Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
1. märts 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-17047
Kohtuasi
Osaühingu Moonrider hagi Y vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Moonrider määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Moonrider (registrikood 10727111), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 16. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-17047 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu Moonrider kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Osaühing Moonrider (hageja) esitas 1. novembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma 23. märtsil 2021 äriregistrile esitatud kandeavaldusele vajalik nõusolek OÜ NORBER GRUPP juhatuse liikmete muutmiseks ja sisse kandmiseks, lugeda nõude täitmiseks vajalikud tahteavaldused kostja poolt tehtuks kohtuotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on OÜ NORBER GRUPP (osaühing) osanikud hageja ja Fox Estate OÜ. Hageja seaduslik esindaja on W ja Fox Estate OÜ seaduslik esindaja on kostja. Hagejale kuulub
osaühingus 66,5% suurune osalus ja Fox Estate OÜ-le 33,5% suurune osalus. 23. märtsil 2021 võtsid osaühingu osanikud vastu otsuse, millega kutsuti juhatusest tagasi W ja kostja ning valiti nad järgnevaks kolmeks aastaks uuteks juhatuse liikmeteks. Samal päeval esitas W otsuse alusel äriregistrile kandeavalduse. Vastavalt osaühingu põhikirjale võib osaühingut õigustoimingutes esindada üksnes kaks juhatuse liiget ühiselt. Kostja ei ole kandeavaldust senini allkirjastanud, mistõttu ei ole olnud võimalik kõnealuse otsuse alusel äriregistris kannete tegemine. Kostja käitumine ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 sätestatuga. Juhatuse liikmeteta ei ole võimalik osaühingul teostada igapäevase majandustegevuse raames allkirjaõigust eeldavaid toiminguid. Vastu võetud otsus austab mõlema osaniku huve ja on kooskõlas osanike vahel sõlmitud kokkuleppega.
2.Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja vastuväidete kohaselt puudub õiguslik võimalus hagi rahuldamiseks isegi siis, kui hageja faktiväited oleksid tõendatud. Kostjal ei ole kandeavalduse tegemiseks nõusoleku andmise või kandeavalduse allkirjastamise kohustust. Igal juhul ei ole kostjal kui osaühingu juhatuse liikmel sellist kohustust hageja kui osaniku ees. Hageja viidatud TsÜS § 32 ei sätesta juhatuse liikmele kohustust, mille sooritamist saaks osanik nõuda. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 16. detsembri 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuna see on perspektiivitu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2). Hageja osanikuna ei saa juhatuse liikmest kostja vastu esitada nõuet, millega ta palub kohustada või tuvastada kohustus anda tahteavaldus äriregistrisse kande tegemiseks. Juhatuse liikmel on käsundilaadne suhe osaühinguga, mitte selle osanikuga. Kui osaühingul on soov või kohustus esitada kandeavaldus ja selleks on vaja osaühingu juhatuse liikme nõusolekut või allkirja, siis saab seda juhatuse liikmelt nõuda üksnes osaühing. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, võtta hagi menetlusse ja jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt on äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 1 kohaselt üheks eraldiseisvaks aluseks registrikande tegemisel kohtulahend ning seadus ei näe ette, et kohtulahendi aluseks olevas menetluses peab avaldajaks või hagejaks olema äriühing ise. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et kui äriregistris kande tegemise aluseks ei ole ettevõtja avaldus, siis võib nn kolmas isik esitada kohtule avalduse tahteavalduse asendamiseks. Seega ei ole välistatud hageja kui osaniku õigus esitada avaldus, millega kostjat kui juhatuse liiget kohustatakse tegema osaühingu jaoks vajalik toiming, s.o praegusel juhul kandeavalduse kinnitamine äriregistris. Sellise avalduse esitamine osaühingu enda poolt oleks ka problemaatiline, kuna seniste seaduslike esindajate volitused on lõppenud. Maakohus on viidanud asjakohatule õigusnormile ja kohtupraktikale. Peale selle oleks tulnud vaidlusalune küsimus lahendada pärast hagi menetlusse võtmist.
5.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2 (5)
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Hageja on praeguses asjas palunud kohustada kostjat andma W 23. märtsi 2021. a osanike otsuse alusel äriregistrile esitatud kandeavaldusele nõusolek ja lugeda tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega. Hageja tõi esile, et osaühingu osanikud võtsid 23. märtsil 2021 vastu otsuse, millega kutsuti W ja kostja juhatusest tagasi ning valiti nad uuesti juhatuse liikmeteks. Juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus. Maakohus leidis, et hageja kui osaühingu osanik ei saa nõuda kostjalt kui osaühingu juhatuse liikmelt äriregistrisse kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmist ja selle asendamist kohtuotsusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja püüab panna maksma õigust, mida tal ei ole, mistõttu keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.
9.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Üldjuhul on menetluslikult hagi esitamiseks õigustatud isik, kes on ka materiaalõiguse järgi võlausaldaja. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata siis, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja osaühingu osanikuna ei ole õigustatud hagiavalduses märgitud nõude esitamiseks kostja kui osaühingu juhatuse liikme vastu.
9.1.Kolleegium märgib esmalt, et ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on vaidlustatud määruses viidanud asjakohatutele õigusnormidele ja kohtupraktikale. Maakohus on asjakohaselt selgitanud äriregistrile andmete esitamise õiguslikku olemust ja korda, selgitamaks välja, kellel on praegusel juhul seaduse järgi nõudeõigus.
9.2.Äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi esmajoones ettevõtja avaldusel. Vastavalt sama lõike teisele lausele on äriregistrile avalduse või muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik kohustatud seda tegema. ÄS § 144 lg 3 kohaselt kirjutab äriregistrile esitatavale muule kui osaühingu äriregistrisse kandmise avaldusele alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad registrile esitatavale avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab alla uus juhatuse liige, kes peab avalduses kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Seega peavad praegusel juhul kandeavalduse allkirjastama juhatuse liikmetena nii W kui ka kostja. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et juhatuse liikmete tagasikutsumise ja valimise kohta esitatud kandeavaldusele on seni alla kirjutanud üksnes juhatuse liige W, mistõttu on hageja esitanud kostja vastu TsÜS § 68 lg 5 kohase nõude tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja selle asendamiseks kohtuotsusega. TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Viidatud sätte eesmärk on anda võlausaldajale õiguskaitsevahend ja tagada võlgniku kohustuse täitmine olukorras, kus võlgnik peab isiklikult tegema mingi õigusliku tähendusega toimingu, kuid ei tee seda (vt Riigikohtu 2. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-9475/52, p 13.3).
9.3.Maakohus märkis õigesti, et juhatuse liikmel on käsundilaadne suhe osaühinguga. Osaühingu iga juhatuse liige on ametisuhtes (käsundilaadses tehingulises õigussuhtes) osaühinguga, mille juhtorganisse ta kuulub. Äriregistri kande puudumine ametisuhte tekkimist 3 (5)
ei takista. Osaühingu juhatuse liige on kohustatud täitma temale ametisuhtest tulenevaid kõiki kohustusi. Osaühingu juhatuse peamisteks kohustusteks on osaühingu juhtimine ja esindamine (ÄS § 180 lg 1). Juhatuse liikme ja osaühingu vahelise õigussuhte sisu on mh juhatuse liikme üldine hoolsuskohustus osaühingu vastu (TsÜS § 35), mis tähendab eelkõige parimal viisil ning heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemist. ÄS § 33 lg 7 kohaselt tuleb äriregistrisse kantud andmete muutumisel, sh äriühingu juhatuse liikme nimetamisel ja tagasikutsumisel viivitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Seega on juhatus kohustatud ÄS § 33 lg-st 7 tulenevalt tegema mh kõik toimingud osanike poolt vastuvõetud otsuste kohta kannete tegemiseks äriregistris. Äriregistrisse osaühingu kohta tehtavate kannete õigsuse peab tagama osaühing, kes kannab deklaratiivsete kannete ebaõigsusest tulenevat võimalikku riisikot heausksete kolmandate isikute suhtes (vt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 26). Registris andmete parandamiseks vajaliku toimingu tegemine on seega osaühingu huvides ning sellega täidetakse juriidilisele isikule seadusega ettenähtud kohustust. Osaühingu osanikul ei ole juhatuse liikmega võlasuhet, millest tulenevalt saaks osanik nõuda äriregistrisse kande tegemiseks vajalike toimingute tegemist. Sellist õigust ei tulene osanikule TsÜS §-st 32 ning kolleegiumi hinnangul ei ole hageja nõudel ka muud õiguslikku alust. Vastav kohustus on juhatuse liikmel osaühingu ees tulenevalt nendevahelisest õigussuhtest.
9.4.Maakohus asus õigesti seisukohale, et kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmist on õigustatud nõudma üksnes osaühing, mitte selle osanik. Kuivõrd kostjal ei ole hageja kui osaniku ees uute juhatuse liikmete kohta äriregistrile andmete esitamise kohustust, siis ei saa hageja nõuda, et kohus kohustaks kostjat selle täitmiseks vajalikku tahteavaldust andma ja asendaks selle kohtulahendiga. Ametisuhtest tulenevate kohustuste rikkumise korral ei ole osaühingu võlausaldajal ega osanikel võimalik reeglina esitada otsenõudeid oma kohustust osaühingu ees rikkunud juhatuse liikme vastu, vaid nõude esitamise õigus on osaühingul. Osanike pädevusse kuulub nimetatud juhul üksnes nõude esitamise ja õigusvaidluse pidamise otsustamine (ÄS § 168 lg 1 p 10), mis ei anna siiski osanikule endale õigust ise otse nõue esitada. Vastupidisele järeldusele ei võimalda jõuda hageja määruskaebuses märgitu, et ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi saab registripidaja kande teha kandeavalduse asemel ka kohtulahendi alusel. Hageja väidab ka määruskaebuses, et kandeavalduse allkirjastamine on lisaks osaühingule ka mõlema osaniku huvides. Kolleegium märgib, et kui osanike otsuse alusel paneb osaühing oma nõude kohustust rikkunud juhatuse liikme vastu edukalt maksma ja soovitud eesmärk saavutatakse, siis sellega saab ühtlasi ka heastatud osanike huvide võimalik riive.
9.5.Hageja leiab määruskaebuses, et ka Riigikohtu määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13 tuleneb, et kui äriregistrisse kande tegemisel ei ole aluseks ettevõtja avaldus, siis võib nn kolmas isik esitada kohtule avalduse tahteavalduse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul sellist järeldust kõnealusest Riigikohtu lahendist teha ei saa. Riigikohus märkis hageja viidatud punktis, et äriregistrisse tehakse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üldjuhul osaühingu enda avalduse alusel ning kolmandate isikute avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet ei saa lugeda kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele ettenähtud menetluses (Riigikohtu 20. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13, p 16). Riigikohus selgitas seega, et ainult osaühingul on õigus taotleda kande tegemist kandeavalduse tegemiseks ette nähtud korras. Teistel isikutel on võimalus pöörduda registripidaja poole, juhtimaks tähelepanu, et andmed ei ole korrektsed (ÄS § 184 lg 8, § 61). Riigikohus ei käsitlenud selles asjas küsimust, kellel on õigus esitada nõue kohustada juhatuse liiget äriregistris andmete parandamiseks vajalikku tahteavaldust andma. Seetõttu ei kinnita kõnealune lahend osanikul vastava nõudeõiguse olemasolu. 4 (5)
10.Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et hagiavalduse esitamine osaühingu poolt oleks problemaatiline, kuna seniste seaduslike esindajate volitused on lõppenud. Vastuseks määruskaebuse väitele selgitab kolleegium, et juhatuse liikme kande näol ei ole tegemist konstitutiivse kandega ja juhatuse liikme volitused algavad juba enne registrikannet (vt nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 15). Seejuures ei saa aga juhatus täita juriidilise isiku seadusliku esindaja funktsioone õigusvaidluste pidamisel juhatuse liikmetega. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse.
11.Hageja väidab määruskaebuses samuti, et küsimus, kes on hagi esitamiseks õigustatud isik, oleks tulnud lahendada pärast hagi menetlusse võtmist. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult enne hagi menetlusse võtmist selle edulootust hinnanud ega pidanud eelistama hagi menetlusse võtmist. TsMS § 371 lg-s 2 on sätestatud tingimused, mil kohtul on diskretsiooniõigus otsustamaks hagiavalduse menetlemisest keeldumine, kui asja sisuliselt arutamata on selge, et nõue on perspektiivitu. Sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia ja menetlusosalistele kulutuste tekitamise vältimine (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). Nimelt tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv, kui avaldust menetlusse ei võeta. Samas hagi rahuldamata jätmise korral lõivu ei tagastata ning lisaks peaks hageja TsMS § 162 lg 1 järgi kandma menetluskulud. Praeguses asjas saab hagi perspektiivikuse üle otsustada tõendeid hindamata, mistõttu ei esine vajadust asja sisuliselt lahendada.
12.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus
13.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
15.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.