Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Simo Soolo (Maria Mägi Advokaadibüroo; e-post: [email protected]); Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Hääl (epost: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista välja kostjalt Y hageja X kasuks põhivõlgnevus summas 48 000 eurot ja viivis 25.02.2022 seisuga summas 1611,42 eurot.
3.Mõista välja kostjalt Y hageja X kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (48 000 eurot) alates 26.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
5.1.Jätta menetluskulud 97 % ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.
5.2.Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2987,6 eurot.
5.3.Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 34,2 eurot.
5.4.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud ning mõista välja kostjalt Y hageja X kasuks menetluskulud summas 2953,40 eurot.
5.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2953,40 eurot) tuleb kostjal Y tasuda hagejale X käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
2-21-18033 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.X (hageja) esitas 16.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu põhivõlgnevuse, viivise ja kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus jättis 18.11.2021 määrusega hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas kohtu 18.11.2021 määruses osundatud puudused 22.11.2021. Kohus võttis hagi 23.11.2021 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus 55 000 eurot, kahjuhüvitis summas 990 eurot, hagi esitamise seisuga kogunenud viivis summas 588,83 eurot ning viivis põhinõudelt 55 000 eurot ning kahjult summas 990 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Hagiavalduse p 30 kohaselt palus hageja kostjalt välja nõuda tulevikus sissenõutava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõuete täitmiseni. Hageja palub kohtul välja mõista tulevikus sissenõutav viivis alates hagi esitamise kuupäevast kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina hageja nõuetest.
3.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tulenev võlgnevus ei ole muutunud täielikult sissenõutavaks, palub hageja mõista kostjalt välja 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus 4 000 eurot (hagi esitamise seisuga), kahjuhüvitis summas 990 eurot ning hagi esitamise seisuga kogunenud viivis summas 69,38 eurot. Lisaks palub hageja määrata kindlaks otsuse täitmise kord viisil, et kohustada kostjat tasuma alates 25.11.2021 igakuiselt 1 000 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks kuni kostja on tasunud täielikult 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse summas 51 000 eurot, mh määrata juhuks, kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt (s.o iga kuu 25. kuupäevaks), on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS §§-des 113 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt hageja ja kostja vahel on 05.05.2021 sõlmitud võla tasumise kokkulepe (võlatunnistus). Võlatunnistuse p 2 kohaselt on kostja hagejale kinnitanud, et võlgneb hagejale 56 000 eurot. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. Võlatunnistuse p 3 kohaselt kohustus kostja tegema igakuiseid makseid hageja kontole summas 1 000 eurot alates 2021 juunist järgneva 56 kuu jooksul hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja teinud vaid ühe makse 25.06.2021,
2 (17)
2-21-18033 milles kostja viitas võlatunnistuse sõlmimise kuupäevale (makse selgitus: „Vastavalt 05.05.2021 sõlmitud kokkuleppele“) ning millega kostja on ühtlasi tunnistanud võlatunnistuse kehtivust. Alates juulist ei ole kostja teinud ühtegi makset, st tasumata on kokku 4 000 eurot (juuli-oktoober 2021). Võlatunnistuse p 4 kohaselt ei arvestata võlgnevuselt küll intressi, kuid hagejal on õigus nõuda võlgnevuselt seadusjärgset viivist. Hageja on pöördunud korduvalt kostja poole, et kostja tasuks võlatunnistuse p 3 kokkulepitud tingimustel makseid, kuid kostja ei asunud makseid tegema.
5.27.09.2021 pöördus hageja lepingulise esindaja vahendusel kostja poole nõudekirjaga tekkinud võlgnevuse tasumiseks. Nõudekirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja tekkinud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 01.10.2021 ning ühtlasi pakkus kostjale, et sellisel juhul loobub hageja seadusjärgse viivise nõudest. Samuti hoiatas hageja kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel 01.10.2021 ütleb hageja võlatunnistuse üles, kogu võlatunnistuse kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus (55 000 eurot) muutub sissenõutavaks ning andis mõista, et esitab kostja vastu hagi. Nõudekirja koostamisega tekkis hagejale kahju õigusabikulude näol summas 990 eurot ning nende kulude hüvitamist nõudis hageja samuti 01.10.2021. Kostja 01.10.2021 võlgnevust ei tasunud, tekkinud kahju hagejale ei hüvitanud ning hageja luges võlatunnistuse üles öelduks.
6.Hageja ja kostja on sõlminud võlatunnistuse VÕS § 30 lg 1 ja lg 2 kohaselt. Hageja hinnangul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuivõrd võlatunnistusest nähtuvalt on kostja tunnistanud olemasolevat võlgnevust ning on lepitud kokku võlgnevuse tasumises ositi. Antud juhul on võlatunnistuse eesmärk tunnistada kostja kohustust (võlgnevust) hageja ees ning ühtlasi on kostja kinnitanud võlgnevuse suurust (56 000 eurot) ning hageja on võlatunnistuse esitamisega kohtule täitnud omapoolse tõendamiskoormuse.
7.Kui kohus leiab, et võlatunnistus ei ole üles öeldud, siis palub hageja alternatiivselt, et kohus mõistaks välja seni tasumisele kuulunud 1 000-eurosed maksed ning määraks edaspidiselt kindlaks otsuse täitmise korra. Seda põhjusel, et kostja on teinud vaid ühe makse, võlgneb hagi esitamise seisuga neli makset ning arvestades kostja vastust nõudekirjale, ei kavatsegi kostja igakuiseid makseid tegema hakata. Seega juhul, kui kohus leiab, et võlatunnistust ei ole üles öeldud ja seega ei ole võimalik kogu võlgnevust kostjalt välja mõista, taotleb hageja kostjalt seniste igakuiste (juuli-oktoober) maksete välja mõistmist ning edaspidiste (alates november 2021) maksete osas määrata otsuse täitmise nii, et igakuised maksed tuleb teha vähemalt 1 000 euro ulatuses hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks.
8.Täiendavalt on hageja seisukohal, et kostja on oma õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale kahju, kuna kostja on jätnud täitmata võlatunnistusest tuleneva kohustuse ja hageja on pidanud nõude esitamiseks kasutama õigusabi. Kuna kostja on hagejale võlgu, ta on võlgnevust tunnistanud ja allkirjastanud võlatunnistuse, siis on tal seaduse kohaselt kohustus tekkinud võlgnevus hagejale tasuda. Tulenevalt sellest, et kostja jättis pärast esimest makset edaspidised kohustused täitmata ning on asunud hageja pöördumistele kas mitte vastama või koguni vastanud, et ei tunnista võlatunnistust, siis on hagejal tekkinud täiendav kahju põhjendatud õigusabikulude näol. Tulenevalt kostja käitumisest ja teadlikkusest hageja nõude olemasolust ning teadmisest ka selles osas, et hüvitamise kohustuse täitmisega venitamisest tekivad hagejale täiendavad kulud, siis on kostja käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Hageja tugineb VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju nõudekirja esitamisega kantud kulud summas 990 eurot.
3 (17)
2-21-18033
9.Kostja kohustus tasuma igakuiselt 1000-euroseid makseid 25. kuupäevaks. Kostja ei tasunud juulist kuni oktoobrini mitte ühtegi makset (novembri makse kuupäev on saabumata). Seega tuleb viivist arvestada iga kuu puhul eraldi kuni järgmise makse saabumiseni ning hagi esitamise seisuga on viivised kogunenud summas 588,83 eurot. Juhul, kui kohus rahuldab hagi teise alternatiivi järgi, siis on hagi esitamise seisuga kogunenud viivised summas 69,38 eurot.
10.Hageja tõi kohtule 03.02.2022 esitatud menetlusdokumendis täiendavalt esile, et hagi esitamise põhjustas kostja poolt võlatunnistuse ja sellest tulenevate kohustuste eitamine ning ühtlasi nende kohustuste täitmata jätmine. Oluline on, et pärast hagi esitamist on kostja tunnistanud võlatunnistust ning asunud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi osaliselt täitma. Võlatunnistuse sõlmimise aluseks asjaolud ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, niisamuti ei olnud kostjal õigust jätta makseid omal vabal valikul teostamata. Hageja leiab, et võlatunnistuses kokkulepitud maksegraafik on oma olemuselt kestvusleping, mille hageja on seoses kostja poolt kohustuste täitmata jätmisega igal juhul kehtivalt üles öelnud.
11.Arvestades, et kostja tasus 25.06.2021 ühe makse ning jättis tasumata 2021 juuli, augusti ja septembri maksed, saatis 27.09.2021 hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis tasumata maksete tasumist ning teatas, et kui kostja ei tasu hiljemalt 01.10.2021 mh võlatunnistusest tulenevaid graafikujärgseid makseid, ütleb hageja võlatunnistuse üles. Selleks kuupäevaks, s.o 01.10.2021, kostja senist võlgnevust ei tasunud, tekkinud kahju hagejale ei hüvitanud ning hageja luges võlatunnistuse üles öelduks. Veelgi enam kostja esindaja 06.10.2021 teatas järgmist: „Y ei tunnista võlatunnistustest tulenevaid nõudeid ja kohustusi X ees. Seega on nõue 3 000 euro tasumiseks tulenevalt võlatunnistusest alusetu, kuna võlga ei ole olemas“. Järelikult olukorras, kus kostja oli teinud vaid ühe makse, kolm järgmist makset jätnud mitte üksnes tähtaegselt, vaid ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul tegemata ning koguni eitanud üldse võlatunnistuse olemasolu, ei olnud hagejal muid mõistlikke võimalusi oma õiguste kaitsmiseks, kui et esitada kostja vastu hagi kohtusse. Pärast hagi esitamist on kostja tunnistanud, et võlatunnistus eksisteerib, et kostja on hagejale võlgu ning ühtlasi asunud täitma võlatunnistusest tulenevaid kohustusi tasudes tagantjärele seni tasumata maksed, kuid siiski mitte kogu võlgnevust.
12.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, millistel asjaoludel või milliste nõuete tagamiseks võlatunnistus allkirjastati ning nende asjaoludega ei ole vajalik menetlust koormata. Hageja ei võta omaks kostja väiteid nagu oleks võlatunnistus seotud tasumata osaga kinnisasja müügihinnast. Oluline on, et võlatunnistusega tunnistas võlgnik kohustuse olemasolu võlausaldaja ees. Hageja hinnangul omab asjas tähtsust kogumis antud võlasuhtes kostja poolt pahatahtlik käitumine (võlasuhte eitamine) ning ka kohtu teadlik eksitamine. Kostja ei too oma vastuses hagile kordagi esile, et on võlasuhet kui sellist hageja ees vahetult kohtusse pöördumise eelselt tegelikkuses täielikult eitanud. Seega tingis kostja käitumine hagiavalduse esitamise ning seda tuleb arvestada ka menetluskulude jaotamisel.
13.Kostja on asunud nüüd väitma, et hageja hoidis alusetult kinni kostjale kuuluvat väärtuslikku eset ning just seetõttu jäid maksed tegemata. See kostja väide ei vasta tõele. Kostja viidatud väärtuslikuks esemeks on Patek Philippe käekell, mille kostja palus hageja sugulasel Q ́l viia Šveitsi parandusse. Kostja sai teadlikuks asjaolust, et käekell on sattunud hageja valdusesse alles 10.08.2021, mil Q teatas kostjale, et unustas käekella hageja juurde. Seetõttu ei saa kostja sellele vastuväitele tugineda juulikuu makse tegemata jätmisel, mis pidi olema tehtud 25.07.2021. Hageja teatas 15.09.2021 omakorda kostjale, et käekell võib olla tema valduses, kuid hageja ei ole seda leidnud, kuivõrd Q külastas hagejat hetkel, mil hagejal oli toimuva elukohavahetusega seotult käsil ulatuslik ja ümberehituslik remont. Hageja asjad olid
4 (17)
2-21-18033 sellest tulenevalt kastidesse pakitud ja kiledesse teibitud. Ilmselt käekell sattus mõnda kolimiskasti – oluline on, et hageja lubas, et kui kell tõepoolest hageja valduses peaks olema, hageja annab käekella leidmisest kostjale teada. Kuivõrd hageja ei teatanud kostjale käekella kinnihoidmisest, ei saa kostja sellele vastuväitele tugineda juuli ega augustikuu maksete tegemata jätmisel. 15.10.2021 sai kostja kinnituse, et hageja on käekella leidnud ja et käekell antakse kostjale tagasi, mistõttu ei saa kostja sellele vastuväitele tugineda juuli kuni septembri maksete tegemata jätmisel.
14.27.10.2021 sai kostja käekella tagasi, mistõttu isegi sellisel juhul, kui hageja oleks mingil ajaperioodil käekella kinni hoidnud nõude tagamise eesmärgil, millist asjaolu hageja eitab, siis igal juhul 27.10.2021 alates puuduvad kostjal mistahes põhjendused, miks kostja pärast käekella tagasisaamist ei teinud juuli-oktoober makseid ning pärast käekella tagastamist ei teinud ka edaspidiseid novembri ja detsembri makseid.
15.Hageja leiab, et tal oli õigus kostjaga sõlmitud maksegraafik kui kestvusleping üles öelda VÕS § 116 lg 6 ja § 196 kohaselt. Kostja käitumine vastab lisaks ka VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 tingimustele, millisel juhul ei oleks hageja pidanud kostjale isegi andma täiendavat tähtaega. Kostja kohustub hageja ees täitma kogu võlatunnistusest tuleneva kohustuse täielikult ja tasuma põhivõlgnevuse koos viivise ning hagejale tekkinud kahjuga, mis seisneb kohtuvälistes õigusabikuludes. Hageja eesmärgiks oli kostjalt igakuiste maksete saamine, mis taganuks kogu võla tasumise järgneva 56 kuu jooksul. Kostja asus juba teisest maksest lepingut (võlatunnistust) rikkuma (VÕS § 116 lg 2 p 2). Kostja rikkus lepingut (võlatunnistusest tulenevat maksekohustust) teadlikult (VÕS § 116 lg 2 p 3). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja lepingu rikkumise kõrvaldamiseks, kuid kostja ei tasunud tasumata makseid hageja määratud tähtajaks (so 01.10.2021) ning teatas 05.10.2021 koguni, et ei tunnista hageja ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu (VÕS § 116 lg 2 p 4).
16.Kui võlgnikku on hoiatatud tagajärgede eest, et hageja nõue kostja vastu muutub sissenõutavaks täies ulatuses, tuleb sellist avaldust käsitleda lepingu ülesütlemiseks, kuivõrd tahteavaldus võib olla oma olemuselt ka TsÜS § 68 lg 3 kohaselt järelduslik (3-2-1-50-06, p 23). Samuti on kohtupraktikas leitud, et hagi esitamine kostja vastu nõude rahuldamiseks on käsitatav ühtlasi tahteavaldusena nõude maksmapanekuks (3-2-1-144-13, p 12) ning seega ülesütlemisavaldus võib sisalduda ka hagiavalduses, millest järeldub, et hiljemalt hagiavalduse kätte toimetamisega saanud kostja igal juhul teada lepingu ülesütlemisest.
17.Kostja poolt nõuete osalist rahuldamist pärast hagiavalduse esitamist tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel vastavalt TsMS § 168 lg 5. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole lepingut kohaselt üles öelnud nõudekirjas nimetatud tähtaja saabumisel ega ka hagi avalduse esitamisega, on igal juhul hageja poolt hagi alternatiivnõue põhjendatud TsMS § 369 alusel.
18.Hageja esitas 18.02.2022 kohtule hagist osalise loobumise avalduse seoses kostja poolt pärast hagi esitamist nõude osalise rahuldamisega. Kostja tasus 12.01.2022 hagejale 6 000 eurot selgitusega „Vastavalt võlakirja (05.05.2021) maksegraafikule“ ning samal kuupäeval täiendava ülekandena 258,84 eurot selgitusega „viivis ja kahjuhüvitis“. Kostja tasus 26.01.2022 hagejale 1 000 eurot selgitusega „ülekanne“. Arvestades, et poolte vahel on pooleli erinevaid õigusvaidlusi, kostja selgitust ülekandele (mis erineb 12.01.2022 makse selgitusest ega sisaldanud üldse mingit viidet võlatunnistusele), ülekande aega (juhul, kui kostja pidas silmas siiski võlatunnistust, kohustus kostja makse tegema 25. kuupäeval), on hageja seisukohal, et tegemist ei olnud käesoleva tsiviilasja vaidluse aluseks oleva võlatunnistusest tuleneva maksega ega arvesta seda summat hagi osalise loobumise osas. Hageja taotleb täiendavalt, et
5 (17)
2-21-18033 kohus määraks otsuse täitmise korras ka selgituse, mida kostja kohustub iga makse tegemisel kasutama „Vastavalt 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusele“.
19.Pärast hagist osalist loobumist ja kohtuotsuse täitmise korra taotluse täiendamist jääb hageja järgmiste nõuete juurde. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus 49 000 eurot, kahjuhüvitis summas 855 eurot ja hagi esitamise seisuga kogunenud viivis summas 464,99 eurot. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tulenev võlgnevus ei ole muutunud täielikult sissenõutavaks, palub hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 464,99 eurot ning hagi esitamise seisuga kogunenud viivis summas 4,69 eurot. Lisaks palub hageja määrata kindlaks otsuse täitmise kord viisil, et kohustada kostjat tasuma alates 25.11.2021 igakuiselt 1 000 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks selgitusega „Vastavalt 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusele“ kuni kostja on tasunud täielikult 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistusest tuleneva põhivõlgnevuse summas 49 000 eurot, mh määrata juhuks, kui kostja ei täida oma kohustusi tähtaegselt (s.o iga kuu 25. kuupäevaks), on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS §§-des 113 ja 94 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja esitas 21.01.2022 vastuse hagile. Kostja seisukoha järgi vastab tõele, et poolte vahel on sõlmitud hageja väidetav võlatunnistus ning tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Eelduslikult ei ole vaidlust selle üle, et summa 56 000 euro tasumise kohuse näol on tegemist kostja kohustusega tasuda hagejalt 05.05.2021 ostetud xxx kinnistu eest. Pooled kajastasid notariaalses lepingus müügihinnana 400 000 eurot, kuid tegelikkuses leppisid kokku, et müügihinnaks on 456 000 eurot. Hageja saatis 05.05.2021 kostjale vahetult enne kinnistu ostumüügitehingu vormistamist võlatunnistuse teksti, paludes selle välja printida, allkirjastada ja notari juurde kaasa võtta. Võlatunnistus allkirjastati notari juures vahetult enne kinnistu ostumüügilepingu allkirjastamist. Seega on võlatunnistuses tunnustatud kohuse näol tegemist osaga kinnistu müügihinna tasumise kohustusest, konkreetselt on tegemist kokkuleppega järelmaksus — kostja tasub osa kinnistu hinnast igakuiste maksetena. Pooled pidasid kokkuleppel asjakohaseks notarile avaldada mitte kogu müügihinda, vaid ainult osa sellest. See käitumine võib olla mittekorrektne, kuid on fakt, et pooled pidasid niisugust käitumist asjakohaseks ja niimoodi toimisid. AÕS § 119 lg 2 tulemusena ei saa olla kahtlust, et ka niisugune suuline hinnakokkulepe on kehtiv.
21.Võlatunnistuse kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale alates 2021 juunikuust 1 000 eurot kuus iga kuu 25. kuupäevaks. Nagu hageja on õigesti märkinud, täitis kostja oma 2021 juunikuu kohustuse korrektselt. Kostja ei teinud järgmisi igakuiseid ülekandeid, kuna hageja hoidis alusetult kinni kostjale kuuluvat väärtuslikku eset. Kostja keeldumine oli VÕS § 110 kohaselt õiguspärane. Kostja ei pea mõistlikuks hakata kinnihoidmise ja keeldumise asjaolude üle detailselt vaidlema, kuna sellest tulenev võimalik rahaline küsimus ei ole väärt selle kirjutamisele kulutatavat raha.
22.Kostja on 12.01.2022 tasunud hagejale seni kinni hoitud maksed summas 6 000 eurot. Seega on kostja 21.01.2022 vastuse esitamise ajaks täitnud kõik võlatunnistusest tulenevate maksete kohustused. Järgmise maksekohustuse täitmise tähtajaks on 25. jaanuar. Kostja kavatseb selle, nagu ka järgnevad kohustused, kohaselt täita (eeldusel, loomulikult, et hageja ei tekita jälle VÕS § 110 järgse õiguskaitsevahendi rakendamise vajadust).
6 (17)
2-21-18033
23.Kuigi kostja on seisukohal, et tal oli maksete mittetegemiseks VÕS § 110 järgne õigus, on selle õiguse tagaajamine kohtumenetluses ilmselgelt ebamõistlik ressursi raiskamine. Seetõttu võtab kostja hagi osaliselt õigeks, nõustudes tasuma viiviseid aja eest, mil ta ei teinud graafikujärgseid makseid. Kostja nõustub hageja viivisearvestusega kuni 25. oktoobrini 2021 summas 40,11 eurot. 25. oktoobrist kuni 25. novembrini 2021 oli graafikujärgselt tegemata makseid kogusummas 4 000 eurot, seega viivise summa vastava perioodi eest oli 27,18 eurot. Perioodil 26. november kuni 25. detsember 2021, arvestatuna kogusummalt 5 000 eurot, oli viivise summaks vastavalt 32,88 eurot. 26. detsembrist 2021 kuni 12. jaanuarini 2022, arvestatuna kogusummalt 6 000 eurot, oli viivise summaks vastavalt 23,67 eurot. Seega kokku saab sissenõutavaks muutunud viiviste summa olla 123,84 eurot. Kostja on selle summa hagejale ära tasunud.
24.Võlatunnistus ei muuda kohustuse sisu. Tegemist on kinnistu ostuhinna osalise tasumisega järelmaksu tingimustel, kostja on selle kohustuse olemasolu kohta andnud välja võlatunnistuse, pooled ei ole seda kohustust kuidagi olemuslikult muutnud. Järgmiste järelmaksu osamaksete tasumise tähtajad ei ole veel saabunud, seega ei ole kohustused muutunud sissenõutavaks.
25.Hageja ei ole lepingut ka üles öelnud ega sellest taganenud. Hageja on oma nõudekirjas teatanud, et kui kostja ei tasu hageja poolt nõutavaid summasid (seejuures tulenevad need väidetavad nõuded mitte ainult kinnistu müügitehingust, vaid ka ilmselgelt asjasse puutumatutest väidetavatest alustest), siis ütleb hageja võlatunnistuse üles. Hageja on kasutanud sõnastust, millest ei saa kuidagi teha järeldust, et hageja loeb tähtajaks raha mittemaksmisel võlatunnistuse üles öelduks (vrd VÕS § 116 lg 5 ls 1). Kuid isegi, kui hageja oleks teinud võlatunnistuse ülesütlemise avalduse, ei ole see saanud kaasa tuua niisugust õiguslikku tagajärge, mille tulemusena oleks muutunud sissenõutavaks võlatunnistuses märgitud järelmaksugraafik. Deklaratiivne võlatunnistus järelmaksu kohta ei saa põhimõtteliselt kvalifitseeruda kestvuslepinguks, mida on võimalik üles öelda. Hageja saaks teoreetiliselt taganeda võlatunnistuse aluseks olevast tehingust, st kinnistu ostumüügilepingust, aga hageja pole ka niisugust tahteavaldust teinud. Ilmselgelt oleks niisugune avaldus ka perspektiivitu — kostja väidetav lepingurikkumine (mida kostja eitab, viidates VÕS §-le 110) ilmselgelt ei oleks nii oluline, et selle tulemusena saaks kehtivalt taganeda 456 000 eurot suurusest ostu-müügilepingust. Lisaks on kostja ka väidetava rikkumise nüüdseks vaieldamatult kõrvaldanud.
26.Kostja ei ole kindlasti loobunud niisuguste vastuväidete esitamise õigusest, mis seisnevad selles, et järelmaksu osamaksed tuleb teha graafikujärgselt ning need ei muutu sissenõutavaks enne graafikus ettenähtud tähtaegu. Poolte vahel ei ole lepingut, milles oleks kokku lepitud, et kui kostja ei järgi graafikut, on hagejal võimalik leping üles öelda ja kogu seni veel tasumata summa muutub ülesütlemisega sissenõutavaks.
27.Hageja väide, et kogu väidetav kahju 990 eurot on tekkinud seoses võlatunnistusega, ei vasta tõele. Hageja 27. septembri 2021 nõudekirja teksti kohaselt kulus nõudekirja koostamiseks kokku 5 tundi ja 30 minutit õigusabi. Nõudekirja uurimisel on ilmne, et ülekaalukalt suurem osa sellest väidetavast ajast kulus käesolevasse asjasse mittepuutuvate küsimuste käsitlemiseks. Ülekaalukalt suuremas osas ei saa see summa kvalifitseeruda võlatunnistusega seonduva kahjuna. Kostja on valmis lugema nõudekirja koostamisel käesolevasse asja puutuvaks vajalikuks ja mõistlikuks õigusabikuluks 45 minutit. Hinnaga 150 eurot + käibemaks ehk koguhinnaga 180 eurot tähendab see rahaliselt 135 eurot. Kostja on selle summa tasunud koos ülalmainitud viivisega.
7 (17)
2-21-18033
28.Hageja taotlust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks ei saa rahuldada. Esiteks ei saa hagi rahuldada veel sissenõutavaks mitte muutunud nõuete osas. Teiseks on hageja taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist nõude osas, mida ta ei ole tegelikult esitanud. Nimelt nõuab hageja, ka taotluste täpsustatud redaktsioonis, primaarnõudena 55 000 euro tasumist. Selle nõude osas ei ole kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist taotletud, hageja nõuab summa tasumist kohe, nõudes sellelt ka viivist. Alternatiivselt, st juhuks, kui kohus ei rahulda 55 000 euro väljamõistmist korraga, taotleb hageja, et kohus mõistaks välja põhivõlgnevuse 4 000 eurot. Hageja nõuab küll veel sama alternatiivi raames kahjuhüvitist ja viivist, kuid hageja ei nõua selle haginõude raames (ega ka mujal haginõuetes), et kohus kohustaks kostjat regulaarseteks igakuisteks makseteks 1 000 eurot. Kostja hinnangul hageja niisugust nõuet esitada ka ei saaks. Seega on hageja taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist nõude osas, mida ta ei ole esitanud.
29.Kostja tõi 18.02.2022 menetlusdokumendis täiendavalt esile, et deklaratiivse võlatunnistusega tunnistatakse olemasolevat kohustust, mitte ei looda uut. Kõnealuse võlatunnistuse sisuks on kinnistu ostuhinna tasumise kohustus, mille kohta kostja on esitanud tõendeid. Selle kohustuse sisu väljaselgitamine on oluline. Selleks aluseks on müügileping. Kostja on selle kohta esitanud tõendid, hageja pole vastupidist tõendanud. Müügileping ei ole kestvusleping, samuti ei saa kestvuslepinguks lugeda ostuhinna tasumise graafikut. Isegi kui hüpoteetiliselt ette kujutada, et võlatunnistus oleks "lihtsalt" kohustus tasuda regulaarseid makseid, ei saaks seda lugeda kestvuslepinguks VÕS § 195 lg 3 mõttes. Võlatunnistuses on selge kokkulepe võlgnevuse 56 000 euro tasumise graafiku kohta. Tegemist ei ole lepinguga, mis oleks olemuslikult sarnane tunnustatud kestvuslepingutega nagu nt üürileping, kindlustusleping vmt. Tegemist ei ole ka laenulepinguga, millele mh viitab selge kinnitus võlatunnistuses, et kohustuselt ei arvestata intressi (laenulepingut ei ole hageja ka väitnud). Hagejal ei ole kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lõikest 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
31.25.02.2022 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas seoses hagist loobumisega osaliselt tsiviilasja nr 2-21-18033 menetluse hageja põhivõlgnevuse osas summas 6 000 eurot, kahjuhüvitise osas summas 135 eurot ning hagi esitamise seisuga arvestatud viivise osas summas 123,84 eurot. Seega lahendab kohus käesoleva otsusega menetlusse jäänud poolte vaidluse hageja põhinõude osas summas 49 000 eurot, kahjuhüvitise osas summas 855 eurot ja hagi esitamise seisuga arvestatud viivise osas summas 464,99 eurot.
32.Vaidlus puudub, et hageja ja kostja vahel on 05.05.2021 sõlmitud võlatunnistus ja võla tasumise kokkulepe (tl 4). Võlatunnistuse punkti 2 kohaselt on kostja hagejale kinnitanud, et võlgneb hagejale 56 000 eurot. Mõlemad pooled kinnitasid käesolevas menetluses, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega ning ka kohus nõustub pooltega, et 05.05.2021 kokkuleppes sisaldub deklaratiivne võlatunnistus. Võlatunnistuse punkti 3 kohaselt kohustus kostja tegema igakuiseid makseid hageja kontole summas 1 000 eurot alates 2021 juunist järgneva 56 kuu jooksul hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks. Vaidlus puudub ka selles, et hagiavalduse esitamise seisuga 16.11.2021 oli kostja teinud vaid ühe võlatunnistusest tuleneva makse 25.06.2021 summas 1000 eurot (tl 5). Alates juulist kuni hagi esitamiseni ei teinud kostja ühtegi makset, st tasumata oli kokku 4 000 eurot (juuli-oktoober 2021).
8 (17)
2-21-18033
33.VÕS § 30 lg 1 on sätestatud, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ja tulemuseks ei ole uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ning seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on eeskätt tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (vt nt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-21-06; 3-2-1-25-15). Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel vabaneb võlatunnistuse andud isik võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas (vt Riigikohtu 24.04.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 06.09.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p-d 13 ja 15; 08.04.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-22-09, p 11). Käesoleval juhul on kostja vastuses hagile omaks võtnud, et tal on kohustus tasuda hagejale võlatunnistuses märgitud 56 000 eurot. Seega võlatunnistuse kehtivuse ja selle liigi üle pooltel vaidlust ei ole.
34.Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on pooltevahelise võlatunnistuse kokkuleppe kehtivalt üles öelnud. 27.09.2021 pöördus hageja kostja poole nõudekirjaga tekkinud võlgnevuse tasumiseks (tl 6-7). Nõudekirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja tekkinud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 01.10.2021 ning ühtlasi pakkus kostjale, et sellisel juhul loobub hageja viiviste nõudest. Samuti hoiatas hageja kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel 01.10.2021 ütleb hageja võlatunnistuse üles, kogu võlatunnistuse kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus (55 000 eurot) muutub sissenõutavaks ning hageja pöördub oma õiguste kaitseks kohtusse (hagihoiatus).
35.Kostja leiab, et hageja ei ole lepingut (võlatunnistust) üles öelnud, sest hageja polevat teinud võlatunnistuse ülesütlemise avaldust. Kostja leiab, et hageja on 27.09.2021 nõudekirjas kasutanud sõnastust, millest ei saa teha järeldust, et hageja loeb tähtajaks raha mittemaksmisel võlatunnistuse üles öelduks ning et hageja pidanuks tegema veel eraldi ülesütlemisavalduse. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus leiab, et hageja 27.09.2021 nõudekirjast saab järeldada hageja tahet võlatunnistuse kokkuleppe ülesütlemiseks, sest hageja andis kostjale võla tasumiseks konkreetse tähtaja 01.10.2021, sidudes võlatunnistuse ülesütlemise antud tähtajaga ja lubades tähtajaks võla mittetasumisel kohtusse pöörduda (hagihoiatus). Kohus nõustub hagejaga, et tahteavaldus võlatunnistuse ülesütlemiseks võib olla TsÜS § 68 lg 3 kohaselt ka järelduslik.
36.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagiavalduse esitamise seisuga 16.11.2021 oli kostja teinud vaid ühe võlatunnistusest tuleneva makse 25.06.2021 summas 1000 eurot (tl 5). Alates juulist kuni hagi esitamiseni ei teinud kostja teinud ühtegi makset, st tasumata oli kokku 4 000 eurot (juuli-oktoober 2021). Hageja andis kostjale täiendava tähtaja lepingu rikkumise kõrvaldamiseks, kuid kostja ei tasunud tasumata makseid hageja määratud tähtajaks (so 01.10.2021). Kostja teatas 06.10.2021 kirjas hagejale, et „Y ei tunnista võlatunnistusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi X ees. Seega on nõue 3000 euro tasumiseks tulenevalt võlatunnistusest alusetu, kuna võlga ei ole olemas“ (tl 19).
37.Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostja ei täitnud võlatunnistusest tulenevat kohustust hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul ja teatas, et ei tunnista hageja ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu (VÕS § 116 lg 2 p 4), rikkus kostjal lepingut (võlatunnistusest tulenevat maksekohustust) teadlikult (VÕS § 116 lg 2 p 3).
38.Ekslik on kostja arusaam, et poolte vahel ei ole lepingut, milles oleks kokku lepitud, et kui kostja ei järgi võlatunnistusest tulenevat maksegraafikut, on hagejal võimalik leping üles öelda
9 (17)
2-21-18033 ja kogu seni veel tasumata summa muutub ülesütlemisega sissenõutavaks. Kohus märgib, et Riigikohus on pidanud võimalikuks käsitleda deklaratiivses võlatunnistuses sisalduvat maksegraafikut laenuna VÕS § 396 lg 2 tähenduses. Riigikohtu 24.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 p-s 15 on selgitatud, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna. Selle sätte rakendamine tähendab deklaratiivse võlatunnistuse andmist (vt Riigikohtu 17.01.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11 p 9). VÕS § 396 lg 2 on sätestatud, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
39.Eelnevat arvestades leiab kostja vääralt, et hagejal polnud õiguslikult võimalik pooltevahelist 05.05.2021 võlatunnistust ja võla tasumise kokkulepet üles öelda. Kuna pooled olid võlatunnistuses kokku leppinud maksegraafikus ehk sisuliselt vormistanud kostja kohustuse hageja ees laenuna (võla tasumise kokkulepe), siis oli hagejal õigus võlatunnistuse ülesütlemiseks vastavalt VÕS § 196 ja § 399 lg 1 p 1. Laenuleping on kestvusleping. Vastavalt VÕS § 116 lg-le 6 kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Vastavalt VÕS § 399 lg 1 p-le 1 võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.
40.Käesoleval juhul olid eelnimetatud faktilised ja õiguslikud eeldused võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe ülesütlemiseks täidetud. Kostja oli viivituses mitme võla tasumise kokkuleppe graafikujärgse makse tasumisega ning lisaks teatas hagejale, et ei tunnista võlatunnistusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi. Ka kohtupraktikas on sarnases olukorras peetud võlatunnistuse ülesülemist lubatavaks. Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2010 otsusest tsiviilasjas nr 2-03-646 tuleneb, et võlatunnistuses kokkulepitud võla ositi tasumise kokkuleppe rikkumisel saab selle üles öelda nii VÕS 399 lg 1 p 1 järgi kui VÕS § 196 lg 1 alusel.
41.Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust kostja väited, et deklaratiivne võlatunnistus anti kostja poolt hagejale kinnistu ostu-müügilepingu järgse müügihinna osa tasumise järelmaksu kokkuleppe raames. Kostja leiab ekslikult, et deklaratiivne võlatunnistus järelmaksu kohta ei saavat põhimõtteliselt kvalifitseeruda lepinguks, mida on võimalik üles öelda ning et hageja saaks teoreetiliselt taganeda üksnes võlatunnistuse aluseks kinnistu ostu-müügilepingust. Kohus leiab, et kostja samastab ekslikult kinnistu müügilepingu ja deklaratiivse võlatunnistuse. Analoogses olukorras on Tallinna Ringkonnakohus oma 25.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 216-9599 p-s 20 selgitanud, et „Kui käsitleda sõlmitud võlatunnistust kinnitusena, et müügihind jäi kostja poolt tegelikkuses 11 500 euro ulatuses tasumata ja kokkulepitud müügihind võlgnetakse vastavas osas laenuna, ei kohaldu sellele maakohtu viidatud AÕS § 119 lg 1 järgne notariaalne vorminõue. Tegemist ei ole osaga müügilepingust, vaid 27. mail 2014. a müügilepingus hageja antud täitmiskviitungit (VÕS § 95 lg 1) ümberlükkava tõendiga.“ Kohus on seisukohal, et viidatud põhimõtted kohalduvad ka käesoleval juhul. Isegi kui deklaratiivne võlatunnistus anti kostja poolt kinnistu müügihinna (ostuhinna) osa tasumiseks, siis ei ole
10 (17)
2-21-18033 võlatunnistuse näol tegemist kinnistu ostu-müügilepingu osaga. Seega oli hagejal õigus deklaratiivne võlatunnistus ja võla tasumise kokkulepe üles öelda sõltumata müügilepingust taganemisest. Harju Maakohtu 31.05.2021 otsuses tsiviilasjas 2-20-146183 on samuti leitud, et kinnistu ostuhinna tasumise kohustuse võib vormistada ka laenuna deklaratiivses võlatunnistuses ning võlatunnistusest tulenev kohustus on eraldi sissenõutav sõltumata müügilepingust.
42.Paljasõnaline ja põhjendamatu on kostja väide, et kostja ei olevat teinud hagejale võlatunnistuses kokkulepitud makseid, sest hageja olevat alusetult kinni hoidnud kostjale kuuluvat väärtuslikku eset, mistõttu kostja keeldumine kohustuse täitmisest olevat olnud VÕS § 110 kohaselt õiguspärane. Kohus märgib, et kostja hagivastuse väide maksete mittetegemisest põhjusel, justkui oleks hageja kinni hoidnud kostjale kuuluvat väärtuslikku eset, on ilmselgelt vastuolus kostja kohtueelse positsiooniga, milles kostja leidis, et „Y ei tunnista võlatunnistusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi X ees. Seega on nõue 3000 euro tasumiseks tulenevalt võlatunnistusest alusetu, kuna võlga ei ole olemas“ (tl 19). Kostja väide „väärtusliku eseme kinnihoidmisest“ ei ole seega eluliselt usutav. Teisalt on kostja väited hageja poolt kostja väärtusliku eseme kinnihoidmisest ka täielikult paljasõnalised. Hageja, kostja ja Q käekella puudutava kirjavahetuse alusel (tl 60-68) ei ole võimalik tuvastada, et hageja oleks alusetult kinni hoidnud kostjale kuuluvat eset või teinud takistusi kostjale kella tagastamiseks. Lisaks eeltoodule on kostja poolt täielikult sisustamata ja tõendamata ka VÕS § 110 kohaldamise muud eeldused (mh piisav seos kohustuste vahel). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei püüdnudki VÕS § 110 eeldusi sisustada, kinnitades hagivastuses, et „Kostja ei pea mõistlikuks hakata kinnihoidmise ja keeldumise asjaolude üle siinses menetluses detailselt vaidlema, kuna sellest tulenev võimalik rahaline küsimus ei ole väärt selle kirjutamisele kulutatavat raha“ (vt tl 51).
43.Kokkuvõttes loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vaheline võlatunnistusest tulenev maksegraafiku kokkulepe oli hageja poolt õiguspäraselt üles öeldud hageja poolt antud täiendava tähtaja möödumisel 01.10.2021. Võlatunnistuse ülesütlemise tõttu muutus kostja võlatunnistusest tulenev kohustus hageja ees tervikuna sissenõutavaks. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud hagejale 12.01.2022 võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 6000 eurot (tl 55), mille osas hageja loobus hagist ja kohus võttis hagist loobumise vastu. Lisaks eeltoodule tasus kostja hagejale 26.01.2022 veel 1000 eurot (tl 75). Hageja leidis 18.02.2022 menetlusdokumendis, et tegemist ei olnud käesolevas tsiviilasjas vaidluse aluseks olevast võlatunnistusest tuleneva maksega ega arvestanud seda summat hagist osalise loobumise osas.
44.Kostja märkis oma 22.02.2022 menetlusdokumendis, et kostja 26.01.2022 makse summas 1000 eurot oli tehtud võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Makse toimus küll ühepäevase hilinemisega, kuid kostja arvates on ilmne, et makse oli mõeldud võlatunnistuse järgse kohustuse täitmiseks. Muid sissenõutavaks muutunud kostja kohustusi hageja ees hageja näidanud ei ole (VÕS § 88 lg 6). Kohus nõustub kostjaga, et kostja 26.01.2022 makse summas 1000 eurot tuleb lugeda käesolevas tsiviilasjas vaidluse allolevast võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Hageja pole tõendanud, et nimetatud makse oleks tehtud mingite muude kostja kohustuste täitmiseks. Kostja on kinnitanud, et tegi 26.01.2022 makse võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Isegi juhul, kui kostja võinuks 26.01.2022 maksega täita erinevaid kohustusi, on kostjal õigus määrata, millise kohustuse katteks ta konkreetse makse tegi. VÕS § 88 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib
11 (17)
2-21-18033 võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.
45.Kuna kostja on tasunud hagejale võlatunnistuse alusel kokku 7000 eurot, siis kuulub hageja võlatunnistusest tulenev nõue kostja vastu rahuldamisele summas 48 000 eurot. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 103 lg 1 tuleneb eeldus, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Riigikohtu 12.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 on selgitatud, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2005 otsust tsiviilasjas nr 32-1-118-05 (RT III 2005, 39, 384), p 16). Kuna kohus lahendab käesoleva otsusega pärast hagist loobumist menetlusse jäänud poolte vaidluse hageja põhinõude osas summas 49 000 eurot, siis jääb hagi rahuldamata põhivõlgnevuse nõudes summas 1000 eurot (mille osas hageja ekslikult leidis, et kostja ei tasunud 26.01.2022 võlatunnistusest tuleneva võla katteks 1000 eurot).
46.Lisaks eeltoodule on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 990 eurot. Hageja leiab, et talle on tekkinud varaline kahju seoses 27.09.2021 kostjale saadetud nõudekirja esitamisega kantud õigusabikulude näol summas 990 eurot. Hageja peab enda kahjuks antud nõudekirja koostamise ajakulu kokku 5,5 h, mis hageja advokaadi tunnihinda 180 eurot/h (koos käibemaksuga) arvestades vastab 990 eurole (vt advokaadibüroo arve, tl 16, spetsifikatsioon tl 16 pöördel). Hageja nõudis kostjalt antud kulu hüvitamist hiljemalt 01.10.2021. Kostja märkis, et 27.09.2021 nõudekirja kasvõi põgusal uurimisel on ilmne, et ülekaalukalt suurem osa ajast kulus käesoleva menetluse mõttes asjasse mittepuutuvate küsimuste käsitlemiseks. Kostja leiab, et milline võiks täpselt olla asjassepuutuva küsimuse käsitlemise ajaline maht ja rahakulu, on subjektiivne hinnang, kuid kostja on valmis lugema nõudekirja koostamisel käesolevasse asja puutuvaks vajalikuks ja mõistlikuks õigusabikuluks 45 minutit. Advokaadi tunnihinda 150 eurot + käibemaks arvestades tähendab see rahaliselt 135 eurot. Kostja on selle summa hagejale tasunud 21.01.2022 (vt tl 56), hageja on vastavas osas hagist loobunud ja kohus võttis hagist loobumise vastu. Seega on käesolevas menetluses jätkuvalt vaidluse all hageja nõue kahjuhüvitise osas summas 855 eurot.
47.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need võivad olla VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Kohtueelsete õigusabikulude aluseks hüvitamise aluseks on seega VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3. Samas on Riigikohus selgitanud oma 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08 p-s 18, et selline nõue on põhjendatud üksnes juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Lisaks on Riigikohus 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 p-s 11 märkis Riigikohus, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
48.Hinnates hageja poolt 27.09.2021 nõudekirjale koostatud aega märgib kohus esmalt kostjaga nõustudes, et ülekaalukas osa nõudekirjast keskendub elatisevõlgnevusele, mis käesolevas kohtumenetluses vaidluse all ei ole. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks pidada hageja kahjuks ka kohtueelseid õigusabikulusid seoses elatisevaidluse ja muude küsimustega, mis väljuvad käesoleva tsiviilasja raamidest. Hagiavalduse p-s 6 viitab hageja oma 27.09.2021 nõudekirja koostamisega tekkinud kahjule samuti üksnes käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva võlatunnistuse kontekstis. Käesoleva
12 (17)
2-21-18033 tsiviilasja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjuks ei saa pidada hageja õigusabikulu muude pooltevaheliste vaidluste (sh elatise) käsitlemiseks, sest kostja poolt oma võlatunnistusest tulenevate kohustuste rikkumisel puudub põhjuslik seos hageja kohtueelsete õigusabikuludega muudes küsimustes.
49.Hinnates hageja lepingulise esindaja ajakulu 27.09.2021 nõudekirja koostamisele seoses käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleva võlatunnistusega, leiab kohus kostjaga nõustudes, et sellise õigusabi ajaline maht ei ületanud kokku 0,75 h. Nõudekirja võlatunnistust puudutav osa on sedavõrd lühike ja lihtsa sisuga, et professionaalne advokaat tunnitasuga 180 eurot/h peab olema võimeline koostama sellise kirja ajakuluga 0,75 h (selle ajakulu hulgas on ka tutvumine mõnerealise 05.05.2021 võlatunnistusega ja vajadusel kliendisuhtlus). Pealegi on küsitav hageja lepingulise esindaja poolt koostatud 27.09.2021 nõudekirja koostamise kvaliteet olukorras, kus hageja ei teinud nõudekirjas üheselt mõistatavalt selgeks lepingu ülesütlemise küsimust ja pooled vaidlesid selle üle ka käesolevas kohtumenetluses (vt kohtuotsuse p 35). Seega ei aidanud hageja lepingulise esindaja kaasamine kohtueelses menetluses kaasa vaidluse lahendamisele sellisel moel, nagu lepingulise esindaja professionaalsust arvestades oleks võinud eeldada.
50.Kokkuvõttes peab kohus hagejale kohtueelsete õigusabikuludega tekitatud kahju mõistlikuks suuruseks 135 eurot (0,75h x lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot/h). Kuna selle summa on kostja hagejale juba tasunud ja vastavas osas on menetlus lõpetatud, siis jätab kohus käesolevas menetluses jätkuvalt vaidluse all hageja nõude kahjuhüvitise osas summas 855 eurot tervikuna rahuldamata.
51.Lisaks eelpool käsitletud nõuetele esitas hageja kostja vastu ka viiviseõude seadusjärgse viivise saamiseks, mille kohus järgnevalt lahendab. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
52.Eeltoodud VÕS-i viivisearvestuse normide ning kohtu poolt tuvastamist leidnud kostja võlgnevuse alusel leiab kohus, et hagejal oli kostja poolt täitmata kohustuste eest õigus arvestada viivist kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.02.2022 alljärgnevalt: (i) perioodi 26.07.202125.08.2021 eest võlatunnistusest tulenevast kohustusest täitmata summalt 1000 eurot - 6,79 eurot; (ii) perioodi 26.08.2021-25.09.2021 eest võlatunnistusest tulenevast kohustusest täitmata summalt 2000 eurot - 13,59 eurot; (iii) perioodi 26.09.2021-01.10.2021 eest võlatunnistusest tulenevast kohustusest täitmata summalt 3000 eurot – 3,95 eurot; (iv) pärast võlatunnistuse ülesütlemist perioodi 02.10.2021-12.01.2022 eest summalt 55 135 eurot (st võlatunnistusest tulenev kohustus summas 55 000 eurot ja kahjunõue summas 135 eurot) – 1244,69 eurot; v) pärast kostja poolt võlatunnistuse katteks 6000 euro tasumist perioodi 13.01.2022-21.01.2022 eest summalt 49 135 eurot (st võlatunnistusest tulenev kohustus summas 49 000 eurot ja kahjunõue summas 135 eurot) – 96,92 eurot; (vi) pärast kostja poolt kahjunõude katteks 135 euro tasumist perioodi 22.01.2022-26.01.2022 eest võlatunnistusest tulenevast kohustusest täitmata summalt 49 000 eurot – 53,7 eurot; (vii) pärast kostja poolt võlatunnistuse katteks 1000
13 (17)
2-21-18033 euro tasumist perioodi 27.01.2022-25.02.2022 eest võlatunnistusest tulenevast kohustusest täitmata summalt 48 000 eurot – 315,62 eurot.
53.Eelneva viivisearvestuse kokkuvõtteks leiab kohus, et hagejal oli kostja poolt täitmata kohustuste eest õigus arvestada viivist kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.02.2022 kokku summas 1735,26 eurot. Kuna kostja on tasunud hagejale 21.01.2022 viivistena 123,84 eurot (vt tl 56), siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 25.02.2022 seisuga summas 1611,42 eurot (1735,26 – 123,84). Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (48 000 eurot) alates 26.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
54.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivsele nõudele ja sellega seotud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusele, sest antud nõue põhineb eeldusele, kui kohus ei oleks pidanud 05.05.2021 võlatunnistusest tulenevat võlgnevust sissenõutavaks. Kohus asus seisukohale, et võlatunnistuse ülesütlemise tõttu muutus kostja võlatunnistusest tulenev kohustus hageja ees tervikuna sissenõutavaks. Seega ei ole alternatiivse nõude käsitlemise eeldused täidetud. Lisaks on TsMS § 442 lg 8 sätestatud, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kuna kohus rahuldas ülekaalukas osas hageja esmase nõude (esimese alternatiivse nõude), pole alust täiendavalt hinnata hageja teist alternatiivset nõuet.
55.Kohus määrab vastavalt käesoleva asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus märkis käesolevas asjas tehtud 25.02.2022 menetluse lõpetamise määruses, et menetluskulude jaotuse osas võtab kohus seisukoha tervikuna lõpplahendis. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega hagist osalise loobumisega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna hagist loobumise põhjuseks oli hageja nõude osaline rahuldamine pärast hageja poolt kohtusse pöördumist. Hinnates tervikuna hagist loobumisega seotud hageja nõude rahuldamist ning hageja nõude osalist rahuldamist käesoleva otsuse alusel, rahuldab kohus hagi ligikaudu 97% ulatuses. Seetõttu peab kohus TsMS § 163 lg1 alusel põhjendatuks jätta menetluskulud 97 % ulatuses kostja ja 3 % ulatuses hageja kanda.
56.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja 18.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud menetluskulusid kokku summas 4640 eurot. Eeltoodud menetluskuludest moodustab 1100 eurot tasutud riigilõiv ja ülejäänud 3540 eurot tuleneb lepingulise esindaja toimingutest ajalises mahus 19 tundi ja 40 minutit tunnihinnaga 150 eurot/h (ilma käibemaksuta) ning kokku summas 3540 eurot (koos käibemaksuga). 22.02.2022 menetlusdokumendis täiendas hageja 18.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja antud menetlusdokumendi koostamiseks vajaliku ajakuluga kokku 30 minutit tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga). Kokku on hageja näidanud käesolevas menetluses menetluskulusid summas 4730 eurot.
57.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1100 eurot.
58.Kostja hinnangul on hageja menetluskulud järgmiste õigusabikulude positsioonide osas ülemäärased ja ebamõistlikud: 1. puuduste kõrvaldamise ajakulu 1h 10m peaks jääma hageja enda kanda; 2. 30.11.21 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30m peaks jääma hageja
14 (17)
2-21-18033 enda kanda; 3. hagiavalduse koostamisele on hageja kokku kulutanud väidetavalt aega 7 h 10 m. See ajakulu on ilmselgelt ülemäärane, eriti arvestades hageja nõuete õiguslikku ekslikkust, millist riski ei peaks kostja kandma. Põhjendatuks saaks lugeda hinnanguliselt 4 tundi õigusabi;
4.kolm nõupidamist kliendiga à 1 h 30 m on läbinähtamatud ja nende tegelik sisu, seega ka põhjendatus on vähemalt niisuguses ulatuses selgusetu. Vastavad kulud tuleks jätta kas täielikult või vähemalt suuremas osas hageja enda kanda.
59.Lepingulise esindaja tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14, p 14). TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).
60.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot/h + käibemaks (koos käibemaksuga 180 eurot/h) on aktsepteeritav. Samas nõustub kohus kostjaga, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on osaliselt ülemäärane. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks (sh tõendite kogumiseks ja muudeks toiminguteks) ei ületa hagi sisu ja keerukust arvestades 4 h (hageja poolt näidatud ajakulu 7 h ja 10 minutit). Muuhulgas on hageja hagis suures osas tsiteerinud seadusi ning viidanud asjakohatult õigusvastase tegevusega tekitatud kahjule. Täies ulatuses põhjendamatu on hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ajakulu, sest advokaadist esindaja peab olema võimeline esitama koheselt puudusteta hagiavalduse ning kui ta seda ei tee, ei saa puuduste kõrvaldamise ajakulu panna kostja kanda. Samuti leiab kohus, et hageja menetluskulude nimekirjade koostamise põhjendatud ajakulu koos kostja menetluskulude nimekirjale vastamise ajakuluga ei ületa kokku 1 h (hageja poolt näidatud ajakulu 1,5 h). Kostja vastusele arvamuse koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu ei ületa hageja 03.02.2022 menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades kohtu hinnangul 3 h (hageja poolt näidatud ajakulu 4,5 h). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu toimingutele „Kohtu 04.02.2022 nõudega tutvumine, nõupidamine kliendiga“ ei ületa 0,5 h. Antud menetluse faasis ei ole arusaadav, miks oli hagejal vajalik tutvuda lihtsa kohtukirjaga ja pidada selle üle nõu 1,5 h ulatuses. Sama kehtib hageja lepingulise esindaja ajakulule „Kostja 18.02.2022 esitatud seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga“ (hageja poolt näidatud ajakulu 1,5 h) – ka nende toimingute põhjendatud ajakulu ei ületa kohtu hinnangul 0,5 h. Kostja esitas 18.02.2022 väheses mahus menetlusdokumendi ja sellega tutvumiseks ning kliendiga nõupidamiseks ei kulu kohtu hinnangul mõistlikult võttes 1,5 h. Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu hagist osalise loobumise taotluse koostamine ja hagiavalduse täiendamisele peab kohus põhjendatuks 0,5 h ulatuses, mitte hageja näidatud 1 h ja 20 min ulatuses. Nimetatud hageja menetlusdokumendi sisu on osaliselt põhjendamatu ja alternatiivse nõude osas ka osaliselt arusaamatu. Eelpool nimetamata osas ei pea kohus vajalikuks hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu vähendada. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 11 h, mis hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot/h arvestades vastab summale 1980 eurot.
61.Arvestades eeltoodut, on hageja menetluskulude vajalik ja põhjendatud suurus kokku 3080 eurot (riigilõiv 1100 eurot + lepingulise esindaja kulu 1980 eurot). Võttes arvesse kohtu poolt määratud kulude jaotust, määrab kohus kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2987,6 eurot (st 97% hageja menetluskuludest summas 3080 eurot).
15 (17)
2-21-18033
62.Kostja 18.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 2610 eurot (õigusabi 12 h ja 5 min eest tunnihinnaga 180 eurot + käibemaks). Hageja hinnangul ei ole kostja esindaja tunnitasumäär 216 eurot koos käibemaksuga põhjendatud. Tegemist ei olnud keskmiselt keerukama vaidlusega, vaid kostja menetluses esitatud positsiooni arvestades väga lihtsa vaidlusega. Arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaadi abi), vaidluse all olnud küsimusi ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust (mh esitatud menetlusdokumente ja nende sisu ning tõendite mahtu) ja menetluse kestust, leiab hageja, et põhjendatud tunnitasu määraks tuleb lugeda 150 eurot ilma käibemaksuta (s.o 180 eurot koos käibemaksuga), mis vastab ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Samuti leiab hageja, et asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada sedavõrd suures mahus tõendeid ega kliendiga nõu pidada (kostja esindaja ca 6 tundi ehk 50% toimingutest vähemalt hõlmab otseselt või kaudselt suhtlust kliendiga). Hageja leiab, et kostja vastus sisaldab hulgaliselt väiteid otsitud põhjuste esile toomiseks, millel aga ei ole mingit puutumust sellega, et kostjal oli õigus võlatunnistusest tulenevaid kohustusi sellisel ulatuslikul määral rikkuda. Seega lisaks tunnitasu määrale ei pea hageja täies ulatuses põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu. Hageja vaidlustab esiteks sedavõrd ulatusliku suhtluse kostja esindaja ja kostja vahel, põhjendatuks võib pidada kokku ühte tundi. Arvestades kostja vastuse sisu, siis põhjendatuks peab hageja sellele kulunud aega äärmiselt minimaalselt, so samuti üks tund. Kostja lõplikud seisukohad, milles kostja ühtegi täiendavat sisulist seisukohta ei esitanud, on hageja arvates tervikuna põhjendamatud. Kostja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks hindab hageja maksimaalselt 30 minutit. Kokku hindab hageja kostja 18.02.2022 menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute ajakulu põhjendatuks 2 h 30 min ulatuses tunnihinnaga 180 eurot koos käibemaksuga.
63.Kohus nõustub hagejaga, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 216 eurot/h (koos käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu arvestades põhjendamatu. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasuna on aktsepteeritav 150 eurot/h + käibemaks ehk 180 eurot/h koos käibemaksuga. Kostja lepingulise esindaja ajakulu osas märgib kohus, et lepingulise esindaja tegevus peab lähtuma kliendi parimatest huvidest ega tohi muutuda n-ö asjaks iseeneses. Esindaja töö eesmärk tsiviilkohtumenetluses ei saa olla pidev õiguslik analüüs ja kliendisuhtlus ega asja abstraktne „menetlemine.“ Lepingulise esindaja tegevus ja töö peab üldjuhul vormuma mingis objektiivselt vajalikus ja nähtavas tulemuses, eelkõige asjakohastes ja mõistliku mahuga menetlusdokumentides. Eelnimetatud põhimõtteid arvestades leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu perioodil 23.11.2021 – 21.01.2022 on kokku põhjendatud mitte enam kui 5 h ulatuses. Nimetatud perioodil esitas kostja kohtule üksnes hagivastuse, mille sisuline maht ei ületa 4 lk. Antud kostja vastuse koostamisega seotud ajakulu tervikuna (sh hagimaterjalidega tutvumine, analüüs ja kliendisuhtlus) ei ületa kohtu hinnangul vastuse sisu arvestades 5 h (kostja poolt näidatud ajakulu 10 h ja 25 min). Muus osas ei pea kohus vajalikuks kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada.
64.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 6 h ja 20, mis lepingulise esindaja kohtu poolt aktsepteeritavaks peetavat tunnitasu 180 eurot/h arvestades vastab summale 1140 eurot. Võttes arvesse kohtu poolt määratud kulude jaotust, määrab kohus kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 34,2 eurot (st 3% kostja menetluskuludest summas 1140 eurot).
65.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostjate
16 (17)
2-21-18033 vastastikused väljamõistetavad menetluskulud summas (vt kohtuotsuse p-d 61 ja 64), mille tulemusena mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2953,40 eurot (2987,6 - 34,2). Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjalt tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
66.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2023. a otsusega nr 2-2118033.
17 (17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.