Välja mõista Rxxxxx Nxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks viivis põhivõlalt (486,80 eurot) summas 159,19 eurot.
Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 60% ulatuses kostja Rxxxxx Nxxxxxx kanda ja 40% ulatuses hageja kanda.
6.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
7.Välja mõista kostjalt Rxxxxx Nxxxxxxxx hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS
1 (6)
kasuks menetluskulud kogusummas 360 eurot.
8.Välja mõista Rxxxxx Nxxxxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks viivis punktis 7 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Era Liisingu Inkassoteenuse AS esitas 13.08.2019. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-5) Rxxxxx Nxxxxxx vastu võla, s.o 787,75 euro nõudes. Kohus tegi 30.08.2019. a võlgnikule makseettepaneku (dtl 7-9), mis on võlgnikule kätte toimetatud 03.09.2019. a. Võlgnik Rxxxxx Nxxxxx esitas 09.09.2019. a nõudele vastuväite (dtl 16-17). Pärnu Maakohtu 17.09.2019. a määrusega (dtl 19) kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Era Liisingu Inkassoteenused AS nõude Rxxxxx Nxxxxxx vastu 787,75 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Kohtu 25.09.2019. a määrusega (dtl 22-23) edastati tsiviilasja materjalid kohtualluvuse korras lahendamiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja menetlusse saabus asi aprillis 2021.a.
3.28.04.2021. a määrusega (dtl 25-26) jättis kohus hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused.
4.Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 17.06.2021. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 91-99) Rxxxxx Nxxxxxx vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja Rxxxxx Nxxxxx interneti vahendusel 16.11.2016. a kliendilepingu, mille alusel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit. Kostja on talle avatud limiitide ulatuses võtnud laenu kolm korda, s.o kokku 1000 eurot. Laenu võeti järgmiselt: 16.11.2016. a summas 300 eurot, 20.07.2017. a 500 eurot ja 25.07.2017. a 200 eurot. Peale laenutaotluste rahuldamist jäi kostja laenupõhisumma jäägiks 797,41 eurot. Kostja esitas taotluse laenusumma kasutamiseks 180ks päevaks. Kostja isik tuvastati 16.11.2016. a AS Eesti Post kontoris. Kostjale saadeti eposti vahendusel laenuleping ja selle tingimused. Kostja kohustus laenud tagastama igakuiste osamaksetena, kuid ta ei ole seda kohustust nõuetekohaselt täitnud. Võlausaldaja meeldetuletustele kostja ei reageerinud. Esialgne võlausaldaja loovutas Era Liisingu Inkassoteenused AS-le. Maksekäsu kiirmenetluses esitas võlgnik vastuväite, milles tunnistas nõuet osaliselt. Peale viimase laenuosa ülekandmist 25.07.2017. a on kostja teostanud kaks tagasimakset kogusummas 310,61 eurot. Hageja arvestab maksed laenu põhiosa katteks. Seisuga 17.06.2021. a on kostjal tagastamata laenupõhiosa eest 486,80 eurot (797,41-310,61). Kostjal oli õigus kasutada laenu perioodil 25.07.2017. a kuni 31.01.2018. a, seega hageja arvestab intressi laenu kasutamise perioodi eest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 45,29% aastas ja krediidikulukuse mää 55,98% aastas. Kostja kohustus tasuma intressi summas 108,59 eurot. Seda kohustust kostja täitnud ei ole. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,12% tagastamata laenu summalt päevas (aastane intressimäär 45,29% aastas). Laenu tagastamise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni on möödunud 1234 päeva. Hageja arvestab viivist alates 01.02.2018. a laenu põhiosalt 486,80 eurot.
2 (6)
Viiviseks kujuneb 720,27 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivise summat tagastamata põhisumma jäägini, ehk 486,80 euroni. Hageja esitab alternatiivselt kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 505,12 eurot ning alates 18.06.2021. a seadusjärgne viivis kuni põhinõude 397,72 eurot täitmiseni. Menetluskulud jätta kotja kanda. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
5.Kohus võttis hagi 18.06.2021. a määrusega (dtl 154-155) menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
6.22.11.2021. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja tunnistab hagiavalduses esitatud nõuet osaliselt. Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas 486,80 eurot ja intressinõuet 108,59 eurot. Kostja ei nõustu viiviste nõudega summas 486,80 eurot, samuti ei nõustu ta alternatiivse nõudega summas 502,12 eurot. Kostja sissetulekuks on pension 390 eurot. Seega tuleb arvestada tema majanduslikku olukorda, mille puhul ei saa rääkida alusetust rikastumisest. Kostja elab 1-toalises üürikorteris. Lisaks tuleb tal tasuda igakuiselt elatist 200 eurot oma alaealisele lapsele ning kohtutäitur võtab kostja arvelt igakuiselt 25 eurot. Elamiskuludeks jääb kostjale igakuiselt mitte rohkem kui 165 eurot, mis on alla elatusmiinimumi. Kostja on raske liikumispuudega, mistõttu on kulud ka ravimitele. Kostja on suuteline tasuma võlgnevuse (põhinõude ja intresside) katteks igakuiselt 25 eurot ning seda alates 2023. a juulist, mil tema laps lõpetab gümnaasiumi. Sellisel juhul saaks kohustus täidetud kahe aasta jooksul. Kostja tegi kompromissettepaneku ning on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
7.Hageja esitas 02.12.2021. a seisukoha kostja vastusele. Kostja on põhinõude ning intressi osas hagi õigeks võtnud. Hageja toob välja, et kostja ei ole selgitanud oma vastuses, miks ta viiviste nõudega ei nõustu. Hageja jääb viivisenõude juurde. Hageja ei ole nõudnud põhivõlast suuremat viivist, mistõttu ei pea hageja tõendama kahju tekkimist. Hageja on seisukohal, et kohtukulud tuleks kohtul jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel ja hagimenetluse kulud tuleks kanda poolel kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskuludelt välja mõista seadusjärgne viivis.
8.Kohus selgitas 17.12.2021. a kirjaga tekkinud õiguslikku olukorda ning tegi pooltele ettepaneku pidada kompromissläbirääkimisi.
9.Kohus määras 28.01.2022. a kirjaga kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, s.o 04.03.2022. a. Lisaks määras kohus tähtaja soovi korral lõppseisukohtade esitamiseks, samuti menetluskulude nimekirja esitamiseks.
10.Hageja esitas 18.02.2022. a kohtule lõppseisukohad. Hageja esitab kohtule taotluse teha summas 595,39 (486,80+108,59) hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kostja vastuväited viivisenõudele on paljasõnalised ning tõendamata. Hageja jääb viivise nõude juures oma varasemate seisukohtade juurde ning nõuab kostjalt viivise summas 486,80 eurot välja mõistmist. Menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Antud juhul tuleks arvestada asjaoluga, et kostja ei ole soovinud asja lahendamist kompromissiga. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Kostja kirjalikult lõppseisukohti ei esitanud, vaid helistas kohtumajja 04.03.2022 ja kinnitas, et on teadlik lahendi tegemise ajast. Ta ei ole soovinud midagi täiendavalt esitada. Selle kohta vormistatud sekretäri poolt telefonogramm (dtl.172).
KOHTU SEISUKOHT
3 (6)
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt sisse nõuda hagiavalduse esitamise seisuga põhivõlgnevuse 486,80 eurot ja intressi 108,59 eurot. Nõude aluseks on esialgse võlausaldaja Creditstar Estonia AS ja kostja Rxxxxx Nxxxxxx vahel 16.11.2016. a kliendilepingust tulenev nõue. Kostja esitas 22.11.2021. a vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja võtab hagi õigeks põhinõude osas, s.o summas 486,80 eurot ja intressinõudes summas 108,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja hagi õigeks 595,39 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 486,80 eurot ja intressi 108,59 eurot. Kostja osas on hagi õigeksvõtul põhinev otsus põhinõude 486,80 euro ja intressi 108,59 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).
13.Hageja nõuab kostjalt viivise välja mõistmist summas 486,80 eurot. Viivise määraks on hagiavalduses märgitud 0,12% tagastamata laenu summalt päevas (aastane intressimäär 45,29% aastas). Laenu tagastamise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni on möödunud 1234 päeva. Hageja arvestab viivist alates 01.02.2018. a laenu põhiosalt 486,80 eurot. Viiviseks kujuneb hagiavalduse esitamise seisuga 720,27 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivise summat tagastamata põhisumma jäägini, ehk 486,80 euroni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole hagiavalduses toodud viivise nõudega nõustunud. Kostja on mittenõustumist põhjendanud oma halva majandusliku olukorraga, ta on vähekindlustatud inimene, raske liikumispuudega, kelle sissetulek on pension 390 eurot kuus, sellest maksab ta elatist oma alaealisele lapsele. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on 19.04.2017. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-28-17 (p 13) avaldanud seisukohta, et viiviste vähendamisel tuleb arvestada eelkõige seda, millised tagajärjed on viivise vähendamata jätmisel kohustatud isiku
4 (6)
toimetulekusuutlikkusele, ja teisalt seda, kas ja kui oluliselt mõjutaks viivise vähendamine viivise nõudja majanduslikku seisundit. Vaatamata asjaolule, et kostja ei ole kohtule selgesõnaliselt viivise vähendamise taotlust esitanud, on kostja 22.11.2021. a seisukohas esitanud piisavalt asjaolusid oma majandusliku seisundi kohta, mille tõttu oleks talle sedavõrd suure viivisenõude tasumine ülejõukäiv. Seega on kostja esile toonud asjaolud, mis annavad alust temalt nõutavat viivist vähendada. Hageja nõutavat viivisemäära saab hinnata ebamõistlikult suureks. Kostja igakuine sissetulek on pension 390 eurot, millest tasub elatist oma alaealisele lapsele. Lisaks tuleb tasuda üürimaksed ja kommunaalkulud. Kostjale jääb igakuiste püsikulutuste tarbeks vähem raha, kui seda on elatusmiinimum. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Samas tuleb arvestada, et kostja võlgnevus on pikaajaline ja põhinõue on rohkem kui pooles ulatuses täitmata. Lisaks tuleb käesoleva asja lahendamisel, s.o viivise nõude arvutamisel lähtuda asjaolust, et tehnilise eksimuse tõttu on Era Liisingu Inkassoteenused AS nõude lahendamine Rxxxxt Nxxxxxx vastu kohtus viibinud ning kujunenud ebamõistlikult pikaks. 17.09.2019. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas nr 2-19-121464 ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.09.2019. a on tehtud kohtualluvust puudutav määrus ning uuesti on menetlus jätkunud 28.04.2021. a. Viivis perioodil alates 01.02.2018. a kuni 04.03.2022. a põhinõudelt 486,80 eurot seadusjärgses määras kujuneb 159,19 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik viivise suurus, arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 159,19 eurot. Menetluskulude jaotus
14.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg.1, lg.2 40% ulatuses hageja kanda.
alusel 60% ulatuses kostja kanda ja
TsMS § 163 sätestab menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o. 69,73% ulatuses. Määrates menetluskulude jaotamise proportsiooni poolte vahel võtab kohus arvesse, et kostja nõustus hagiga osaliselt esimeses menetlusdokumendis ja tegi ettepaneku hagejale sõlmida kompromiss nõude põhiosa 486,80 eurot+ intressi 108,59 eurot tasumise kohta. Selles osas teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja nõustumisel kompromissiga olnuks vaidlus asjas lõppenud novembris 2021.a. Hageja kompromissiga ei nõustunud ja kohus mõistab käesoleva otsusega kostjalt välja viivise summas 159,19 eurot hageja nõutud 486,80 euro asemel ehk siis 32,7% ulatuses hageja nõutud summast. Selline olukord sarnaneb TsMS §-s 163 lg.-s 2 kirjeldatule, kus
5 (6)
kohus rahuldab hagi sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Kuna kostja võttis hagi õigeks ja pakkus kompromissi 55% ulatuses nõudesummast, kuid kohus rahuldab hagi 69% ulatuses, on õiglane jagada menetluskulud kohtu poolt määratavas proportsioonis- 60% ja 40%.
25.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 650 eurot, s.o kokku 850 eurot. Hageja õigusabi kulude kujunemine on järgmine: Tutvumine maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega ning hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega, samuti hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ning kohtule esitamine 1 tund, s.o 100 eurot; kohtu 15.09.2021. a kirjaga tutvumine ja hageja 27.09.2021. a taotluse koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi, s.o 50,00 eurot; kohtu 15.10.2021. a kirjaga tutvumine ja hageja 02.11.2021. a teatise koostamine ning kohtule esitamine 0,5 tundi, s.o 50,00 eurot; kostja 22.11.2021. a vastusega tutvumine ja hageja 02.12.2021. a arvamuse koostamine ning kohtule esitamine 2 tundi, s.o 200 eurot; kohtu 17.12.2021. a ja 28.01.20220. a kirjadega tutvumine ja hageja 18.02.2022. a lõplike seisukohtade koostamine ning kohtule esitamine 2 tundi, s.o 200 eurot, lisandub hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi, s.o 50,00 eurot. Kostja on telefoni teel kinnitanud kõikide menetlusdokumentide kätte saamist ja selgitanud, et ta ei soovi kohtule enam midagi esitada. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades hageja lepingulise esindaja tasu ülepaisutatud. Põhjendatuks ei saa pidada hageja esindaja ajakulu kohtu 15.09 ja 15.10.2021. a kirjadega tutvumisel ning nendele vastamisel (taotluste koostamine). Tegemist on sarnaste kohtunõuetega, millele oleks saanud ühe korraga ammendava vastuse edastada. Kohus peab põhjendatud ajakuluks seega 0,5 tundi. Lisaks ei pea kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi, milline on hageja esindajal tekkinud kostja vastusega tutvumisel ja sellele vastuse koostamisel. Kohtu hinnangul saab põhjendatud ajakuluks pidada 1 tund ning seejuures lähtub kohus kostja seisukohas esitatust ning hageja vastuses esitatud seisukohtadest kostja vastusele. Kuna hageja esindaja on lõppseisukohas korranud oma varasemaid seisukoht, saab pidada lõppseisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Hageja põhjendatud õigusabikuludeks saab pidada seega 400 eurot. Hageja menetluskulu on seega 600 eurot (200+400). Kuna menetluskulud jäävad 60% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulust kostjalt välja mõista 60% ehk 360 eurot hageja kasuks. Hageja menetluskulust 40% jääb hageja enda kanda. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.