Mati Maine kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr 084/2020/5525
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mati Maine määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): (isikukood XXXXXXXXXXX)
Mati
Maine
Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Puudutatud isik: Swedbank AS (registrikood 10060701)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Mati Maine kanda. Puudutatud isikutel määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Mati Maine (avaldaja, võlgnik) esitas 15. juulil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse Tartu kohtutäituri Oksana Kutšmei (kohtutäitur) tegevuse peale, milles palus tühistada kõik kohtutäituri ja tema abi Vladimir Kutšmei (kohtutäituri abi) otsused täiteasjas nr 084/2020/5525, nõuda kohtutäiturilt välja panga ülekande teenustasu katteks läinud toetused, arestitud töövõimetoetused koos viivise tasumise kohustusega, ning teha uus otsus, millega täitur täitemenetluse lõpetab. Kaebuse kohaselt on Swedbank AS-i (sissenõudja) nõue rahuldatud täiteasjas nr 140/2010/64. Sellele vaatamata ei ole kohtutäitur täiteasjas nr 084/2020/5525 menetlust lõpetanud. Kohtutäitur arestis täiteasjas nr 084/2020/5525 võlgniku sissetuleku 23 eurot 71 senti, millele ei saanud sissenõuet pöörata. Samas tagastas ta võlgnikule üksnes 21 eurot 41 senti. Täitur on kohustatud tagastama ka ülekande teenustasu 2 eurot 30 senti. Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mis lahendati kohtutäituri abi 8. juuli 2021. a otsustega. Kohtutäituri abi on eelnimetatud otsustes püüdnud õigustada kohtutäituri ebaseaduslikku tegevust. Seejuures on kohtutäituri abi tehtud otsused tühised, kuna otsuse teeb kohtutäitur, mitte tema abi. Toiminguid, mida kohtutäitur ei pea kohtutäituri seaduse § 7 lg 1 järgi tegema isiklikult, tuleb kohtutäituri abil teha koos kohtutäituriga.
MAAKOHTU LAHEND
2.Maakohus võttis 11. oktoobri 2021. a määrusega menetlusse võlgniku kaebuse kohtutäituri 8. juuli 2021. a otsuste peale täiteasjas nr 084/2020/5525 ning kohustas puudutatud isikuid esitama selle kohta kirjalik seisukoht 14 päeva jooksul. Sama määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata võlgniku taotlused tühistada kõik kohtutäituri ja tema abi otsused täiteasjas nr 084/2020/5525, samuti nõuded töövõimetoetuse tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks ning täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 084/2020/5525. Menetlusse võtmata jäänud nõuetega seotud menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Määruse kohaselt keeldus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast võlgniku nõudeid kohtutäituri abi vastu. Maakohus jäi 16. septembri 2021. a määruses esitatud kohtutäituri abi koostatud otsuste vaidlustamise perspektiivitust puudutavate selgituste juurde ega pidanud neid vajalikuks korrata. Võlgnik on esitanud taotluse tühistada kõik täiteasjas nr 084/2020/5525 tehtud kohtutäituri otsused. Maakohus selgitas 16. septembri 2021. a määruses kaebuste esitamise korda, sh kohustuslikku kohtueelset menetlust. Võlgnik ei ole nõuet täiendavalt piiritlenud ega esitanud kohtule tõendeid kohtueelse menetluse läbimise kohta. Võimalik on tuvastada üksnes kohtutäituri 8. juuli 2021. a otsuste vaidlustamine. Seega saab võtta menetlusse üksnes
võlgniku kaebuse kohtutäituri 8. juuli 2021. a otsuste peale. Ülejäänud nõuded jäävad menetlusse võtmata. Võlgnik palub kohtutäiturilt välja mõista töövõimetoetuse, mis on läinud kohtutäituri tegevuse tulemusena ülekande teenustasu katteks. Kuna see nõue on osaliselt hõlmatud kohtutäituri 8. juuli 2021. a otsuste peale esitatud kaebusega, mille kohus menetlusse võtab, samuti maakohtu menetluses oleva nõudega tsiviilasjas nr 2-20-17485, jääb see nõue TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata. Võlgnik palub kohtutäiturilt välja mõista kõik arestitud töövõimetoetused koos viivise tasumise kohustusega. Kuna kohtul ei ole võimalik kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel mõista kohtutäiturilt välja võlga, vaid üksnes kontrollida kohtutäituri otsuste seaduspärasust, jätab kohus selle võlgniku nõude TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Maakohus jättis TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ka võlgniku nõude, et kohus teeks otsuse, millega kohtutäitur lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 084/2020/5525 nõude rahuldamise tõttu. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada. Maakohus selgitas 16. septembri 2021. a määruses, et kohane õiguskaitsevahend on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohus ei saa teha kohtutäituri eest otsuseid, vaid üksnes kontrollida seaduses ettenähtud korras kohtutäituri otsuste ja tegevuse õiguspärasust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3.Võlgnik palub 26. oktoobril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–7 ning võtta menetlusse võlgniku taotlused tühistada kõik kohtutäituri ja tema abi otsused täiteasjas nr 084/2020/5525, nõuda kohtutäiturilt välja panga ülekande teenustasu katteks läinud toetused, arestitud töövõimetoetused koos viivise tasumise kohustusega, ja teha uus otsus, millega täitur täitemenetluse lõpetab. Määruskaebuse kohaselt tuleb kohtutäituri ja tema abi tegevusi hinnata koos kohtutäituri tegevustega alates 18. jaanuarist 2010. Seega on käesoleva asjaga seotud mitmed täite- ja tsiviilasjad. Kohtutäitur müüs 18. jaanuaril 2010 sissenõudja täitmisavalduse alusel võlgniku suhtes algatatud täiteasjas nr 140/2010/64 võlgniku kinnisasja hinnaga 31 955 eurot 82 senti. Kinnisasjale oli seatud hüpoteek 41 542 eurot 57 senti. Sissenõudja nõude ja kohtutäituri tasude suurus selles täiteasjas oli kokku 33 694 eurot 54 senti. Kohtutäitur rahuldas sissenõudja nõude üksnes 15 851 euro 91 sendi ulatuses. Jääb arusaamatuks, kellele maksis kohtutäitur 12 802 eurot 30 senti. Kohtutäitur algatas 24. septembril 2020 sissenõudja täitmisavalduse alusel võlgniku suhtes uue täitemenetluse (täiteasi nr 084/2020/5525). Samas oli kohtutäitur ise kinnitanud, et sissenõudja nõuded on täielikult rahuldatud. Lisaks oli sissenõudja nõue võlgniku vastu tagatud 41 542 euro 57 sendi ulatuses. Seega on kohtutäituri ja tema abi tegevus tühine.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3–7. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määrust osas, milles kohus jättis võlgniku kaebuse menetlusse võtmata ja sellega seonduvad menetluskulud võlgniku kanda.
7.Maakohus jättis menetlusse võtmata võlgniku kaebuses esitatud nõuded tühistada kõik kohtutäituri ja tema abi otsused täiteasjas nr 084/2020/5525; nõuda kohtutäiturilt välja panga ülekande teenustasu katteks läinud toetused, arestitud töövõimetoetused koos viivise tasumise kohustusega; ning teha uus otsus, millega täitur täitemenetluse lõpetab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik toonud määruskaebuses välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus jättis põhjendamatult need võlgniku nõuded ja taotlused menetlusse võtmata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena võlgniku määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 217 sätestatud kaebus täituri otsuse ja tegevuse peale ei kohane õiguskaitsevahend, kui võlgnik on seisukohal, et sissenõudja nõue on rahuldatud täiteasjas nr 140/2010/64. Ringkonnakohtu arvates saab kohtutäituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel kohus kontrollida eelkõige kohtutäituri toimingute või ka toimingute tegemata jätmise (tegevusetuse) õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel ja läbiviimisel (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09, p 9), kuid ei saa lahendada materiaalõiguslikke vaidlusi võlgniku ja sissenõudja vahel. Sundtäitmise lubamatus sissenõudja nõude rahuldamise tõttu on materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mida ei saa lahendada kaebuse esitamisega täituri otsuse või tegevuse peale. Seega on ringkonnakohtu arvates kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS §-s 221 sätestatud sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi, mis reguleeribki juhtumeid, kui võlgnik väidab, et täitedokumendist nähtuv nõue ei ole mingil põhjusel täidetav, näiteks on rahuldatud. See õiguskaitsevahend annab võlgnikule õiguse täitedokumendi alusel algatatud sundtäitmise vaidlustamiseks. Seega ei saa võlgnik käesolevas menetluses nõuda täiteasja lõpetamist põhjusel, et nõue on rahuldatud. Eeltoodut arvestades ei ole maakohtule etteheidetav ka asjaolu, et ei hinnanud TMS § 218 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel 31. oktoobri 2012. a lõpetamise otsust täiteasjas nr 140/2010/64 (tl 4). Ringkonnakohus siiski märgib, et nimetatud täiteasja lõpetamise otsuse järgi oli täiteasjas
nr 140/2010/64 täitedokumendiks Rakvere notari Katre Pustaki 10. novembri 2004. a dokument nr 6909, kuid kohtutäituri 8. juuli 2021. a otsuse järgi on täiteasjas nr 084/2020/5525 täitedokumendiks Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-1828 (tl 5). Seega on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustes täitedokumendid olnud erinevad.
7.2.Ringkonnakohtu arvates ei saa võlgnik kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuses nõuda ka seda, et kohus mõistaks kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja väidetavalt ebaseaduslikult arestitud töövõimetoetuse ja viivise. Nagu ringkonnakohus eelpool märkis, on TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse eesmärgiks vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Kohus saab kaebuse rahuldamise korral tühistada kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse ning kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Küll ei saa kohus kohtutäituri otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha ning otsustada mh selle üle, et kohtutäiturilt tuleb võlgniku kasuks välja mõista arestitud summad koos viivise tasumise kohustusega (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 23). Seega jättis maakohus õigesti võlgniku nõude mõista kohtutäiturilt tema kasuks välja väidetavalt ebaseaduslikult arestitud töövõimetuse koos viivise tasumise kohustusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
7.3.Maakohus on TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel põhjendatult keeldunud menetlusse võtmast võlgniku nõudeid tühistada kõik kohtutäituri ja tema abi otsused, v.a nõude tühistada kohtutäituri 8. juuli 2021. a otsused, mille maakohus on 11. oktoobri 2021. a määrusega menetlusse võtnud. Võlgnik ei ole täpsustanud, milliste kohtutäituri ja tema abi otsuste tühistamist ta veel soovib. Ringkonnakohus selgitab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale TMS § 218 lg 1 teise lause järgi enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa, st täiturile kaebamine on kohustuslik kohtueelne menetlus (vt nt Riigikohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13). Seejuures tuleb kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse vaidlustamiseks TMS § 217 lg 1 järgi esitada täiturile kümne päeva jooksul alates otsusest või toimingust teadasaamisest ning kohtutäituri otsuse kohta tehtud kaebus maakohtult TMS § 218 lg 1 järgi kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (TMS § 217 lg 6). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks muid kohtutäituri otsuseid või tegevusi (peale 8. juuli 2021. a otsuse) vaidlustanud ning kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Samuti ei saa võlgnik eelmärgitut arvestades käesolevas asjas vaidlustada kohtutäituri või tema abi neid otsuseid ja tegevusi, mis on tehtud alates 18. jaanuarist 2010 muudes täiteasjades.
7.4.Maakohus jättis põhjendatult TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel menetlusse võtmata võlgniku nõude mõista kohtutäiturilt välja toetus, mis on läinud kohtutäituri tegevuse tulemusena panga ülekande teenustasu katteks. Asja materjalidest nähtuvalt palus võlgnik kohtutäiturile esitatud kaebuses kohtutäituril tagastada mittearestitav sissetulek (toetus) 23 eurot 71 senti (tl 19). Kohtutäitur lahendas võlgniku kaebuse 8. juuli 2021. a otsusega (tl-d 5–6). Maakohus on
11.oktoobri 2021. a määrusega selle kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse
võtnud. Järelikult on võlgniku panga ülekande teenustasu katteks läinud toetuse tagastamise nõue hõlmatud juba maakohtu menetlusse võetud võlgniku nõudega.
7.5.Eelmärgitut arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
7.6.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas.
8.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja (võlgniku) kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikud määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu puudutatud isikutel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.