Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu 780,03 euro nõudes
Tsiviilasja hind
785,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Pavel Butsenko ja Sigrid Rahkema Kostja: M. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. K. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi ja lepingujärgse viivise nõue.
2.Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 04.02.2023 järelmaksuga müügilepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 467,21 eurot, 13.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 87,4 eurot ja viivis põhivõla (467,21 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.10.2025 (k.a.) kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 70,5% kostja kanda ja 29,5% hageja kanda.
4.Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 419,48 eurot.
M. K.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg
21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.06.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K. (kostja) vastu 780,03 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 20.06.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Hageja esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 571,18 eurot, intressi 41,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,73 eurot ning viivise alates 05.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 14,90% aastas tasumist.
3.Hageja on hagi alusena välja toonud järgmised asjaolud:
3.1.Kostja, aktsiaselts A (registrikood XXX, müüja) ja AS L (registrikood XXX, faktoor, krediidiandja) sõlmisid 04.02.2023 järelmaksuga müügilepingu nr XXX (leping), mille kohaselt kostja sai kauba maksumusega 1209 eurot, tasus sissemaksena 300 eurot ning sai krediiti 909 eurot.
3.2.Lepingu krediidi kulukuse määr oli 32,51%, intressimäär 14,90% aastas ja 0,04% päevas ning viivisemäär oli võrdne lepingujärgse intressiga, aga minimaalselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohalduv intressimäär + 8% aastas.
3.3.Kostjale järelmaksu võimaldamisel lähtuti kostja esitatud taotlusest, kontrolliti kostjal kinnisvara olemasolu, kontrolliti kostja sissetulekut kõrvutades summat statistiliste andmetega, kontrolliti kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastati, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees.
3.4.Krediidiandja on laenu välja maksnud.
3.5.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid tähtaegselt. Kostjal jäid tasumata kolm järjestikust osamakset, s.o. 05.07.2023, 05.08.2023 ja 05.09.2023 osamaksed.
3.6.Krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 ülesütlemise teate. Ülesütlemise teates avaldas krediidiandja, et kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 22.09.2023, ütleb krediidiandja lepingu erakorraliselt üles alates 23.09.2023. 2/9
3.7.Krediidiandja loovutas 19.10.2023 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.
3.8.Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 150 eurot, millest 40 eurot on arvestatud sissenõudmiskulude katteks ja 110 eurot on arvestatud põhivõla katteks.
4.Hageja esitas 10.10.2024 ümberarvestuse. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 291,79 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist tasus täiendavalt 150 eurot ehk kostja tehtud tagasimaksete summa on 441,79 eurot. Kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb tagasimaksed summas 441,79 eurot arvestada põhivõla katteks ning kostjal tuleb tasuda põhivõlg 467,21 eurot ja viivis alates lepingu lõpptähtpäevale 05.03.2024 järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja 12.09.2025 lõpliku menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 180 eurot ja lepingulise esindaja kulu 991,75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust tasuga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja palus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
6.Maakohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, hageja 10.10.2024 menetlusdokumendi koos alternatiivse nõudearvestusega, 21.01.2025 ja 09.09.2025 kohtunõuded ning hageja 12.09.2025 menetluskulude nimekirja kostjale kätte postkasti panekuga.
7.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 04.02.2023 järelmaksuga müügilepingu nr XXX alusel välja põhivõla 467,21 eurot ja viivise alates 06.03.2024 võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja intressinõue ja lepingujärgse viivise nõue jäävad rahuldamata. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lgga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 571,18 eurot, intressi 41,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,73 eurot ning viivise alates 05.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 14,90% aastas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 467,21 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast 06.03.2024 kuni põhivõla tasumiseni.
10.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on rikkunud kohustust tagastada krediit ja maksta intressi ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
11.Kohus tuvastab, et kostja on 04.02.2023 digitaalselt allkirjastanud kostja, aktsiaselts A (müüja) ja AS L (faktoor või krediidiandja) vahelise järelmaksuga müügilepingu nr XXX (leping), mille dokumendid koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, eritingimustest, maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 47-56).
3/9
12.Lepingu eritingimuste kohaselt oli esimene sissemakse kauba eest 300 eurot, krediidisumma 909 eurot, lepingutasu 19,90 eurot, intress 14,90% aastas. Krediit tuli tagastada kord kuus 5. kuupäeval 12 osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli 05.03.2024 (dtl 50). Maksegraafikust nähtuvalt kuulus esimesele osamaksele vastav krediidisumma osa tagastamisele lepingu sõlmimise päeval ning lepingutasu kuulus tasumisele 12 osas koos krediidi tagasimaksete ja intressiga (dtl 51).
13.Lepingu üldtingimuste punkti 2.1 kohaselt lepingu alusel müüb müüja lepingus sätestatud tingimustel ostjale kauba ning ostja kohustub kauba eest tasuma faktoorile maksegraafikus ettenähtud tingimustel ja tähtaegadel. Lepingu üldtingimuste punkti 2.2 kohaselt leping on käsitletav finantseerimis- ja krediidilepinguna, mille alusel müüja ja faktoor finantseerivad ostjat krediidisumma ulatuses ning ostja kohustub krediidisumma koos sellele lisanduva intressi ning kõrvalkuludega lepingus toodud tingimustel müüja asemel faktoorile tagastama. Lepingu üldtingimuste punkti 3.1 kohaselt annab müüja kauba otsese valduse ostjale üle müüja asukohas või sidevahendi abil sõlmitud lepingu korral vastavalt lepinguosaliste vahelisele kokkuleppele kas müüja või ostja asukohas kohe pärast esimese sissemakse ja lepingutasu (juhul, kui lepingu sõlmimise eest tasumisele kuuluv lepingutasu tasutakse lepingu sõlmimise päeval) tasumist. Lepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt kui eritingimustes ei ole teisiti kokku lepitud, tasub ostja lepingu sõlmimise päeval müüjale või faktoorile esimese sissemakse ning lepingutasu lepingu sõlmimise eest (dtl 52). Lepingu dokumentide osaks oleva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt võimaldatakse tarbijal krediidisumma kasutusse võtta koheselt pärast järelmaksuga müügilepingu sõlmimist ning tarbija poolt esimese sissemakse tasumist (dtl 48).
14.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi müüjale 20.02.2023 makse summas 909 eurot selgituse ja viitenumbriga XXX (dtl 57). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi tasunud talle loovutatud nõude eest müüjale ja VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes lepingu alusel krediidi esimest sissemakset ületavas osas kostja kasutusse andnud ning väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.
15.Kohus loeb eeltoodu põhjal tõendatuks, et kostja, müüja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.
16.Kohtu hinnangul on lepingu näol krediidi andmist puudutavas osas tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtu hinnangul on kauba müüki puudutavas osas lepingu näol tegemist müügilepinguga VÕS § 218 lg 1 mõttes, kuivõrd müüja müüs kostjale lepingu eritingimustes sätestatud kauba, ostja aga kohustus müüjale tasuma asja ostuhinna. Kohtu hinnangul on müügilepingust tulenevate nõuete loovutamist puudutavas osas lepingu näol tegemist faktooringulepinguga VÕS § 256 mõttes, kuivõrd müüja loovutas krediidiandjale (faktoor) rahalise nõude kostja vastu, mis tulenes lepingust, mille alusel müüja müüs kostjale oma majandus- või kutsetegevuses kauba, krediidiandja aga kohustus tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot.
17.Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt allkirjastatud (dtl 47-56) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 57), ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 või § 405 sätestatud andmete puudumise tõttu.
18.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses 4/9
lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 32,51% (dtl 48, 50). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab veelgi väiksema tulemuse (23,27%).
19.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
20.Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 64-69) kohaselt lähtuti kostjale järelmaksu võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 700 eurot, laenude ja liisingute kuumaksete kogusumma 132 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi 0 eurot, haridustaseme keskharidus, perekonnaseisu vallaline/lahutatud/lesk, ülalpeetavate arvu 0, tegevusala teenindaja ja suhtluskeele eesti keel (dtl 67). Krediidiandja kontrollis kostjal kinnisvara olemasolu ning tuvastas selle puudumise. (dtl 67). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut 700 eurot kõrvutades summat statistiliste andmetega ning arvestas kostja sissetulekuks 700 eurot. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustuste osas taotluses esitatud andmetega ja luges igakuiste kohustuste suuruseks 132 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja välja kostja LHV skoori, mis jäi lubatud piiridesse, kostja võimaliku maksimaalse kuumakse 225 eurot ning kostja maksimaalse võimaliku laenusumma 2000 eurot (dtl 68).
21.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Krediidiandja ei veendunud selles, et kostja poolt taotluses osutatud sissetulekut 700 eurot saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
22.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
23.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 5/9
24.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 14,90% on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
25.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud kostjalt välja mõista üksnes põhivõla ja viivise alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast ehk 06.03.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 4034 lg 7 kohast intressinõuet hageja esitanud ei ole.
26.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 15.06.2023 summas 291,79 eurot (dtl 84-88), 15.12.2023 summas 50 eurot, 22.01.2024 summas 50 eurot ja 27.02.2024 summas 50 eurot, kokku seega 441,79 eurot (dtl 41).
27.Maksegraafiku kohaselt tuli krediidisumma tagastada iga kuu 5. kuupäeval alates 05.04.2023 kuni 05.03.2024 võrdsete osamaksetena suurusega 75,75 eurot (dtl 51).
28.Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat krediidi tagastamise kohustust kohaselt alates 05.07.2023 osamaksest, mis sai tasutud üksnes 64,54 euro ulatuses (291,79-75,75-75,75-75,75 = 64,54) ning jättis edaspidi muu hulgas täielikult tasumata 05.08.2023 ja 05.09.2023 osamaksed.
29.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 e-kirja teel aadressile XXX lepingute ülesütlemise teate, milles krediidiandja avaldas, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset kohustust tasuda krediidiandjale 05.07.2023 osamakset summas 88,38 eurot, 05.08.2023 osamakset summas 88,95 eurot ja 05.09.2023 osamakset summas 88,95 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22.09.2023 võla tasumiseks ning avaldas, et kui kostja seda ei tee, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud erakorraliselt alates 23.09.2023 üles, seejuures eraldi teadet lepingute lõppemise kohta kostjale ei saadeta (dtl 58-62).
30.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel oli täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kohtu hinnangul ei andnud krediidiandja kostjale aga VÕS § 416 lgs 1 nõutud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Kohtu hinnangul saab kostja lugeda ülesütlemisavalduse kätte saanuks nädala möödumisel ülesütlemisavalduse jõudmisest saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, RKTKo 29.11.2021, 2-1914714/65, p 11.2), mistõttu ei jäänud kostjale kahenädalast tähtaega kohustuse täitmiseks. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud.
31.Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus 05.03.2024 (dtl 50, 51).
32.Kohus tuvastab, et kostjal on lepingu alusel tasumata põhivõlg 467,21 eurot (1209 – 300 – 441,79 = 467,21) (dtl 41, 50, 51, 84-88).
33.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud. Hageja on vastava faktiväite tõendamiseks esitanud krediidiandja allkirjastamata teatise nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 63). Hageja ei ole tõendanud vastava teatise saatmist kostjale. Lisaks on hageja vastava faktiväite tõendamiseks esitanud hageja e-kirja kostjale nõude loovutamise kohta (dtl 118-120). Nimetatud tõendid otseselt nõude loovutamist ei tõenda, sealhulgas ei ole krediidiandja poolt allkirjastamata teatist nõude loovutamise kohta alust pidada dokumendiks, mis kinnitab nõude loovutamist VÕS § 168 lg 2 mõttes. Siiski loeb kohus nimetatud tõendite põhjal antud juhul tuvastatuks, et lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on hagejale loovutatud. Kohus peab nõude loovutamist hagejale antud juhul 6/9
usutavaks ka seetõttu, et hageja valduses on nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid VÕS § 168 lg 1 mõttes, sealhulgas on krediidiandja hageja lepingulisele esindajale selgitusega „esitamiseks kohtule, lisamiseks tsiviilasjale“ adresseerinud digitaalselt allkirjastatud krediidianalüüsi läbiviimise loogika selgituse (dtl 47 jj, 64 jj).
34.Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 402 lg 1 ning lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõla 467,21 eurot ja viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2024 (lepingu täitmise tähtajale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 87,4 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
35.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
36.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla 571,18 eurot, intressi 41,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,73 eurot ning viivise alates 05.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 14,90% aastas tasumist, mis 13.10.2025 seisuga olnuks sissenõutav summas 86,92 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 467,21 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2024, mis 13.10.2025 seisuga on sissenõutav summas 87,4 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 70,5% (554,61 / 787,37 x 100 = 70,44). Seega jäävad menetluskulud 70,5% ulatuses kostja kanda ning 29,5% ulatuses hageja kanda.
37.Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 180 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulust 991,75 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot, täiendavate dokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 3 tundi summas 507 eurot, 10.10.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 1,5 tundi summas 253,50 eurot, 14.01.2025 vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot, 23.01.2025 vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi summas 42,25 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.
38.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 245 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 245 eurot väljamõistmine kostjalt.
39.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
40.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud 7/9
ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
41.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
42.Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 321-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).
43.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Samuti sisaldab hagiavaldus arvukalt kuvatõmmiseid hagiavaldusele lisatud tõenditest, mis üksnes paisutavad põhjendamatult hagiavalduse mahtu.
44.Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2,5 tundi 10.10.2024, 14.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisele.
45.Hagejal tuli nimetatud vastused koostada, sest hagiavaldus oli puudustega. Hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik sellest, et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad.
46.Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse esitamist 23.09.2024 määruses üksikasjalikult, millised asjaolud ja tõendid tuleb hagejal esitada selleks, et tema tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks perspektiivikas. Muuhulgas selgitas kohus hagejale, millised asjaolud tuleb hagiavalduses välja tuua selleks, et kohus saaks hinnata, kas leping on kehtivalt sõlmitud ja kehtivalt üles öeldud. Samas määruses selgitas kohus hagejale, et juhul, kui hageja esitab hagi omandatud nõude alusel, peab hageja tõendama, et ta on nõude omandatud.
47.Hageja eelnimetatud asjaolusid ja nõuetekohaseid tõendeid hagiavalduses ei esitanud. Samuti olid hagiavalduses esitatud andmed vastuolulised igakuise osamakse suuruse, lepingu ülesütlemise kuupäeva, intressimäära suuruse ja kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvelduskonto väljavõtte kontrollimise osas.
48.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostajalt välja hageja lepingulise esindaja kulusid, mis tulenevad hageja minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel. Kuivõrd kohus on hagejale selgitanud, millised ajaolud ja tõendid hagiavalduses esitada tuleb, ei ole ka põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja hagiavalduses kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid (st lepingu sõlmimist, ülesütlemist ja loovutamist puudutavaid asjaolusid ja/või tõendeid). Samuti märgib kohus veelkord, et 14.01.2025 vastuses esitatud selgitused lepingu ülesütlemise kohta ei olnud asjakohased, sest 07.01.2025 kohtunõudes palus kohus hagejal täpsustada nõude loovutamise ja mitte ülesütlemise asjaolusid. 8/9
49.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud mõista välja 10.10.2024, 14.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud menetluskulud üksnes 10.10.2024 vastuses esitatud nõude ümberarvestuse koostamist puudutavas osas. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu ümberarvestuse koostamisele on 30 minutit. Ülejäänud osas ei ole 10.10.2024, 14.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud.
50.Kohus peab põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit.
51.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 45 minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 330 euro ulatuses.
52.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 595 eurot (s.o riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 330 eurot).
53.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
54.Kohus jättis menetluskuludest 70,5% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 419,48 eurot (0,705 x 595 = 419,48). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
55.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.