Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seisuga 07.12.2021 raha 144,37 eurot (võib panga poolt olla broneeritud teenustasude võlgnevuseks); nõuded klientide vastu 2188,74 eurot (võivad olla aegunud); laos olev vara väärtusega 3000-5000 eurot.

Kohustused: - Täitmisel olevad 9 võlausaldaja nõuded summas 10 437,14 eurot; - Täitemenetluse kulud 3227,06 eurot. - Muud teadaolevad nõuded (61 võlausaldaja ees) 103 233,32 eurot. - Laenukohustus omaniku ees summas 55 836,93 eurot ja Pxxxxx ees summas 1000 eurot. Võlad kokku: 173 734,45 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse tekkimise aeg on hiljemalt 2017.a lõpp. Võlgnik ei tegutse ning tema tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnikul võib olla kahjuhüvitamise nõue enda juhatuse liikme vastu, kuid arvestades juhatuse liikme varalist seisu, ei pruugi kahju hüvitamise nõue olla perspektiivikas. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur oli seisukohal, et pankroti saaks välja kuulutada vaid siis, kui huvitatud isikud on nõus deposiiti maksma.

Kohus määras 24.01.2022.a määrusega deposiiti makstava summa suuruse ja tähtaja. Kohtu määratud deposiiti ei maksnud keegi. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 173 000 euro ulatuses ja vara nende täitmiseks sisuliselt puudub. Vara on võlgnikul kokku väärtuses ca 5333,117333,11 eurot ja võimalik, et isegi vähem, sest klientide vastu olevad nõuded võivad olla aegunud. Ka võlgniku juhatuse liikme vastu esitatav võimalik kahju hüvitamise nõue ei pruugi olla perspektiivikas. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad perspektiivikad võimalused vara tagasi võita või tagasi nõuda või muul viisil suurendada. Kuna võlgnikul vara puudub ja selle suurendamiseks ei ole võimalusi ette näha, on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna ei võlgnik ise, ükski võlausaldaja ega ka keegi kolmas isik ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et puuduvad isikud, kes oleks valmis pankrotimenetlust rahastama. Eeltoodust tulenevalt ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ja lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. TsMS § 602 teise lause kohaselt võib kohus määrata juriidilise isiku likvideerija ka omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt peab ajutine haldur likvideerima juriidilise isiku seaduses sätestatud tingimustel. Kohus määrab kindlaks ka võlgniku dokumentide hoidja, kelleks tuleb määrata võlgniku praegune juhatuse liige Mxxxx Mxxxxxx. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitanud enda töö aruande ja tasu arvestuse käigu. Ajutine haldur esitas mh taotluse lahendada ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise eraldi määrusega pärast võlgniku vara müüki. Ajutine haldur selgitas, et ei ole võimalik prognoosida, mis hinnaga

õnnestub võlgniku vara müüa ning sellest tulenevalt ei ole võimalik prognoosida kas ja mis ulatuses võib olla ajutise halduri tasu hüvitamine vajalik riigi vahenditest. Kohus leiab, et pankrotiseaduses puudub alus taotluse rahuldamiseks. PankrS § 23 lg 4 näeb menetluse lõpetamisel raugemisega ette kohustuse mõista ajutise halduri tasu välja kas võlgnikult või määrata nende hüvitamine riigi vahenditest. Seega peab kohus menetluse lõpetamisel raugemisega määrama kindlaks ajutise halduri tasu ja mõistma selle välja eelkõige võlgnikult. Menetluse lõpetamisel raugemisega ei saa kohus jätta lahendamata ajutise halduri tasu küsimust. Kohus märgib, et ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku laos oleva kauba eeldatav minimaalne väärtus vähemalt kaks korda suurem kui ajutise halduri tasu. Seega puuduks ka vastava aluse olemasolul vajadus tasu kindlaksmääramiseks eraldi määrusega hiljem. Kohus jätab ajutise halduri taotluse rahuldamata ning määrab ajutise halduri tasu kindlaks käesoleva määrusega. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2022. aastal 654 eurot (VV 09.12.2021.a määrus nr 116), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 130,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 12h 30min. Ajutine haldur on taotlenud tegevuste eest kokku tasu summas 1000 eurot. Tunnitasu määraks teeb see 80 €/h. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud ülemmäära. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 1000 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 200 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 1200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 605 võib likvideerimismenetlust läbi viiv isik esitada kohtule taotluse enda tasu ja kulude kindlaks määramiseks kui ta ei jõua juriidilise isikuga selles kokkuleppele. Käesolevalt juriidiline isik lõpetatakse, mistõttu pole likvideerijal võimlik i kellegagi kokkuleppele jõuda. Kohus leiab, et likvideerimismenetluses kõigi vahalike toimingute tegemise järel võib likvideerija, kelleks on ajutine pankrotihaldur, esitada kohtule taotluse enda tasu ja täiendavate kulude kindlaks määramiseks. PankrS § 23 lg 4 lause 1 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus mõistab PankrS § 23 lg 4 lause 1 alusel ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Kohus selgitab, et tasu ja kulud tuleb katta vara müügist laekuvate summade arvel. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.