Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-133340
Kohtuasi
X hagi C vastu 1789,62 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1789,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (XXXXXXXX), esindaja Valeria Titova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja C (XXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Nauts
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 20.12.2021 otsuse peale.
2.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse C (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 14.10.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 30.10.2020.
2.Hagiavalduse kohaselt oli Z hageja vanaema ja kostja abikaasa. Z-le kuulus Tallinnas XXX asuv korteriomand (korteriomand), mille ta kinkis 05.06.2007 hagejale. Kinkelepingu p 2.1 kohaselt koormati korteriomand tähtajatu isikliku kasutusõigusega Z ja kostja kasuks. Korteri haldamise ja hooldamise kulud tasus Z. Pärast Z surma kasutab kostja ainuisikuliselt korteriomandit elukohana.
3.Hageja sai pärast Z surma teada, et korteriga seotud kulutuste eest ei ole tasutud ja korteriühistu ees on võlg. Korteriühistu pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Kohus tegi 11.05.2010 tsiviilasjas nr 2-10-13296 maksekäsu ja mõistis välja 6511,18 krooni, mis on tasutud.
4.Pärast võla tasumist maksis kostja regulaarselt korteriga seotud kommunaalmakseid, kuid 2020 sai hageja teada, et korteriühistu ees on taas tekkinud võlg, kuna kostja ei ole tasunud kommunaalteenuste eest alates novembrist 2019. Kostja on jätnud perioodil oktoober 2019 kuni september 2020 tasumata korteriühistu esitatud arved kokku 1104,02 euro ulatuses. Hageja likvideeris hagi esitamise ajaks osa võlgnevusest, kuid soovib kostjalt 1104,02 euro väljamõistmist, kuna kulude kandmise kohustus on kostjal kui korterit kasutaval isikul.
5.10.03.2021 suurendas hageja nõuet 424,16 euro võrra, kuna kostjal on tasumata novembri ja detsembri 2020 ning jaanuari ja veebruari 2021 arved. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1528,18 eurot.
6.26.05.2021 suurendas hageja nõuet 261,44 euro võrra, kuna kostjal on tasumata märtsi ja aprilli 2021 ning oktoobri 2020 arved. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 1789,62 eurot.
7.Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu, kuna kostjal lasub kohustus tasuda kõik korteriühistu poolt hagejalt nõutud summad. Seega puudub alus tasaarvestuseks. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
9.Hagejaga oli suusõnaline kokkulepe, et Z ja kostja jäävad kingitud korterisse elama tasuta. Peale Z surma saavutati kokkulepe, et kostja hakkab tasuma selle eest, mida kostja reaalselt kasutab, s.o vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas ja prügivedu. Muude kulude, s.o küte, remondifond, hoone kindlustus jne, tasumise kohustus oli hagejal, kuna nimetatud kulutused ei sõltu sellest, kas kostja elab vaidlusaluses korteris. Kuna kostjal oli hea sissetulek ja hagejal olid finantsraskused, siis oli kostjal võimalus tasuda korteriühistu arved terves ulatuses. Hageja tunnistas maksekäsu kiirmenetluse avalduses, et kostjal on õigus korterit kasutada tasuta kasutamise lepingu alusel, ent tingimusel, et tasub asja kasutamisega seotud kommunaalkulude eest. Hageja korteriomanikuna ei ole tasunud 08.10.2007 kuni november 2019 korteriga seotud kulusid. Alates novembrist 2019 on kostja sissetulekuks vaid pension 477,50 eurot kuus ja kuna
2-20-133340 tervise tõttu on kostjal erinevaid kulutusi, siis ei suuda kostja tasuda kõiki korteriga seotud kulusid.
10.Kostja esitas 16.09.2019 hagejale taotluse tasuda 10 päeva jooksul perioodil 20.09.201616.09.2019 hageja eest korteriühistule makstud 3876,95 eurot. Hageja kostjale ei vastanud ja seetõttu leidis kostja, et edasised kulutused peab tasuma hageja.
11.Kostja sõitis novembris 2019 reisile ja sel ajal käis korterit kontrollimas ja posti võtmas kostja tuttav. Märtsist 2020 jäi kostja tuttav haigeks ja kostja oli seetõttu suurema osa ajast tuttava juures. Mõne aja möödudes jäi ka kostja ise haigeks ja vajas tuttava abi ning oli tema juures. Tervise paranedes elas kostja ka enda kodus ja novembrist 2020 tervise järjekordsel halvenemisel viibis suurema osa ajast tuttava juures. Seega alates 2019 oktoobrist korteriga seotud kommunaalkulusid (vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas) ei ole olnud, seega ei saaks hageja kostja vastu mingeid nõudeid esitada.
12.Kostjal on õigus hagejalt nõuda alusetu rikastumise sätete alusel 3876,95 eurot. Kostja soovib tasaarvestada kostja poolt hageja huvides korteriühistule tasutud 3876,95 eurot hageja nõudega. Hageja peab tasuma kostjale 1200 eurot 30 päeva jooksul avalduse kättesaamisest.
13.Kostja kinnitas, et on tasunud elektri eest, kuna kasutab elektrit, kui on kodus. Samuti töötab külmkapp.
14.Oluline osa igakuisest korteriühistu arvest on hoone remondifond, mis on keskmiselt 50% kommunaalkulude arvest, ja 10% on maja ja selle ümbruse hoolduskulud. Remondikulud, maja hoolduskulud, laenumaksed ja muud püsivad tasud ei ole otseselt korteri kommunaalkulud ega ole seotud korteri kasutamisega. Maakohtu otsus
15.Maakohus jättis 20.12.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
17.Maakohus tuvastas, et pooltel ei olnud vaidlust selle üle, et kostjal on hagejale perioodil oktoober 2019–aprill 2021 hüvitamata arvest nr 1-001-201910 1,57 eurot (hagejal ekslikult märgitud 103,37 eurot), arvest nr 1-001-201911 113,50 eurot, arvest nr 1-001-201912 107,33 eurot, arvest nr 1-001-202001 106,46 eurot, arvest nr 1-001-202002 115,77 eurot, arvest nr 1001-202003 106,89 eurot, arvest nr 1-001-202004 89,12 (hagejal tabelis ekslikult märgitud 93,77 eurot), arvest nr 1-001-10-202005 93,77 (hagejal tabelis ekslikult märgitud 98,01 eurot), arvest nr 1-001-202006 88,28 eurot, arvest nr 1-001-202007 94,62 eurot, arvest nr 1-001202008 89,97 eurot, arvest nr 1-001-202009 87,85 eurot, arvest 1-001-202011 95,89 eurot, arvest 1-001-202012 104,77 eurot, arvest nr 1-001-202101 108,58 eurot, arvest nr 1-001202102 114,92 eurot, arvest nr 1-001-202103 100,54 eurot, arvest nr 1-001-202104 84,47 eurot ning arvest nr 1-001-202010 76,43 eurot.
18.Tuginedes Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-129-05, leidis maakohus, et isikliku kasutusõiguse puhul tuleb kostjal kanda korteriomandi kasutamisest tingitud kulutused (sh kommunaalkulud ja kostja poolt kasutatavad teenused) ja tavapärased eluasemega seotud kulutused.
2-20-133340
19.Hageja esitatud arvetelt ja korteriühistu arvete kokkuvõtetelt nähtuvalt on hagejale esitatud igakuiselt arved järgmiste teenuste eest: küte, käterätiku kuivataja, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, üldelekter, prügivedu, maagaas, remondifond, hoolduskulud, üldvesi, kindlustus. Kohus leidis, et eelnimetatud kuludest ei pea kostja hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, kuna need kulud ei ole seotud kostja eluaseme tavapärase kasutamisega. Ülejäänud teenused on seotud korteriomandi kasutamisega ja nende eest tuleb tasuda kostjal kui eluruumi kasutajal.
20.Perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2021 esitatud arvetest ei pea kostja hagejale hüvitama remondifondi ja kindlustusmakseid kokku 823,93 euro ulatuses. Ülejäänud osas, s.o 965,69 euro ulatuses, on hagi põhjendatud.
21.Kostja esitas 16.09.2019 hagejale kohtuväliselt taotluse hüvitada kostja poolt tasutud ja korteriga seotud arved alates 20.09.2016–16.10.2019 täies ulatuses, s.o 3876,95 eurot. Hageja sai taotluse kätte 23.09.2019. Kostja esitas 19.01.2021 hagejale tasaarvestusavalduse ning selgitas 17.07.2021 menetlusdokumendis, et on tasunud hageja eest sel perioodil remondifondi 1616,28 eurot, hoolduskulusid 610,81 eurot, kindlustusmakseid 38,08 eurot ja maja gaasikontrolli eest novembris 2018 24 eurot, kokku 2289,17 eurot, millise summa soovib kostja tasaarvestada hageja nõudega või alternatiivselt 1424,14 euro nõudega (perioodil 2018 kuni 2019 teostatud maksed).
22.Kuivõrd maakohus leidis, et kostja ei pea hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, saab kostja kohtu hinnangul tasaarvestuseks kasutada tasutud remondifondi 1616,28 eurot ja hoolduskulude 610,81 eurot makseid, kokku 2227,09 eurot. Kohus leidis, et kostjal tekkis õigus nõuet tasaarvestada enne nõude aegumist. Kohus leidis, et kostjal on õigus tasaarvestada oma 2227,09 euro suurune nõue hageja 965,69 euro nõudega ja tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Apellatsioonkaebus
23.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada (hageja on ekslikult taotluses palunud jätta hagi rahuldamata). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
24.Maakohus rikkus menetlusnorme, jättes otsuse olulises osas põhjendamata. Otsusest ei saa aru, miks kostjal tuleb kanda vaid korteri kasutamisest tingitud kulud ja miks nende hulka remondifondi maksed ja kindlustusmaksed ei kuulu. AÕS §-st 228, § 219 lg-st 1 ja § 223 lg-st 1 tulenevalt on kostja kohustatud tasuma korteriühistu arved täies ulatuses.
25.Kohtuotsus on muu hulgas ebaselge. Esmalt leidis kohus, et kostja ei pea hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, kuid hiljem järeldas kohus, et kostja saab kohtu hinnangul tasaarvestuseks kasutada tasutud remondifondi ja hoolduskulude makseid. Kohtu järeldused kulude kandmise osas on vastuolulised.
26.Hageja on kokkuvõttes seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma ka remondifondi, hooldusega ja kindlustusmaksetega seotud kulude eest, millest tulenevalt kohtu matemaatilised arvutused kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate summade osas ei ole korrektsed ning on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi.
2-20-133340
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
28.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (alates 01.01.2022 kehtivas redaktsioonis vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 1789,62 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ülal nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
29.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
30.Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.
31.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
32.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
33.Hageja hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjendanud järeldust, miks kostja ei pea korteriomandi kasutajana kandma remondifondi, kindlustuse ja hoolduse kulusid. Lisaks juhib hageja tähelepanu, et kohtu järeldused selle kohta, milliseid kulusid kostja kandma ei pea, on vastuolulised.
2-20-133340
34.Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist. Ringkonnakohus ei jaga hageja seisukohta, mille kohaselt kostjal kui korteriomandi suhtes isiklikku kasutusõigust omaval isikul on laiem asja korrashoiu kohustus ja ka maksete ja koormatiste kandmise kohustus kui üürisuhtes osalejal. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus praeguses asjas Riigikohtu praktikale viidates põhjendatult, et kostjal tuleb korteriomandi kasutajana tasuda eelduslikult vaid korteriomandi kasutamisest tingitud kulud ja kostja ei pea kandma remondifondi ja kindlustuse kulu. Eelnimetatud kulud ei ole seotud kostja poolt korteri igapäevase kasutamise ja kommunaalteenuste tarbimisega. Remondifondi tasuvad korteriomanikud kaasomandi osa remondiks ja elamu seisukorra parandamiseks, mistõttu ei ole nimetatud kulu otseselt seotud korteriomandi kasutamisega. Ka elamu kindlustuskulu tuleb kanda korteriomandi omanikul, kuivõrd tegemist on püsikuluga hageja omandi kaitseks. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et korteriomandi remondifondi makseid ja kindlustust ei pidanud kostja tasuma. Maakohus on õigesti tuvastanud, et korteriomandi kasutamise eest tuli kostjal tasuda hagejale 965,69 eurot. Kuna kostja oli korteriühistule remondifondi makseid ja kindlustusmakseid tasudes täitnud hageja kohustuse, olemata selleks seadusest või lepingust tulenevalt kohustatud, siis oli kostja õigustatud VÕS § 1041 järgi nõudma hagejalt kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja tähelepanek, et maakohus märkis ekslikult tasaarvestuse juures kindlustusmaksete asemel hoolduskulu, on iseenesest õige, kuid eeltoodud eksimus ei ole viinud lõppjärelduses ebaõige lahendini, kuivõrd ainuüksi kostja tasutud remondifondi maksed ületavad hageja nõuet. Õige arvutuse tulemusel kuuluks tasaarvestamisele 2227,09 euro asemel 1654,36 eurot (remondifond 1616,28 eurot + kindlustusmaksed 38,08 eurot), mis on suurem, kui hageja põhjendatud nõue 965,69 eurot. Lisaks on hageja kokkuvõttes leidnud, et kostja on kohustatud tasuma ka hooldusega seotud kulud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus asus otsuse põhjenduste punktides 32 ja 33 hagejaga samale seisukohale, kuid ekslikult arvestas punktis 34.4 tasaarvestava summa juures kindlustuskulude asemel hoolduskulusid.
35.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
37.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.