Hageja: M. B. (xxx), esindaja V. T. Kostja: S. N. (xxx), esindaja A. N.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.M. B. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. N.i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 14.10.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 30.10.2020.
2.Harju Maakohtusse 30.10.2020 esitatud hagi kohaselt oli N. B. hageja vanaema ja S. N.i (kostja) abikaasa.
3.N. B. omandisse kuulus korteriomand xxx (vana aadressiga xxx). N. B. sai korteriomandi 04.02.1998 vahetuslepingu alusel. N. B. kinkis 05.06.2007 korteriomandi hagejale.
4.Kinkelepingu punkti 2.1 kohaselt on kinkija I N. B. ja kinkija II kostja koormanud korteriomandi tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinkija I ja kinkija II kasuks. Pärast N. B. surma kasutab kostja korteriomandit elukohana ainuisikuliselt.
5.Korteri haldamise- ja hooldamise kulud tasus alati N. B.. Hageja sai peale N. B. surma teada, et korteriga seotud kulutuste eest ei ole tasutud ja korteriühistu ees on võlgnevus. Korteriühistu pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Kohus tegi 11.05.2010 tsiviilasjas nr 210-13296 maksekäsu ja mõistis kostjalt välja 6511,18 krooni, mis on tasutud.
6.Pärast võlgnevuse kustutamist tasus kostja regulaarselt korteriga seotud kommunaalmakseid, kuid 2020 sai hageja teada, et korteriühistu ees on tekkinud jälle võlgnevus, kuna kostja ei ole tasunud kommunaalteenuste eest juba alates 2019 novembrist. Kostja jättis tasumata korteriühistu arvest nr 1-001-102910 summas 103,37 eurot 1,57 eurot, arve nr 1-001-201911 summas 113,50 eurot, arve nr 1-001-201912 summas 107,33 eurot, arve nr 1-001-202001 summas 106,46 eurot, arve nr 1-001-202002 summas 115,77 eurot, arve nr 1-001-202003 summas 106,89 eurot, arve nr 1-001-202004 summas 93,77 eurot, arve nr 1-001-10-202005 summas 98,01 eurot, arve nr 1-001-202006 summas 88,28 eurot, arve nr 1-001-202007 summas 94,62 eurot, arve nr 1-001-202008 summas 89,97 eurot, arve nr 1-001-202009 summas 87,85 eurot, kokku 1104,02 eurot.
7.Hageja oli hagi esitamise ajaks osa võlgnevusest likvideerinud, kuid soovib kostjalt 1104,02 euro väljamõistmist, kuna kulude kandmise kohustus on kostjal kui korterit reaalselt kasutaval isikul.
8.Hageja leiab, et ta ei ole kostja suhtes olnud jämedalt tänamatu. Kostja omandiõigus korterile tekkis vaid seetõttu, et kostja oli N. B. korteriomandi vahetuslepingu ajal N B. abikaasa ja omand läks automaatselt poolte ühisvarasse. Kinkelepingu sõlmimisel oli vajalik kostja nõusolek.
9.Hageja märgib, et algusest peale oli hagejal vanaemaga ja kostjaga kokkulepe, et viimased elavad kingitud korteris kuni elu lõpuni ja kannavad kõik korteriga seotud maksed s.h remondifondi maksed. Nimetatud kokkulepet kinnitab fakt, et hageja vanaema eluajal ja ka kuni käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude tekkimiseni tasus kostja kõik korteriühistu arved ja ei esitanud nende osas mingeid vastuväiteid.
10.Hageja sai 2020 korteriühistult teada, et korter seisab tühjana, kuna kostja asus elama mujale ja hiljem teatas ühistu, et korter on välja üüritud (korteris viibisid võõrad isikud). Kostja hageja nõusolekut väljaüürimiseks ei küsinud. Tekkinud on olukord, kus hageja on kohustatud kandma korteriga seotud kulutuste eest valdamise õigust omamata.
11.Hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu, kuna kostjal lasub kohustus tasuda kõikide korteriühistu esitatud arvete eest. Seega puudub alus tasaarvestuse tegemiseks.
12.Hageja suurendas 10.03.2021 nõuet 424,16 euro võrra ja nõuab täiendavalt järgmistest arvetest tulenevat võlga: 1-001-102011 summas 95,89 eurot, 1-001-102012 summas 104,77 eurot, 1-001-102101 summas 108,58 eurot, 1-001-102102 summas 114,92 eurot. Osundatust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 1528,18 eurot.
13.26.05.2021 menetlusdokumendis suurendas hageja oma nõuet 261,44 euro võrra (tasumata märts 2021 arve 1-001-202103 summas 100,54 eurot, aprill 2021 arve 1-001-202104 summas 84,47 eurot ning oktoober 2020 arve 1-001-202010 summas 76,43 eurot), paludes kostjalt kokku välja mõista 1789,62 eurot. Kostja vastuväited
14.Kostja vaidleb hagile vastu.
15.Kostja leiab, et kui hageja ei loobu hagist tema vastu, siis on kostja sunnitud esitama hagi kinkelepingust taganemiseks, kuna hageja on kinkija vastu näidanud üles jämedat tänamatust. Hageja poolt kostjale adresseeritud kohtu tähitud kirja vastuvõtmine ja kostjale edastamata jätmine viitab sellele, et hageja on kostja vastu jämedalt tänamatu, kuna soovib sellise käitumisega kostjale tekitada kahju, et kostja ei jõuaks hagile vastata ja tema suhtes tehtaks tagaseljaotsus.
16.05.09.2002 loodi Sõle tn x korteriühistu, mille põhikirja punkti 3.2 kohaselt peab korteriomanik tasuma osamaksu ja sihtotstarbelisi makse ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Hageja korteriomanikuna ei tasunud 08.10.2007 kuni november 2019 seaduses ettenähtud kulusid. Kõik maksud on tasunud kostja.
17.Hagejaga oli suusõnaline kokkulepe, et kostja ja kostja abikaasa jäävad kingitud korterisse elama tasuta. Peale N. B. surma saavutati kokkulepe, et kostja hakkab tasuma kulusid, mida kostja reaalselt kasutab s.o vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas ja prügi. Muu kulud – küte, remondifond, hoone kindlustus jne oli kohustus tasuda hagejal, kuna nimetatud kulutused ei sõltu sellest, kas kostja elab vaidlusaluses korteris. Kuna kostjal oli hea sissetulek ja hagejal olid finantsraskused, siis oli kostjal võimalus tasuda korteriühistu arved terves ulatuses. Hageja tunnistas maksekäsu kiirmenetluse avalduses, et kostjal on õigus korterit kasutada tasuta kasutamise lepingu alusel, ent tingimusel, et tasub asja kasutamisega seotud kommunaalkulude eest.
18.Alates 2019 novembrist on kostja sissetulekuks vaid pension 477,50 eurot kuus ja kuna tervise tõttu on kostjal erinevaid kulutusi, siis ei suuda kostja tasuda korteri eest kõiki kulutusi.
19.Võttes arvesse, et hageja on saanud korteri omanikuks kinkelepinguga, omandi väärtus on ligi 75 000 eurot, siis on selge, et hageja on saanud väärtusliku eseme ja peaks tänuks andma kostjale kui pensionärile võimaluse elada korteris vaid kommunaalmaksete eest, mida kostja reaalselt kulutab s.o vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas ja prügi.
20.Kostja esitas 16.09.2019 hagejale taotluse tasuda 10 päeva jooksul alates 20.09.2016 kuni 16.09.2019 hageja eest korteriühistule makstud summa 3876,95 eurot. Hageja kostjale ei vastanud ja seetõttu leidis kostja, et edasised kulutused peab tasuma hageja.
21.Kostja sõitis novembris 2019 tervise parandamiseks reisile ja sel ajal käis korterit kontrollimas ja posti võtma kostja tuttav. Märtsist 2020 jäi kostja tuttav haigeks ja oli seetõttu suurema osa ajast tuttava juures, aidates teda hooldamisel. Mõne aja möödudes jäi ka kostja ise haigeks ja vajas tuttava abi ning oli tema juures. Tervise paranedes elas kostja ka enda kodus ja novembrist tervise järjekordsel halvenemisel, viibis suurema osa ajast tuttava juures. Seega alates 2019 oktoobrist korteriga seotud kommunaalkulusid (vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas) ei ole olnud, seega ei saaks hageja kostja vastu mingeid nõudeid esitada.
22.Kostjal on õigus hagejalt nõuda alusetu rikastumise sätete alusel 3876,95 eurot. Kostja soovib tasaarvestada kostja poolt hageja huvides korteriühistule tasutud summa 3876,95 eurot hageja nõudega. Hageja peab tasuma kostjale 1200 eurot 30 päeva jooksul avalduse kättesaamisest.
23.Kostja kinnitab, et on tasunud elektri eest, kuna kasutab elektrit kui on kodus. Samuti töötab külmkapp.
24.Oluline osa igakuisest korteriühistu arvest on hoone remondifond, mis on keskmiselt 50% kommunaalkulude arvest ja 10% on maja ja selle ümbruse hoolduskulud. Remondikulud, maja hoolduskulud, laenumaksed ja muud püsivad tasud ei ole otseselt korteri kommunaalkulud ja seotud korteri kasutamisega. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Pooltel ei ole vaidlust, et hageja, kostja ja Niina B., kes oli hageja vanaema ja kostja abikaasa, sõlmisid 05.06.2007 notariaalse kinkelepingu, millega kinkisid korteriomandi xxx (vana aadressiga xxx) hagejale. Korteriomandile seati isiklik kasutusõigus N. B. ja kostja kasuks. Hageja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Pärast N. B. surma kasutab kostja korteriomandit ainuisikuliselt.
27.Pooltel ei ole vaidlust, et kostjal on hagejale perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2021 hüvitamata arvest nr 1-001-102910 summas 103,77 eurot (hagejal ekslikult märgitud 103,37 eurot) 1,57 eurot, arve nr 1-001-201911 summas 113,50 eurot, arve nr 1-001-201912 summas 107,33 eurot, arve nr 1-001-202001 summas 106,46 eurot, arve nr 1-001-202002 summas 115,77 eurot, arve nr 1-001-202003 summas 106,89 eurot, arve nr 1-001-202004 summas 89,12 (hagejal tabelis ekslikult märgitud 93,77 eurot), arve nr 1-001-10-202005 summas 93,77 (hagejal tabelis ekslikult märgitud 98,01 eurot), arve nr 1-001-202006 summas 88,28 eurot, arve nr 1-001202007 summas 94,62 eurot, arve nr 1-001-202008 summas 89,97 eurot, arve nr 1-001-202009 summas 87,85 eurot, arve 1-001-102011 summas 95,89 eurot, arve 1-001-102012 summas 104,77 eurot, 1-001-102101 summas 108,58 eurot, 1-001-102102 summas 114,92 eurot, arve 1001-202103 summas 100,54 eurot, arve 1-001-202104 summas 84,47 eurot ning arve 1-001202010 summas 76,43 eurot.
28.Kostja vastuväitel peab ta tasuma vaid kulude eest, mida ta reaalselt kasutab s.o vesi ja kanalisatsioon, elekter, gaas ja prügi.
29.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 225 lg 1 järgi koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. AÕS § 228 järgi kohaldatakse lisaks §-des 225–227 sätestatule isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. AÕS § 219 lg 1 järgi, kasutusvaldaja on kohustatud kasutusvalduses olevat asja omal kulul korras hoidma ja asja tavaliseks korrashoiuks vajalikke parandusi ning uuendusi tegema. AÕS § 223 lg 1 järgi kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele.
30.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-05 p 29 kinnitanud, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid.
31.Isikliku kasutusõiguse puhul tuleb seega kostjal kanda korteriomandi kasutamisest tingitud kulutused (sh kommunaalkulud ja kostja poolt kasutatavad teenused). Kostjal tuleb kanda ka tavapärased eluasemega seotud kulutused.
32.Kohtule hageja poolt esitatud arvetelt ja korteriühistu arvete kokkuvõtetelt nähtuvalt on hagejale esitatud igakuiselt arved järgmiste teenuste eest: küte, käterätiku kuivataja, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, üldelekter, prügivedu, maagaas, remondifond, hoolduskulud, üldvesi, kindlustus. Kohus leiab, et eelnimetatud kuludest ei pea kostja hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, need kulud ei ole seotud kostja eluaseme tavapärase kasutamisega. Ülejäänud teenused on seotud korteriomandi kasutamisega ja nende kasutamise eest tuleb tasuda kostjal kui eluruumi kasutajal.
33.Seega perioodil oktoober 2019 kuni aprill 2021 esitatud arvetest ei pea kostja hagejale hüvitama remondifondi ja kindlustusmakseid summas 823,93 eurot ja hagi tuleb jätta selles ulatuses rahuldamata. Ülejäänud osas summas 965,69 eurot on hagi põhjendatud.
34.Kostja tasaarvestusavaldusest
34.1.Kostja esitas 16.09.2019 hagejale kohtuväliselt taotluse hüvitada kostja poolt tasutud ja korteriga seotud arved alates 20.09.2016 kuni 16.10.2019 täies ulatuses summas 3876,95 eurot. Hageja on selle kätte saanud 23.09.2019. 17.07.2021 esitatud menetlusdokumendis selgitab kostja, et on tasunud hageja eest sel perioodil remondifondi 1616,28 eurot, hoolduskulusid 610,81 eurot, kindlustusmakseid 38,08 eurot ja maja gaasikontrolli eest novembris 2018 summas 24 eurot, kokku 2289,17 eurot. Kostja esitas hagejale tasaarvestusavalduse 19.01.2021. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Nõue oli esitatud 16.09.2019. Kostja soovib tasaarvestada kostja poolt hageja huvides korteriühistule tasutud summa 2289,17 eurot hageja nõudega või alternatiivselt 1424,14 euro nõudega (perioodil 2018 kuni 2019 teostatud maksed).
34.2.Kostja esitas tasaarvestusavalduse 19.01.2021, millest tulenevalt hageja arvates aegusid need hageja vastu suunatud nõuded, mis on tekkinud enne 19.01.2018. Hageja arvestab aegumist arve tasumise päevast kostja poolt. Kostja teostab tasaarvestust alates 2016 septembrist, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et tänaseks päevaks on aegunud järgmistest arvetest tulenevad nõuded: 2016 aasta arved: Arve nr 1-001-201609, aegumise algus: 12.10.2016, aegumine: 13.10.2019; Arve nr 1-001-201610, aegumise algus: 14.11.2016, aegumine: 14.11.2019; Arve nr 1-001-201611, aegumise algus: 13.12.2016, aegumine: 13.12.2019; Arve nr 1-001-201612, aegumise algus: 18.01.2017, aegumine: 18.01.2020; 2017 aasta arved: Arve nr 1-001-201701, aegumise algus: 13.02.2017, aegumine: 13.02.2020; Arve nr 1-001-201702, aegumise algus: 13.03.2017, aegumine: 13.03.2020; Arve nr 1-001-201703, aegumise algus: 13.04.2017 aegumine: 13.04.2020; Arve nr 1-001-201704, aegumise algus: 12.05.2017, aegumine: 12.05.2020; Arve nr 1-001-201705, aegumise algus: 12.06.2017, aegumine: 12.06.2020; Arve nr 1-001-201706, aegumise algus: 13.07.2017, aegumine: 13.07.2020; Arve nr 1-001-201707, aegumise algus: 11.09.2017, aegumine: 11.09.2020; Arve nr 1-001-201708, aegumise algus: 11.09.2017, aegumine: 11.09.2020; Arve nr 1-001-201709, aegumise algus: 20.10.2017, aegumine: 20.10.2020; Arve nr 1-001-201710, aegumise algus: 14.11.2017, aegumine: 14.11.2020; Arve nr 1-001-201711, aegumise algus: 15.12.2017, aegumine: 15.12.2020.
34.3.17.07.2021 esitatud menetlusdokumendis selgitab kostja, et on tasunud hageja eest perioodil 20.09.2016 kuni 16.10.2019 remondifondi 1616,28 eurot, hoolduskulusid 610,81 eurot, kindlustusmakseid 38,08 eurot ja maja gaasikontrolli eest novembris 2018 summas 24 eurot, kokku 2289,17 eurot. Pooltel ei ole selles vaidlust.
34.4.Kohus leidis eespool (p 32), et kostja ei pea hüvitama remondifondi ja kindlustusega seotud kulusid, need kulud ei ole seotud eluaseme tavapärase kasutamisega kostja poolt. Ülejäänud teenused on seotud eluaseme kasutamisega ja nende kasutamise eest tuleb tasuda kostjal kui eluruumi kasutajal. Seetõttu saab kostja kohtu hinnangul tasaarvestuseks kasutada tasutud remondifondi 1616,28 eurot ja hoolduskulude 610,81 eurot makseid, kokku 2227,09 eurot.
34.5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Lg 2 ls 1 järgi, tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.
34.6.Kohus leiab, et kostjal tekkis õigus nõuet tasaarvestada enne nõude aegumist. Kostja esitas 16.09.2019 hagejale kohtuväliselt taotluse hüvitada kostja poolt tasutud ja korteriga seotud arved alates 20.09.2016 kuni 16.10.2019 täies ulatuses summas 3876,95 eurot 10 päeva jooksul. Hageja on kostja nõude kätte saanud 23.09.2019. Seega muutus kostja nõue sissenõutavaks 04.10.2019. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 1 ls 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Lg 2 ls 1 järgi, nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt, tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
34.7.Kohus ei nõustu hagejaga, et aegumine algas kostja poolt arvete tasumise päevast, vaid aegumine algas 04.10.2019, mil kostja nõue hüvitise saamiseks muutus sissenõutavaks. Kostja nõudis 16.09.2019 nende kostja poolt tasutud arvete hüvitamist, mille aegumistähtaeg ei olnud selleks hetkeks saabunud. Kostja esitas tasaarvestusavalduse 19.01.2021. Kohus leiab, et kostjal on õigus tasaarvestada oma 2227,09 euro suurune nõue hageja 965,69 euro nõudega ja tasaarvestuse tulemusel lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses.
34.8.Kostja on 19.01.2021 menetlusdokumendis teatanud, et esitab tasaarvestusavalduse ja palub hagejal tasuda 1200 eurot tasaarvestusavalduse kättesaamisest. Kohus nõustub hagejaga, et tasaarvestuse korras ei ole õiguslikult võimalik kostjal hagejalt 1200 euro välja mõistmist taotleda ja see taotlus tuleb jätta rahuldamata.
35.Kinkelepingust
35.1.Kohus jätab tähelepanuta kostja väited seoses võimaliku kinkelepingust taganemisega, kostja ei ole sellega seoses nõudeid esitanud.
36.Menetluskulud
36.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, leiab kohus, et käesoleval juhul on õiglane TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna hagi on põhjendatud osaliselt ja kostjal on põhjendatud tasaarvestusavaldus, mille tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses
ning seetõttu jääb hagi rahuldamata, on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
36.2.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.