitas maksekorraldused (hagi lisa 5; I köide t/l 17-20) laenusumma Laenusaajale väljamaksmise kohta, millest nähtuvalt on Laenuandja teinud Laenusaaja kontole makseid järgnevalt: 19. november 2014. a makse summas 4000 eurot; 02. juuli 2015. a makse summas 7000 eurot; 05. august 2015. a makse summas 5000 eurot; 04. september 2015. a makse summas 15 000 eurot; 28. jaanuar 2016. a makse summas 65 000 eurot; 28. jaanuar 2016. a makse summas 23 000 eurot; 19. september 2017. a makse summas 4500 eurot.
9.Laenusumma 130 000 eurot on Laenusaaja poolt täies ulatuses tagastamata. Laenuandja on teinud Laenusaajale meeldetuletusi, kuid tulemusteta (Laenusaaja ei ole laenu tagastanud ja seda isegi mitte osaliselt). Kuigi Laenuleping I on jäänud Laenusaaja poolt allkirjastamata ja Laenuleping II nii Laenuandja kui ka Laenusaaja poolt allkirjastamata, siis vastavasisulised kokkulepped Laenusaaja ning Laenuandja vahel eksisteerisid ja laenulepingutes toodud laenusumma kokku summas 130 000 eurot on Laenusaajale täies ulatuses välja makstud. Seda kinnitab Laenusaaja juhatuse liikme poolt allkirjastatud kirjalik kinnitus (hagi lisa 6; I kd t/l 21) laenulepingute sõlmimise fakti kohta. Nimelt on kinnitatud, et laenulepingutes toodud laen kogusummas 130 000 eurot on Laenusaajale täies ulatuses välja makstud, et Laenusaaja ei ole Laenuandjale laenu tagastanud ja seda isegi mitte osaliselt ning et Laenuandja on Laenusaajalt korduvalt nõudnud laenusumma tagastamist. Laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamiseks sõlmiti teisigi käenduslepinguid (kostjaga sõlmitud käendusleping ei katnud tervet laenusummat). Juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-s 1 sätestatust nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, paludes kohtul välja mõista kostjalt põhivõlg summas 24 468 eurot.
10.Üks käendajatest K L-P on käendatava kohustuse täies ulatuses täitnud (I kd t/l 23). Veel üks käendajatest J K on andnud käenduslepingutest tuleneva võlgnevuse kohta konstitutiivse võlatunnistuse (I kd t/l 25).
11.Käendajale 19. detsembril 2020 saadetud e-kirjas nõudis laenuandja käendatava kohustuse täitmist käendajalt hiljemalt 29.12.2020, seega muutus laenuandja nõue käendaja vastu sissenõutavaks 30.detsember 2020 (I köide t/l 28).
12.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 24 468 eurot, alates hagi esitamise päevast (31. detsember 2020) viivise määras 0,05% päevas põhinõudelt (põhinõude summa 24 468 eurot) kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
13.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata.
14.B J möönab, et on allkirjastanud 01.11.2015 käenduslepingu ja ühepoolselt käenduslepingu 15.09.2016 kavandi, kuid need on õiguslikult tagajärjetud. Kostja nõustas tol hetkel Grid Group OÜ-d ja talle lubati osalust Grid Group OÜ-s, kuid ka selles osas teda sisuliselt K Ki poolt peteti.
15.B Jle teadaolevalt ei ole kunagi nimetatud käenduslepingute aluseks olevaid põhikohustuste laenulepinguid sõlmitud viisil, et nende alusel oleks laenu antud ja see välja makstud. Käesoleva asja vaidlusese on, kas käenduse andmise eeldused on täidetud (käenduslepingute preambula punktist C), kas sellest tulenvalt on käenduslepingud kehtivad ja hageja väidetud laenulepingute tingimustel võlasuhte põhikohustus eksisteerib või mitte. Kostja on seisukohal, et eelnevaid aluseid ja eelduseid ei esine, mistõttu on kohtusse esitatud pahatahtlik hagiavaldus.
16.Kostja viitab, et 01.11.2015 ja 15.09.2016 laenulepingute sõlmimist tõendavaid allkirjastatud dokumente ja laenulepingutele vastavaid laenuandmist kinnitavaid asjakohaseid ja lepingutele vastavaid maksekorraldusi ei ole hagiavaldusega kaasas. Seega ei ole asjas tõendatud laenulepingu sõlmimine ja samade 1.11.2015 ja 15.09.2016 laenulepingute alusel laenu
väljamaksmine. Käendaja väidetava käenduskohustuse tuvastamiseks ei saa esitada seotud isikute (Grid Group OÜ ja K.K.Diamond Group OÜ) mistahes omavaheliste arvelduste maksekorraldusi.
17.Vale on väide, et Grid Group OÜ vahel ja K.K Diamon Group OÜ vahel oleks kehtivalt sõlmitud 2015 laenuleping summas 120 000 eurot ja 2016 aastal summas 10 000 eurot ning see oleks sõlmitud laenulepingu kavandites esitatud tingimustel. Hagiavalduse lisas 5 toodud maksekorraldused ei ole asjakohased tõendid, millega saaks tõendada väidetavat laenulepingutest tulenevat konkreetset ja selgelt piiritletud aluskohustust. Maksekorralduste summad ei kattu laenulepingutes kirjeldatud summadega, kuna kogu laenu maht pidi olema esimese lepingu alusel 120 000 eurot. Asjas on esitatud 01.11.2015 laenulepingu kavand digikonteineris. Sellise laenulepingu sõlmimise kohta puuduvad 01.11.2015 aastal mistahes tõendid. Asjas on esitatud 15.09.2016 laenulepingu kavandi pdf koopia. Sellise laenulepingu sõlmimise kohta puuduvad 15.09.2016 aastal mistahes tõendid. Asjas on esitatud 15.09.2016 käenduslepingu kavand, mis on üldse hageja K.K Diamond Group OÜ poolt allkirjastamata.
18.Maksekorralduste summad ei kattu laenulepingutes kirjeldatud summadega. Kogu laenu maht pidi olema esimese laenulepingu alusel 120 000 eurot ja teise laenulepingu alusel 10 000 eurot. Maksekorralduste alusel on aga väidetavate maksete kogumaht 123 500 eurot ning need jaotuvad perioodi 2014 kuni 2017 vahele. See ei ole aga samastatav 01.11.2015 ja 15.09.2016 laenulepingu kavandites tooduga. Ei saa väita, et tegemist 01.11.2015 ja 15.09.2016 võlasuhtega, millena seda soovitakse näidata.
19.120 000 eurone laen tuli väljastada 7 päeva jooksul alates laenulepingu sõlmisest pangakontole (objektiivne tingimus, laenulepingu punkti 1.2.1) ja sellel oli määratud kindel otstarve: olemasolevate kohustuste ja tulevase majandustegevuse finantseerimine. 10 000 eurone laen tuli väljastada 7 päeva jooksu alates laenulepingu sõlmimisest pangakontole (objektiivne tingimus, laenulepingu punkti 1.2.1) ja see oli antud vastavalt sihtotstarbele, milleks on olemasolevate kohustuste ja tulevase majandustegevuse finantseerimine.
20.1.11.2015 laenulepingule vastava laenu võtmine ei kajastu ka 2015. aasta Grid Group OÜ majandusaasta aruandes (I kd t/l 61-66). Grid Groupi 2018 aasta majandusaasta aruanne (I kd t/l 67-74) tõendab samuti, et äriühingule pole kunagi hageja poolt väidetavaid laene antud. Grid Groupi 2018. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt on äriühing saanud seotud isikult KK Diamond Groupilt 2017 aastal laenu summas 5 250 eurot intressiga 3 % kalendriaastas ja tagasimaksetahtajaga 31.12.2022. See tähendab, et tegemist ei saa olla hagiavalduse aluseks olevast väidetavast 1.11.2015 laenulepingust, mille summaks oli 120 000 eurot, intressiks 3% aastas ja tagasimaksete vahemik 01.01.2017 kuni 01.10.2018 ja 15.09.2016 laenulepingust tulenevate laenudega, mille summaks oli 10 000, intressiks 12 % aastas ja tagasimaksetahtajaks ajavahemik 01.01.2017 – 01.06.2017. Kostja tugineb ka asjaolule, et KK Diamond ja Grid Group on omavahel seotud isikud, mis tähendab seda, et kõik kahe äriühingu vahelised laenutehingud peavad olema kajastatud majandusaasta aruandes, mis käsitleb tehinguid seotud osapoolte vahel.
21.Laenukohustuse tõendamiseks on esitatud maksekorraldused, mis on väga erinevast ajaperioodist, s.o perioodist 19.11.2014 kuni 19.07.2017. See ei ole väidetava laenulepingu aluskohustusega kuidagi objektiivses seoses ehk Grid Group OÜ ja K.K Diamond Group OÜ püüavad selle läbi luua ettekujutust nagu laenukohustus eksisteeriks. Hageja pole esitanud ka panga kinnitusega maksekorraldusi, mis oleksid kontrollitavad.
22.Kostja esitab ka aegumise vastuväite, sest hageja nõuab kohustuse täitmist, mille tehingust tuleneva nõude 3 aastane aegumistähtaeg on möödunud.
23.B J on 06.10.2016 allkirjastanud üksinda 15.09.2016 käenduslepingu kavandi ning digikonteineris sisaldub ainult tema allkiri. Käendus on väidetavalt antud 15.09.2016 laenule summas 10 000 eurot. Ta tegi seda põhjusel, et talle lubati jätkuvalt osalust Grid Group OÜs, kuid ka selles osas teda sisuliselt peteti K Ki poolt. B Jle teadaolevalt 15.09.2016 laenulepingut kunagi ei sõlmitud ja vastavalt laenukohustust sellisel kujul kunagi ei võetud.
24.B J tegi tasaarvestuse avalduse juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et käenduslepingute alusel võiks põhikohustused olemas olla ning nõue käenduslepingu alusel
võiks kuuluda rahuldamisele. Kuigi käenduslepingute punktides 2.6 on sätestatud tasaarvestamise piirang, siis B J on seisukohal, et see on tarbijakäenduse sätetest tulenevalt VÕS § 142 lg 6 alusel tühine või see on tühine tulenevalt tüüptingimuse tühisuse regulatsioonist VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 punktist 2. Käesoleval juhul on B Jl võimalik tasaarvestuse avaldus maksma panna VÕS § 14 lg 2 esimese lause ja VÕS § 115 lg 1 koosmõjus. Kuna leping sõlmitakse reeglina võlausaldaja ja käendaja vahel, siis on olulised just andmed põhivõlgniku varalise seisundi ning käendatavate kohustuste sisu ja ulatuse kohta. Üldjuhul peab võlausaldaja teavitama käendajat kõigist põhivõlgnikuga seotud asjaoludest, mille kohta on tal teavet ja mille vastu võib käendajal olla oluline huvi. See kohtustus on sõltumata, kas käendaja seda on nõudnud. Kui võlausaldaja ei teavitanud käendajat käenduslepingu sõlmimisel olulistest asjaoludest ja talle tekkis teatamiskohustuse rikkumise tõttu kahju, siis on tal õigus esitada võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saab kasutada võlausaldaja nõude tasaarvestamiseks VÕS § 197 järgi.
25.Kostja osundab, et punktis 3 toodud faktiliste asjaoludes osas on ilmne, et võlausaldaja on oma kohustusi selgelt rikkunud ja kui tuvastatakse põhikohustuse olemasolu, siis VÕS § 14 lg 2 esimese lause ja VÕS § 115 lg 1 alusel on B Jl vastunõue. Ilmselt ei ole üldse K.K Diamond Group OÜ analüüsinud Grid Group OÜ võimet laenu teenindada ja tagasi maksta. Kostja ei oleks kindlasti sellistel asjaoludel käenduslepingut sõlminud, kui ta oleks teadnud, et võlgnikul Grid Group OÜ esineb probleeme oma laenukohustuse teenindamisega. Kui teavitamiskohustuse rikkumine leiab tuvastamist, siis selle poolel kelle suhtes teavitamiskohustust rikuti kõige olulisemaks õiguskaitsevahendiks on kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16).
26.Tasaarvestuse avalduse teeb B J 31.12.2020 hagiavalduses toodud nõuete ulatuses: põhivõlgnevus summas 24 668 eurot; viivise, mille osas toimub jooksev arvestus määras 0,05% päevas põhinõudelt (põhinõude summa 24 668 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast (alates 31. detsember 2020. a) kuni põhinõude täitmiseni osas. Teadaolevalt ei ole B Jle VÕS § 14 lg 2 esimese lause asjaolusid teatavaks tehtud ja senini (sh hagiavalduses) ei ole esitatud ka nõuet tõendavaid või selle sisulises olemasolus veenduda võimaldavaid dokumente.
27.Kostja märkis oma 08.06.2021 menetlusdokumendis, et käendaja vastu nõude esitamiseks peab olema täidetud kolm eeldust, neist esimese kohaselt peab olema võlausaldaja ja käendaja vahel sõlmitud kehtiv käendusleping, teiseks peab olema olemas käendusega tagatava nõude olemasolu ja kolmandaks peab olema saabunud käendusjuhtum. Käesolevas asjas ei ole hageja poolt neid eelduseid aga sisuliselt tõendatud ja seega on arusaamatu kuidas oleks võimalik üldse hageja hagi rahuldada. Hageja laenulepingud ei ole sõlmitud, need ei ole kehtivad ega väidetud laenulepingu kavandite järgi ei ole üldse laenu väljastatud. Kui võlausaldaja on käenduslepingu ja laenulepingus toodud kohustusi rikkunud (mida hageja on) toiminud lepingus kirjeldatust erinevalt viisil, siis ei ole võimalik tuvastada, et ta täitnud aluskohustuse võlasuhte osas, mida lõppastmes on käendanud hageja. Seega ei ole tegemist üldse käendaja vastutuse võimalikkusega.
28.Eeltoodust on ümberlükkamatult ilmne, et laenu pole antud ega võetud 130 000 eurose aluskohustuse tarbeks, mida on kirjeldanud Grid Group OÜ ja K. K Diamond Group OÜ väidetavalt aluskohustust puudutavas 1.11.2015 ja 15.09.2016 laenulepingutes. Seetõttu ei ole ka maksekorraldused seostatavad mistahes väidetud hageja aluskohustusega. Ainuüksi mingite rahasummade ülekandmine Grid Group OÜ arvelduskontole ei anna alust lugeda laenulepinguid sõlmituks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-109-11, p 11). Asjaolust, et K.K. Diamond Group andis raha Grid Group OÜ-le arvestades maksekorralduste makseselgitusi, ei tulene eeldust, et poolte vahel oli konkreetsetele 1.11.2015 ja 15.09.2016 tingimustele vastav laenuleping (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2- 14-61508/73, p 23).
Seega ei ole tõendatud 130 000 laenu andmine, vaid 123 500 euro ulatuses mingite maksete tegemine, kuid ka neid ei saa seostada 01.11.2015 ja 15.09.2016 laenulepingute kavanditega.
29.Väide nagu oleks kostja ise varasemalt kinnitanud laenulepingu kehtivust lepingu sisus ei vasta tõele. B J avaldab, et ta oli 2018 aastal valmis sõlmima täitmise osas maksegraafiku juhul kui K.K. Diamond Group OÜ esitab tõendeid, mis vastavad tema poolt allkirjastatud käenduslepingule ja laenulepingule. Vaatamata korduvatele päringutele neid ei esitatud ja asi vaibus kuni 2020 aasta lõpus esitati nõue uuesti. Seega on B J alati nõude täitmise jaoks eeldusena nõudnud, et esitataks VÕS § 146 lg 1 ja 149 lg 1 alusel asjakohane teave.
30.Laenu hilisem väljamaksmise väide ei ole käesoleval juhul üldse asjakohane. Kostja on juba viidanud, et väidetavad maksekorraldused, nende maksekorralduste selgitused, väidetav kohustuse täitmise viis, asjaolu, et hageja isegi mitte ei ole püüdnud käituda väidetavate laenulepingute järgi, järgida käendajate ees võetud lepingulisi kohustusi ja laenu pole üldse tagasi makstud viitavad ilmselt, et laenulepinguid pole hageja poolt väidetud kujul kunagi sõlmitud. 1.11.2015 käendusleping on küll poolte poolt allkirjastatud, kuid see ei ole kehtiv. 15.09.2016 käenduslepingu pole aga üldse kehtivalt sõlmitud.
31.Kostja B J viitab, et tema aegumise vastuväidet on hageja ekslikult mõistnud. VÕS § 146 lg 1 ja 149 lg 1 tähenduses viitab kostja, et hageja käsitlus oma nõude osas on ebaselge ja vastuoluline. Seejuures on võlausaldaja vastav vastutus reguleeritud VÕS § 146 lg 3 korras ehk hageja ei saa väita, et tema arusaamatu käitumine pole üldse käendja suhtes tähenduslik. Seega ka kui hageja püüab tugineda asjaolule, et kostja peaks vastutama mistahes Grid Group sõltumata laenulepingute ja nende tingimuste sisulisest kehtivusest käenduslepingu alusel, siis selliste nõuete sissenõutavus ei ole tõendatud, kui nad peaksid olema sissenõutavad, siis on nad aegunud. Lisaks on võlausaldaja käesoleval juhul ise tekkinud kahju eest vastutav.
32.Kostja kordab, et Riigikohtu lahendist tulenevad juhised nimetud osas on üheselt selged. St, et kaaskäendajad, kelleks on B J, K L-P ja J K saavad vastutada 1.11.2015 käenduslepingu kokku ikkagi 22 668 euro ulatuse ja mitte 68 004 euro tasumise eest. Kuna kõik kolm käendajat vastutavad 22 668 euro ulatuses, toob VÕS § 150 kohaldamine kaasa selle, et kaaskäendajad vastutavad nimetatud 22 668 euro piirmäära osas solidaarselt, st kui mõni kaaskäendajatest nimetatud 22 688 eurose nõude on tasunud, vabaneb teine kaaskäendaja vastutavas ulatuses vastutusest (vt RkTKo 3-2-1-136-12 punkti 17). Täpselt samamoodi on see 15.09.2016 laenulepingu 1800 eurose määra osas, kuna 05.05.2021 seisuga lisas 2 tugineb hageja asjaolule, et lepingu on J K täitnud, kui raha J K nimel on maksnud hoopis kolmas isik M K . Kostja on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et võlausaldaja ja käendajad on kokku leppinud osavõlgnike regulatsiooni käenduslepingus VÕS § 63 lg 1 tähenduses. Osavõlgnike konkreetsed piirmäärad ei ole käenduslepingus kokku lepitud, kuna käendusdokumendid on vormistatud kõigi kaaskäendajatega eraldi. Samas see aga ei välista kaaskäendajate käsitlemist ühiselt, kuna käendusleping võib olla sõlmitud eraldi. Sama kohustuse käendamisel käendajate solidaarvastutust eeldatakse ja seda isegi juhul kui käenduslepingud on sõlmitud eraldi (vt ka Riigikohtu 13. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-24-10, p 13).
Hageja seisukohad kostja vastusele
33.Kostja vastuväited Laenulepingu kehtivuse osas rajanevad muuhulgas väitele, et Laenulepingud ei ole nii Laenusaaja kui ka Laenuandja poolt allkirjastatud Laenulepingutes toodud kuupäeval. See, et Laenulepingud jäid allkirjastamata nendes toodud kuupäeval, ei oma absoluutselt mingit tähtsust ega tähenda, et Laenulepinguid pole sõlmitud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadus ei näe laenulepingule ette kohustuslikku vorminõuet. Isegi kui Laenulepingu dokumente ei oleks koostatud, siis ei mõjutaks see vähimalgi määral Laenuandja nõudeõigust Laenusaaja ega ka käendaja vastu, arvestades, et Laenulepingutes toodud laenusummad on Laenusaajale välja
makstud ning neid ei ole Laenusaaja poolt tagastatud. Lisa 1 ( I köide t/l 109) on esitatud menetlusdokument, kus laenusaaja juhatuse liige kinnitab, et K.K Diamond Group OÜ ja Grid Group OÜ vahel on sõlmitud laenulepingud 01.11.2015 ja 15.09.2016, mille alusel on laenu antud summas 130 000 eurot. Lisaks märkis hageja, et kostja on varasemalt laenulepingute kehtivust kirjalikult kinnitanud. Ajal, mil kostja käenduslepingud allkirjastas ja millistes lepingutes ta muuhulgas kinnitas Laenulepingute kehtivust ei olnud tal Laenulepingute vormis osas vastuväiteid. Laenulepingute kehtivust ei mõjuta ka see, et Laenulepingutes toodud laen maksti välja Laenulepingutes toodust erineval ajal.
34.Hageja hinnangul ei oma mingisugust tähtsust Laenusaaja poolt majandusaasta aruandes kajastatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Ainuüksi raamatupidamiskanded ei tekita tsiviilõigusi- ja kohustusi. Laenulepingutes toodud Grid Group OÜ kohustust on viimase majandusaasta aruandes siiski nõuetekohaselt kajastatud (Grid Group OÜ 2018. aasta majandusaasta aruanne, mille kostja on esitanud Vastuse lisana 9; I köide t/l 67-74). Isegi kui laenukohustusi on kajastatud majandusaasta aruandes ebaõigesti (valel real; fakt on siiski, et seda on kajastatud), siis ei mõjuta see Laenulepingute ega kostja poolt käenduslepingutega võetud kohustuse kehtivust.
35.Laenuandja nõue Laenusaaja vastu ei ole aegunud, seega ei saa olla aegunud ka Laenuandja nõue käendaja vastu. Kostja sellekohased väited ei ole õiguslikult põhjendatud. 01. novembri 2015 laenulepingu p 1.3.1 järgi maksab Laenusaaja Laenu tagasi 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 01. jaanuarist 2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks, kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laen pidi seega olema tagasi makstud 2018. a lõpuks. 15. septembri 2016 laenulepingu p 1.3.1 järgi maksab Laenusaaja Laenu tagasi 6 kalendrikuu jooksul võrdsete igakuiste osamaksetena alates 01.01.2017 ja sealt edasi iga järgmise kalendrikuu esimeseks kuupäevaks, kui Pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Laen pidi seega olema tagasi makstud 01. juuniks 2017. a. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades, et Laenulepingutes toodud laen tuli tagasi maksta ositi, siis on TsÜS § 154 mõistes tegemist korduvate kohustustega. Esimese laenulepingu puhul tuleb hakata aegumistähtaega arvestama seega alates 01. jaanuarist 2018 (mis puudutab 2017. aasta makseid) ja 01. jaanuarist 2019 (mis puudutab 2018. aasta makseid) ning teise laenulepingu puhul 01. jaanuarist 2018. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega ei aegu Laenuandja nõuded enne 01. jaanuari 2021 (osa esimeses laenulepingus toodud laenust aegub veelgi hiljem). Hageja esitas hagi kohtusse enne 01. jaanuarit 2021, seega aegumistähtaja kestel.
36.VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Käenduslepingutes toodud käenduse maksimumsumma osas ei ole tegemist kaaskäendusega. Kostja vastutab iseseisvalt ja ainuisikuliselt hageja ees 01. novembri 2015 laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingu alusel 22 668 eurot ja 11. septembri 2016 laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingu alusel 1 800 euro ulatuses. Seega asjaolu, et mõned käendajad on käenduskohustuse ära täitnud, ei mõjuta kostja poolt võetud käenduskohustuse sisu ega kehtivust.
37.Kostja on oma seisukohas välja toonud, et hageja pole hagi esitanud Laenusaaja vastu. See, kelle vastu Laenuandja nõudeid esitab, ei puuduta kostjat ja see ei mõjuta hageja nõuet kostja vastu. Hagejal ei lasu käenduslepingust tulenevalt kohustust Laenusaajat hageda. Käendaja K L-P ja J K poolne käenduskohustuste täitmine kinnitab samuti Laenulepingu kehtivust. Pärast seda kui K L-P tasus hagejale 01. novembri 2015 laenulepingu tagamiseks antud käenduslepingust tuleneva summa (22 668 eurot), nõudis K L-P käenduslepingu alusel täidetud kohustuse täitmist omakorda põhivõlgnikult Grid Group OÜ-lt. Grid Group OÜ on
selles osas sõlminud K L-P maksegraafiku ning teinud talle seniajani makseid kogusummas 25 500 eurot (34 makset x 750 eurot, millest tehtud on 32 makset, so 32 x 750 eurot, kokku 24 000 euro ulatuses, lisa 4 – maksekorraldused I kd t/l 12-121).
38.Kostja esitatud tasaarvestuse vastuväitele vaidleb hageja täies ulatuses vastu. Tasaarvestuse loogika väljendub hageja arusaama järgi selles, et kostja väitel jättis hageja kostja enne käenduslepingu sõlmimist informeerimata Laenusaaja majanduslikust seisundist. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab käendaja nõudel võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Võlausaldajal ei ole kohustust käendajat käenduslepingu kehtivuse jooksul põhivõlgniku majanduslikust olukorrast informeerida. Tal pole sellist kohustust ka enne käenduslepingu sõlmimist. Riigikohus on kohtuasjas nr 2-14-21710 tehtud otsuse p-s 48 märkinud, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Samuti ei kehti käendaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte, kuna käendaja ei ole siiski laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma. Liiatigi ei vasta tõele kostja väited sellest nagu ta polnud käenduslepingu sõlmimise ajal teadlik Laenusaaja majanduslikust olukorrast. Kostja oli kogu aeg teadlik Laenusaaja majanduslikust olukorrast (nii enne kui pärast käenduslepingu sõlmimist). Nagu hageja poolt märgitud ja mille üle ei tohiks olla ka vaidlust, siis anti laenu äriplaani finantseerimiseks, milles oli majanduslik huvi ka kostjal. Kostjal oli kõikehõlmav ülevaade Laenusaaja majanduslikust olukorrast ning seda juba enne käenduslepingu sõlmimist. Muuhulgas oli B. J kättesaadav Grid Group OÜ käenduslepingu sõlmimise ajal viimane saadaolev majandusaasta aruanne (2014. aasta aruanne), millest nähtuvalt lõpetas Grid Group OÜ majandusaasta kahjumiga summas 23 779 eurot. Mõlema käenduslepingu p-s 4.1.1 kinnitas kostja veel, et: “Ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud Laenulepingu ning Lepingu tingimustega ja Leping on talle üheselt arusaadav, et sellest tekkivad õiguslikud kohustused mõistetavad ning vastavad täielikult tema tahtele.” Kohtuotsuse põhjendused
39.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
40.Hageja palub välja mõista kostjalt käenduslepingute alusel põhivõlgnevuse summas 24 468 eurot ja viivised määras 0,05 % päevas põhinõudelt ( põhinõude summas 24 468 eurot)alates hagi esitamisele järgnevast päevast ( alates 31.detsembrist) kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vaidleb hagile vastu.
41.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
I
42.Kuivõrd kostja esitas 16.02.2021.a menetlusdokumendis aegumise vastuväite, siis võtab esmalt kohus seisukoha nimetatus. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole sisuliselt ära tõendanud nõude sissenõutavust ning isegi kui lugeda, et nõue võiks olla sissenõutav, siis maksekorraldustes toodud rahaliste nõuete osas on nõue aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja märkis oma 05.05.2021 menetlusdokumendis, et esitatud nõuded ei ole aegunud. Pooled on 01.11.2015 laenulepingu punktis 1.3.1 kokku leppinud, et laenusaaja maksab laenu tagasi 8 võrdse kvartaalse järjestikuse osamaksena alates 01.01.2017 ja sealt edasi järgmise kvartali esimeseks kuupäevaks. Seega pidi laen olema tagasi makstud 2018. aasta lõpuks. Samuti lepiti 15.09.2016 laenulepingu punktis 1.3.1 punktis kokku, et laenusaaja maksab laenu tagasi 6 kalendrikuu jooksul võrdsete igakuiste osamaksena alates 01.01.2017 ja sealt edasi iga järgmise kuu esimeseks kuupäevaks. Seega pidi laen olema tagasi makstud 01.07.2017.a. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist TsÜS § 154 mõistes korduvate kohustustega. Aegumistähtaeg 01.11.2015 laenulepingu puhul hakkab kulgema 01.01.2018 (mis puudutab 2017. aasta makseid) ja 01.01.2019 (mis puudutab 2018. aasta makseid). Aegumistähtaeg 15.09.2016 laenulepingu puhul hakkab kulgema 01.01.2018. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega ei aegunud hageja nõuded laenusaaja vastu enne 01. jaanuari 2021. Hagiavaldus on esitatud 31.12.2020. Seega on hageja pöördunud kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning hageja nõue ei ole aegunud. II
43.Järgmisena analüüsib kohus hageja ja Grid Group OÜ laenulepingute sõlmimise ja kehtivuse asjaolusid.
44.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja selle nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus märgib, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2). Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool (VÕS § 11 lg 4).
45.Kostja on väitnud, et 01.11.2015 ja 15.09.2016 laenulepingutest tulenevat põhikohustust ei eksisteeri, kuna lepingute kehtivuse eelduseks olevaid laenulepingud on poolte poolt allkirjastamata, mistõttu ei ole lepingud jõustunud.
46.Laenulepingute p 3.1 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisest mõlema poole poolt ning kehtib kuni lepingust tuleneva poolte nõuetekohase täitmiseni. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et lepingu allkirjastamise kokkuleppest tuleneb poolte tahe sõlmida leping kirjalikus vormis. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Kui vastavalt kokkuleppele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm (VÕS § 11 lg 2).
47.Kohus on hageja esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja on sooritanud Grid Group OÜle järgmised rahalised ülekanded: 19.11.2014 summas 4000 eurot, selgitusega „laen“ (I kd tl 17); 02.07.2015 summas 7000 eurot, selgitusega „laen“ (I kd tl 114); 05.08.2015 summas 5000 eurot, selgitusega „laen ettevõttele“ (I kd tl 113); 04.09.2015 makse summas 15 000 eurot, selgitusega „laen“ (I kd tl 18 pöördel); 28.01.2016 summas 65 000 eurot, selgitusega „laenu osamakse vastavalt 01.11.2015 lepingule“ (I kd tl 117); 28.01.2016 summas 23 000 eurot, selgitusega „laenulepingu 01.11.2015 III osamakse (I kd tl 116) ning 19.09.2017 summas 4500 eurot, selgitusega „laen ettevõttele“ (I kd tl 115). Lisaks eeltoodud maksekorraldustele tugineb hageja oma nõude tõendamisel Grid Group OÜ juhatuse liikme K Ki poolt 11.12.2020 allkirjastatud kinnituskirjale, milles Grid Group OÜ kinnitab maksekorraldustel toodud summade laekumist 01.11.2015 ja 15.09.2016 laenulepingute katteks (I kd tl 109) ning 04.11.2020 allkirjastatud kinnituskirjale, milles Grid Group OÜ kinnitab vaidlusaluste laenulepingute sõlmimist, nende alusel laenu saamist vastavalt 120 000 euro ja 10 000 euro ulatuses, laenu tagastamata jätmist ning hageja poolt korduvalt vastava kohustuse täitmise nõudmist (I kd tl 21-22). Hageja on menetluse käigus selgitanud, et hageja on teinud laenumakseid summas 123 500€, ülejäänud osas täitis laenuandja ees kohustusi kolmas isik. Kostja on seisukohal, et vastavad maksed ei ole seotud antud laenulepingutega. Maksed ei ole sooritatud laenulepingu punktis 1.2.1 kokkulepitud tähtajaks ja tähtaja muutmine maksete sooritamise osas ei olnud lepingu punkti 4.1 kohaselt lubatav.
48.Kohus asub seisukohale, et 01.11.2015 sõlmitud laenulepingu täitmise tõendamiseks esitatud maksekorraldused 19.11.2014 summas 4000 eurot, selgitusega „laen“; 02.07.2015 summas 7000 eurot, selgitusega „laen“; 05.08.2015 summas 5000 eurot, selgitusega „laen ettevõttele“; 04.09.2015 makse summas 15 000 eurot, selgitusega „laen“ ei oma seost 01.11.2015 sõlmitud laenulepinguga, kuivõrd nimetatud maksed on teostatud ennem nimetatud laenulepingu sõlmimist. Laenulepingute punkti 1.2.1 kohaselt pidi hageja laenumaksed sooritama 7 kalendripäeva jooksul laenulepingute sõlmimisest. Laenulepingu tingimustest ei tulene poolte kokkulepet arvestada laenulepingu sõlmimisel varasemalt sooritatud ülekandeid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud tõendid on TsMS § 238 lg 5 kohaselt ebausaldusväärsed ning kohus nimetatud tõenditega arvestada ei saa.
49.Kohus on seisukohal, et 28.01.2016 maksekorraldustelt ( 28.01.2016 ülekanne summas 65 000 eurot, selgitusega „laenu osamakse vastavalt 01.11.2015 lepingule“ ja 28.01.2016 ülekanne summas 23 000 eurot, selgitusega „laenulepingu 01.11.2015 III osamakse) nähtuvad ülekanded tuleb lugeda 01.11.2015 laenulepingu katteks viivitusega tehtud makseteks, kuivõrd nimetatud ülekanded kattuvad 01.11.2015 laenulepingu alusel teostatud maksetega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et pooled oleksid suuliselt või muul moel kokku leppinud, et lepingut muudetakse ja laenu makstakse välja osade kaupa. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist mitte lepingutingimuste muutmisega, vaid hageja poolt lepingutingimuse punkti 1.2.1 (laenumakse tähtaeg) rikkumisega. Grid Group OÜ juhatuse liikme K Ki poolt 04.11.2020 allkirjastatud kinnituskirja kohaselt on Grid Group
OÜ vastavad hilinemisega sooritatud laenumaksed võtnud vastu, jättes sealjuures kasutamata laenulepingu rikkumisest tulenevad õiguskaitsevahendid.
50.15.09.2016 sõlmitud laenulepingu täitmise tõendamiseks on hageja esitanud 19.09.2017 sooritatud maksekorralduse summas 4500 eurot, selgitusega „laen ettevõttele“. Kohus on seisukohal, et arvestades 15.09.2016 laenulepingu tähtaega, milleks oli lepingu punkti 1.3.1 kohaselt 01.06.2017, on 19.09.2017 makse summas 4500 eurot tasutud lepingutähtaja möödudes. Kohus märgib, et antud juhul ei ole hageja tõendanud vastava maksekorralduse seost 15.09.2016 sõlmitud laenulepinguga. Laenulepingu p 1.2.1 kohaselt pidi hageja maksma laenu laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Laen tuli tagastada hiljemalt 01.06.2017. Seega saabunuks ka laenu tagastamise tähtaeg 3,5 kuud varem enne hageja poolt väidetava laenusumma 4500 euro väljamaksmist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud tõend on TsMS § 238 lg 5 kohaselt ebausaldusväärne ning kohus nimetatud tõendiga ei arvesta. Nimetatud maksekorraldusest ega selgitusest „laen ettevõttele“ ei saa kuidagi tuletada, et 4500,00 eurot nimetatud summast on makstud 15.09.2016 sõlmitud laenulepingu alusel. Maksekorraldusel ei ole ühtegi viidet kõnealusele laenulepingule. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et tegemist võis olla mistahes laenuga Grid Group OÜ-le, kuid nimetatud makse ei ole kuidagi seostatav 15.09.2016 laenulepinguga.
51.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja Grid Group OÜ vahel tuleb lugeda kehtivaks 01.11.2015 sõlmitud laenuleping, mille täitmiseks on hageja teinud Grid Group OÜ-le 28.01.2016 ülekanded summas 65 000 eurot, selgitusega „laenu osamakse vastavalt 01.11.2015 lepingule“ ja summas 23 000 eurot, selgitusega „laenulepingu 01.11.2015 III osamakse“, kokku summas 88 000 eurot. Eeltoodud põhjendustel analüüsib kohus järgnevalt üksnes 01.11.2015 laenulepingust tuleneva Grid Group OÜ kohustuse rikkumise ja kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingu asjaolusid. 15.09.2016 sõlmitud laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingust tuleneva nõude osas jätab kohus hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata.
III
52.Edasi analüüsib kohus hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja nõude õiguslikku alust käendaja vastu.
53.Hageja on esitanud kostja vastu nõude hageja ja Grid Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingute käenduskohustusest tulenevas nõudes. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ( VÕS § 108 lg 1). VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku ( põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ( VÕ 145 g 1). Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust 1) eksisteerib kehtiv käendusleping; 2) käendusega tagatava võlausaldaja nõude olemasolu ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobub (VÕS 149 lg 1).
54.Kostja möönab, et ta on allkirjastanud 01.11.2015 käenduslepingu ( I kd tl 9-10) kuid leib, et see on õiguslikult tagajärjetu. 01.11.2015.a käenduslepingu alusel kohustus kostja tagama ja käendama kõiki Grid Group OÜ rahalisi kohustusi ja nende täitmist, mis tulenevad hageja ja Grid Group OÜ vahel 01.11.2015 sõlmitud laenulepingust (käenduslepingu p 1.1). Käendaja rahalise vastutuse maksimumsummaks on 22 668 € (käenduslepingu punkt 1.2). Kostja käendajana vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (VÕS § 142 lg 1) ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku ees rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Sellist piirangut käenduslepingud ei sisalda.
55.Kohus on tuvastanud, et 03.11.2015 allkirjastas kostja ja 04.11.2015 allkirjastas hageja poolte vahel sõlmitud käenduslepingu (I kd tl 9-11), millega kostja võttis kohustuse tagada käendajana kõiki 01.11.2015 laenulepingust tulenevaid Grid Group OÜ kui põhivõlgniku rahalisi kohustusi ja nende täitmist (käenduslepingu punkt 1.1). Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 22 668 eurot (käenduslepingu punkt 1.2). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja allkirjastas käenduslepingu.
56.Kostja on esitanud kohtule vastuväite, mille kohaselt kostja leiab, et käendusleping ei ole kehtiv, käenduslepingu alusel ei ole tõendatud nõudeõiguse tekkimine käendaja vastu, laenulepingust tulenevad nõuded on aegunud, käendusleping on heade kommetega vastuolus, kaaskäendaja on käenduskohustuse täitnud, käenduslepingu tüüptingimuse punkt 2.6 on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja hageja ei realiseeri laenulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu kooskõlas hea usu põhimõttega. Alternatiivselt on kostja esitanud tasaarvestuse avalduse tulenevalt teavitamiskohustuse rikkumisest hageja poolt.
57.Käenduslepingu kehtivusele esitatud vastuväited: Kostjale lubati Grid Group OÜ osalust ja see oli seotud tema poolt käenduslepingute allkirjastamisega, kuid OÜ osalust talle kunagi käenduslepingute allkirjastamise vastu üle ei antud. Hageja märkis, et antud väide on ebaoluline tsiviilasja lahendamise seisukohast. Kohus on seisukohal, et 01.11.2015 laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingust ei nähtu, et käenduse eeltingimuseks oleks olnud kostja poolt Grid Group OÜ osaluse saamine. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest järelduvalt oleks käendusleping sõlmitud TsÜS § 94 kohaselt kostja tahtliku eksimusse viimise või eksimuses hoidmisega temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Seega ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud kohtule alust arvata, et tegemist oleks olnud käenduslepingute sõlmimisega pettuse teel, nagu väidab kostja.
58.Käenduslepingu tühisus TsÜS § 86 alusel: Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-169-13 p 18-19 asunud seisukohale, et lepingu tühisuse aluseks ei saa olla võimalik vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ega hageja hea usu põhimõtte vastane käitumine. Lepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kostja kui tehingu tühisusele tugineda sooviv pool soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama seega esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 8).
Kohus on seisukohal, et kostja ei ole antud juhul kohtu ette toonud TsÜS § 86 eelduseid. Üldjuhul sõlmitakse tehingud, mille vastastikuste soorituste väärtus on äärmiselt ebavõrdne siis, kui selleks on eriline vajadus või sundolukord. Antud juhul ei ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, milles seisnes kostja eriline vajadus või sundolukord. Tehingu heade kommete vastasust tuleks eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik. Kogenematusele võib osutada isiku noorus või nt see, kui ta on sõlminud ühe oma esimesi krediidilepinguid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-49-11 p 9). Käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-157-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käendusleping ei ole eeltoodud põhjenduste kohaselt TsÜS § 86 alusel tühine.
59.Kostja vastuväide seoses hea usu põhimõtte rikkumisega ja käenduskohustuse näilikkusega: TsÜS § 138 lõigete 1-2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lõigete 1-2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TsÜS § 89 lõigete 1-2 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näilik tehing on tühine. Kostja on seisukohal, et hageja ei käitunud käenduslepingu nõude esitamisel heas usus. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega nii TsÜS § 138 lg 1 ja 2 kui ka VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt. Hageja nõuab kohustuse täitmist, mida ei eksisteeri ja püüab näiliku käenduskohustuse tekitamisega tekitada kostjale kahju. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (Riigikohtu 07.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; 30.11.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 25). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (Riigikohtu 07.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Kohus asus kohtuotsuse p-s 51 seisukohale, et tõendatud on hageja poolt 01.11.2015 laenulepingu alusel Grid Group OÜ-le 88 000 euro ulatuses laenumaksete sooritamine ning vastavas ulatuses on hagejal õigus nõuda Grid Group OÜ-lt laenu tagasimaksmist. Hageja ja kostja on allkirjastanud 01.11.2015 laenulepingu täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja Grid Group OÜ poolt laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest 22 668 euro ulatuses. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu hinnangul tegemist nõudega, mida ei eksisteeri ja mis põhineb väidetel ning tõenditel, mis ei ole käenduslepinguga kuidagi objektiivses seoses. Seetõttu asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõistes. Samuti ei ole kohus antud juhul kohtu ette toodud tõendite pinnalt tuvastanud hageja käitumises TsÜS § 138 lõigete 1-2 kohaselt õiguste kuritarvitamist ega ka VÕS § 6 lõigete 12 kohaselt hea usu põhimõtte rikkumist 01.11.2015 laenulepingu (88 000 euro) täitmise osas. Kohus on seisukohal, et 01.11.2015 laenulepingu täitmise tagamiseks on sõlmitud kehtiv tarbijakäendusleping. Lepingu punktidest 1.1-1.2 tuleneb kostjale kohustus tagada
käendajana 01.11.2015 laenulepingu täitmisega seonduvaid Grid Group OÜ kohustusi 22 668 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist ka VÕS § 145 lg 4 olukorraga, kus oleks laenulepingu pooled laiendanud käendaja kohustusi (muuhulgas muutnud laenu tagasimaksetingimusi võlgniku jaoks ebasoodsamaks vms). Kostja vastuväited tulenevalt Grid Group OÜ vastu nõuete esitamisega ja käenduslepingu aluseks oleva kohustuse osas informatsiooni edastamisega. Kostja on seisukohal, et puuduvad mistahes tõendid, et käendaja oleks aktiivselt tegeliku sissenõudmisega tegelenud või kasutanud selleks mistahes õiguskaitsevahendeid. Kostja on korduvalt viidanud vajadusele esitada aluskohustuseks oleva laenulepingu sõlmimist, ülekandmist, täitmist ja poolte suhtlust kajastav informatsioon, milleks tal on VÕS § 146 lg 1 ja VÕS § 149 lg 1 tulenevalt õiguslik alus. Hageja on seisukohal, et kostja poolt käenduslepingutega võetud käenduskohustuse tekkimine ei eelda, et hageja oleks tegelenud aktiivselt võla sissenõudmisega Grid Group OÜ-lt. Laenu tagastamise kohustus ja selle tähtaeg oli kirjas laenulepingus ja käenduslepingu järgi piisas käendajal kohustuse tekkimiseks, kui Grid Group OÜ ei ole oma kohustust hoolimata hageja nõudmisest täitnud. Kõige eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli 01.11.2015 laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmitud kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kui hageja teavitas kostjat Grid Group OÜ poolsest laenulepingu rikkumisest, kaasnes kostjale VÕS § 145 lõigete 1-2 alusel solidaarne kohustus tagada laenulepingu täitmine vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingule. Käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt võib hageja esmalt nõuda käenduskohustuse täitmist Grid Group OÜ-lt ja alles seejärel kõigilt käendajatelt solidaarselt (I kd t/l 10 pöördel). Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas tõendina esitatud Grid Group OÜ kinnitusest nähtuvalt on hageja pöördunud Grid Group OÜ poole laenulepingust tuleneva nõudega (I kd tl 22-23). Hageja 08.09.2020 nõudekirjast (I kd tl 26) nähtub selgelt, millisest võlasuhtest tulenevalt kostja vastu nõue esitati, samuti nõudesumma suurus. Hageja on kostja 11.09.2020 informatsiooni nõudele (I kd tl 27) vastuse esitanud ja märkinud muuhulgas selgituseks, et Grid Group OÜ ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud (I kd tl 55-61, I kd tl 90-94). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul hageja VÕS § 146 lg 1 järgi informatsiooni andmise kohustust rikkunud ja kostjale oli tagatud VÕS § 149 lg 1 järgsete õiguste teostamine.
IV
60.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväiteid tulenevalt kaaskäendajate poolt käenduskohustuse täitmisest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuste täitmist nii kõigilt korraga kui ka igaühelt eraldi. Seega on tal võimalik ka hagi esitada nii solidaarvõlgnike vastu ühiselt kui ka igaühe või mõne vastu neist eraldi. VÕS § 63 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades. VÕS § 150 kohaselt juhul, kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 152 lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega.
Kostja on seisukohal, et kaaskäendaja K L-P on kohustuse 22 668 euro ulatuses käenduse maksimummääras täitnud. Seega on kostjal kaaskäendajana õigus nimetatud ulatuses käenduskohustuse täitmisest keelduda. Hageja on seisukohal, et teiste käendajate poolt nende endi kohustuse täitmine ei puuduta kostjat. Kostja võttis kohustuse ainuisikuliselt vastutada hageja ees käenduslepingutes toodud piirsumma ulatuses. Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja vastutab käendajana hageja ees solidaar- või osavõlgnikuna. Kohus on seisukohal, et kohustust käendanud isikute vastutus on põhimõtteliselt võimalik nii solidaarse kui ka osavastutuse põhimõttel. Millise vastutuse on võlausaldaja käendajatega kokku leppinud, sõltub poolte kokkuleppest, st esmalt tuleb tõlgendada poolte tahet lepingu sõlmimisel. VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lg-s 4 sätestatakse, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Sama paragrahvi lg-s 5 nähakse ette, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi (p 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud (p 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (p 3), lepingu olemust ja eesmärki (p 4), vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust (p 5) ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat (p 6). Kohus on seisukohal, et käenduslepingu punkt 1.4, mille kohaselt on käenduslepingu eesmärgiks võimaldada hagejal esitada nõue iga käendaja vastu eraldi vastavalt konkreetse käendaja suhtes kehtiva vastutuse maksimumsumma ulatuses, on oma sisult arusaamatu ja vastuolus käenduslepingu punktiga 2.1, mille kohaselt võib hageja juhul, kui Grid Group OÜ jätab kohustused hageja ees täitmata, nõuda laenulepingu täitmist esmajoones Grid Group OÜ-lt ja seejärel kõikidelt käendajatelt solidaarselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-24-10 p 13 asunud seisukohale, et juhul, kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad VÕS § 150 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Sama kohustuse käendamisel eeldatakse käendajate solidaarvastutust. Vaidluse vältimiseks on mõistlik fikseerida sama või erinevate kohustuse osade käendamine käenduslepingutes selgelt ning samuti on mõistlik reguleerida käendajate omavahelist suhet. Kohus loeb hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et 01.11.2015 laenulepingu tagamiseks sõlmiti järgmised käenduslepingud: kostja käendus summas 22 668 eurot (I kd tl 9-10); K L-P käendus summas 22 668 eurot (I kd tl 118-119); J K käendus summas 24 468 eurot (võlatunnistus I kd tl 25, 05.05.2021 dokumendi lisa 2-maksekorraldus); T T käendus summas 9600 eurot (I kd tl 131-135-kohtuotsus). Hageja esitatud tõendite kohaselt on K L-P (I kd tl 23-maksekorraldus) käenduse summas 22 668 eurot hagejale täitnud. Hageja kinnituse kohaselt on ka J K käenduse summas 22 668 eurot hagejale täitnud (hageja 05.05.2021 seisukoha punkt 2.12.5 ja maksekorraldus lisa 2-makse teostamise kohta). Juhindudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-24-10 p 13 toodud seisukohast ja arvestades, et tegemist on tarbijakäenduslepinguga ning käendajad on käendanud sama kohustust ja valdavalt ühesuguses piirmääras, on tegemist solidaarkohustusega VÕS § 150 alusel.
Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohal, et tulenevalt sellest, et kaaskäendaja on hageja nõude täitnud, on kostjal õigus tema vastu esitatud nõude ulatuses käenduskohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 65 lg 2, VÕS § 153 lg 1 p 1). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagiavalduse rahuldamata ka 01.11.2015 laenulepingu tagamiseks sõlmitud käenduslepingust tulenevates nõuetes. Kostja tasaarvestuse avaldus. Kuna kohus jätab hagi kostja vastu rahuldamata, ei käsitle kohus kohtuotsuses kostja tasaarvestuse nõuet ega hageja vastuväiteid sellele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).
62.28.02.2022 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjale on käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi järgmiselt: − 27.01.2021 kliendi suhtlus B J seoses kohtusse esitatud hagiavalduse ja nõudega 00:30 55 eurot; − 04.02.2021 kliendi kohtumine ja nõude asjaolude arutamine, edasise tegevuskava paika panemine 01:10 128,33eurot; − 05.02.2021 hageja K.K Diamond Group OÜ hagiavalduse ja tõendite analüüs 01:10 128,33 eurot; − 06.02.2021 kostja esitatud informatsiooni ja tõendite analüüs 01:30 165 eurot; − 08.02.2021 õigusliku positsiooni kujundamine, sealhulgas vajalik õiguspraktika analüüs ja kontroll 01:30 165 eurot; − 08.02.2021-10.02.2021 kostja vastuse koostamine 22 lehel koos vastuväidete ja menetlustaotlustega 05:50 641,67 eurot; − 16.02.2021 kostja seisukoha kliendiga kooskõlastamine, parandused ja Harju Maakohtusse esitamine 00:40 73,33 eurot; − 16.02.2021 menetluskulude nimekirja koostamine ja Harju Maakohtusse esitamine 00:30 55 eurot; − 07.05.2021 hageja K.K Diamond Group OÜ 05.05.2021 vastusega tutvumine ja teavitus kliendile e-kirjas 00:30 55 eurot; − 11.05.2021 hageja ülevaatlik analüüs ja ülevaade kliendile e-kirjas 01:00 110 eurot;
− 17.05.2021 kohtusse esitatud taotlusega tutvumine, teavitus kliendile ja kohtule vastuse koostamine 00:20 36,67 eurot; − 27.05.2021 kohtu e-kirjaga tutvumine ja teavitus kliendile 00:10 18.33 eurot; − 31.05.2021 õigusliku positsiooni kujundamine, materjalidega täiendav tutvumine, täiendava kostja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine ning seisukoha parandused 09:40 1063,33 eurot; − 07.05.2021 hageja 05.05.2021 esmavastusega tutvumine ja teavitus kliendile e-kirjas 00:30 55 eurot; − 07.10.2021 suhtlus kliendiga tema e-kirja ja kohtule täiendava seisukoha esitamise osas 00:30 55 eurot; − 19.10.2021 toimiku ja tõendite läbivaatus. Seisukoha koostamine ja e-kiri kliendile 05:00 550 eurot; − 20.10.2021 nõupidamine seoses kohtule koostatava seisukohaga 00:15 27,50 eurot; − 21.10.2021 e-kirja ja seisukoha läbivaatus ning tagasiside kliendile 00:20 36,30 eurot; − 25.10.2021 dokumendi täiendav kontroll ja kliendi täpsustuse sisse viimine 00:30 55 eurot; − 01.11.2021 kohtumäärusega tutvumine ja e-kiri kliendile seoses kohtumäärusega 0:20 36,30 eurot. − 15.02.2022 kohtumäärusega tutvumine ja ülevaade kliendile e-kirjas 00:20 36,30 eurot; − 16.02.2022 kliendi e-kirjaga tutvumine ja vastus. Kõne kliendiga edasise menetluse osas. 00:20 36.30 eurot; − 25.02.2022 menetluskulude koondnimekirja koostamine 00:30 55 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on kostja kandnud õigusabikulusid 33 h 5 minuti ulatuses s.o 4367 eurot koos käibemaksuga.
63.Hageja esitas 07.03.2022 vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja hinnangul ei ole menetluskulud kostja nõutud ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Hageja hinnangul on õigusabikulude maht ülepaisutatud. Sama laenulepingu alusel, kuid analoogsete käenduslepingute põhjal on pooleli erinevad vaidlused tsiviilasjas nr. 2-20-16898, milles kostjaks on T T ning tsiviilasjas nr, 2-20-16214, milles kostjaks on P P. Eeltoodud tsiviilasjades on mõlema kostja lepinguliseks esindajaks samuti vandeadvokaat Sven Veltmann. Hagejal ei ole vastuväiteid kostja poolt näidatud tunnihinna määrale (110 eurot + km). 08.02.2021-10.02.2021 toimingud (kostja vastuse koostamine 22 lehel koos vastuväidete ja menetlustaotlustega) – 5h 50min. Vandeadvokaat Sven Veltmann on tsiviilasjas nr 2-2016214 kostja P P lepinguline esindaja. Antud tsiviilasjas on vaidluse all samast laenulepingust tulenev nõue, mille osas on mõlema tsiviilasja kostjad sõlminud analoogsed käenduslepingud, sisuliselt on käesolevas menetluses asjaolud ja õiguslikud küsimused suuresti samad, mis tsiviilasjas nr 2-20-16214. Sven Veltmann on 16. veebruaril 2021 esitanud käesolevas menetluses samasisulise menetlusdokumendi, nagu tsiviilasjas nr 2-2016214 (esitatud 30. novembril 2020), sh on valdav osa käesolevas menetluses esitatud kostja vastuses kopeeri-kleebi meetodil koostatud ja põhineb see tsiviilasjas nr 2-20-16214 esitatud menetlusdokumendile. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu rohkem kui 2 tunni ulatuses. 31.05.2021 toimingud (õigusliku positsiooni kujundamine, materjalidega täiendav tutvumine, täiendava kostja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine ning seisukoha parandused) – 9h 40min. Kostja on esitanud 17 leheküljelise seisukoha, mis kordab suures osas juba käesolevas menetluses varem kostja poolt öeldut ja lisaks ka tsiviilasjade nr 2-2016214 ja 2-20-16898 esitatust, mistõttu ei saa pidada 31. mail 2021 toimingute ajakuluks rohkem kui 3 tunni ulatuses. 19.10.2021 toimingud (toimiku ja tõendite läbivaatus. Seisukoha koostamine ja e-kiri kliendile) – 5h. Kuivõrd esindaja on tsiviilasjas nr 2-20-16898 kostja T Ta lepinguline
esindaja ning on esitanud 26. oktoobril 2021 käesolevas menetluses sisuliselt üks-ühele sama sisuga menetlusdokumendi, mille viimane on esitanud ka tsiviilasjas nr 2-20-16898 apellatsiooni menetluses täiendava seisukohana, siis ei saa pidada põhjendatuks 26. oktoobri 2021 seisukoha koostamise ajakulu rohkem kui 0,5 tunni ulatuses, kuivõrd kostja muutis ära
26.oktoobri 2021 seisukohas vaid kostja nime.
64.Kohus analüüsib käesoleval juhul kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust sisuliselt, käsitledes kostja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingute ja nende teostamise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust iga toimingu puhul eraldi.
65.Esmalt märgib kohus, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Kohus peab kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot (ilma käibemaksuta), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga.
66.Vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale teostas esindaja perioodil 27.01.202116.02.2021 suhtluse kliendiga (30 minutit); kohtus kliendiga (1 h 10 minutit); teostas hagiavalduse ja tõendite analüüsi (1 h 10 minutit); kostja esitatud tõendite ja informatsiooni analüüs (1 h 30 minutit); õigusliku positsiooni kujundamine (1 h 30 minutit); kostja vastuse koostamine 22 lehel (5h 50 minutit); kostja seisukoha kooskõlastamine kliendiga (40 minutit) ja menetluskulude nimekirja koostamine (30 minutit). Kohus, arvestades nii hagiavalduse ja kostja vastuse sisu ja mahtu , lisaks esindaja kvalifikatsiooni ning samuti asjaolu, et mõistlikus mahus kliendiga suhtlemine on lubatud, leiab, et nimetatud toimingutele kulunud mõistlik ajakulu on kokku maksimaalselt 10 tundi, mille eest on tasu suuruseks 1100 eurot (ilma käibemaksuta). Järgnevalt tutvus kostja esindaja hageja 05.05.2021 seisukohaga ja edastas kostjale e-kirja (30 minutit); hageja vastuse analüüs ja e-kiri kostjale (1 h); kohtusse esitatud taotlusega tutvumine, teavitus kliendile ja kohtule vastuse koostamine ( 20 minutit); kohtu e-kirjaga tutvumine ja teavitus kliendile (10 minutit); õigusliku positsiooni kujundamine ja täiendava kostja vastuse koostamine (9 h 40 minutit); hageja 05.05.2021 vastusega tutvumine (30 minutit). Kohus, arvestades asjaolu, et kliendiga mõistlikus mahus suhtlemine on lubatud, hageja vastuse sisu ja mahtu , kostja 08.06.2021 vastuse sisu ja mahtu, samuti esindaja kvalifikatsiooni ja asjaolu, et kostja on oma menetluskulude nimekirjas kajastanud 2 korda kulu, mis on seotud hageja 05.05.2021 esitatud vastuse tutvumisega, leiab, et nimetatud toimingutele kulunud mõistlik ajakulu on kokku maksimaalselt 6 tundi 30 minutit, mille eest on tasu suuruseks 715 eurot (ilma käibemaksuta). Edasi suhtles esindaja kostjaga (30 minutit); vaatas läbi toimiku ja tõendid, koostas seisukoha ning suhtles kliendiga ( 5 tundi); nõupidamine seoses kohtule koostatava seisukohaga (15 minutit); e-kirja ja seisukoha läbivaatus ning tagasiside kliendile (20 minutit); dokumendi kontroll ja kliendi täpsustuste sisseviimine (30 minutit); 01.11.2021 kohtumäärusega tutvumine ja e-kiri kliendile (20 minutit); 15.02.2022 kohtumäärusega tutvumine ja e-kiri kohtule (20 minutit ); kliendiga suhtlemine (20 minutit) ja menetluskulude koondnimekirja koostamine (30 minutit). Kohus, arvestades asjaoluga, et kliendiga suhtlemine mõistlikus mahus on lubatud, samuti esindaja kvalifikatsiooni, kostja 26.10.2021 seisukoha sisu ja mahtu, leiab, et nimetatud toimingutele kulunud mõistlik ajaluku on kokku maksimaalselt 4 tundi 30 minutit, mille eest on tasu suuruseks 495 eurot (ilma käibemaksuta).
Kostja kinnitas kohtule, et ta füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuga summades (TsMS § 174 lg 10). Tuginedes eeltoodule ja TsMS §174 lõikele 10 on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga.
67.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt kõigest eeltoodust kuulub käesolevas asjas hageja poolt kostjale hüvitamisele kostja õigusabikulu kokku 21 h eest, mille eest on tasu suuruseks 2310 eurot (ilma käibemaksuta; koos käibemaksuga 2772 eurot). Rahuldamata jääb seega kostja avaldus menetluskulude summas 1329,17 eurot (3639,17 - 2310,00) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks (koos käibemaksuga 1595 eurot).
68.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
69.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa Kohtunik
osaliselt tühistatud 10.02.2023 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.