lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-3637/73

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-3637/73
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1965
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 173 lg 1, 2, 3PankrS § 175 lg 2, 51, 8VÕS § 104 lg 2Vastutus süü puhulPankrS § 172 lg 4PankrS § 176TMS § 132 lg 1Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
PG Inkasso OÜ11100041Tallinna Linnakantselei75014920

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Marge Sillamaa

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2022.a,Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-3637

Tsiviilasi

A. T. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik/usaldusisik: A. T. (pankrotis, isikukood xxx; elukoht: xxx) Võlausaldajad Intrum Debt Finance AG (registrikood CH-100.023.266, Intrum Estonia AS registrikood 10036074) (endine AS DNB Nord, endine Luminor Bank AS) Tallinna linn (registrikood 75014920) ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041)

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1.Vabastada A. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded A. T. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda
2.Lõpetada A. T. kohustustest vabastamise menetlus.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.08.20262-26-11113/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-19-19083/53Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
3.
Vabastada A. T. usaldusisiku kohustustest A. T. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade A. T. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud

1.Harju Maakohtu menetluses oli A. T. pankrotimenetlus. 13.06.2016 lõpetati A. T. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti määramata ning võlgnikku kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotimenetluse lõpetamisel oli iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses oli jäänud raha saamata, kokku summas 23 920,52 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).
2.Võlgnik on kohtule esitanud aruanded: 17.01.2018, 31.08.2019, 29.08.2019, 11.09.2020, 26.07.2021. Aruannete kohaselt sissetulek pension 84,45 eurot ja töötutoetus 72,9-97,20 eurot kuus. Töötas kuni 8.11.2017 OÜ-s X, pärast seda töötukassas arvel. On alates 13.08.2015 töövõimetuspensionär, pole 2015 tööl käinud tervislikel põhjustel, palju raha kulub ravimitele. Asus osalise tööajaga tööle oktoobris 2018, 3 tundi päevas. Töötasuks 170-180 eurot. Alates 1.04.2020 on pension 263,11 eurot ja sotsiaaltoetus 41,71 eurot. Töötasu on 200-300 eurot kuus. Pole suutnud võlausaldajatele midagi tasuda.
3.Võlgnik A. T. esitas 26.07.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on keskmise puudega osalise töövõimega töövõimetoetust saav inimene. Tõetus on keskmiselt 260 eurot kuus, lisaks puudega inimese sotsiaaltoetus 41,17 eurot. Vaatamata tervislikule seisukorrale asus paar aastat tagasi tööle osalise tööajaga (2-3 tundi päevas tööle AS-i X, praeguse nimega X AS. Töötasu on väga kõikuv, nii alla saja kui ka 170-180 eurot kuus. Pärast abielu lahutus on pidanud üksi hakkama saama, sissetulek on A. miinimumpalga, mistõttu ei ole ta suutnud võlausaldajatele ülekandeid teha. Võlgnik soovib kohustustest vabastamist.
4.Kohus edastas võlgniku menetluse lõpetamise taotluse võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, on oma kirjalikud seisukohad kohtule edastanud.
5.Võlausaldaja Tallinna linn ei nõustu 30.08.2021 esitatud seisukohas võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik A. T. ei ole pankrotimenetluse algusest 2015. aastal tasunud Tallinna linnale võlgnetavast 20 euro suurusest summast mingitki osa, mistõttu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ei ole alust. Luminor Bank AS loovutas oma nõude Intrum Debt Finance AG-le, kes vaidleb kohustustest vabastamisele vastu. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 13.06.2016. 2015 aastal on võlgnikul tuvastatud töövõime kaotus ulatuses 50%. Usaldusisiku aruannetest nähtub, et ajavahemikul 13.06.2016 - 08.11.2017 on võlgnik töötanud firmas OÜ X. Seejärel võttis võlgnik end arvele Eesti Töötukassas. Alates 01.10.2018 töötab võlgnik osalise tööajaga AS-X . Võlgnik on igas aruandes märkinud, et tal puudub võimalus rahuldada võlausaldaja nõuet, kuid ei ole esitanud mingeid arvutusi, mis toetaksid seda avaldust. Võlgnik ei ole andnud usaldusisikule üle 25% oma sissetulekust ega teinud võlausaldajale nõutavaid väljamakseid, millega rikkus oma kohustusi ja kahjustas võlausaldaja huve. Võlgnik ei ole väitnud, et ta saab sissetulekut, millele ei saa pöörata sissenõuet. Sellises olukorras loeb võlausaldaja, et võlgnik pidi andma usaldusisikule 25% oma tulust, mida võlgnik ei ole teinud. Isegi kui võlgniku sissetulek ei ole suurem kui TMS § 132 lõikes 1 nimetatud summa, siis võlgniku aruannetest ei ole võimalik aru saada, millisele osale tema sissetulekust ei saa pöörata sissenõuet. See, et võlgnik töötab osalise tööajaga ei tähendab, et ta võib täielikult keelduda oma kohustuste täitmisest. Esineb

alus keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Juhul, kui kohus ei nõustu võlausaldajaga, siis ta palub alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlausaldaja täpsustab 17.09.2021 seisukohta ja palub lugeda 02.09.2021 seisukohas esitatud 25% asemel õigeks 75%.

6.Ärakuulamisel 15.02.2022 selgitas võlgnik täiendavalt, et ta ise ei võtnudki DNB Nord Pangast laenu, võttis hoopis üks võõras inimene, keda ta ei tundnudki. Tundis selle mehe naist ja selle naise ema. Võlgnikule tehti selgeks, et inimene ise maksab ja allkirja andmine on ainult formaalsus. Selleks ajaks kui kohtuotsusega see summa temalt välja mõisteti, siis oli laenusaaja surnud. Ta pole ise sellest laenust midagi saanud. Pankrotiavalduse esitamise ajal oli ta töövõimetu, sai Sotsiaalkindlustusameti kaudu pensionit. Töötukassas arvel alates 2017 keskmise puudega ja osalise töövõimega. Elas varem oma mehega üürikorteris, 2019 lahutati. Võlgnik ei suutnud korteriüüri enam tasuda ja läks ema juurde elama. Praegu keskmiselt 260 euro ringis on töövõimetoetus. Lisaks keskmise puude eest 41,17 eurot kuus. Käib osalise tööajaga 2-3 tundi päevas tööl. Tööle läks X AS, töötasu on olnud kõikuv. On olnud kuid, kus ta on saanud alla 100 kuus, on olnud ka 170 või 180 selleks, et ära elada. Tervis ei ole hea ja suurema koormusega ta ei saa töötada. Ta on olnud ka haiguslehel oma tervisliku seisukorra tõttu. Selle viie aasta jooksul pole suutnud võlausaldajatele mitte midagi maksta. Võlgnik kolis pärast lahutust ema juurde elama, kes on 85-aastane ja tööl ei käi. Võlgnik annab emale 100 eurot kommunaalide eest, lisaks tasub nii ema kui enda telefoni eest, süüa ostavad mõlemad. Võlgnik tasub 100 eurot üüri. Ülejäänud raha võtab sularahas välja ja ostab süüa ning ravimeid. Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 13.06.2016. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A. T. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (13.06.2016 - 08.11.2017 firmas OÜ X, alates 01.10.2018 osalise tööajaga AS-s X. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.
11.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgnikul ei ole menetluse kestel ülalpeetavaid olnud. Võlgnik on töövõimetuspensionär (I t lk 145-148, 152-155) ning arvestades

igakuise sissetuleku suurust (ca 460 eurot), ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnikul ei olnud vara ka panrotimenetluse alguses, seega polnud midagi ka pankrotimenetluse käigus realiseerida, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava sissetuleku arvelt arvestades TMS § 132 lg 1 sätestatut. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis ja sotsiaaltoetus (II t lk 2 jj MTA tõend). Kohtul puudub alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 211-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole loovutuskohustust rikkunud.

12.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik ei ole suutnud tulenevalt oma tervislikust seisundist ja sissetulekute suurusest hoolimata oma kohustusi viie aasta jooksul täita. Menetluses esitatud tõendite pinnalt ei ole tulevikus majandusliku seisundi või tervise paranemist loota. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. T. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A. T. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on usaldusisikuna esitanud kohtule 26.07.2021 aruande ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja