Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese
Hagihind Kohtunik Hageja
Hageja esindaja Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. veebruar 2022 nr 2-19-16846 Osaühing Aktiva Finants hagi M.V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 13 000 eurot Silvi Maiste Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) Anni Kennedy (Julianus Inkasso OÜ; e-post [email protected]) M.V. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx; e-post [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi M.V. vastu.
2.Välja mõista M.V.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlg summas 10 000 eurot, intress summas 814,51 eurot, pangatasud summas 40,40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 583,33 eurot, kokku 11 438,24 eurot.
3.Välja mõista M.V.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis alates 31.10.2019 kuni põhinõude summas 10 000,00 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 25% aastas, kuid selliselt, et kogu välja mõistetav summa ei ületaks 13 000,00 eurot.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
Välja mõista M.V.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja kantud menetluskulu 890 eurot.
6.Välja mõista M.V.lt Osaühing Aktiva Finants kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamiskord TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Hagiavaldus Hagiavalduses palus Luminor Bank AS kostjalt R. K. OÜ välja mõista põhiosa võlgnevuse 10 000 eurot, intressivõlgnevuse 814,51 eurot, pangatasud 40,40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 583,33 eurot, kokku 11 438,24 eurot. Hageja palub kostjalt M.V. kui solidaarvõlgnikult välja mõista võlgnevuse kogusummas 11 438,24 eurot, sh põhiosa võlgnevuse 10 000 eurot, intressivõlgnevuse 814,51 eurot, pangatasud 40,40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 583,33 eurot. Käenduslepingu p 4 kohaselt on käendaja M.V. rahalise vastutuse ülempiiriks 13 000,00 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista täiendava viivise põhinõudelt 10 000,00 eurot lepingujärgses määras eurot 25% aastas (lepingu p 5.1;) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.10.2019 kuni kostja rahalise vastutuse ülempiiri 13 000,00 euro saabumiseni kogu võlanõude osas. Käesoleva seisukoha esitamise ajaks on alates 31.10.2019 kuni 12.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summa 5089,04 eurot. Hageja märgib, et oma 10.05.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hinnangul siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesoleval juhul kuigi kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära on kokku lepitud ka kostja rahalise vastutuse ülempiiris summas 13 000,00 eurot. Arvestades eeltoodud kostja rahalise vastutuse piirangut, ei ole lepingujärgne viivisemäär ebamõistlikult kostjat kahjustav. Juhul kui kohus siiski leiab, et lepingujärgne viivisemäär 25% aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav, siis palub hageja kohtul kostjalt välja mõista täiendav viivis põhinõudelt 10 000,00 eurot VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.10.2019 kuni kostja rahalise vastutuse ülempiiri 13 000,00 euro saabumiseni kogu võlanõude osas. Käesoleva seisukoha esitamise ajaks on alates 31.10.2019 kuni 12.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summa 1628,49 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt M.V. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 10 000,00 eurot, intress 814,51 eurot, pangatasud 40,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 583,33 eurot; mõista kostjalt M.V. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 31.10.2019 kuni põhinõude summas 10 000,00 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 25% aastas, kuid selliselt, et kogu välja mõistetav summa ei ületaks 13 000,00 eurot; mõista kostjalt M.V. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 650,00 eurot ja hageja õigusabikulud 240,00 eurot; mõista kostjalt M.V. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus hagiavaldusele Kostja ei ole kohtule terve menetluse jooksul esitanud mitte ühtegi kirjalikku seisukohta. Kohtu põhjendused
1.Luminor Bank AS (edaspidi hageja) ja M. M. OÜ (praegune R. K. OÜ, edaspidi kostja 1) sõlmisid 12.12.2018 arvelduslaenu lepingu nr 2 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi arvelduslaenu leping).
2.Arvelduslaenu lepingu alusel võimaldas hageja kostjal 1 kasutada arvelduslaenu kuni 10 000 eurot. Hageja andis kostjale 1 arvelduslaenu tähtajaga kuni 10.12.2021.
3.Hageja ja M.V. (edaspidi kostja 2) on 12.12.2018 sõlminud käenduslepingu arvelduslaenu lepingu tagamiseks maksimaalselt 13 000 euro ulatuses.
4.Käenduslepingu alusel vastutavad kostja 1 ja kostja 2 solidaarselt arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest.
5.Kostja 1 hilines arvelduslaenu lepingust tulenevate maksete tasumisega 122 päeva, mistõttu ütles hageja 31.07.2019 seisuga arvelduslaenu lepingu kostjaga 1 ülesse. Hageja saatis ülesütlemise teate nii kostjale 1 kui ka kostjale 2 . Eelnimetatud kirjadega teavitas hageja kostjaid nende võlgnevusest ning andis võlgnevuse likvideerimiseks tähtaja kuni 07.08.2019.
6.VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.VÕS § 401 lg 1 kohaselt kui üks isik annab teisele isikule käsutusse rahasumma (krediidi), siis kohustub krediidisaaja tasuma saadud krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
8.Arvelduslaenu lepingu p-i 1 kohaselt võimaldas hageja kasutada kostjal 1 arvelduslaenu, mis oli ühendatud kostja 1 arvelduskontoga. Arvelduslaenu lepingu p 2.2 kohaselt oli kostjal 1 õigus kasutada arvelduslaenu limiiti ulatuses, mis oli arvelduslaenu lepingu p 2.1 kohaselt 10 000 eurot. Kostjal 1 oli õigus kasutada arvelduskrediiti arvelduslaenu lepingu p-i 9.1 alusel kuni 10.12.2021. Arvelduslaenu lepingu p 9.5 (i) kohaselt oli hagejal õigus leping ette teatamata üles öelda ja nõuda arvelduslaenu ning muude lepingu alusel laenusaaja poolt pangale võlgnetavate summade kohest tasumist, kui arvelduslaenu limiit on ületatut rohkem kui 30 kalendripäeva.
9.Kuivõrd kostjal 1 oli arvelduslaenu limiit ületatud 122 päeva, ütles hageja 31.07.2019 seisuga arvelduslaenu lepingu kostjaga 1 ülesse. Arvelduslaenu lepingu punkti 9.4 alusel oli kostja 1 kohustatud hagejale hiljemalt lepingu lõppemise päeval tasuma võlgnetava arvelduslaenu ja viimase intressiarvestusperioodi eest arvestatud intressi ning limiiditasu.
10.Hageja võlgnevus kostja 1 ees moodustab 23.10.2019 seisuga 11 438,24 eurot . Hageja nõue kostja 1 vastu sisaldab nii põhinõuet kui ka kõrvalnõudeid. Hageja õigus nõuda kostjalt 1 lisaks põhinõude tasumisele ka kõrvalnõuete tasumist tuleb seadusest ning arvelduslaenu lepingust.
11.Intressi tasumise kohustus ning arvutamise alused tulenevad arvelduslaenu lepingu p-st 3. Arvelduslaenu lepingu p-i 3.1 alusel arvestas hageja limiidi kasutatud osalt intressi, lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost laenusaaja ülalnäidatud arvelduskontol. Arvelduslaenu lepingu p 3.3 kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel arvelduslaenu intressimäär 14 % aastas. Vahepeal intressimäär ei muutunud. Lepingu ülesütlemise seisuga oli hageja arvestanud arvelduslaenu lepingu p-s 3.3 märgitud intressimääraga intressi kokku summas 814,51 eurot.
12.Arvelduslaenu lepingu p-i 4.1 alusel tuli kostjal 1 maksta hagejale limiiditasu, mis oli 2 % arvelduslaenu limiidist aastas. Kostja 1 võlgnes hagejale lepingu lõppemise seisuga limiiditasu 40,40 eurot.
13.Vastavalt arvelduslaenu lepingu p-le 5.1 on hagejal õigus arvestada viivist iga lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel tähtaegselt tasumata summalt määraga 25% aastas. Hageja on arvestanud põhiosa summalt viiviseid peale lepingu lõppemist kuni 23.10.2019 summas 583,33 eurot.
14.Hageja nõue kostja 1 vastu on kokku summas 11 438,24 eurot (sh põhiosa võlgnevus 10 000 eurot, intressivõlgnevus 814,51 eurot, pangatasud 40,40 eurot ning viivisevõlgnevus 583,33 eurot).
15.VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustust solidaarselt.
16.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus nõuda rikutud kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt, mõlemalt või kummaltki neist eraldi.
17.Hageja ja M.V. vahel 21.02.2012 sõlmitud käenduslepingu p-i 3 alusel vastutab käendaja laenulepingust ja nõudest tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid siiski mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4 näidatud käendaja vastutuse rahaline ülempiir. Käenduslepingu p 4 alusel on käendaja vastutuse rahaliseks ülempiiriks 13 000 eurot. Hageja nõuab M.V.lt kui solidaarvõlgnikult arvelduslaenu lepingust tulenevate võlgnevuste summas 11 438,24 euro ulatuses tasumist.
18.Kostja ei ole kohtule hagiavalduse osas vastuväiteid esitanud.
19.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg summas 10 000 eurot, intress 814,51 eurot, pangatasud 40,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 583,33 eurot, kokku 11 438,24 eurot.
20.VÕS §113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
21.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole viivisemäär ebamõistlikult suur, kuna ületab kolmekordset seadusejärgset viivisemäära vähesel määral ning lisaks on pooled kokku leppinud kostja rahalise vastutuse ülempiiris. Seega nõustub kohus hagejaga, et käesoleval juhul ei ole lepingujärgne viivisemäär 25% aastas kostjat ebamõistlikult kahjustav.
22.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista täiendava viivise põhinõudelt 10 000,00 eurot lepingujärgses määras eurot 25% aastas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 31.10.2019 kuni kostja rahalise vastutuse ülempiiri 13 000,00 euro saabumiseni kogu võlanõude osas. Käesoleva seisukoha esitamise ajaks on alates 31.10.2019 kuni 12.11.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summa 5089,04 eurot.
23.Kohus on seisukohal, et M.V.lt tuleb Osaühing Aktiva Finants kasuks välja mõista viivis alates 31.10.2019 kuni põhinõude summas 10 000,00 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 25% aastas, kuid selliselt, et kogu välja mõistetav summa ei ületaks 13 000,00 eurot. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, nõudes õigusabikuluna kokku 890 eurot, sh riigilõivu summas 650 eurot hüvitamist.
27.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud oleksid põhjendatud.
28.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 890 eurot, millest 650 on tasutud riigilõiv ning õigusabikulud 240 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
29.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
30.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.