lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-11948/11

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-11948/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1596
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-07-24
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2025-02-05
Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-01-24
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-13
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-29
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 2231 lg 1, 6TMS § 223Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsÜS § 157 lg 1Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineTMS § 24 lg 2Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS LHV Pank10539549(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2025, Tallinn Kohtuasja number

2-25-11948

Kohtuasi

O.S-i avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 022/2017/2433

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i LHV Pank määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) O.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik Lepikson Puudutatud isik (sissenõudja) AS LHV Pank (registrikood 10539549), lepingulised esindajad Indrek Eiche ja Teele Reedi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 03.09.2025 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta AS-i LHV Pank kanda.
4.Määrata kindlaks O.S-i määruskaebemenetluse menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-lt LHV Pank O.S-i kasuks välja määruskaebemenetluse menetluskulude hüvitis 744 eurot (sh käibemaks).
5.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus
TsÜS § 159 lg 1Aegumise katkemine täitedokumendi täitmiseks esitamisega
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il LHV Pank tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-25-11948 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.O.S (avaldaja, võlgnik) esitas 24.07.2025 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/2433 (täiteasi) lõpetamiseks aegumise tõttu.
1.1.Avalduse kohaselt on täiteasjas täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.06.2015 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-14-30634. Võlgniku hinnangul on nõude täitmine aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 157 lg 1) ning võlgnik esitas 17.06.2025 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 481 lg 1 alusel nõude täitmise aegumise tõttu. Kuna AS LHV Pank (sissenõudja) ei nõustunud täitemenetluse lõpetamisega, siis kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud.
1.2.Võlgnik esitas avalduse TMS § 2231 alusel sundtäitmise lõpetamiseks, kuna nõude täitmine on aegunud. Puudutatud isikute seisukohad
2.Sissenõudja vaidles avaldusele vastu. Nõude täitmine ei ole aegunud, sest täitemenetlus algatati 2017. aastal.
3.Kohtutäitur Elin Vilippus selgitas, et täitmisavaldus, millega esitati täitedokument esimest korda täitmisele, esitati täiturile 19.06.2015. Kohtutäituril ei ole teavet asjaolude kohta, mis võiksid olla aluseks täitemenetluse aegumise peatumisele või katkemisele. Võlgnikule toimetati täitmisteade kätte 23.05.2017 ning kohtutäitur alustas täitetoimingute läbiviimisega alates 27.06.2017. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 03.09.2025 määrusega avalduse ning lõpetas täitemenetluse täiteasjas põhinõude täitmise aegumise tõttu. Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud alates 19.06.2025 (TsÜS § 157 lg 1), mistõttu kuulub avaldus rahuldamisele ja täitemenetlus täiteasjas tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel lõpetada. Kohtule ei ole teatavaks saanud aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas. Täitedokumendi täitmisele esitamise ajaks tuleb pidada täitmisavalduse kohtutäiturile esitamise aega (TlnRnKm 13.08.2025, 2-23626, p 9.2). Seetõttu ei ole põhjendatud võlausaldaja vastuväide täitemenetluse lõpetamisele, kuna täitemenetlus algatati 2017. aastal. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
4.2.Maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel, kuna sissenõudja on esitanud põhjendamatu vastuväite täitemenetluse lõpetamisele. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-25-11948 Määruskaebus

5.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et nõude täitmine on aegunud. Praegusel juhul ei ole sissenõudjale olnud tagatud TsÜS § 157 lg-st 1 ja § 159 lg-st 1 tulenevat kümneaastast täitmist, kuna kohtutäitur edastas võlgnikule täitmisteate alles 23.05.2017, vaatamata sellele, et sissenõudja täitmisavaldus esitati täiturile 2015. aastal. Kohtutäitur alustas menetlust kaks aastat pärast täitmisavalduse esitamist sissenõudja poolt. Seega tuleb nõude täitmise aegumise alguseks lugeda aeg, mil täitemenetlus võlgniku suhtes algas TMS § 24 lg 2 järgi. Menetlusosaliste seisukohad
6.Võlgnik palub jätta sissenõudja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud sissenõudja kanda. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei oma TsÜS § 157 lg 1 ja § 159 lg 1 kohaldamisel tähtsust, millal kohtutäitur 19.06.2015 täitmiseks esitatud avaldust menetlema asus. Nõude täitmine aegus 19.06.2025, mil möödus kümme aastat täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid täies ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.TMS § 2231 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 159 lg 1 järgi jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Praegusel juhul on täitedokumendiks Harju Maakohtu 16.06.2015 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-14-30634. Kuna sissenõudja esitas täitedokumendi täitmiseks 19.06.2015, siis nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegus 19.06.2025 ning täitemenetlus tuleb põhinõude täitmise aegumise tõttu TMS § 223 1 lg 1 alusel lõpetada. Asja materjalide kohaselt nõude täitmise aegumise peatumise ega katkemise aluseks olevaid asjaolusid ei esine.

2-25-11948

10.Ringkonnakohtu hinnangul sätestab seadus selgelt, et nõude täitmise aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda aeg, mil sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks (TMS § 2231 lg 1, TsÜS § 159 lg 1). Seega ei oma aegumise kulgemise arvestamisel tähtsust, millal loeti täitemenetlus võlgniku suhtes alanuks TMS § 24 lg 2 järgi.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Maakohus jättis vaidlustatud määrusega TsMS § 172 lg 1 alusel maakohtus kantud menetluskulud sissenõudja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust vastavas osas muuta.
12.1.TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 sätestab kohtu laia kaalutlusõiguse jaotada mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud üldreeglist erinevalt, lähtudes õigluse põhimõttest, arvestades mh kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve, nt kohtusse pöördumise põhjendatust (vt RKTKm 23.10.2024, 2-20-19179, p 13.1).
12.2.Praeguses asjas tehti lahend küll võlgniku huvides, kuid kuna võlgnik ei esitanud põhjendamatut avaldust, siis tuleb menetluskulud jätta sissenõudja kanda. Võlgnik kaitses kohtusse pöördumisega oma seadusest tulenevat õigust taotleda kohtult aegumise kohaldamist, kuna nõude täitmine oli aegunud. Sissenõudja ei andnud kohtutäiturile luba täitemenetluse lõpetamiseks ning põhjustas selliselt võlgnikule vajaduse kohtusse pöördumiseks. Praeguses olukorras on õiglane jätta menetluskulud sissenõudja kanda (vt ka RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665, p 14; TlnRnKm 22.06.2022, 2-22-1734, p 11).
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebemenetluse menetluskulud sissenõudja kanda (TsMS § 171 lg 1).
14.Ringkonnakohus määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
14.1.Võlgnik palub 26.09.2025 taotluses mõista sissenõudjalt võlgniku kasuks välja määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu kokku 1016,80 eurot (sh käibemaks) ja maakohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 1066,80 eurot. Võlgniku lepingulise esindaja tasu koosneb järgmistest tegevustest: tsiviilasja materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlemine kliendiga (1 tund) ning seisukoha koostamine määruskaebusele (3,1 tundi). Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik palub menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ning taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõistetaks välja ka viivis.
14.2.Sissenõudja vaidleb võlgniku menetluskulude nimekirjale vastu. Sissenõudja hinnangul on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud maksimaalselt 2,5 tunni ulatuses (sh üks tund eelneva menetluse ja määruskaebuse sisuga tutvumiseks ja 1,5 tundi vastuse koostamiseks). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu ei ole määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnitasu suurusele sissenõudja vastuväiteid ei esitanud. Avalduselt tasutud riigilõivu 50 euro sissenõudjalt väljamõistmine ei ole määruskaebemenetluses põhjendatud.

2-25-11948

14.3.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja vaidluse all olevat kitsast õigusküsimust (nõude täitmise aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda aeg, mil sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks), leiab ringkonnakohus, et määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kaks tundi. Ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja kliendisuhtluseks (üks tund), peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega peab ringkonnakohus võlgniku lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatuks mahus kolm tundi (= 1 + 2). Arvestades võlgniku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja tehtud toiminguid, saab lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks pidada 200 eurot ilma käibemaksuta (248 eurot koos käibemaksuga). Võlgniku põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 744 eurot (3 h × 248 eurot/h) koos käibemaksuga. Nimetatud summa kuulub sissenõudjalt võlgniku kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Võlgniku taotlusel mõistab ringkonnakohus TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt välja ka viivise. Võlgnik palub sissenõudjalt välja mõista ka maakohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul oli maakohtule avalduse esitamine riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 111). Seega on võlgnikul võimalik esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg 4 alusel ning nimetatud summa sissenõudjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jääb võlgniku avaldus menetluskulude rahuldamata 322,80 euro (= 1066,80 – 744) ulatuses.

kindlaksmääramiseks

15.Siinse määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 696 lg 3, TMS § 2231 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium