Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lisab foto (tl.94)köögilauast, mille jalad on prügikasti visatud. Hagiavalduse tervikteksti ei esitatud. 07.02.2022 (tl.100) esitas hageja menetluskulude nimekirja (menetluskuludena näidatud 1384 eurot). 25.02.2022 esitas hageja täiendava menetlusdokumendi. Hageja on seisukohal, et korteri ostmise käigus omandas ta ka keldriboksid ega ole nõus neist loobuma. Keldriboksidest loobumise nõue on aegunud. Keldrisse paigutatud asjade kohta ei ole hageja paigutamise ajal nimekirju koostanud ega fotosid teinud. Asjade olemasolu tõendab nende osaline tagastamine. Hageja esitab veelkordselt temalt aprillis 2021 kadunud asjade nimekirja, millest kolm on tagastatud, ja viiviste arvutuse. Hageja märgib, et olukord on tekkinud kostja käitumise tulemusena. Samas on korteriühistu haldusfirma juhataja (M.Axxxx) suunanud hagejat adresseerima oma hagi korteriühistu vastu.

vastuses (tl.20-22) oli seisukohal, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja nõue on suunatud kortermaja keldribokside kasutuskorra vastu ja sellest tingitult tema isiklike esemete kadumise eest hüvitise väljamõistmisele. Kostja Üxxx Sxxxxx eraisikuna ei saa otsustada, kuidas kasutatakse kortermaja keldribokse korteriomanike poolt. Selles osas on otsustusõigusega korteriühistu juhatus või üldkoosolek. Kostja on seisukohal, et alusetud on hageja viited, et keegi on tahtlikult või omavoliliselt hõivanud hagejale kuuluva vara. Kostja annab selgituse, et kortermaja elanike koosolekutel sõlmitud kokkulepete järgi kuulub iga korteri juurde üks keldriboks, mis on tähistatud musta värvi numbriga ja number vastab korterinumbrile. Aia tn elamus võõrandati viimati korter nr. 2, mille omanik soovis võtta kasutusse keldriboksi nr. 2. Keldriboksi nr. 2 ülevaatusel selgus, et selles on kellegi asjad. Tekkis arusaam, et tegemist on eelmise omaniku asjadega, mis on sinna kas teadlikult või ekslikult maha jäetud. Korteri nr. 2 uus omanik teatas, et võtab keldriboksi kasutusele. Kostjale teadaolevalt on korteriühistu juhatuse ja korteri nr. 2 uue omaniku vahel sõlmitud kokkulepe, et keldriboksi kasutuselevõtmiseks võib uus omanik asjad keldriboksist välja tõsta. Seejärel teatas hageja kostjale, et temale kuuluvast keldriboksist on tema esemed kaduma läinud. Kui kostja keldriboksi uuesti üle vaatas, selgus, et selle uksele on musta värviga kirjutatud number 2-le lisandunud hariliku pliiatsiga joonistatud number 4. Kostja lisab foto sellest keldriuksest. Kostjale teadaolevalt on nr. 4 sellele keldriuksele juurde joonistatud omavoliliselt korteriühistu juhatuse teadmata. Korteri nr. 24 eelmine omanik ei saanud keldriboksi nr. 2 enda omaks pidada ja seda uuele omanikule Uxx Pxxxxxx võõrandada. Hageja poolt esitatud nõudele tema kadunud asjade hüvitamiseks reageeris kostja 300 euro maksmisega hagejale, et sellega lugeda probleem kokkuleppel lahendatuks ja kortermajas saabuks rahu. Korteriühistu juhatus otsustas veelkord korteriühistu üldkoosoleku protokollis fikseerida keldribokside kasutuskord ja kutsuda selleks kokku korteriühistu üldkoosolek. Seejärel tagastas hageja kostjale varasemalt vastu võetud 300 eurot. Kuna kostja on raha maksmisega pakkunud hagejale kohtuvälist kokkulepet, millest hageja keeldus raha tagastamisega, puudub hagejal ka alus viiviste nõudmiseks. 18.mail 2021 pöördus hageja uuesti kostja poole 300 euro hüvitamise nõudega. Kostja teavitas hagejat, et korteriühistu juhatus on kutsunud kokku korteriühistu üldkoosoleku, kus olukord lahendatakse. 25.mail üldkoosolek toimuski. Fikseeriti, et igal korteril on kasutada üks keldriboks. Kostja lisab üldkoosoleku protokolli koopia.

Kostja märgib, et on tuvastanud, et õiges korteri nr. 24 juurde kuuluvas keldriboksis nr. 24 on hagiavalduses viidatud kummipaadile sarnanev objekt. Kostja arvates võib olla tegemist sama kummipaadiga, mille hüvitamiseks on käesolev hagiavaldus esitatud. Kostja leiab, et see annab aluse oletada, et ka muud hagiavalduses loetletud esemed on tegelikult alles ja hageja valduses. Seetõttu on hagis kirjeldatud asjaolud eksitavad ja hageja ei ole tõendanud temale kuuluvate esemete kadumist. Kuna hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, ei saa kostja eraisikuna otsustada korteriühistu juhatuse pädevusse kuuluvate asjaolude üle. Kostja on vastusele lisanud foto kummipaadile sarnanevast esemest keldriboksis (tl.23,), foto keldriboksi uksest, millele on musta värvi numbrile 2 kirjutatud hariliku pliiatsiga kõrvale number 4 (tl.24), foto keldriboksi uksest, millele on musta värviga kirjutatud number 24 (tl.26) ja Aia tn 1 korteriühistu korteriomanike üldkoosoleku protokoll 25.mai 2021. (tl.25). 16.08.2021. a menetlusdokumendis jääb kostja keldribokside kasutuskorra osas oma varasemate seisukohtade juurde. Üxxx Sxxxxx leiab, et tema aega on kuritarvitatud, talle on tekitatud tervisehäireid ning seega moraalset kahju. Puudutatud isik on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja lisab fotod kirjaümbrikutest, milles ta postitas hagejale keldriboksi võtme (tl.49,50). 30.08.2021 menetlusdokumendis (tl.65-68) jääb kostja selle juurde, et hageja oleks kõik oma esemed pidanud paigutama oma korterinumbriga keldriboksi (nr.24), võtmed saama eelmiselt omanikult. Siis oleksid ka asjad alles olnud, isegi ilma lukuta. Hageja loetletud esemed mahuksid kõik ühte boksi. 18.11.2021 esitas kostja 25.05.2021 toimunud korteriühistu koosoleku protokolli koos koosolekust osavõtjate nimekirjaga (tl.87-88). 09.02.2022 esitas kostja lõppseisukohad, milles jäi varem esitatud seisukohtade juurde. Hagi on tõendamata ja kostja ei vastuta isiklikult hageja varaga ümberkäimise eest ja viidatud kahju tekkimise eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohta märgib kostja, et sellesse on pandud kirja ebareaalne ajakulu.

saa omal algatusel kostjat asendada. Kohus määras kostjale tähtaja korteriühistu 25.05.2021 üldkoosoleku protokolli esitamiseks, võttis lühidalt kokku seni esitatu ja selgitas pooltele nii faktilist kui ka õiguslikku olukorda. Kohus määrusega 02.02.2022 kõrvaldas menetlusest kohtu poolt puudutatud isikutena kaasatud xxx tn 1 korteriühistu ja korteri nr. 2 omaniku JxxxxxGxxxxxx. Kohus määras, et jätkub hagimenetlus, kus Uxx Pxxxx hagi on esitatud kostja Üxxx Sxxxxx vastu. Kohus määras tähtaja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

ta omandas korteriomandi nr. 2 xxxxxxxxx linnas xxx tn 1 korterelamus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt on võimalik lugeda tuvastatuks järgmised faktilised asjaolud: -xxxxxxxxx linnas xxx tn 1 elamus kuulub eriomandi ese, eluruum nr. 24 (üldpind 40,00m2) ja 400/13471 mõttelist osa kinnisasjast (registriosa number 583835) Uxx Pxxxxxx, kinnistusraamatu kanne tehtud 10.10.2019.a. (kinnistusraamatu väljavõte tl.29). Korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust 07.10.2019 (tl.60-64) nähtub, et kinnistu reaalosaks on eriomandi esemena korter, eluruum nr. 24, üldpind 40,00m2 (lepingu p.1.1.). Kinnistu mõttelise osa (400/13471 mõttelist osa kinnisasjast) koosseisust on müüja valduses keldriboks (lepingu p.2.1.5). - xxxxxxxxx linnas xxx tn 1 elamus kuulub eriomandi ese, eluruum nr. 2 (üldpind 49,020m2) ja 492/13471 mõttelist osa kinnisasjast (registriosa number 581635) JxxxxxGxxxxxxxx, kinnistusraamatu kanne tehtud 9.06.2020.a. (kinnistusraamatu väljavõte tl.30-31, vara enampakkumise akt tl. 92-93). -xxxxxxxxxxlinn xxxxxxxxx vald xxx tn. 1 korteriühistu (registrikood 80456317) on asutatud 11.01.2018, juhatuse liikmed Vxxxxx Gxxxxxx ja Üxxx Sxxxxx. Registrikaart tl.28. Need tõendid kinnitavad, et korteriomandite nr. 24 ja 2 omanikud on kumbki korteriomandi omandamisel saanud enda omandisse kinnistu reaalosana eriomandi eseme, mis on näidatud korteriomandi reaalosa plaanil (korteriomandi nr. 24 müügilepingu p.2.2.1 on kirjas: korteriomandi reaalosa plaan on ostjale üle antud). Korteriomandi müügi dokumentides on ära näidatud kinnistu omandatud mõttelise osa suurus (korteriomandil nr. 24 400/13471 mõttelist osa ja korteriomandil nr. 2 492/13471 mõttelist osa), mille koosseisust on ostjale üle antud keldriboksi valdus. Sellised sõnastused on kooskõlas Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §s 1 lg.1 sätestatuga, mille kohaselt Korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. Seega on hageja korteriomandi nr. 24 omanik ja talle kuulub eriomandi esemena eluruum nr. 24, kuid hageja ei ole omandanud ühtki keldriboksi. Igale korteriomanikule kuulub küll ka mõtteline osa kinnistust (hagejale 400/13471 mõttelist osa), kuid mõtteline osa ei ole kindlaksmääratud reaalosa. Korteriomanikule kuulub õigus mõttelist osa vallata, konkreetsel juhul õigus vallata üht keldriboksi. Mõtteliste osade valdamise korralduse otsustab

korteriühistu. Korteriühistu on otsustanud, et keldriboks kannab sama numbrit, mis on korteriomandil. Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused §-d 24, 25 sätestavad eluruumi ja mitteeluruumi pinna mõisted. Määruse § 24 lg 3 kohaselt ei loeta eluruumi pinna hulka keldri pinda ning määruse § 25 lg 1 sätestab, et mitteeluruumi pind on mitteeluruumi kõikide ruumide pindade summa ehk kõigi selliste ruumide või ruumikogumi suletud netopind, mis oma kasutamise otstarbe poolest pole ette nähtud: elamiseks (p 1); hoone teenindamiseks (p 2); eluruumide ja mitteeluruumide kasutajate ühiseks kasutamiseks (p 3). 6.. Kohus hindab, kes on Uxx Pxxxx esitatud asjaoludel tema poolt esitatud avalduse läbivaatamisel nõudest/avaldusest puudutatud isik või hagi puhul kostja. Hageja esitatud asjaoludel on temale tekkinud kahju seoses keldriboksi (nr 2) kasutamisega. Hageja on korteriomandi ostmisel asunud kasutama kaht keldriboksi- nr. 24 ja nr. 2. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lg.1 sätestab: Korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Korteriomanikud realiseerivad oma õigusi ja täidavad kohustusi seoses kinnistu mõtteliste osade kasutamisega korteriühistu kaudu. Kaasomanikele kuuluvas elamus xxxxxxxxxx xxx tn 1 on moodustatud korteriühistu, seega tuleb hagejal, aga ka teistel korteriomanikel teostada oma õigus ja täita kohustusi korteriühistu kaudu. TsMS §

lg.1 sätestab: Kohus lahendab hagita menetluses: 1) korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks; TsMS § 613 lg.2 sätestab: Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Hageja on esitanud nõude, mis on tekkinud kaasomandist ühiskasutuses olevate ruumide kasutamisega. Kohus on eespool p.-s 5 näidanud, et hagejal on õigus vallata üht keldriboksi. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et keldriboksid on nummerdatud (tl.12-15, 24,26) musta värvi numbritega. Keldribokside kasutamise otsustamine ja sellest tulenevad vaidlused kuuluvad korteriühistu pädevusse. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20 lg.1 järgi Käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu juhtorgan on juhatus, kes esindab ja juhib korteriühistut (Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 24 lg.1). Käesolevas asjas on seega õigeks puudutatud isikuks xxxxxxxxx vald xxxxxxxxxx linn xxx tn 1 korteriühistu, keda esindab juhatus. Kohus on käesolevas asjas selgitanud 27.07.2021 kirjas ja 17.11.2021 määruses tõendamiskoormust ja vajadust suunata nõue õige isiku vastu. Kuna kostja asendamist ei ole taotletud ja hageja soovib, et tema nõuet käsitletaks nõudena ÜxxxxSxxxxx vastu, kõrvaldas kohus 02.02.2022 määrusega

kohtu poolt varasemalt kaasatud puudutatud isikud menetlusest ja hagimenetluses kostja Üxxx Sxxxxx vastu.

jätkab menetlust

läinud: täispuhutav kummipaat, plastmassist tööriistakast koos tööriistadega, puidust karbis koonilised puufreesid, pappkast jalanõudega, midagi oli veel, mida hageja praegu ei mäleta (hagiavalduse tekstist). Hiljem on hageja lisanud nimekirja veel: söögilaua jalad (söögilaua plaat on teises boksis ja seega lauda kui tervikut ei ole), väike punane tolmuimeja (22.087.2021 menetlusdokumendis), 26.08.2021 menetlusdokumendis on lisandunud ka seinalamp. Hageja hindab hagis, et kadunud esemete koguväärtus on 300 eurot. Hageja nõuab viivist ja on esitanud viivisearvutused (26.08.2021, 17.09.2021, 25.02.2022 menetlusdokumendis). Kuna hageja on üks kortermaja korteriomandite kaasomanikest, on hagejal kaasomandi valdamisel ja kasutamisel teiste kortermaja kaasomanikega lepinguline suhe, mida reguleerivad AÕS § 72 jj. Hageja kui korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi suhteid reguleerib Korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Seega ei kuulu hageja nõue lahendamisele deliktilise vastutuse alusel (ja sellekohaseid asjaolusid ei ole ka esitatud). VÕS § 127 lg.1: Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Diferentsihüpoteesist tulenevalt tuleb kahju hulka lugeda seega varaline erinevus, mis esineb hageja olukorras enne kahju tekkimist ja pärast kahju tekkimist. Hageja väitel on ta kahju tekkimise avastanud 23.aprillil 2021, esemed paigutas ta keldriboksi oktoobris 2018.a. 22.08.2021 menetlusdokumendis märgib hageja, et ta on kätte saanud plastmassist tööriistakasti ja koonilised puufreesid. Samas kirjas märgib hageja, et kummipaat seisab maja teise otsa keldriboksis. 16.09.2021 sai hageja kätte kummipaadi (17.09.2021 menetlusdokumendis). Kuna hageja on esemed kätte saanud, puudub nende esemete kadumisest tulenev kahju (varaline diferents), sest hageja varaline olukord on taastunud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid keldriboksi aastal 2018 paigutatud esemete kohta, ei ole neid kirjeldanud, esitanud soetamisaega ega esitanud andmeid selle kohta, mille alusel hinnata esemete väärtust. Selles osas (jalanõude kast, söögilaud, tolmuimeja, seinalamp) on hagi tõendamata. Hageja on 02.12.2021 esitanud foto (tl.94) köögilauast, mille jalad on prügikasti visatud (selgitus 02.12.2021 menetlusdokumendis). Kohus on seisukohal, et väidetavalt röövitud või murdvarguse läbi kadunud esemete tagasisaamine osutab, et esemed ei ole kaduma saanud kellegi õigusvastaste tegude tulemusena, vaid keldriboksi nr. 2 kasutamisega seotult, esemete asukoha ja omaniku kindlakstegemiseks oligi vajalik pöördumine korteriühistu ja selle juhatuse poole, kelle pädevusse kuulub selliste küsimuste lahendamine. Söögilaua plaadi kohta esitatud foto osutab, et ka see ese on kusagil kinnistu piires olemas. Ka muude esemete olemasolu, asukoha ja väärtuse kindlakstegemine võiks osutuda võimalikuks kui nõue on suunatud õige isiku vastu. Kohus märgib, et asja arutamisel hagita menetluses on võimalik ka puudutatud isikute ringi kuuluvatelt isikutelt saada teavet, mis on vajalik, et lahendada keldriboksi kasutamisest tulenev vaidlus. Käesoleval juhul ei ole hagejale tekkinud varaline kahju ega selle suurus tõendatud. Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud. VÕS § 113 lg.1 järgi Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg.1 sätestatu tähendab, et muul juhul kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei arvutata. Kuna nõue on esitatud ebaõige isiku vastu, kahju ei ole tekkinud ja osaliselt ei ole kahju tõendatud, ei tule kohtul hinnata muid kahju hüvitamise nõude eeldusi VÕS § 127 järgi. Hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab: Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus märgib, et hageja menetluskulude nimekirja alusel, et tsiviilkohtumenetluses kuuluvad hüvitamisele asja läbivaatamise kulud (TsMS § 143) ja kohtuvälised kulud (TsMS § 144). Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud kulud nende hulka ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.