nr 2-25-103714 Aktiva Finance Group OÜ hagi S.S. vastu tarbijakrediidilepingust nr KK3497234 tuleneva põhivõlgnevuse 745,32 euro, intressi 100,91 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 261,06 euro ja põhinõudelt viivise lepingujärgses määras 34,9% aastas alates 29.04.2025 kuni põhinõude (745,32 euro) täieliku tasumiseni väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena
Hagihind
1407,41 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479)
Hageja lepinguline esindaja
jurist Sigrid Rahkema
Kostja
S.S. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). 1
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Aktiva Finance Group OÜ esitas 06.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1172,21 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 14.04.2025 asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
3.Hageja esitas 29.04.2025 kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes (dtl 26-38). Nõuded on hagejale loovutatud. Hageja toob välja, et kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga (krediidiandja) 21.12.2019 tarbijakrediidilepingu nr KK3497234, krediidilimiidiga 600 eurot (dtl 40-43) ja seejärel 24.12.2019 krediidikonto lepingut muudeti, millega võimaldati krediiti 1000 eurot (dtl 44), s.o krediidikonto leping, põhitingimused). Lepingu krediidi kulukuse määraks on 41,76%.
4.Kostjal põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 26.04.2024, on hagi kohaselt 875,32 eurot ning kostja on teinud hagejale makseid 130 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 745,32 eurot (875,32-130,00).
5.Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 34,90% aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku 100,91 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt põhinõude tasumiseni viivist intressiga samas määras (34,9% aastas), st sissenõutavaks muutununa 261.06 eurot ja jooksvalt lepingujärgse intressiga samas määras. Samuti nõuab kostja hagejalt sissenõudmiskulusid 40 eurot.
6.Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist tuvastanud, et tarbija igakuine sissetulek on ca 542,16 eurot ja lepingu igakuine osamakse suurus on 59,45 eurot. Seega moodustab krediidilepingu järgne igakuine osamakse tarbija igakuisest sissetulekust ca 11%. Väljaminekuteks oli kostja taotluses märkinud 80 eurot (hagi lisa 5). Vastavalt taotluse hetkel kehtinud sise-eeskirjadele laenuandja arvestas majapidamiskulude määraks isikule 150 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ja taotletava laenu osamakse ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 234,17 eurot (542,16-80,00-150,00-59,45).
7.Hageja on esitanud kohtunõudest lähtuvalt 26.08.2025 ka nõude ümberarvestuse, milles märgib, et tarbijakrediidilepingu alusel on kogu perioodi jooksul kostja kasutanud krediiti summas 2294 eurot. Kokku on kostja teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale summas 2699,07 eurot. Hagejale on kostja teinud tagasimakseid summas 130 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis pärast nõude ümberarvestust saab lugeda nõude täidetuks.
8.Kostja on saanud hagimaterjalid kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) kaudu 02.05.2025, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale 2
krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud Placet Group OÜ-ga 21.12.2019 tarbijakrediidilepingu nr KK3497234, krediidilimiidiga 600 eurot (dtl 40-43) ja seejärel 24.12.2019 krediidikonto lepingut muudeti, suurendades krediiti 1000 euroni (dtl 44), s.o krediidikonto leping, põhitingimused).
13.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
14.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet esitatud ega kontrollitud ei ole. Hageja on hinnanud kostja väljaminekuid üksnes taotluse esitamisel märgitust, millest kohtu hinnangul ei anna kindlalt järeldada ning jõuda veendumusele, et kostja on krediidivõimeline.
15.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16).
16.Hagiavalduse täiendusele lisatud laekumiste arvestuse alusel on tuvastatav, et kostja on tasunud nimetatud tarbijakrediidilepingute alusel esialgsele krediidiandjale ja hagejale juba rohkem, kui krediiti on väljastatud ning ka hageja ise on möönnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb lugeda kostja võlg tasutuks. Seega eeltoodud põhjendustel ei ole hageja nõue põhjendatud ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
17.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.