lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-1691/53

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 10.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-1691/53
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1268
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. märts 2022 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-20-1691

Tsiviilasi

J. T. hagi A. V. vastu põhivõla ja viivise summas 1700 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

1980.50 eurot Hageja J. T., isikukood XXX, viibimiskoht xxx Kostja A. V., isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris xxx; muu kontakt xxx, lepinguline esindaja Laureana Telk

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata J. T. hagi A. V. vastu põhivõla ja viivise summas 1700 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks seoses nõude aegumisega.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Sisulised asjaolud ja menetluse käik

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Hageja esitas 31.01.2020 Pärnu Maakohtule hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes. 11.08.2020 tagaseljaotsusega rahuldati J. T. hagi A. V. vastu. 11.08.2020 esitas kostja vastuväite, mida kohus käsitles kajana. 14.10.2020 kohtumäärusega keelduti kostja kaja

Tsiviilasi nr 2-20-1691 menetlusse võtmast. Kohtumääruse kohaselt ei ole kostja kajas esitatud vormilisi puudusi kõrvaldanud ega tasunud kautsjoni ning seega tuli kohtu hinnangul keelduda kaja menetlusse võtmisest. 18.10.2020 esitas A. V. määruskaebuse. 10.03.2021 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tühistati Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus ja saadeti asi kaja menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. 18.03.2021 maakohtu määrusega jäeti 11.08.2020 tagaseljaotsuse peale esitatud kaja käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättetoimetamisest. 09.04.2021 määrusega võttis kohus kostja poolt 24.03.2021 esitatud kaja menetlusse ning määras hagejale tähtaja kaja suhtes seisukoha esitamiseks 10 päeva käesoleva määruse ja kaja kättesaamisest. 11.06.2021 määrusega kohus rahuldas A. V. poolt esitatud kaja ning taastas menetluse käesolevas tsiviilasjas. Menetluse taastamisega 11.08.2020 tagaseljaotsus ei jõustunud. Hageja nõuded, väited ja tõendid

2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.02.2014 võlatunnistuse 850 euro suuruse võlgnevuse kohta, viivisega 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Võlatunnistus oli hagejalt 22.08.2016 ära võetud läbiotsimise käigus. Võlatunnistusi hoiti kriminaalasja nr 1-17-1676 toimikus. Korduvatele taotlustele vaatamata hagejale võlakirjasid ei tagastatud. Võlakirjad sai hageja enda kätte tagasi alles aasta alguses. Võlatunnistuse kohaselt A. V. kohustus võlgnevuse tasuma 2014. aasta 05. aprilliks. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõuab lisaks viivist kokku summas 850 eurot. Võlgnevuse sissenõudmine kohtuväliselt ei ole hagejal õnnestunud. Hageja taotleb hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja nõuab lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt viivist sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (850 eurolt) otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni 33% aastas tasumata põhisummalt. Kostja seisukohad ja vastuväited, hageja seisukohad kostja väidete osas
3.Kostja oma esialgses vastuses märgib, et võttis laenu, kuna oli perega majanduslikes raskustes ja lepingule alla kirjutades oli alkoholijoobes. Aastal 2016 maksis osadena tagasi suusõnalisel kokkuleppel laenuandjaga sularahas (kokku sellel perioodil 560 eurot) ning tehingutele on tunnistaja, K. L. kes oli kostjaga koos raha üleandmistel X poe ees. Tsiviilasja nr 2-20-1691 lõpetamiseks nõustus ta maksma reaalselt veel võlgu oleva summa 290 eurot. Peale seda ei ole hageja enam pöördunud asja arutamiseks või võla tagasinõudmiseks ning teadaolevalt aegub võlatunnistus 3 aasta möödudes selle allkirjastamisest.
3.1.Hilisemas kirjalikus vastuses palub kostja jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Võlgnevus tuleb võlatunnistusest, mille pooled koostasid 2014 aastal ning mis väidetavalt võeti hagejalt ära 22.08.2016 aasta. Hageja sellekohased väited on aga paljasõnalised ning tõendamata. Hageja esitatud hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et tema käsutuses ei olnud vaidluse all olevat võlatunnistust. Hageja ei ole tõendanud, et võlatunnistus oli kriminaalasja kohtutoimikus ja talle keelduti väljavõtete tegemisest. Isegi kui võlatunnistus oli väidetavalt kriminaalasja 1-17-1676 kohtutoimikus, oleks saanud hageja paluda kohtul koguda tõend ja võtta nimetatud kriminaalasja toimikust võlatunnistus hagi materjalide juurde. Seega ei oma aegumise kohaldamise juures tähtsust asjaolu, kas võlatunnistus oli hageja käsutuses või mitte, kuivõrd see ei ole aegumise peatamise aluseks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud võlatunnistusele oli nõude täitmise tähtaeg 05.04.2014. Kostja on selgitanud, et maksis osaliselt võla tagasi summas 560 eurot 2016 aastal. Teadmata täpset kuupäeva, mil osaliselt võlg tagastati, hakkas aegumise tähtaeg kulgema hiljemalt 31.12.2016 ja viimane tähtaeg hagi esitamiseks oli 31.12.2019. Seega aegus hageja nõue hiljemalt 01.01.2020, kuid hagi on esitatud 31.01.2020.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-20-1691

4.Hageja märgib oma viimases seisukohas, et 16.09.2020 tunnistab kostja võlgnevust „olen reaalselt võlgu“ ehk aegumine katkes ja 3 aastane tähtaeg hakkas uuesti kulgema. Samuti märgib ta, et ei ole saanud sularahas kostjalt ühtegi eurot. Lisaks olla kõnealust võlga tagastatud O. A-le 2017.aastal. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätete kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Antud asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on 02.02.2014 sõlmitud võlatunnistus 850 euro suuruse võlgnevuse kohta, viivisega 33% lõppsummast iga viivitatud kuu eest. Võlatunnistuse kohaselt kostja kohustus võlgnevuse tasuma 2014. aasta 05. aprilliks. Kostja väidab, et on sularahas hagejale 2016.a tasunud 560 eurot, hageja antud väidet ei kinnita. Kostja palub jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Hageja märgib oma sesukohas, et võlatunnistus oli hagejalt 22.08.2016 ära võetud läbiotsimise käigus ning seda hoiti kriminaalasja nr 1-17-1676 toimikus. Võlakirjad sai hageja enda kätte tagasi alles 2020 aasta alguses. Hageja leiab, et 16.09.2020 tunnistab kostja võlgnevust, seega aegumine katkes ja 3 aastane tähtaeg hakkas uuesti kulgema.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lõike 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜs § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lõike järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega.
8.Vastavalt poolte vahel sõlmitud võlatunnistusele oli nõude täitmise tähtaeg 05.04.2014. Kostja on selgitanud, et maksis osaliselt võla tagasi summas 560 eurot 2016 aastal. Sõltumata selle väite tõendatusest hakkas aegumise tähtaeg kulgema hiljemalt 31.12.2016 ja viimane tähtaeg hagi esitamiseks oli eelnimetatud TsÜS sätete järgi 31.12.2019. Seega aegus hageja nõue hiljemalt 01.01.2020. Hagi on esitatud aga 31.01.2020. Kohus nõustub kostjaga, et aegumise kohaldamise juures ei oma tähtsust asjaolu, kas võlatunnistus oli hageja käsutuses või mitte, kuivõrd see ei ole aegumise peatamise aluseks. Kohus selgitab, et isegi kui lugeda, et kostja on 16.09.2020 hageja nõuet tunnustanud, olid hageja 02.02.2014 võlatunnistusest tulenevad nõuded selleks ajaks juba aegunud ning aegumine ei saanud enam katkeda. Riigikohus on 21.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 märkinud, et kui tunnustatakse juba aegunud nõuet, ei saa aegumine TsÜS § 158 lg 1 järgi katkeda ega uuesti alata, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (p 48). Hageja ei ole tõendanud temale raha tagastamist 2017.aastal, vastava tunnistaja ülekuulamisest (O. A.) loobus kostja oma 13.09.2021 seisukohas. Tulenevalt eelpooltoodust tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmisel jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-20-1691 kohtuotsuses. Kostja kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ei esitanud ning seega hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja