lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-2770/11

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 21.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-2770/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1622
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2022, Narva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-22-2770 R K avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Avaldaja: R K (isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX, e-post XXX) Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, Ida-Virumaa, epost [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada R K avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja R K (isikukood XXX) pankrot 21. märtsil 2022 kell 12.15.
3.Nimetada R K pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Virumaa, e-post [email protected]).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. aprill 2022, algusega kell 11.30. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN-number edastatakse eraldi kirjaga.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul peavad kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning kohus nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (pankrotiseadus (PankrS) § 102 lg 2). Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Pankrotihalduril tuleb teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku ees, saata teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.
7.Kohustada R K kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 12. aprillil 2022, algusega kell 11.20. Kui R K vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Hillar Villersi tasu suuruseks 880 eurot (lisandub käibemaks 176 eurot).
9.Jätta ajutise halduri tasu summas 1056 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult ajutise halduri kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS).
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
11.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

AJAOLUD

1.R K (avaldaja) esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema suhtes pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek ja võlgnevused võlausaldajate ees. Avaldaja ülalpidamisel on alaealine laps. Avalduse kohaselt on võlgnevuste suuruseks 17 244,66 eurot ning igakuised sissetulekud on 559 eurot. Avaldajale kuulub korteriomand, kus ta lapsega elab, ning mootorsõiduk väärtusega 200‒300 eurot.
2.Kohus võttis 23. veebruaril 2022 avalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks Hillar Villersi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada R K pankrot ning pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers.
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
5.Ajutise halduri kogutud andmetel oli avaldajal teadaolevalt rahalisi vahendeid 14. märtsi 2022 seisuga 1,74 eurot. Samas ei saa eeltoodud summat arvestada võlgniku pankrotivara koosseisus. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo on 23. veebruari 2022 seisuga 820,244 L P XL osakut. Ajutisel pankrotihalduril ja pankrotihalduril puudub õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Kinnistusraamatu andmetel on võlgniku omandis korteriomand (asukohaga XXX, üldpind 39,90 m2). Korteriomandi väärtust on keeruline hinnata. Hinnanguliselt võiks see olla umbes 7000‒10 000 eurot. Võlgniku nimele on Liiklusregistris registreeritud sõiduk Mitsubishi Galant, reg märk XXX, esmane registreerimine aastal 2000. Sõidukile on eri kohtutäiturid seadnud käsutamise keelud alates aprillist 2021. Võlgnik on pankrotiavalduses hinnanud sõiduki väärtuseks 200–300 eurot. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 22 040,86 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms. arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt umbes 10 540 euro võrra.
6.Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Tal puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine.
7.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik on maksejõuetu.
8.Kogutud andmete alusel leiab ajutine haldur, et maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ja võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita pankrotiavalduses toodud mahus kohustusi. Samuti võib võlgniku kirjapandust järeldada, et maksejõuetuse põhjustas kolmas isik, kes võlgniku andmeid kuritarvitas. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis on maksejõuetuse tekke ajaks kõige hilisemalt 2021. aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
9.Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi vastavalt PankrS § 110‒114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus.
10.Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi juhul, kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole praeguseks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.
11.PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
12.PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
13.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

14.Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on teinud tööd kaheksa tundi, tunnitasuga 110 eurot, kokku 880 eurot (lisandub käibemaks 176 eurot). Ajutine pankrotihaldur on kinnitanud, et tema kantud kulud võlgniku pankrotimenetluses on vastavalt PankrS § 23 lg 2 kaetud ajutise halduri tasuga. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ning kinnitab, et on teadlik, et ajutise halduri tasu kaetakse tema pankrotivarast esmajärjekorras. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 880 eurot (lisandub käibemaks 176 eurot).
15.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt sama paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
16.Justiitsministri 01.02.2021 määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
17.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega, jätab ajutise halduri tasu summas 1056 eurot (sh käibemaks) võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja