hageja OÜ Loku, registrikood 11703816; hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat M. L. ja advokaat T. K.; kostja T. R. , isikukood XXX; kostja lepinguline esindaja advokaat K. V.. kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimimise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista T. R. ilt OÜ Loku kasuks 10 648 eurot.
3.Välja mõista T. R. ilt OÜ Loku kasuks otsuse tegemise ajaks (ajavahemikus 27.09.2021 kuni 22.03.2022) sissenõutavaks muutunud viivis 413,08 eurot.
4.Välja mõista T. R. ilt OÜ Loku kasuks edasiulatuv viivis põhinõudelt 10 648 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Määrata OÜ Loku menetluskulude rahaliseks suuruseks 3312,50 eurot.
5.2.Välja mõista T. R. ilt OÜ Loku kasuks menetluskulude katteks 3312,50 eurot.
5.3.Välja mõista T. R. ilt OÜ Loku kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta jõusse Tartu Maakohtu 27.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-15147 kohaldatud hagi tagamise abinõu.
7.Toimetada otsus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ Loku (hageja) esitas 27.09.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse T. R. (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 000 eurot alusetult omandatud rahasumma eest ja 648 eurot käsundita asjaajamise käigus tekkinud kulude hüvitamiseks ning viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja 2020. a veebruaris suuliselt kokku, et hageja omandab kostja põllumaa hinnaga 4800 eurot/ha, kinnistu raames moodustatakse vastavalt maa tegelikele sihtotstarvetele esmalt kaks eraldi katastriüksust ning seejärel vormistatakse hageja põllumaa katastriüksuse osas tekkiva kinnisasja omanikuks. Kostja soovis müügikokkuleppe kinnituseks ettemaksu, hageja on tasunud ettemaksuna 10 000 eurot. Kui mõõdistustööd olid tehtud, pöördus hageja kostja poole notariaalse tehingu sõlmimiseks, kuid kostja keeldus ja andis põllumaa kasutusse teisele isikule. Kuna poolte kokkulepe kinnistu võõrandamise kohta oli vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, soovib hageja ettemaksuna tasutu tagastamist. Samuti soovib hageja kinnistu mõõdistustööde ja katastriüksuste moodustamise eest kulutuste hüvitamist summas 648 eurot, kuna hageja kandis selle kulu kostja eest kostja palvel ja eeldusel, et hageja saab kinnistu jagamise tulemusena tekkiva põllumaa omanikuks. Müügilepingu sõlmimata jäämise põhjus ei tulenenud hagejapoolsest rikkumisest. Kostja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud. Sõnniku laotamine põllule on tavapärane sügisene põlluharimise võte, millega parendatakse põldu ja säilitatakse selle väärtust. Hageja toob esile, et kinnistul erinevate katastriüksuste moodustamine on kinnistu osa võõrandamise eeldus, mistõttu on hageja tegevus kostja huvides. Lisaks on väär kostja väide, et kostja ei ole asjaajamist heaks kiitnud, kuna kinnistut ei saa jagada ega seal katastriüksusi moodustada ilma omaniku nõusolekuta. Hageja vaidleb vastu kostja tasaarvestuse avaldusele. Põllumaa rentnik oli XXX, mitte hageja. Seega ei ole tegemist vastastikuste nõuetega, mida oleks võimalik tasaarvestada. Lisaks ei olnud maa kasutuses, vaid seda hooldati. On ebausutav, et keegi laseks oma maad kasutada 10 aasta jooksul, saamata selle eest renditulu.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja ei vaielnud vastu nõudele tagastada hagejale ettemaks 10 000 eurot, kuid vaidles vastu maa mõõtmisega seotud kulude hüvitamise nõudele 648 eurot ja esitas tasaarvestusavalduse.
Vastuväidete kohaselt ei ole kostja kohustatud hüvitama hagejale maa mõõtmisega seonduvaid kulutusi. Müügitehing jäi ära, sest hageja ei täitnud poolte suulist kokkulepet ning laotas põllumaale ja kostja poolt elukohana kasutatava maja akna alla sõnnikut, kuigi kostja oli varem mitmel korral palunud seda mitte teha. Kuna müügitehing jäi ära hagejast tuleneval põhjusel, siis ei ole kostja kohustatud hagejale mõõdistamisega tekkinud kulusid hüvitama. Kuna hageja kohustus maa mõõdistamisega tegeleda ja selle eest tasuda tulenes poolte kokkuleppest, ei saa viidatud suhtele kohaldada käsundita asjaajamise regulatsiooni. Samuti ei ole maa mõõdistamine ja põllumaa eraldamine elamumaast kostja huvides, vaid hageja huvides, ning kostja ei ole tegu ka heaks kiitnud. Lisaks toob kostja esile, et poolte vahel on sõlmitud rendileping maa kasutamiseks ning hageja ei ole kostjale põllumaa kasutamise eest tasu maksnud. Hageja on kostja maad kasutanud 10 aastat, põllumaa suurus on 1,3 hektarit. Mõistlik hind maa kasutamise eest on 1300 eurot. Kostja tasaarvestab hageja nõude enda nõudega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et hageja on tasunud kostjale ettemaksuna 10 000 eurot, soovides sõlmida kinnistu müügilepingut. Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et sellist müügilepingut notariaalselt ei sõlmitud.
Kohtu hinnangul on poolte vaheline õigussuhe kvalifitseeritav lepingueelsete läbirääkimistena, kuna poolte kokkulepe kinnistu võõrandamiseks on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine asjaõigusseaduse § 119 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 alusel. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaldamise tingimusena peab hageja tuginema väitele, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema tuvastatud, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 26. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1122-14, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika; 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 32-1-131-15, p 14).
10.Kui hageja on eelnimetatud asjaolud tõendanud, siis saab kostja omakorda tõendada, et vaatamata hageja tehtud soorituste alusetusele on tal õigus keelduda saadut tagastamast. Samuti saab kostja tõendada, et hageja ei teinud talle alusetut sooritust, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt on kostjal õigus raha saada ja ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu
26.novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-14, p 10; 15. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14).
11.Kohus leiab, et hageja on tõendanud maa ettemaksu-müügilepinguga (tl 10) kokkuleppe olemasolu ning lepingu ja maksekorraldusega (tl 11) raha üleandmise, samuti XXX arvega nr XXX (tl 12) maa mõõdistustööde maksumuse.
12.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt müügilepingu sõlmimata jäämine tulenes asjaolust, et hageja ei täitnud poolte suusõnalist kokkulepet mitte laotada sõnnikut kostja elukoha läheduses asuvale põllumaale. Kohus leiab, et kostja väide kirjeldatud kokkuleppe olemasolu kohta on tõendamata. Kostja esitatud sõnumivahetusest nähtub kohtu hinnangul vaid kostja ühepoolne väide, et akna alla sõnnikut ei tohi laotada (tl 63, 64). Pealegi on kohtu hinnangul tegemist üldlevinud ja tavapärase sügiseti kasutatava põlluharimistavaga.
13.Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama kinnistu katastriüksuste moodustamise kulu.
14.Kohus on seisukohal, et katastriüksuse jagamise kulude näol on tegemist põllumaa müügilepingu olulise tingimusega. Kostja on oma 18.11.2021 vastuse p-s 2.2. omaks võtnud, et poolte vahel oli kokkulepe põllumaa ostmiseks ja eelnevaks mõõdistamiseks. Kostja leiab, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja tegelema mõõdistusega seetõttu, et hageja oli see, kes maad osta soovis (tl 32 pöördel). Järelikult, kuna põllumaa müügileping osutus vorminõude järgimata jätmise tõttu tühiseks, siis on tühine ka lepingus sisalduv tingimus, et hageja peab kandma katastriüksuse jagamise kulud, mistõttu on hagejal õigus nende kulude hüvitamist nõuda VÕS § 1028 alusel.
15.Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite ja tasaarvestab hageja nõude enda nõudega renditasuga põllumaa kasutamise eest, mis on kostja hinnangul 1300 eurot 10 aasta eest. Hageja on tasaarvestusavaldusele vastu vaielnud.
16.VÕS § 197 lg 1 järgi eeldab tasaarvestusavalduse tegemine, et tasaarvestaval poolel ehk kostjal on reaalselt eksisteeriv nõue, millele vastab hageja vastav kohustus. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub kostjal nõue hageja vastu, mida ta saaks hageja nõudega tasaarvestada. Tasaarvestuse materiaalõiguslikuks eelduseks on muuhulgas tasaarvestuseeks kasutatava nõude selgus. Kostja väited renditasu nõude osas on paljasõnalised. Seetõttu ei ole kostjal õigust tasaarvestust teha ning kostja põhjendamatu ja tõendamata tasaarvestusavaldus ei ole aluseks hageja nõude tasaarvestamiseks.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10 648 eurot.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana ning seejärel kuni põhinõude täitmiseni. Raha väljaandmisega viivitamise korral peab maksma viivist. Seadusjärgse viivise maksmise kohustuse õiguslikuks aluseks on VÕS § 113, samast paragrahvist tuleneb selle suurus.
19.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 10 648 eurot kuni otsuse tegemiseni (perioodi 27.09.2021 kuni 22.03.2022 eest) summas 413,08 eurot ja alates otsuse tegemisest ehk 23.03.2022 seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
20.Kuna kohus rahuldab hagi, hageja ei ole taotlenud hagi tagamise määruse tühistamist ning asjaolusid arvestades on abinõu jõusse jätmine lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik, ei tühista kohus 27.09.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (TsMS § 445 lg 2). Hagi tagamise vajaduse äralangemisel on menetlusosalistel võimalik esitada taotlus selle tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. Arvestades, et kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
22.Hageja esitas 23.02.2022 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud õigusabikulusid kokku summas 3112,50 eurot (20,75 tundi tunnihinnaga 150 eurot), lisaks on hageja tasunud riigilõivu 650 eurot (600 eurot hagiavalduselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt). Seega on hageja menetluskulud kokku 3762,50 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-2115147.
23.Kostja 25.02.2022 seisukoha kohaselt on hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks põhjendatud vaid osaliselt. Kostja hinnangul on hageja esindaja kulud suuresti ülepaisutatud ning need ei saa ületada 1500 eurot ilma käibemaksuta.
24.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 2 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 650 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kohus mõistab lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames iseseisvalt. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 20,75 tundi. Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega ajakulu ülepaisutatuse kohta. Kohtu hinnangul ei ole suhtlus kliendiga menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses põhjendatud, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses. Esindajakulu on põhjendatud 17,75 tunni ulatuses ehk summas 2662,50 eurot.
25.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud summas 3312,50 (650 + 2662,50) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.