lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-121572/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 28.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-121572/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2683
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 14 lg 1Lepingueelse teabe andmise kohustus tarbijaga sõlmitava lepingu puhulTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 448 lg 4Täiendav otsusKarS § 214 lg 2VäljapressimineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse avaldamise aeg ja koht

28. veebruar 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-21-121572

Tsiviilasja hind

2455,62 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479

Menetlusosalised ja nende esindajad

Osaühingu Aktiva Finants hagi S. R. väljamõistmiseks

vastu võlgnevuse

Hageja lepinguline esindaja: A. K. Kostja: S. R. , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Mitte peatada menetlust tsiviilasjas nr 2-21-121572.
2.Rahuldada hagi täies ulatuses.
3.Mõista S. R. lt osaühingu Aktiva Finants kasuks välja Placet Group OÜ ja S. R. vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel: 3.1 põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 155,15 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 110,47 eurot; 3.2 viivis põhinõudelt 2000 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.09.2021. a kuni põhinõude 2000 euro tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud S. R. kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttu
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 632 lg 3Apellatsioonitähtaeg
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 4034 lg 1
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Määrata osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 490 eurot.
6.Mõista S. R. lt osaühingu Aktiva Finants kasuks välja hageja menetluskulud kokku summas 490 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot.
7.S. R. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Asja arutati lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista kostja ja Placet Group OÜ vahel 07.08.2020. a sõlmitud krediidikonto lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 2000 eurot, intress 155,15 eurot, võla sissenõudmise kulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 110,47 eurot ja täiendav viivis. Hagiavalduse kohaselt sai kostja Placet Group OÜ-lt laenu 2000 eurot. Kostja kohustus laenu ja intressi tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ühtegi makset teostanud ei ole. Laenuandja saatis kostjale mitmeid meeldetuletusi, kuid kostja ei ole laenusummat ega intressi tasunud. Maksete tasumisega viivitamise tõttu on kostjal tekkinud ka viivise tasumise kohustus. Placet Group OÜ ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles 12.01.2021. a ning loovutas kostja vastase nõude hagejale 13.01.2021. a.
2.Kostja väide, et tema pole asjas õigeks kostjaks, sest suhtes on toime pandud kuritegu ja teda sunniti laenu võtma, ei ole tõendatud. Tegemist on kahtlustusega ning süüdi kedagi mõistetud ei ole. Isegi, kui kriminaalmenetluses tuvastatakse, et kolmas isik on kostjat ebaseaduslikult survestanud laenu võtma, tekib kostjal tagasinõudeõigus kolmanda isiku vastu. Ka on laenusumma väljastatud kostja pangakontole. Konto number XXX on kostja arvelduskonto, mille väljavõtte kostja ise laenuandjale edastas. Kontoväljavõttelt nähtub, et konto on olnud kasutuses vähemalt alates 07.02.2020. a, mitte pole avatud kostja väidetava ebaseadusliku kinnihoidmise ajal perioodil 04.08.2020. a - 08.08.2020. a.
3.Laenuandja on kontrollinud laenusaaja maksevõimelisust. Enne laenu väljastamist on kostja suhtes teostatud isikutuvastus, analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Laenuandja kontrollis avalikke andmebaase: maksehäireregister, elamisloa register, pensioniregister, Ametlikud Teadaanded, rahvastikuregistri andmed, kinnistusregistri andmed, krediidiregistri andmed, e-krediidiinfo, krediidiinfo registri andmed. Lisaks kontrolliti kostja dokumentide kehtivust ja finantssanktsiooni info andmeid. Eeltoodust nähtub, et laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.

Kostja tahe ei olnud hagiavalduses kirjeldatud laenu võtmine, kostja ei ole laenusummat saanud ja seetõttu ei ole tal ka laenu ega kõrvalkulude tasumise kohustust. Kostja peeti 04.08.2020. a R. H. ja R. S. poolt kinni ja sunniti avama libakonto SEB pangas ning võtma hagiavalduses kirjeldatud laen. Kostja suhtes kasutati vägivalda. Kostjat hoiti kinni kuni 08.08.2020. a. Pärast vabastamist pöördus kostja Politsei- ja Piirivalveameti poole. 10.08.2020. a algatati kriminaalasi nr XXX karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p 4 tunnustel. Ka ei ole laenuandja kontrollinud, kas laenu taotleja ja laenu saaja on sama isik ning kas ta ka suudab laenu tagasi maksta. Menetluse käik

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jättis kohus 14.01.2022. a avaldatud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus selgitas, et täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust, sest kostja teatas 14.02.2022. a, s.o kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Tulenevalt TsMS § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (alates 01.01.2022. a kehtima hakanud redaktsioonis, kuni 31.12.2021. a kehtinud redaktsioonis arvestatuna põhinõudelt 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole). Hagi hind on 2455,62 eurot (sh põhinõue 2000 eurot) ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -

kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga 07.08.2020. a laenulepingu, mille alusel kanti kostja pangakontole 2000 eurot;

-

laenulepingu kohaselt tuli lisaks laenusummale tasuda ka intressi ning võlgnevuse tekkimisel viivist;

-

laenulepingu alusel saadud rahasumma, samuti intress on täielikult tasumata;

-

Placet Group OÜ on laenulepingu üles öelnud ja lepingust tuleneva nõude loovutanud hagejale;

-

kostja avalduse alusel on algatatud kriminaalasi nr XXX.

10.Pooled vaidlevad selle üle, kas S. R. on asjas õigeks kostjaks ning kas laenuandja on kostjale laenu väljastades lähtunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Ka on kostja taotlenud menetluse peatamist. Kohus lahendab esmalt taotluse menetluse peatamiseks (I), seejärel analüüsib, kes on asjas õigeks kostjaks (II) ning kas laenu andmisel on laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (III). I Menetluse peatamine
11.Kostja on palunud menetlus peatada. Kohus leiab, et menetluse peatamine ei ole põhjendatud. TsMS § 356 lg 1 näeb ette, et kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Eeltoodust tulenevalt on menetluse peatamine kohtu õigus, mitte kohustus. Põhjenduseks, miks tuleks asjas menetlus peatada, on kostja märkinud, et teda sunniti laenu võtma ning kuna algatatud on ka kriminaalasi, tuleks menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni kriminaalasja lõppemiseni peatada. Kohus kostja taotlusega ei nõustu. Kohus on 10.01.2022. a teinud päringu Politsei- ja Piirivalveametile, selgitamaks välja, kas kriminaalasjas kogutud andmetest nähtuvad S. R. kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt R. H. ja R. S. sundisid teda ähvarduse ja vägivallaga 07.08.2020. a laenu võtma ning millises staadiumis on nimetatud kriminaalasja menetlus. Politsei- ja Piirivalveameti 12.01.2022. a vastuse kohaselt on kriminaalasi nr XXX alustatud 10.08.2020. a KarS § 214 lg 2 p 4 tunnustel, s.o väljapressimises, mis on toime pandud grupi poolt. Kriminaalasjas on 10.08.2020. a kannatanuna üle kuulatud S. R. ning kriminaalasi on kohtueelse menetluse staadiumis. Lähtudes eeltoodust ning menetlusökonoomiast, ei pea kohus põhjendatuks menetlust peatada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kriminaalasi nr XXX sisaldaks üldse kostja viidatud sündmusi 07.08.2020. a. Käeolevalt ei ole teada, kellele ja kas üldse esitatakse süüdistus seoses 07.08.2020. a sündmustega. Kriminaalasja algatamisest on möödas enam kui 1,5 aastat, menetlustoimingutena on kohtule esitatud andmetest nähtuvalt kuulatud üle vaid kannatanu. Ei ole teada, millised on edasised sammud kriminaalmenetluses ning selle äraootamine ei ole kohtu hinnangul hageja huvides. II

Laenusumma tagasimaksmiseks ja kõrvalkulude tasumiseks kohutatud isik

12.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
13.VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole menetluse kordagi väitnud, et tema ei ole lepingut sõlminud. Kostja (tõendamata) vastuväide on olnud läbivalt see, et teda sunniti laenulepingut sõlmima. Vaidlust ei saa seega

olla selles, kes on laenulepingu pooled – kostja on sõlminud laenulepingu Placet Group OÜga. Laenulepingu kohaselt tuli saadud laenusumma tagastada maksegraafiku alusel. Vaidlust ei ole, et laenusumma on täielikult tagastamata. Hageja nõue laenusumma 2000 euro tagastamiseks on seetõttu põhjendatud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja väited laenu võtmise ja raha kasutamise asjaolude osas on tõendamata. Andmeid selle kohta, et algatatud kriminaalmenetlus käsitleks ka episoodi, millele kostja oma vastuses viitab, ei ole. Ka ei ole R.H. ja R.S. väljapressimises süüdi mõistetud. Laenulepingu alusel väljastatud raha on kantud kostja pangakontole, mis on olnud tema kasutuses juba vähemalt pool aastat enne vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist. Seega ei vasta tõele kostja väited, mille kohaselt sunniti aenu võtmisel libakontot avama. Kohtule esitatud tõenditest nähtub ka, et isikusamasuse tuvastamisel on viibinud S. R. . Kõrvalisi isikuid fotomaterjalilt ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt on Placet Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustus kostjal, kui laenulepingu poolel. Kohus nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt võib S. R. l hiljem tekkida tagasinõudeõigus R.H. ja R.S. i vastu.

14.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu krediidikonto lepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Krediidikonto lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenusaajal tuli vastavalt lepingus kokku lepitule tasuda ka intressi 34,90% aastas. Vaidlust ei ole, et intressimakseid laenulepingu alusel tehtud ei ole. Hageja nõuab intressi võlgnevuse tasumist alates 1. osamaksest 28.10.2020. a kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 28.12.2020. a summas 155,15 eurot. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue samuti põhjendatud.
15.VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.3. tulenevalt nõuab hageja põhjendatult ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.
16.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2000,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 13.01.2021. a kuni hagi esitamiseni 21.09.2021. a seadusjärgses viivisemääras s.o 8%. Hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 110,47 eurot. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja viivisenõue on samuti igati põhjendatud. Laenusumma on tagastamata, mistõttu on laenusaajal kohustus tasuda laenu tagastamisega viivitatud päevade eest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. III

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

17.Kostja on menetluses asunud seisukohale, et laenuandja ei ole kontrollinud, kas laenu taotleja ja laenu saaja on sama isik ning kas ta ka suudab laenu tagasi maksta.
18.VÕS § 4034 lg 1 näeb ette, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Hageja on kohtule esitanud tõendid, millelt nähtub, et isikusamasuse tuvastamisel viibis just kostja, mitte kolmas isik. Ka on kohtule esitatud tõendid, millest nähtub, et laenuandja on teinud krediidianalüüsi, teostanud päringuid erinevatesse andmebaasidesse, analüüsinud kostja konto pangakonto väljavõtet ning koostanud seejärel riskianalüüsi. Laenu andja on mh lähtunud ka kostja enda avaldatud andmetest sissetulekute ja väljaminekute kohta.
19.Riigikohus on 31.01.2018. a kohtuotsuses nr 2-14-21710 selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lõigetest 1 ja 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lõigetest 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on lepingupoolel nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Laenutaotlejal on VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja on teinud piisavalt pingutusi tuvastamaks, kas laenu taotleja ja laenu saaja on sama isik, samuti on laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.Kuivõrd vaidlust ei ole, et Placet Group OÜ-ga sõlmis laenulepingu just S. R. , puudujääke laenuandmise protseduurides kohus tuvastanud ei ole ning laenulepingust tulenevad kohustused on täitmata, tuleb hagi rahuldada. S. R. lt tuleb osaühingu Aktiva Finants kasuks välja mõista Placet Group OÜ ja S. R. vahel sõlmitud lepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 155,15 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 110,47 eurot; samuti viivis põhinõudelt 2000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.09.2021. a kuni põhinõude 2000 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

22.Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 250 euro ja õigusabikulude 240 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 490 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Ka hageja õigusabikulusid on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 490 eurot.
23.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja