Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-19-1306

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

2-19-1306 tööandja esindajate seaduslikke korraldusi (p 3.1.) ning suhtuma temale usaldatud töövahenditesse (auto, haagis jms) heaperemehelikult (p 3.2.). Kostja I eiras hageja juhiseid, kui kaldus olulisel määral kõrvale ettenähtud marsruudist ning asus sõidukit juhtima ohutuks vedamiseks ilmselgelt ebasobival ajal, soodustades sellega ohuriskide (teeolud, liiklustihedus, õhtune aeg jne) teket. TLS § 15 lg 2 p-d 5 ja 9 sätestavad töötaja kohustusena hoiduda tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist ja vara ning hoiduda tegevusest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Kostja I ametijuhendi kohaselt oli kostja kohustatud kinni pidama liikluseeskirjadest (p 3.4.) ja mitte asuma tööle autorongiga, kui pole eelnevalt saanud seadusega ettenähtud puhkeaega või kui ta on haige või joobeseisundis. Kuivõrd kostja I juhtis hagejale kuuluvat autorongi alkoholijoobes, rikkus liikluseeskirju ning põhjustas seetõttu tervisekahju iseendale ning varalise kahju nii hagejale kui hageja klientidele ja äripartneritele, on kostja I taolise käitumisega tahtlikult ja olulisel määral rikkunud töölepingut. 1.3 Kostja I põhjustatud liiklusavarii tõttu kahjustus/hävis veoseks olnud kaup, mille omanikud on esitanud hagejale kahjunõuded. Liiklusavarii tagajärjel muutus kasutuskõlbmatuks ka hagejale kuulunud veok ja haagis ning kuna nende parandamise kulud ületavad interneti müügipakkumistes väljendatud ligilähedaselt samaväärsete esemete hindu, lähtub hageja sellekohase hüvitisnõude esitamisel veoki ja haagise turuväärtusest. Samuti oli hageja sunnitud kandma kulutusi liiklusavarii sündmuskoha koristustöödeks ning veoki ja haagise vraki ning kauba ja jäänuste transpordiks Eestisse ning tasuma veoki ja haagise kaskokindlustuse makseid. 1.4 Tulenevalt eeltoodust taotleb hageja kostjalt I välja mõista 119 393 eurot 41 senti. Nimetatud kahjusumma koosneb järgmistest komponentidest: FEB AS kahjunõue – 54 463 eurot 63 senti, VEA OÜ / M/S HYDROSEAL OÜ kahjunõue – 9049 eurot 30 senti + asenduskauba transport 450 eurot, LIVIKO AS kahjunõue – 7641 eurot 50 senti. Liiklusavarii sündmuskoha koristuskulud: ITALSBURGHI ECOLOGIA arve – 4820 eurot, AUTOTRONICA SRL arve – 4500 eurot 60 senti, veoki ja haagise vraki transport Eestisse – 6700 eurot, kauba ja jäänuste vedu Eestisse – 6000 eurot, veduk Scania maksumus – 19 400 eurot, haagis Krone maksumus – 6200 eurot, kaskokindlustuse kulu – 168 eurot 38 senti. Hageja märkis, et ülalmärgitud kahjunõudele võib lisanduda IF P&C Insurance AS regressnõue hageja vastu liiklusavariis kannatanu A. A.le hüvitatud liikluskahju nõudena. Samuti ei välista hageja nõude suurendamist VÕS §132 lg 4 alusel. 1.5 Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). VÕS § 104 sätestab vastutuse süü puhul ning määratleb süü vormid. Kuna kostja I põhjustas liiklusõnnetuse juhtides sõidukit alkoholijoobes ja eiras liikluseeskirju, milline seisund tuleneb vahetult tema teadlikust ja eesmärgipärasest tegevusest, on hageja hinnangul kostja I süü vormiks tahtlus. Kostja I tegevus oli otseselt suunatud lepingurikkumisele ja õigusvastase tagajärje saavutamisele. 1.6 Hageja oli kehtiv täisvastutuskindlustust nii veoki Scania suhtes (kaskopoliis XXX) kui haagise Krone suhtes (kaskopoliis XXX). Samuti omas hageja vastutuskaitset veose suhtes VÕS §795 alusel. Seega oli hageja teinud kõik endast sõltuva selleks, et maandada vastutusriske võimaliku kahjujuhtumi korral. Paraku osutusid need meetmed kostja I käitumise (sõiduki juhtimine joobeseisundis) tõttu tulemusetuks, sest sellisel juhul kaotab kaskokindlustuslepingu tingimuste kohaselt kindlustuskaitse kehtivuse veoki, haagise ning veose suhtes (VÕS § 798). Hageja hinnangul ei esine kostja I vastutust välistavaid või piiravaid aluseid VÕS § 139 ja § 140 ning TLS § 74 lg 2 alusel.

2-19-1306

1.7 Esineb vahetu seos kostja I tegevuse ja hagejale seeläbi tekkinud kahju vahel. Liiklusavarii toimus seetõttu, et kostja I rikkus lepingut. Lisaks eelnimetatud kahjule, oli hageja sunnitud kandma kulutusi liiklusavarii sündmuskoha koristustöödeks ning veoki ja haagise vraki ning kauba ja jäänuste transpordiks Eestisse ning tasuma veoki ja haagise kaskokindlustuse makseid. Õigusteooria (conditio sine qua non) ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt esineb põhjuslik seos ka olukorras, kus ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahjulikku tagajärge tekkinud. Seega on kostja I vastutav ka kaasuvana tekkinud kahju eest. 1.8 Hageja on seisukohal, et esinevad ja on täidetud kostja I vastutuse (kahju hüvitamiskohustuse) tekke-eelduseks olevad üldised koosseisulised elemendid ning kostja I on kohustatud tekitatud kahju hüvitama. Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma (TLS § 76 lg 1) ning tööandja võib taolise kahju hüvitamist töötajalt nõuda TLS § 74 alusel (TLS § 76 lg 2). TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. 1.9 Hageja esialgse kalkulatsiooni kohaselt on kostja I tekitatud kahju suuruseks 119 393 eurot 41 senti, millisest summast on hageja tasaarvestanud kostjal saada olevate välislähetuse päevaraha 592 eurot 76 senti. Seega palub hageja välja mõista kostjalt I kahjuhüvitisena 118 800 eurot 65 senti. 1.10 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 annab hagejale õiguse esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on õiguslik huvi sellise tuvastamise vastu. Kuigi hageja ei ole vaidlustatava tehingu pooleks, leiab hageja, et tal on võlausaldajana õiguslik huvi kostjale I ühisomandina kuulunud kinnistu võõrandamis- ja koormamistehingu tühisuse tuvastamiseks, sest just selle tehingu tulemusel on kostja I muutunud varatuks ning hagejal välistunud võimalus saada oma võlaõiguslikule nõudele rahuldatust kostja I vara arvel. Samuti pole kinnistu võõrandamistehingu tõttu hagejal võimalik edaspidiselt rakendada õiguskaitseviise vara tagasivõitmiseks täitemenetluses (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187) või pankrotimenetluses (PankrS § 109). Kostja I kaotanud töövõime ning tal puudub muu vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Võõrandamistehingu tagasitäitmise korral taastuks kostjate I ja II ühisomand kinnistule ning hageja omaks võimalust nõuda perekonnaseaduse § 33 lg 3 alusel ühisvara jagamist. Seega on kinnistu võõrandamistehingu tühisuse tuvastamine hageja ainuvõimalik õiguskaitseviis. Kinnistu võõrandamis- ja koormamistehing on sõlmitud olukorras, kus kinnistu ühe ühisomaniku (kostja I) vastu on esitatud kahjunõue. Kostjad on otseses sugulussuhtes olevad isikud, kes elavad ühises leibkonnas ja kasutavad sama eluruumi. Seega on veenvalt tuvastatav, et kostjad võisid ja pidid olema teadlikud kostjal I lasuvast hüvitiskohustusest ning -kostjad sõlmisid tehingu vajadusest ja eesmärgiga vältida kinnistule sissenõude pööramist. Hagejal puuduvad andmed kinnistu võlaõigusliku võõrandamistehingu liigi kohta, kuid arvestades kostjate perekondlikku seotust (sugulussuhe) ja seda, et kostjad elavad elamus, võib hageja eeldada, et sõlmiti kinkeleping. Hageja hinnangul puuduvad tehingul kinkelepingu tunnused (VÕS § 259). Samuti võib see olla näiline tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 tähenduses. Kostjad I ja II on võõrandanud kinnistu kostjale II vahetult pärast seda, kui hageja teavitas kostjat I kahjunõudest. Kostja III seadis kostjate I ja II kasuks isikliku kasutusõiguse kinnistul asuva elamu kasutamiseks ning on kohe pärast kinnistu omandamist asunud kinnistut edasi võõrandama. Kostjate taoline käitumine ei vasta nende tegelikule õiguslikule tahteavaldusele (so kinnistu omandi üleandmine ja koormamine), vaid nad on asunud vältima varale sissenõude pööramist.

2-19-1306 Seetõttu palub hageja tuvastada kinnistu võõrandamistehingu tühisus ning kohustada kostjaid andma tahteavaldused kinnistusraamatus kannete muutmiseks. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamine ja kohtu eelmenetlus

2-19-1306 kaotas sõidu ajal lühiajaliselt teadvuse. Teadvusele tuli kostja I alles pärast seda, kui talle oli tehtud operatsioon ja ta oli XXX haigla intensiivraviosakonnas hingamisaparaadi all. Kostja I tegutses ebaseadusliku ja jõhkra rünnaku tõttu hädaseisundis kaitstes parklast põgenedes iseenda elu ja tervist ning tööandja vara ja seetõttu on tema vastutus kahju tekitamise eest välistatud. Kostja I viibis pikalt intensiivravis raskes seisundis ja hingamisaparaadi all ning ta ei saanud kellegagi suhelda. Pärast operatsiooni ja toibumist haiglas ning peale hingamisaparaadi äravõtmist rääkis kostja I abikaasale (kostja II), et ta avariid ei mäleta, aga mäletab rünnakut parklas ja sealt põgenemist. Esmase raviperioodi ajal käis haiglas ka üks Itaalia politseinik, kes tõi kostjale I avariipaigalt leitud telefoni, kuid kostja I ei saanud temaga suhelda keelebarjääri tõttu. Itaalia arstid ütlesid kotjale II, et selgroovigastuse tõttu jääb kostja I alakehast halvatuks ja paranemislootust ei ole ning alakeha liikuvuse taastumine ei ole võimalik. Kostja toodi 2018. aasta oktoobris kiirabiautoga Eestisse ja tema raviarst selgitas, et kostja I vigastused viitavad tüüpilistele füüsilise vägivalla ja peksmise vigastustele. Ka Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse raviarstid ja teised meditsiinitöötajad saavad kinnitada, et kostja I rääkis neile vägivaldsest rünnakust. Õnnetuse ja ründe tagajärjel on kostja I raske puudega invaliid, kes on alakehast halvatud ning saab liikuda ainult ratastoolis. Kostja I vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja järelevalvet. Kostja I on raske puudega invaliid, kes õnnetuse tagajärjel saab liikuda ainult ratastoolis ja vajab igapäevaselt kõrvalist abi ja järelevalvet. 3.2 Hageja kahju hüvitamise nõue eirab töölepingu seaduse regulatsiooni. Töötaja vastutus ei ole piiramatu. Töötaja ei ole töölepingut rikkunud, rääkimata sellest, et rikkumine oleks olnud tahtlik. TLS § 74 lg 2 sätestab täiendavalt, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Liiklusõnnetus on tüüpiline veoettevõtja risk, mistõttu sellest lähtuv kahju hüvitamisele ei kuulu. Seetõttu on hageja nõue ning kostja vastutus juba eos välistatud. Kui aga mingil põhjusel leida, et hoolimata TLS § 74 lg 2 teisest lausest, on kahju hüvitamise nõude esitamine ikkagi võimalik, siis tuleb arvestada eelviidatud TLS § 72 ja § 16 lg 2 alusel töötaja hoolsust. 3.3 Tööandja ei saa töötaja vastutuse põhistamisel tugineda ka varalise vastutuse lepingule, sest varalise vastutuse leping on kehtetu. TLS § 75 lg 2 sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud; 3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil; 4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris; 5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Varalise vastutuse leping on küll sõlmitud kirjalikult, kuid on mistahes arusaadaval viisil piiritlemata, mistõttu aru ei ole saada isegi sellest, millise vara eest töötaja vastutab. Leping ei sätesta varalise vastutuse ülempiiri ning töötajale ei ole vastutuse kandmise eest makstud hüvitist. Seetõttu on varalise vastutuse leping TLS § 75 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine ning hageja ei saa enda nõudealust põhistada selle kaudu. 3.4 Isegi kui leida, et kostja I vastu nõude esitamine on võimalik, on nõue ikkagi välistatud TsÜS § 141 lg 1 alusel, kuna kostja käitus hädaseisundis. Nagu eelnevalt kirjeldatud, põgenes kostja I äärmiselt ränga isikuvastase süüteo eest, mille käigus teda peksti brutaalselt kuni ajutise teadvusekaotuseni. Halvemal juhul oleks rünne võinud lõppeda kostja I surmaga. Kostjal I ei

2-19-1306 olnud muud võimalust, kui kasutada põgenemiseks tööandja veokit. Veokiga ründepaigast põgenemine oli vajalik ka veoki ja veose säilimise tagamiseks. 3.5 Tööandja on võtnud arusaamatu seisukoha, nagu oleks kostja olnud sel ajal joobes. Sellekohaseid tõendeid hagiavaldusele lisatud ei ole. Hageja viidatud Itaalia politsei

2-19-1306 rahuldamata. Hageja nõue, mis puudutab kinnistu omandi üleandmist, on õiguslikult põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Pärast kostja I taastusravi-hooldushaiglast kodusele ravile suunamist otsustas perekond, et kostja I halvatuse tõttu ei saa ta enam juhtida kodust majapidamist ja hoolitseda pere vara eest. Koos kostja I ja tema abikaasaga (kostja II) elab Tammevälja talus nende tütar M. V.-K. (kostja III) koos oma elukaaslase D. K. i ja nende kolme alaealise lapsega. Perekonnaringis otsustati, et maja ja kinnistu korrashoiuga hakkavad peale isa liikumis-ja töövõime kaotust tegelema tütar M. ja väimees D. ning seetõttu kingiti kinnistu tütrele ja kostja I ja kostja II jäävad ise elamusse elama isikliku kasutusõiguse alusel. Kinketehing tehti kostja I tervislikust seisundist tulenevate reaalsete asjaolude tõttu ja kinkijatel ning kingisaajal puudus heade kommete vastane eesmärk kellegi huvide kahjustamiseks. On tavapärane, et sellises olukorras antakse talu üle järgmisele põlvkonnale ning jäetakse endale eluaegne kasutusõigus elupaiga tagamiseks. Sellises tehingus ei ole eesmärki pääseda võlausaldajate eest. Selline eesmärk oleks ka ainetu, sest kostjal I ei ole teisi võlausaldajaid peale hageja ning hageja nõue on eeltoodud põhjendustel täies ulatuses alusetu. 3.10 Hagiavaldusega võrreldes oluliselt põhjalikumalt on tehingu tühisuse temaatikat käsitletud maakohtu 29. jaanuari 2019. a hagi tagamise määruses. Nagu maakohus määruse p 7 õigesti märkis, saab isik, kes ei ole tehingu pool, tehingu, sh asjaõigusliku käsutuslepingu, tühisusele tugineda juhul, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused (vt Riigikohtu 23. mai 2018. a lahend tsiviilasjas nr 2-169415, p 14; 15. jaanuari 2007. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20; 20. novembri 2003. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03, p 12). Erinevalt maakohtu seisukohast hagejal sellist õigustatud huvi ei ole ning ei saa olla isegi teoreetiliselt. Maakohtu hinnangul (määruse p 8) tuleneb hageja õiguslik huvi sellest, et „hageja õiguste rikkumiseks saab pidada ka seda, kui temal olemasoleva õiguse tegelik maksmapanek muudetakse võimatuks“. Muud huvi ei ole maakohus tuvastanud ega hageja väitnud. Hageja saab positiivse kohtulahendi korral esitada kohtutäiturile täitmisavalduse ning algatada täitemenetluse. Kui võlgnikul ei õnnestu täitemenetluses hageja nõuet täies ulatuses täita, on võlausaldajal õigus esitada TMS § 187 lg 1 alusel tagasivõitmise hagi. 3.11 Seega on väide, nagu oleks hageja õiguse tegelik maksmapanek mingil viisil võimatuks muudetud, ebaõige. Tegemist ei ole õiguse teostamise võimatusega vaid tavalise menetlusega. Maakohtu arvates tuleks „vastupidise [st kostja] tõlgenduse puhul, kus võlausaldaja peaks selleks, et oma õigusi kaitsta, ootama ära kuni ta saab täitedokumendi, küsitav ka regulatsiooni kooskõla põhiseaduse (PS) §-ga 25, mis sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Kohtu hinnangul tuleneb PS §-st 25 riigi kohustus kehtestada regulatsioon, mis sätestab lisaks kahju hüvitamise nõuete materiaalsete alustele ning nende kohtumenetluses maksma paneku võimalustele ka võimalused kahju hüvitamise nõuete reaalseks täitmiseks“. Kostja sellega ei nõustu. Tegemist ei ole lüngaga seaduses, mida saaks täita kohtulahendiga, kasutades heade kommete kohase käitumise kohustust kui üldklauslit. Täitemenetluse seadustiku tagasivõitmise regulatsioon on muutumatul kujul kehtinud üle 13 aasta. Pankrotiseaduse sisaldas tagasivõitmise regulatsiooni juba 1. septembrist 1992. Selle aja jooksul ei ole asjakohaseid sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud. Ka maakohtu lahendist ei ole võimalik aru saada, milline konkreetne täitemenetluse seadustiku säte on põhiseadusega vastuolus. Täitemenetluse seadustiku 4. osa sätestab võimalused võlgniku vara täitemenetluses tagasivõitmiseks, kuid hagi tagamise määrusest ei ole arusaadav, miks see regulatsioon ei ole piisav. Kui maakohus leidis, et täitemenetluse seadustiku regulatsioon on ebapiisav ning seetõttu põhiseadusega vastuolus, oleks ta pidanud edastama hagi tagamise määruse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

2-19-1306 3.12 Kostja I esitas kohtule taotluse määrata kohtumeditsiinilise ekspertiisi, et tuvastada kostja I kehavigastused ning nende tekkimise mehhanism ja põhjus. Kostja I sai viga ka liiklusõnnetuse tõttu, kuid olulise osa tema vigastustest on põhjustanud peksmine. Ekspertiisi tulemused lükkavad ümber hageja valearusaama, nagu oleks avarii olnud tingitud kostja I joobest. Samuti taotles kostja I, et kohus kuulaks ta vande all üle õnnetuse toimumise asjaolude kohta. Rünnaku tagajärgi saab tõendada kohtumeditsiinilise ekspertiisi ja meditsiinidokumentidega, kuid rünnakut ennast saab kostja I tõendada vaid tema vande all ülekuulamisega. Hageja taotlus kahjunõude suurendamiseks

2-19-1306 olemasolu ning tõend selle kohta, kas kostjal I tuvastatud tervisekahjustused on iseloomulikud liiklusavarii või kehalise väärkohtlemise (füüsilise ründe) tagajärjel saadud vigastustele. Hageja taotles ka välja nõuda Itaalia Riigipolitsei Liikluspolitsei osakonna Liiklusõnnetuste büroolt kostja I suhtes 29. septembril 2018 toimunud liiklusavariidega algatatud menetluste materjalid ja karistusotsused ning tõendid selle kohta, et kostja I on esitanud Itaalia politseile kuriteoteate tema suhtes 29. septembril 2018 toime pandud kehalise väärkohtlemise kohta. Hageja taotles ka XXX XXX veokiparkla territooriumi turvakaamerate salvestusi vaidlusaluse aja kohta.

2-19-1306 Kindlustusandjad on keeldunud hagejale kahju hüvitamisest ja nõudnud hagejalt tagasi esmase väljamakse, sest kostja I põhjustas kindlustusjuhtumi alkoholijoobes ja ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu. Kostja I on vastutav ka kaasuva kahju eest. 11.2 Kostja I vastuväited liiklusavarii põhjustamises füüsilise ründe tagajärjel tekkinud hädaja šokiseisundi (mitte alkoholijoobe) tõttu on ümber lükatud hageja tõenditega kostja I joobeseisundi tuvastamise kohta. Kostja I vande all antud seletused ei ole eluliselt usutavad ja on ümber lükatavad kohtuasjas kogutud nii isikuliste kui dokumentaalsete tõenditega. Kostja I ei suutnud vande all seletusi andes vastata üldistele faktiküsimustele (teekond, lähimad linnad, kauba laadimiskohad, sõiduki parkimisaeg, sihtkoht, jne), kuid samas on kirjeldanud täpselt seda, et ta ei olnud joobes, ründevahendit, toiminguid parklas ja sealt väljumisel. Kostja I kirjeldas tundmatute isikute rünnet selliselt, et ta sai löögi selja tagant kuklasse ja kaotas teadvuse, millele järgnes tema peksmine looteasendis. Ükski meditsiinidokument kostjal I kuklal vigastust ei sedasta ning roidemurdude teke looteasendis oleku ajal löögi saamise korral on ebatõenäoline. Ekspertiisiaktis nr XXX on ekspert andnud praktiliselt kõikide kirjeldatud vigastuste puhul järeldusotsusena tekkepõhjuseks liiklusavarii ning vaid roidemurdude ja parema küünarliigese puhul sedastanud tekkepõhjuse võimalusena lisaks liiklusavariile ka kehalist väärkohtlemist. Samas on vahetult liiklusavarii järgselt kostja I terviseseisundit hinnanud raviasutus määratlenud patsiendi kõikide vigastuste ainutekkepõhjusena liiklustrauma. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja kirjeldatud vigastuste mahtu – purustatud enamus roideid ja parem käeluu, mõlemad käed õlgadest välja väänatud, murtud selgroog ja kaelalülid, purustatud parem põlv – arvestades oleks taoliste vigastustega inimene suuteline iseseisvalt ronima kõrgele raskeveoki kabiini ja juhtima autorongi. Kostja I oli parkinud sõiduki hästi valgustatud osale parklas, teiste mehitatud sõidukite vahel ja ööpäevaringselt avatud teenindus- jt asutuste (sh politsei) vahetus läheduses. Meditsiiniliselt ja eluliselt ei ole usutav kostja väide tegutsemises kogu aja šokiseisundis. Kostja I läbis pärast väidetavat peksmist 2 tunni 38 minuti jooksul 192 kilomeetrit suhteliselt tiheda liiklusega ja mitmeid asustatud punkte läbival maanteel (sh kiirteed). On eluliselt võimatu, et inimene suudab otsustusteadvuse kaotuse seisundis viibida sedavõrd pikka aega. Eksitavad on ka kostja I väited kehalisest väärkohtlemisest teavitamise võimatusest keelebarjääri tõttu, sest hagejale teadaolevalt töötas raviasutuses moldaavia rahvusest vene keelt valdav isik, kes vahendas informatsiooni nii hagejale kui kostja I abikaasale ning hageja oli korraldanud tõlkevõimaluse kohalviibiva eestlanna abil. Kostja I on hagejale tekitanud kahju 138 313 euro 41 sendi eest, kuid hageja on tasaarvestanud kostja I välislähetuse päevarahaga 592 eurot 76 senti. Seega palub hageja välja mõista kostjalt I kahjuhüvitisena 137 720 eurot 65 senti. Hageja palub välja mõista ka viivise seadusjärgses ulatuses alates 25. jaanuarist 2019. 11.3 Kuigi hageja on hagiavalduses esitanud kõikide kostjate vastu suunatud ühe nõudena kinnistu võõrandamise ja isikliku kasutusõigusega koormamise tehingute tühisuse tuvastamise nõude, on maakohus 30. jaanuari 2019. a määrusega jätnud selle nõude menetlusse võtmata põhjendustel, et kinnistusraamatus kandemuudatuste tegemiseks tahteavalduste asendamise eelduseks on nende tehingute tühisus, mistõttu hagejal puudub iseseisev õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks-menetlemiseks, vaid hageja õiguste kaitseks piisab sooritushagist (so nõudest kostjate tahteavalduste asendamiseks kinnistusraamatu kannete muutmiseks). Kohtumäärus ei olnud edasikaevatav. Hageja täpsustab käesolevas menetlusdokumendis vaid tehingu headele kommetele mittevastavuse põhjendusi. Asjaõiguslepingu tühisus headele kommetele mittevastavuse tõttu on võimalik, kui asja käsutamise eesmärk on teise isiku kahjustamine. Kinnistu kinkelepingu eesmärgiks polnud mitte kostjate väidetud põlvkondlik majandamisjärjepidevus, vaid kostjate teadlik ja tahtlik tegevus eesmärgiga vältida kinnisasjale sissenõude pööramist. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kinketehing ja kinnistu koormamine

2-19-1306 tehing kostja I isikliku kasutusõigusega, on tühised. Tühisest tehingust ei tulene pooltele õiguslikke tagajärgi ning hageja on õigustatud nõudma tehingueelse õigusolukorra taastamist (restitutsiooni) tühise tehingu tõttu teostatud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja kostja I võlausaldajana omab õigustatud huvi kostja I kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu ühisomanikuna. Kostjate lõplikud seisukohad

2-19-1306 12.3 Tsiviilvaidluse pooled ja ka kohus ei ole meditsiiniliste eriteadmisega ja ei ole pädevad hindama, kas Itaalia haigla väljastatud kostja I meditsiinidokumentidega dokumenteeritud vere uuringuga on tuvastatud temal liiklusõnnetuse tekitamise ajal esinev alkoholijoove, mis annaks alust süüstada teda joobes juhtimises. Võimalik on, et raskesti vigastatud ja teadvuseta kostja I on saanud esmaabi korras või erakorralise meditsiini osakonnas mingeid ravimeid või preparaate, millest tõusis vere etanoolisisaldus peale nende manustamist. Samuti on ebaselge, kuidas hinnata vere etanoolisisalduse näidus kajastatud andmeid. Eesti Vabariigis kasutatakse alkoholijoobe tuvastamisel joobeastmeid, mida eristatakse konkreetsete näitude ja metoodika alusel. Joovet ja joobeastet näitavaks ühikuks on promill. Promill näitab alkoholi massi 1000 milliliitris veres. Näiteks 0,5 0/00 joove tähendab, et 1000 milliliitris inimese organismis ringlevas veres on 0,5 grammi puhast alkoholi (allikad: https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholitoime/purjusolek-ja-joobeastmed/). XXX haigla ravidokumentides lk 5 esitatud verenäit: etüülalkohol 2,12 g/L ei vasta kuidagi Eestis kasutatavale metoodikale ja mõõtetulemuste esitamine ühikutes grammi/liitri kohta Eestis ei kasutata. 12.4 Itaalia politsei 26. oktoobri 2018. a protokollist nr 182/2018 juhi joove ei nähtu. Märgitud oli vaid, et juht „oli juhtimiseks vaimselt ja füüsiliselt ebasobivas seisundis“. Vastav seisukoht on iseenesest õige, kuid see ei põhine mitte kostja joobel, vaid sellel, et kostja oli vigastatud ja seetõttu juhtimiseks vaimselt ja füüsiliselt ebasobivas seisundis. Hageja leiab, et kostja I vande all antud ütlused ei ole eluliselt usutavad, kuna on vastuolulised ja mittejärjepidevad. Samas väidab hageja, et kostja I rikkus töölepingut, ametijuhendit ja seadust asudes tööandja korralduste vastaselt autot juhtima puhkeajal, sõites vale marsruuti, st vastupidises suunas kehtestatud marsruudile, rikkudes liiklusreegleid jms. Kostja I arvates puudubki sellel eluliselt usutav ja selge põhjendus, miks kostja I keset kohustuslikku puhkeaega (pidi sõitu asuma järgmisel päeval) äkki autosse hüppab ja sõidab kiirteed mööda pikalt marsruudile mittevastavas, vales suunas, püüdmatagi endisesse puhkepaika tagasi sõita. Selline vastuolu kinnitab šokiseisundis ja vigastatud isiku käitumist, kes põgeneb ründe eest ning püüab ründekohast kaugemale eemale saada. 12.5 Kostja I kordab, et hageja kahjunõue 137 720 eurot 65 senti on täies ulatuses tõendamata ning väidetava kahju ulatus ei ole selge ega isegi arusaadav. Tavaliselt tõendatakse majanduskäibes kauba üleandmist saatelehtede jms veoseveo dokumentidega. Nõutava kahju kohta ei ole esitatud ühtegi tehingu või kauba väärtust kinnitavat tõendit, mistõttu vastavas osas ei oleks nõuet võimalik rahuldada isegi siis, kui see oleks õiguslikult põhjendatud. Hageja peaks kahju olemasolu tõendamiseks tõendama esmalt seda, milline kaup laaditi autole, kui suur oli selle väärtus ning seejärel, milline kaup oli autos või sündmuspaigal pärast õnnetust ning kui palju oli sellest purunenud ning kui suur oli selle väärtus. Hageja kahju saab seisneda vaid nende väärtuste vahes, kuid selle kohta ei ole tõendeid esitatud. Kauba ja jäänuste vedu Eestisse summas 6000 eurot ja Veoki ja haagise transport Eestisse summas 6700 eurot on tõendatud hageja enda kalkulatsiooniga, puuduvad usaldusväärsed kuludokumendid ja tõendid, et hageja on sellise kulu kandnud. Kui hageja transportis Eestisse tagasi veoki haagises asunud kauba siis peab sellel kaubal olema ka jääkväärtus, mis tuleb hageja nõudest maha arvestada, hageja seda teinud ei ole seega nõue on usaldusväärselt tõendamata. Kõik nõuded, mis puudutavad avariipaiga koristustöid, veduki ja haagise teisaldamist avariipaigalt, on teenusarvetega kaetud. Samas on kulud näiteks 8. oktoobri 2018. a arve nr 1 alusel summas 4820 eurot ja täiendava arve alusel summas 18 920 eurot esitatud sama koristamisteenuse ja liiklusavarii ohutustamise teenuse eest ning 23 740 eurot tundub sama teenuse eest esitatuna oluliselt ülepaisutatuna. Arvestades näiteks 3740 eurot transpordikuludena kokkukorjatud kauba ja prahi koristamiseks, oleks nagu 200 tundi teostatud koristustöid tunnihinnaga 100 eurot, mis ei ole eluliselt usutav. Tõendatud ei ole, et hageja need kulud kandnud on. Väidetavalt hävinud veduk Scania

2-19-1306 maksumus ja haagis Krone maksumus ei ole tõendatud usaldusväärsel moel, sest müügikuulutused ei tõenda antud veoki ja haagise väärtust. Samuti ei ole tõendatud, et need muutusid kasutamiskõlbmatuks ja neil puudus jääkväärtus. Jääkväärtus tuleks maha arvestada nende liiklusõnnetusse sattumise aegsest turuväärtusest. Hageja ei ole tõendanud isegi veoki ja haagise seisukorda pärast õnnetust, rääkimata nende jääkväärtusest. Seetõttu tuleb nentida, et hageja nõude ulatus on täies ulatuses tõendamata ning hageja nõue tuleb ka seetõttu jätta rahuldamata. 12.6 Kostja on seisukohal, et isegi kui kahjunõue oleks põhjendatud, tuleks väljamõistetavat kahju vähendada VÕS § 140 lg 1 alusel nullini. Kostja I on õnnetuse tagajärjel jäänud altpoolt vööd halvatuks ning on kaotanud liikumisvõime. Isegi kui kostja I oleks töövõimeline, on tema senine töötasu suurus (hagejaga sõlmitud töölepingu p 4.1 kohaselt 500 eurot) selline, et tal kuluks kogu põhivõlgnevuse 137 720 euro 65 sendi maksmiseks ca 23 aastat. Kogu kahju väljanõudmine täies ulatuses on äärmiselt ebaõiglane, pidades silmas kostja I üliväikest sissetulekut hageja juures ning tema enda kantud äärmuslikult rasket tervisekahju ning sellega seotud kannatusi. 12.7 Hageja nõudes asendada tahteavaldus kordavad kostjad varem kirjapandut. Hageja repliik

2-19-1306 pole kostja vastutuse tekke aspektist kohased, sest primaarsem on kostjal avarii toimumisaegselt joobe olemasolu tõendatus; mõõtemetoodikas erinevate mõõtühikute kasutamine (mg/l või promill), ei oma antud juhul tähtsust, sest joobeseisundi tulem (2,21 g/l) on mõõdetav ja kontrollitav ka erinevate mõõtühikute puhul ning see vastab Eesti õigusruumis „kriminaalsele” joobele. Kostja väited tegutsemises füüsilise ründe tõttu/tagajärjel šoki või hädaseisundis pole tõendatud ning on ümber lükatud nii asjas esitatud muude tõendite kui kostja I kirjelduste elulise mitteusutavuse argumendiga. Kostja I vastutusest vabanemist õigustava väite tõstatamisel lasub selle tõendamiskoormis väite esitajal, kuid kostja I sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kostja I tellitud ekspertiis ei tuvastanud kostja I vigastuste seost füüsilise ründega, vaid ekspert on andnud sellekohase järelduse ühe tekkevõimalusena lisaks liiklustraumale. Seega on tõendatud kostja süü ja selle vorm (tahtlus) hagejale kahju tekitamises. 13.2 Kostjalt väljamõistetava kahju vähendamiseks poena naturalis printsiibist tulenevalt või muul alusel põhjused ja alused puuduvad. Kostja tahtliku teo tagajärjel saadud vigastusi/terviseseisundit ei saa lugeda „loomulikuks karistuseks” teo eest ning see ei välista kostja vastutust kahju täies mahus hüvitamise eest. Aluseid VÕS § 140 kohaldamiseks antud juhul ei esine. Kostja omab püsivat sissetulekut ja vara (sh restitutsiooni teel kinnistu omandamine) täitmaks kahju hüvitamiskohustust täies mahus seadvat kohtulahendit. 13.3 Kostjate vahel sõlmitud kinnistu kinke- ja koormamise tehingud on vastuolus heade kommetega, sest need on toimunud teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga vältida/välistada kinnisasjale (kui kostjale I kuulunud varale) sissenõude pööramist hageja kahjuhüvitisnõude rahuldamise korral ning seeläbi hagejat kahjustada. Kostja III poolt kinnistu heauskne omandamine ei ole tehinguosaliste käitumisest ja kaasuse asjaoludest tulenevalt võimalik. Kostja õiguskäsitlus hagejal nõudeõiguse puudumisest tagasivõitmisregulatsiooni tõttu pankroti- või täitemenetluses on ekslik ning -viited seda seisukohta põhjendavale kohtupraktikale asjakohatu. Seega on kinnistu kinke- ja koormamistehingud tühised ning hageja on õigustatud nõudma kostjatelt tahteavaldusi/nõusolekuid kinnistusraamatus vastavate muutmiskannete tegemiseks.

KOHTU SEISUKOHT

2-19-1306 (I), seejärel võtab kohus kokku kahjunõude lahendamise tulemuse, sh kaalumise kas kahjunõuet on põhjendatud vähendada (II). Edasi käsitleb kohus hageja nõuet kostja I, kostja II ja kostja III vastu tahteavalduse asendamiseks (III) Viimasena jaotab kohus menetluskulud (IV). I

2-19-1306 vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg d 1 ja 2).

2-19-1306 kui tööandja nõue lahendada VÕS 7. ptk alusel, arvestades TLS §-des 72 ja 74 sätestatud piiranguid (TLS § 1 lg 3).

2-19-1306

25.2 Kostja I andis 4. detsembril 2019 kohtuistungil vande all ütlusi ja selgitas, et ta põgenes enda suhtes äärmiselt ränga isikuvastase süüteo jätkumise vältimiseks. Teda peksti brutaalselt kuni ajutise teadvusekaotuseni. Kostja I on vande all vastanud oma esindaja küsimustele järgmiselt: „Miks ja millal te parklast välja sõitsite? – Õhtul kui vaatasin laptopist filmi, kuulsin kolinat, tõmbasin kardina eest ära ja nägin, et mingi kuju seal on, aga täpset ei saanud aru, et lähen vaatan väljast, aga kui välja hakkasin minema, siis sain esimese matsu kohe vastu pead, kuklasse. Kukkusin maha ja vahepeal ärkasin üles kui mind poksiti veel külgede pealt, nii et mu kõik ribid ja käsi oli ära murtud. /..../ Siis lasin peast lahti ja vaatasin, et mehed lähevad auto peale ja viimases jõus ma tõusin püsti ja hakkasin autosse ronima ja jõudsin üles ronida, tõmbasin uksed lukku, panin mootori käima ja hakkasin vaikselt liikuma. Liikudes parklast, mäletan, et jõudsin bensuka juurest läbi ja enam ma midagi ei mäleta edasi, alles kui olin haiglas.“ (II kd, tl 16 pöördel). 25.3 Kostja I hinnangul ei olnud tal muud võimalust, kui kasutada põgenemiseks tööandja veokit ning veokiga ründepaigast põgenemine oli vajalik veoki ja veose säilimiseks, sest kostja I arvates võis ründe eesmärgiks olla ka veoki või veose kaaperdamine. Kostja I selgitab, et ta on ründest rääkinud oma raviarstidele, põetajatele ja pereliikmetele. Samuti tugineb kostja I sellele, et ekspertiisiaktiga nr XXX on tuvastatud, et osa tema vigastustest võib olla tekkinud enne autoavariid kehalise väärkohtlemise – peksmise tagajärjel. Seetõttu on kostja I seisukohal, et töölepingu, autojuhi ametijuhendi ja seaduse tahtliku rikkumise välistab hädaseisund TsÜS § 141 lg 1 alusel. Hädaseisundis tekitatud kahju õigusvastasuse välistab ka VÕS § 1045 lg 2 p 3. 25.4 Hageja on seevastu leidnud, et kostja I ei ole tõendanud, et tema väidetud rünne toimus. Hageja tugineb 10. novembril 2021 esitatud hagiavalduse terviktekstis, et kostja I vande all antud seletustes esinevad vastuolud ja need ei ühti reaalse võimaliku olukorraga. Kostja I kirjeldas vande all rünnet selliselt, et tundmatud isikud andsid talle selja tagant kuklasse hoobi, millega kaasnes teadvuse kaotus ning ta kukkus maha kägarasse ja tema peksmist jätkati. Hageja märgib, et ükski meditsiinidokument ei kinnita kostja I väidet, et ta kuklasse löögi sai. 25.5 Kostja taotluse alusel määratud ja EKEI eksperdi koostatud ekspertiisiaktis nt XXX on ekspert andnud praktiliselt kõikide kirjeldatud vigastuste puhul järeldusotsusena liiklusavarii ning vaid roidemurdude ja parema küünarliigese puhul sedastanud tekkepõhjuse võimalusena lisaks liiklusavariile kehalist väärkohtlemist (II kd, tl 3-5). Kohus hageja järeldustega ei nõustu, sest eelnimetatud ekspertiisiaktis märgitud eksperdiarvamus ei välista kehalist väärkohtlemist. Ekspert on sedastanud: „A. Konstantinovil tuvastatud 5.-6. kaelalüli sidemete vigastus koos seljaaju põrutusega ja 11.-12. rinnalülikeha kokkusurumismurrud on rohkem iseloomulikud liiklusõnnetuse käigus sõiduki salongis tugeva jõuga tömbi trauma tagajärjel saadud vigastustele. A. Konstantinovil tuvastatud 12. rinnalüli ristijätke ja 10.-12. roide murrud paremal on mittespetsiifilised tömbile traumale iseloomulikud kehavigastused ning võivad olla saadud nii liiklusõnnetuse tagajärjel kui ka kehalise väärkohtlemise käigus löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega rindkerepiirkonda. Parema küünarliigese nihestus on mittespetsiifiline tömbile traumale iseloomulik vigastus, mis võib olla saadud nii liiklusõnnetuse kui kehalise väärkohtlemise käigus löögist kõva tömbi pinnaga esemega küünarliigese piirkonda või kehalise väärkohtlemise käigus teise isiku poolt kannatanu küünarliigese väänamisest või ka kukkumisest väljasirutatud käele.“ Seega ei välista ekspert seda, et kehaline väärkohtlemine võis toimuda.

2-19-1306 25.6 Hageja esitatud taotluse järgselt saabus 14. aprillil 2021 kohtule Itaalia Vabariigi raviasutuselt XXX XXX kostja I ravijuhtumi dokumentatsioon ca 1000 lehel. Hageja esitas kohtule 11. juunil 2021 taotluse tõlgitud tõendite lisamiseks asja materjalide juurde. Hageja hinnangul tõlkelehed nr 1, nr 2, nr 4 ja nr 6 tõendavad asjaolu, et kostja tervisekahjustused/vigastused on liiklusõnnetusest tingitud polütrauma ning lükkavad ümber kostja väited vigastuste tekkeallikana füüsilise ründe kohta. On õige, et vahetult pärast liiklusõnnetust kostja I terviseseisundit hinnanud raviasutus Itaalia Vabariigis on määratlenud kostja I kõikide vigastuste tekkepõhjusena liiklusõnnetuse, kuid samas nähtub kliinilisest diagnoosist, et kostjal I on koljutrauma koos kuklapiirkonna kontusiooni ja latseratsiooniga. Kontusiooni vasteks annab „Eesti keele seletav sõnaraamat“ põrutuse ning latseratsiooni vasteks annab „Võõrsõnade leksikon“ rebend, rebimis- või käristushaav. Seega on Itaalia haigla tuvastanud, et kostja I kuklapiirkonnas on haav koos põrutusega. Eluliselt on usutav, et Itaalia raviasutus ei saanudki teada kostja I väidetest ründe kohta, sest haiglasse saabudes oli kostja I teadvuseta ning seetõttu ka võimetu lisaks keeleprobleemile selgitusi andma. See, et hageja väitel oli kostjale I hiljem tagatud tõlketeenus, ei tähenda seda, et raviasutus oleks ka kostjalt I ründe kohta selgituse saamisel pidanud parandama meditsiinidokumenti tehtud kanded. Tulenevalt eeltoodust on kostja I vande all antud selgitused ründe kohta usutav tõend ja kinnitab kostja I sõitma hakkamist puhkeajal ning kostjal I esineda võivat šoki, mille mõjul ta tegutses. Siiski ei nõustu kohus kostja I käsitlusega selles, et liiklusõnnetused toimusid üksnes šoki mõju all ja ta vabaneb seetõttu vastutusest. 25.7 Kostja I on kohtuistungil vande all antud seletustes kinnitanud, et ta ei olnud joobes. Kostja I vande all antud selgitustes vastanud enda esindaja küsimustele järgmiselt: „Kas ostsite alkohoolseid jooke? – Ei. Kas teil oli kaasas alkohoolseid jooke? – Ei. Kas te tarbisite alkohoolseid jooke seal? – Ei tarbinud, sest alates septembrist 2017, kui käisin kliinikumis, sest vaatasin, et hakkab probleem tulema alkoholiga ja lasin teha alkoholivastase süsti. Ma ei tarvitanud absoluutselt alkoholi sellest ajast. Alkohol tekitas ka peres probleemi ja kuna lapselapsed, siis ei tahtnud ka neile paista purjus näoga.“ (II kd, tl 16 pöördel). Hageja esindajale vastates selgitas kostja I vande all: „Kas olite enne sõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi või narkootilisi aineid või muid joovet tekitavaid aineid? – Ei olnud. Narkootikume ja alkoholi ma ei kasuta üldse. Kas tarvitasite neid aineid sõidu ajal? – Ei tarvitanud sõidu ajal.“ (II kd, tl 18). Seega on kostja I kohtule vande all seletusi andes kinnitanud, et ta ei olnud joobeseisundis. Küll on aga kostja I selgitused ümber lükatud hageja kirjalike tõenditega. TsMS § 232 lg 1 võimaldab kohtul jõuda ka järelduseni, kus mõni tõend on kohtu jaoks kaalukam kui teine, kuigi tõendid on sisult vastuolulised. See on nii sellepärast, et tõendite hindamine on protsess, mille juurde kuulub iga tõendi eraldiseisev hindamine, selle kõrvutamine teiste sama asjaolu kohta esitatud tõenditega, nende pinnalt asjaolude tuvastamine ning järelduste tegemine. 25.8 Hageja hinnangul eelnimetatud Itaalia Vabariigi raviasutuselt XXX XXX kostja I ravijuhtumi dokumentatsiooni tõlkelehed nr 3, nr 5, nr 7 tõendavad hageja väiteid kostja poolt mootorsõiduki juhtimises ja liiklusavarii põhjustamises alkoholijoobes olekus ning lükkavad ümber kostja I väited tegutsemises kahjujuhtumi toimumisajal šokiseisundis. 29. septembril 2018 erakorralise arstiabi aktist nähtub, et kostja I veres oli etüülakoholi näit 2,12 g/L (II kd, tl 60 pöördel). Ka tugineb hageja kostja I joobeseisundi tõendamisel Itaalia Riigipolitsei Liikluspolitsei osakonna Liiklusõnnetuste büroo 26. oktoobri 2018. a protokollile, millest nähtub, et kostja I on rikkunud liikluseeskirja (Codice della strada) artiklit 186 (joobes juhtimine), artiklit 141/2-11 (ebaõige sõidukiirus) ja artiklit 15 (keelatud teod) sätteid. Samuti on hageja kohtule esitanud IF P&C Insurance AS 17. detsembri 2017. a teatise nr XXXja XXX (I kd, tl 21) ja ERGO Insurance SE teatisele (II kd, tl 63), millest nähtub, et kindlustusandjani

2-19-1306 on jõudnud Itaalia politsei raport, milles on tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus vale kiiruse valiku ja juhi alkoholijoobes juhtimise tõttu. 25.9 Kostja I hinnangul ei tõenda Itaalia Vabariigi raviasutuselt XXX XXX kostja I ravijuhtumi dokumentatsioon seda, et kostja I juhtis autot alkoholijoobes ja need verenäidud ei tõenda alkoholijoovet. Kostja I leiab, et tema joobeseisund ei ole tuvastatud ei Eesti Vabariigis kehtivate normide alusel ega ka Itaalias läbiviidavate tavapäraste süüteomenetlustega.

2-19-1306 vedukiga läbida selle ajaga 192 km. Hageja esitas kohtule väljavõtte sõiduki sõidumeeriku andmetest kütusekulu ja läbitud marsruudi kohta liiklusavarii toimumisperioodil ning tõendis kajastuvad läbitud vahemaa (192 km) ja sõiduaja andmed (3 tundi 40 minutit) (II kd, tl 64) lükkavad ümber kostja väited tegutsemises füüsilisest ründest tingitud meditsiinilise või psüühilise šoki seisundis.

2-19-1306 olema juba kantud, vaid need võivad VÕS § 128 lg 3 järgi tekkida ka tulevikus.“ Lisaks on Riigikohus selgitanud, et asja kahjustamise korral on kannatanul VÕS § 132 lõike 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist (vt Riigikohtu

2-19-1306 talle nõude esitanud isikute puhul erijuhtumiga, sest hageja oli vedaja, kel lasub vastutus veose jõudmise eest kauba tellijateni jõudmisel. 2) VEA OÜ / M/S HYDROSEAL OÜ kahjunõue 9049 eurot 30 senti, millele lisandub asenduskauba transport 450 eurot. Hageja on tõenditena esitanud VEA OÜ 27. detsembri 2018. a reklamatsioon (I kd, tl 60 -61) koos nõudekirjade, rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede ning Tubosider S.P.A (I kd, tl 63-67) arvete ja Prial OÜ 19. detsembri 2018. a arvega 2018413 (I kd, tl 69). Reklamatsioonist nähtub, et tellitud kaup laaditi Itaalias peale

2-19-1306 jääkväärtust. Hageja on 10. novembri 2021 hagiavalduse terviktekstis märkinud, et veduk ja haagis said olulisi kahjustusi ning liiklusavarii tagajärjel muutusid kasutus- ja taastamiskõlbmatuks hagejale kuulunud veok ja haagis. Hageja ei ole ka 10. novembril 2021 esitatud hagiavalduse tervikteksti juurde esitanud tõendeid veoki ja haagise kahjustuste ulatusest, kahjutatud veoki ja haagise jääkväärtusest ning selle kohta, mis on väidetavatest vrakkidest saanud (kui need on viidud autolammutusse, pidanuks neil mingi väärtus olema). Jääkväärtus tuleks maha arvestada nende liiklusõnnetusse sattumise aegsest turuväärtusest. Seetõttu on hageja nõue veoki ja haagise kahjustuse osas tõendamata. Veduki ja haagise väärtuse tõendamiseks esitatud auto24 kuulutused ei tõenda konkreetsel juhul hagejale tekkinud kahju suurust, sest kohtule ei ole esitatud kahjustuste ulatust ja nn vrakkide jääkväärtust. Kohtu hinnangul ei ole asjas võimalik määrata kahju suurus ka VÕS § 127 lg 6 alusel, sest konkreetse veduki ja haagise kasutuskõlbmatust saab hinnata ning hageja saanuks selle kohta kohtule tõendid esitada. Hageja läbi vandeadvokaadist esindaja aga seda teinud ei ole. Riigikohus on 20. juuni 2018. a lahendi tsiviilasjas nr 2-16-5282 märkinud: „Kolleegium on selgitanud, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid, märkides, et juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19). Seega oli praeguses hagimenetluses hageja kohustuseks tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks“. Kohus nõustub siinkohal kostjaga I, et hageja ei ole tõendanud ega põhistanud eelnimetatud kahju kokku 25 600 eurot. 7) Veduki ja haagise kaskokindlustuse kulu 29. septembrist kuni 30. novembrini 2018 summas 168 eurot 38 senti, mida tõendab IF P&C Insurance arved (I kd, tl 82-89). Nimetatud kahju on kohtu hinnangul põhjendatud ja tuleb kostjal I hüvitada. 8) Hageja teostas tasaarvestuse kostjal saada oleva välislähetuse päevaraha arvel mahus 592 eurot 76 senti, mis tuleb kahjuhüvitisest maha arvata. 31.3 Seega kokku on kohtu hinnangul põhjendatud ja tõendatud kahju suuruseks 112 120 eurot 65 senti. II

2-19-1306 kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud (vt ka Riigikohtu 21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p-d 29 ja 30).

2-19-1306 käitumist võiks õigustada ainult lühiajaline sõit ründajatest eemale, et kutsuda abi. Joobeseisundis autorongi juht on kahtlusteta suurema riskiga suurema ohu allikas. Riigikohus on korduvalt viidatud lahendis tsiviilasjas 3-2-1-56-17 p 21 märkinud, et suure väärtusega veokite puhul, millel on suur risk ka töötajast sõltumata sattuda õnnetusse või saada varastatud või kahjustatud, on kindlustamine mõistlik ja tööandjalt oodatav. Hageja on endale kuuluva veduki ja haagise kindlustanud, seega minimeerinud talle tekkiva võivat kahju. Hageja oli kehtiv täisvastutuskindlustust nii veoki Scania suhtes (kaskopoliis XXX) kui haagise Krone suhtes (kaskopoliis XXX). Samuti omas hageja vastutuskaitset veose suhtes VÕS § 795 alusel (I kd, tl 79). Seega oli hageja teinud kõik endast sõltuva selleks, et maandada vastutusriske võimaliku kahjujuhtumi korral. Hageja ei pidanud ega saanudki arvestada aga seda, et kostja I asub autorongi rooli joobeseisundis ja teeb seda pikema ajal vältel (üle 3 tunni) mööda kiirteed.

III

2-19-1306 kasuks kasutusõiguse kinnistul asuva elamu kasutamiseks. Kostjate selline käitumine ei vasta nende tegelikele õiguslikele tahteavaldustele, vaid on suunatud varale sissenõude pööramise vältimisele. Kinnistusraamatu väljavõte (I kd, tl 94-95), tõendab vaidlustatud tehingu esemeks oleva kinnistu suhtes toimunud õigusmuudatusi ning Arco Vara Kinnisvarabüroo AS müügikuulutus (I kd, tl 96-97) tõendab seda, et kinnistut soovitakse edasi võõrandada.

2-19-1306 võimalda TsÜS § 86 ja § 89 alusel võlausaldajal tehingu tühisuse vastuväidet esitada, on seda võimalik ületada kohtulahendiga ja tugineda sellele, et seadusandja peaks vastavat regulatsiooni täiendama.

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-19-1306 rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas kostja I vastu esitatud kohustusnõude osaliselt ning kõigi kostjate vastu esitatud tuvastusnõude jättis kohus rahuldamata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.