3.Võlgnik S. R. (pankrotis) võlausaldaja nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.
4.Vabastada Lembit Ülper pankrotihalduri kohustustest S. R.i (pankrotis) pankrotimenetluses.
5.Määrata S. R.i (pankrotis) pankrotihaldur Lembit Ülper tasuks 900 eurot.
6.Rahuldada pankrotihalduri taotlus menetlusabi saamiseks ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust 397 eurot Lembit Ülper arvelduskontole nr xxxx.
7.Jätta ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 503 eurot, võlgniku kanda.
8.Algatada S. R.i (R.; pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
9.Vangistuses viibides kehtib S. R.il kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid.
10.Anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õigus teha S. R.i võlausaldajatele S. R.i VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas 15. märtsil jaotise alusel vastavalt Harju Maakohtu 25.10.2021 määrusele käesolevas tsiviilasjas.
11.Edastada Harju Maakohtu 25.10.2021 jõustunud määrus käesolevas tsiviilasjas Riigi Tugiteenuste Keskusele S. R.i võlausaldajatele üks kord aastas väljamaksete tegemiseks.
12.Kuni S. R. viibib vangistuses, tuleb võlgnikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta 15. märtsil aruanne, kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada 15. märtsil 2023.
13.Pärast vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt võlgnik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. märtsil) vastavalt kohtu kinnitatud jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele.
14.Pärast S. R.i vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul esitada 1 korda aastas, iga aasta 15. aprillil kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
15.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning võlausaldajatele ning pärast jõustumist edastada Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud
Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 23.04.2021 määrusega kuulutati välja S. R.i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Lembit Ülper. 10.10.2021 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille palub kinnitada. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 25.10.2021 määrusega.
2.26.11.2021.a esitas pankrotihaldur Lembit Ülper Harju Maakohtule taotluse S. R.i (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, milles palub määrata PankrS § 158 lg 6 alusel kohtu deposiidi summaks 2500 eurot ja avaldada Ametlikes Teadaannetes pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teade. Pankrotihaldur on esitanud taotluse halduri kohustuste täitmise ja kulude eest 900 eurot ning määrata menetlusabi S. R.i pankrotimenetluses riigi vahenditest summas 397 eurot. Ülejäänud halduri kulud 503 eurot välja mõista võlgnikult. Vabastada haldur pankrotihalduri kohustusest, otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, otsustada usaldusisiku nimetamine. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätta usaldusisik määramata ning kohustuda võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Taotluse kohaselt võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Käesoleval ajal Võlgnik töötab osalise koormusega kinnipidamisasutuses vastavalt sellele, milline on administratsiooni poolt planeeritud töövajadus. Käesoleval ajal on Võlgnik varatu, tema sissetulekuks on kinnipidamisasutuses tööga teenitud tasu, mis on laekunud tema arvelduskontole Xxxx, kuid millest ei jätku tema kohustuste täitmiseks. Muid sissetulekuid Võlgnikul teadaolevalt ei ole. Võlgniku saadav kinnipidamisasutuses tööga teenitud tasu ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta pankrotimenetluse kulusid. Seega on Võlgnik jätkuvalt püsivalt maksejõuetu, mis oma iseloomult ei ole ajutine. Võlgniku ülalpidamisel alaealisi lapsi või teisi ülalpeetavaid isikuid ei ole. Käesolevaks ajaks on pankrotivara suurus lõplikult välja kujunenud, selle suurendamiseks enam võimalusi ei ole, mistõttu on tekkinud alus aruande koostamiseks pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning pankrotivara suurendamine ei ole võimalik. Võlgniku vara on hoiustatud AS Xxxx arvelduskontol, mille saldo 26.11.2021.a. seisuga on 233,87 eurot. Pankrotivarast ajutisele pankrotihaldurile, võlausaldajatele ja pankrotihaldurile väljamakseid tehtud ei ole. Massikohustused puuduvad. Pandiese puudub. Võlgniku pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli arvelduskontol AS-s Xxxx raha summas 0.14 eurot. Pankrotivarasse on raha laekunud summas 234,67 eurot. Jaotamisele kuuluv vara puudub, kuna olemasolev pankrotivara 234,67 eurot on vajalik Võlgnikule seadusega ette nähtud elatise tagamiseks. Müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara ei ole. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada, kuna hagi esitamiseks alused puuduvad. Jaotise alusel väljamakseid pole tehtud. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Kuna käesoleval juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud Võlgniku kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei pea haldur Võlgniku maksejõuetuse tekkimist Võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei ole halduri arvates Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. (PankrS § 28 mõttes). Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
S. R. esitas koos pankrotivaldusega kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Võlgnik on asunud seisukohale, et talle usaldusisikut mitte määrata, kuna soovib hoida kokku kulusid ning on suuteline ise vabatahtlikult täitma kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on näidanud ennast pankrotimenetluse jooksul kinnipidamisasutuses kuulekana, huvitunud telefoni teel helistades pankrotimenetluse käigust. Ta on näidanud üles muret täitmata võlakohustuse pärast, kuid seoses vangistusliku karistuse kandmisega ja sellest tulenevate piirangutega ei ole tal õnnestunud koguda nii palju raha, et tasuda oma võlgu. S. R.’i (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlausaldajad Võlgnikule usaldusisikut ei määranud. Haldur nõustub S. R.’i (pankrotis) seisukohaga usaldusisiku määramata jätmise kohta, kuivõrd ta on suuteline ise täitma vabatahtlikult kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees ning pole alust eeldada, et ta oma lubatud kohustust ei täida. Võlausaldajad ei ole nõudnud S. R.’ile (pankrotis) usaldusisiku määramist. Pankrotihaldur, olles teadlik Võlgniku varalisest olukorrast on veendunud, et Võlgniku kohustuste täitmiseks usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis tuntavalt survestab Võlgniku niigi rasket varalist seisu. Nii haldur kui ka Võlgnik on samal arvamusel, et kõiki Võlgniku varalisi võimalusi tuleb kasutada maksimaalselt efektiivselt kohustuste täitmiseks ning seetõttu puudub vajadus ja põhjendus usaldusisiku määramiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Seetõttu on pankrotihaldur veendunud, et Võlgnik suudab iseseisvalt täita usaldusisiku kohustusi ning ise korraldada Võlausaldajale oma võlakohustuse täitmist. Pankrotihalduri tasu taotluse kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 18 tundi arvestusega 50 eurot tunnis, millest tulenevalt on tema tasuks 900 eurot. Pankrotihalduri ülesannete täitmisel on tegevuskulud kandnud haldur oma vahenditest summas 100 eurot. Lisaks taotleb haldur hüvitada 397 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud halduritasu 503 eurot palub välja mõista võlgnikult. Haldur palub tasu maksta Lembit Ülper’i kontole nr xxxx AS-s Xxxx.
4.Kohus tegi 09.02.2022 määruse alusel ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 19.02.2022. Tähtaja jooksul nimetatud summat tasutud ei ole.
5.Võlgnik S. R. esitas 10.09.2020 kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik on asunud seisukohale, et talle usaldusisikut mitte määrata, kuna soovib hoida kokku kulusid ning on suuteline ise vabatahtlikult täitma kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on näidanud ennast pankrotimenetluse jooksul kinnipidamisasutuses kuulekana, huvitunud telefoni teel helistades pankrotimenetluse käigust. Ta on näidanud üles muret täitmata võlakohustuse pärast, kuid seoses vangistusliku karistuse kandmisega ja sellest tulenevate piirangutega ei ole tal õnnestunud koguda nii palju raha, et tasuda oma võlgu. Pankrotihalduril ja võlausaldajatel puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Pankrotihaldur veendunud, et võlgnik suudab iseseisvalt täita usaldusisiku kohustusi ning ise korraldada Võlausaldajale oma võlakohustuse täitmist ning pole alust eeldada, et ta oma lubatud kohustust ei täida.
6.Pankrotihaldur Lembit Ülper poolt S. R.i (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.
Kohtumääruse põhjendused
7.Pankrotiseaduse (PankrS) lg 3 kohaselt kui pankrot kuulutati välja enne käesoleva seaduse § 44 lõike 3 kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse selle menetlemisel enne 2010. aasta 1. jaanuari kehtinud käesoleva seaduse § 44 lõike 3 redaktsiooni. Ja lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki
2.jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon.
8.Maakohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.
10.Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus S. R.i (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
11.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Lembit Ülper tuleb vabastada S. R.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
12.PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja
kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
13.Kohus leiab, et halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab seega pankrotihaldur Lembit Ülperi tasu suuruseks 900 eurot. Tasu kuulub välja maksmisele Lembit Ülper arveldusarve xxxx Xxxx AS.
14.Kuivõrd kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Pankrotihaldur on esitanud taotluse menetlusabi korras tema tasu osaliseks hüvitamiseks summas 397 eurot. Kohus rahuldab pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta välja pankrotihalduri tasust 397 eurot Lembit Ülperi arveldusarve xxxx Xxxx AS-is. Ülejäänud halduritasu summas 503 eurot jätab kohus võlgniku kanda. Kohustustest vabastamise menetlus
15.PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.
16.Praegusel juhul on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Siiski juhib kohus võlgniku tähelepanu selle, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ega lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta võlausaldajate nõudeid. Käesolevas asjas on siiski võimalik saavutada eesmärk menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus.
17.Kohus peab vajalikuks märkida, et haldur on oma varasemas aruandes (ajutise halduri aruanne, tl 23 jj) välja toonud, et Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks on vähemalt juuli 2006.a., mil Võlgnikul jäid tasumata tema süüteoasjade menetlemistel tekkinud kohtumenetluskulud, mida näiteks ei ole õnnestunud ka täitemenetluse korras täiteasjades nr. xxxx ja xxxx kuni käesoleva ajani täita, mistõttu on viidatud täiteasjad käesoleva ajani menetlustes. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on tema poolt sooritatud väärtegude, varavastaste jt. kuritegude kaudu tekkinud kahjude ja asjade menetlemisel menetluskulude tasumata jäämine võlgnikul vara puudumise tõttu. Kuna ajutine haldur on tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud Võlgniku poolt oma võlausaldajate huvide teadva ja pahatahtlikult kahjustava käitumise, mis on kaasa toonud tema maksejõuetuse tekkimise, peab ajutine haldur Võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist Võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Karistusregistrist nähtub, et Võlgnik on juba aastate lõikes tahtlikult toime pannud hulgaliselt, valdavalt varavastaseid kuritegusid, millede menetlused on toonud endaga kaasa erinevaid varalisi nõuded võlgniku vastu. Kuivõrd Võlgnik on toime pannud hulgaliselt erinevaid varavastaseid väär- ja kuritegusid, mis on endaga kaasa toonud erinevaid varalisi nõuded tema vastu, siis on ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegude paljusus (PankrS § 28 mõistes), mis on toonud kaasa Võlgniku maksejõuetuse.
18.S. R.i teadaolevate võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on tema kohustused suures osas seotud tema poolt kuritegude toimepanemisega. Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime raskeid õigusrikkumisi (sh. vargus, nn narkokuriteod), millega on kaasnenud rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajalised vabaduskaotuslikud karistused kindlasti ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms. sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab kohus võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma võlakohustuste täitmisse.
19.Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Kohus on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks.
20.Kohus on sisukohal, et võlgnikul on siiski võimalik nõudeid mingis osas rahuldada ka kinnipidamisasutuses viibides. Halduri kinnitusel võlgnik töötab kinnipidamisasutuses. Kinnipeetava põhiandmete kohaselt (t lk 136) on võlgniku kõige hilisema karistuse tähtaeg 16.06.2024, siis teenitud töötasu on mõistlik võlausaldajatele väljamaksmiseks arvestada.
VangS § 44 lg 1 kohaselt: Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Seega S. R.i kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 50 % S. R.i isikuarvele laekuvatest summadest. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast leiab kohus, et on mõistlik anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse teha S. R.i võlausaldajatele S. R.i VangS § 44 alusel laekuvatest summadest väljamaksed 1 kord aastas jaotise alusel vastavalt käesolevas tsiviilasjas 25.10.2021.a. tehtud määrusele, s.o. määrusele, millega kohus on kinnitanud jaotusettepaneku.
21.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur leiab, et võlgnik on võimeline ise usaldusisiku kohustui täitma. Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kanditaati esitanud. Kohus leiab, et S. R. on sobilik isik usaldusisiku kohustusi täitma ning kohustab S. R.i täima usaldusisiku kohustusi S. R.i kohustustest vabastamise menetluses. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. • Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). • Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). • Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). • Usaldusisik peab PankrS lg-s 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). • Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132, PankrS § 173 lg 5). • Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). • Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (PankrS § 172 lg 4).
22.Kohus kohustab S. R.i vangistuses viibimise ajal esitama kord aastas (iga aasta 15. aprillil) ning pärast vangistusest vabanemist 1 korda aastas (iga aasta 15. aprillis) kohtule aruandeid. S. R.i vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta
kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Vangistuses viibides kehtib S. R.i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
23.Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab PankrS § 173 lg 4 järgi, PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 15. märtsil).
24.Täitemenetluseseadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
25.S. R.il on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 15. märtsil, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.