Osaühingu Aktiva Finants hagi R. N. vastu võla, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150); Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: R. N. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post )
Kohtuistungi aeg
01.02.2022. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista R. N. Osaühingu Aktiva Finants kasuks 233,60 eurot, millest 158,05 eurot on põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 45,55 eurot 22.02.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt.
3.Välja mõista R. N. Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 23.02.2022. a viivis tasumata põhivõlalt (158,05 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Välja mõista R. N. Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 315 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot.
3.Välja mõista R. N. Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (5)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 23.05.2019. a Tartu Maakohtule hagiavalduse R. N. vastu Tele2 Eesti AS-iga 11.03.2016. a sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingust nr 30164448 tuleneva võla, viivise ja võla sissenõudmiskulu nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 158,05 eurot, 30 eurot võla sissenõudmiskulusid ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 10,74 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni. Asi määrati kohtunik Roomet Sõnna menetlusse.
2.Kohus võttis hagi 29.05.2019. a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks.
3.11.06.2019. a esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagile. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks põhivõla summas 158,05 euro ulatuses. Kostja selgitas, et tema võlgnevuse tekkimine on kunstlikult tekitatud kurjategijate koostöös õiguskaitseorganitega, kes himustavad tema kinnistut. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.
4.Kohus edastas kostja vastuse hagejale ning palus hagejal esitada selle kohta oma seisukoha. Hageja esitas 09.07.2019. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ei nõustu kostja seisukohaga, et kõrvalnõuded ja menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostja on tunnistanud põhivõlgnevuse olemasolu ning hageja kõrvalnõuded tulenevad kostja poolsest makseviivitusest. Hageja on püüdnud kostjaga leida kohtuväliseid lahendusi ning saatnud kostjale meeldetuletusi maksekokkulepete sõlmimiseks. Kostja ei ole hageja saadetud meeldetuletustele reageerinud ning sellest tulenevalt leiab hageja, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30,00 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.
5.Kohus määras asjas istungi kuupäevaks 09.03.2021. a. Nimetatud kuupäeval jäi istung ära kohtunik Roomet Sõnna haigestumise tõttu. Seoses kohtunik Roomet Sõnna pensionile siirdumisega jagati asi menetluse jätkamiseks kohtunik Kristiina Kase menetlusse.
6.Kohus määras asja arutamiseks uue kohtuistungi aja 01.02.2022. a. Kostja teatas 28.01.2022. a e-kirja teel kohtule, et ta on raske liikumispuudega vanaduspensionär ning halva tervisliku seisundi ja transpordi puudumise tõttu ei saa ega soovi osaleda 01.02.2022. a toimuval kohtuistungil. Kostja palus kohtuistung viia läbi ilma tema osavõtuta. Istungil osalenud hageja esindaja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et kostja vastuväited, et kostja eest on lepingu sõlminud keegi kolmas isik, on tõendamata. Kohtuistungi toimumise päeva seisuga on hageja arvutanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 44,79 eurot. Hageja õigusabi kulud on 240 eurot ja rohkem menetluskulusid ei soovi hageja esitada.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud Tele2 Eesti AS-iga 11.03.2016. a liitumis- ja järelmaksulepingu nr 30164448, mille alusel osutas Tele2 Eesti AS kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus teenuse eest tasuma vastavalt esitatavatele arvetele. Tele2 Eesti AS esitas kostjale teenuste eest arveid, kuid kostja ei tasunud neid nõuetekohaselt. Tele2 Eesti AS ütles lepingu kostjaga üles ja loovutas sellest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja teatel on kostjal ajavahemikul 01.10.2017 - 01.07.2018 esitatud arvete alusel tasumata 158,05 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 10,74 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudest. Lisaks nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot.
2 (5)
Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud põhivõla 158,05 euro ulatuses. Kostja leiab, et kõrvalnõuded ja menetluskulud tuleb kinni maksta kurjategijatel, kes on võla tekitanud.
7.2.Kohus leiab, et kostja vastuväide on paljasõnaline ja tõendamata ning ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud kohtule kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 11.03.2016. a sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu nr 30164448, mille kostja on omakäeliselt allkirjastanud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eelnimetatud sätteid arvestades on hageja nõude rahuldamise eelduseks, et kostja on Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud lepingust tulenevat maksekohustust rikkunud, nõuded on muutunud sissenõutavaks ja Tele2 Eesti AS on nimetatud nõuded loovutanud hagejale.
7.3.11.03.2016. a liitumis- ja järelmaksulepingus on Tele2 Eesti AS ja kostja kokku leppinud, et osapoolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Tele2 teenuste kasutamise tingimustega. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 4.1.2. kohaselt on klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest tähtaegselt ja kehtestatud hinnakirja ning arvelduskorra kohaselt. Tele2 Eesti AS on kostjale esitanud arve nr 15101815047, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.10.2017. a tasumisele 23,39 eurot, arve nr 15102010711, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.11.2017. a tasumisele 29,42 eurot, arve nr 15102268013, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.12.2017. a tasumisele 23,44 eurot, arve nr 15102492900, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.01.2018. a tasumisele 29,77 eurot, arve nr 15102721258, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.02.2018. a tasumisele 27,04 eurot, arve nr 15102945630, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.03.2018. a tasumisele 0,66 eurot, arve nr 15103167959, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.04.2018. a tasumisele 0,85 eurot, arve nr 15103391700, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.05.2018. a tasumisele 0,80 eurot, arve nr 15103617141, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.06.2018. a tasumisele 22,83 eurot ja arve nr 15103841809, mille alusel kuulus maksetähtajaks 18.07.2018. a tasumisele 19,06 eurot, kokku 177,26 eurot. Hageja on nimetatud summast maha arvestanud arvetel kajastuva viivise, seega on hageja põhinõue kokku 158,05 eurot. Hageja on esitanud kohtule 13.9.2018. a nõude loovutamise teatise, mille alusel loovutas Tele2 Eesti AS lepingu nr 30164448 alusel tekkinud nõuded kostja vastu hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et tekkinud nõue on täidetud või ei ole sissenõutav või et kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 158,05 eurot.
7.4.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.07.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 23.05.2019. a 3 (5)
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutava viivise suuruseks 10,74 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 367 kohaselt arvestab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Hagi esitamise seisuga, s.o 23.05.2019. a seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 10,74 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni perioodi eest 24.05.2019. a – 22.02.2022. a kujuneb 158,05 suuruselt võlasummalt seadusjärgses määras arvestatud viivise suuruseks 34,81 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 45,55 (10,74 + 34,81) eurot.
Hageja nõuab kostjalt ka 30 eurot võla sissenõudmiskulu.
VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõenditena kostjale 21.08.2018. a saadetud võlateatise ning 29.08.2018. a ja 18.09.2018. a saadetud hagihoiatused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kõike eeltoodut arvestades kohus rahuldab hagi.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 233,60 eurot, millest 158,05 eurot on põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 45,55 eurot kohtuotsuse tegemise aja, s.o 22.02.2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 315 eurot, sh 75 eurot riigilõiv hagilt ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot. Riigilõivu
4 (5)
on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ning selle saab lugeda hüvitatavaks menetluskuluks. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on menetluses esindanud juristid Marilin Palts ja Alla Žulinskaja, kes ei ole advokaadid, kuid vastavad TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võivad olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja ajakulu olnud kokku 2 tundi. Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja esindaja taotletava tasumäära õigusabi eest saab lugeda põhjendatuks. Tasu sellises määras vastab keskmiselt sarnastes asjades taotletavale lepingulise esindaja tasumäärale. Ka Riigikohtu praktika seisukohtade kohaselt saab lugeda mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasutasu 120 eurot nii käibemaksuta kui ka käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.06.2016. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Arvestades asja menetluse käiku, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja tehtud ajakulu 2 tunni ulatuses. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 315 eurot, sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 315 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.