kostja Põhjapaas OÜ, registrikood 11521104; seaduslik esindaja A.V.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu S.N. avaldus hagist osaliselt loobumiseks ja lõpetada menetlus põhinõude 3 378,93 euro ulatuses väljamõistmise osas.
2.Rahuldada hagi ja välja mõista Põhjapaas OÜ-lt S.N. kasuks 10 230,55 eurot.
3.Välja mõista Põhjapaas OÜ-lt S.N. kasuks viivis põhinõudelt 10 230,55 eurot alates 27.04.2021 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Määrata S.N. menetluskuludeks 600 eurot (riigilõiv).
4.2.Välja mõista Põhjapaas OÜ-lt S.N. kasuks menetluskulude katteks 600 eurot.
4.3.Välja mõista Põhjapaas OÜ-lt S.N. kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Toimetada otsus kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.S.N. (hageja) esitas 27.04.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse Põhjapaas OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 609,49 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet 3378,93 euro võrra 10 230,55 eurole.
2.Hagiavalduse järgi sõlmisid hageja ja kostja 08.10.2019 käsunduslepingu, mille kohaselt kostja kohustus tegema metsaraiet Jäätma kinnistul. Tasu metsamaterjalide müügist laekuma hageja pangakontole. Lepingus on kokku lepitud raietööde hinnad: võsa raiumine 2,5 eurot m3 ja saematerjal 16 eurot tihumeeter (tm) ilma käibemaksuta. Hageja väljastas kostjale volikirja, mille alusel esindas kostja hagejat metsaraiumise teatiste esitamisel ja hakkepuidu ja metsamaterjali müügil. 27.10.2019 ja 15.11.2019 esitas kostja kõigi kolme katastriüksuse kohta metsaraiumise teatised. Hageja on kostjale tasunud 3600 eurot tööde eest. Kostja ei ole esitanud hagejale teavet selle kohta, kuhu saematerjalid veeti või kellele need müüdi. Kokku on metsamaterjalide ostjad tasunud metsamaterjalide eest kostjale 10 931,34 eurot ja hakkepuidu ostjad tasunud hakkepuidu eest kostjale 6199,20 eurot. Müüdud metsamaterjalidelt, hakkepuidult ja kostja poolt osutatud raieteenuste eest kuulub tasumisele 3766,79 eurot käibemaksu. Raie- ja veoteenuse eest tuli tasuda 6063,06 eurot. Peale kulude ja käibemaksu mahaarvamist on metsamaterjalide ja hakkepuidu ostjatelt saadud 11 025,11 eurot, mis vastavalt lepingule pidi laekuma hagejale. Kuna kostja esitas hagejale arve raietööde tegemise eest, s.o 62,5 tm metsamaterjali raie eest, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale 2584,38 eurot 62,5 tm metsamaterjalide eest. Tihumeetri hinna aluseks on võetud metsamaterjali ostjate poolt tasutud hinnad, mis annavad keskmiseks tm hinnaks 41,35 eurot. Kokku moodustab kostja võlgnevus 13 609,49 eurot. Hageja märkis 14.04.2021 menetlusdokumendis, et kostja tasu on 6978,93 eurot, mistõttu ta vähendab nõuet 3378,93 euro võrra ja põhinõudeks on 10 230,55 eurot. Hageja leiab, et 31.01.2020 AndMar Medservice OÜ arve nr XXX ei tõenda kostja tehtud kulutusi ning tuleb jätta tähelepanuta. 07.02.2020 Sikk OÜ arvel nr XXX on märgitud ühe kuluna raieteenus, kuid hageja ja kostja vahel sõlmitud käsunduslepingu järgi pidi raieteenust osutama kostja ning hageja on lepingus ette nähtud raietasu kostjale tasunud, seega ei saa summat 2204,73 eurot käsitleda kui kostja kulu. Kuna hagejal ei ole õigusalaseid teadmisi, siis kasutas hageja Hugo OÜ õigusabi ning kulutas õigusabile 353,33 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
4.Vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvestanud kostja poolt tehtud töö maksumust ega riigimakse. Hageja on volitanud kostjat 08.10.2019 volikirjaga teostama ja organiseerima raietööd, väljaveo ja äraveo. Kostja on tasunud kõigile ettevõtetele tehtud teenuste eest. Lepingu põhitingimuseks oli metsaraie teostamine, metsaraie on teostatud ja lõpetatud õigeaegselt. Lepingus puudub raha maksmise kohustus, kohustus tasuda tehtud töö eest on hoopis hagejal. Kuna lepingus puudub nõue raha maksmise kohta, siis ei ole viivisenõue põhjendatud. Hageja esitatud nõude arvestust ei saa kasutada, sest selles ei ole määratletud materjali mõõtühikut, arvestuses on kasutatud keskmist hinda, kuid kuupmeetri ja tihumeetri hind on faktipõhine ning arvestuses on märgitud puudujääk, kuid osa materjali on endiselt laoplatsil, sest okaspuu hakkematerjal peab enne hakkimist kuivama. Hageja ei ole arvestanud lepingus kokkulepitud tasu tehtud töö eest. Kostja kulud ja tasu kokku on 11 498,82 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja see tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr XXX, p 19 teine lõik). TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
7.Esmalt lahendab kohus senini lahendamata hageja taotluse nõude vähendamiseks (I), seejärel käsitleb vaidlustamata ja vaidluse all olevaid asjaolusid (II). Vaidluse lahendamiseks tuvastab kohus, kas kostjal on hagejale raha väljaandmise kohustus (III), kas raha väljaandmise kohustus on muutunud sissenõutavaks (IV), milline on raha väljaandmise kohustuse suurus (V), kas viivise nõue on põhjendatud (VI) ning seejärel määrab kindlaks menetluskulud (VII). I
8.Hageja esitas algselt nõude summas 13 609,49 eurot, kuid vähendas seda 14.06.2021 menetlusdokumendis 10 230,55 eurole. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hagi muutmisega. Riigikohus on esile toonud, et sellisel juhul on tegemist haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431) (Riigikohtu 20. märtsi 2019 lahend tsiviilasjas nr XXX, p 17). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist põhinõude ja kõrvalnõuete vähendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes.
9.TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud
lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
10.Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub hageja hagi 3378,93 euro nõudes lõpetamisele seoses hageja esitatud hagist osalise loobumisega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. II
11.Kohus on tuvastanud järgmised vaidluse lahendamise seisukohast olulised õiguslikud asjaolud: -
Hageja ja kostja sõlmisid 08.10.2019 lepingu, millega kostja kohustus teostama metsaraie hageja omandis olevatel Jäätma kinnistu katastriüksustel XXX Kostja on nimetatud katastriüksustel metsaraie ja metsamaterjali äraveo korraldanud 2019. a detsembrist 2020. a veebruarini. Hageja on kostjale tasunud käsundi täitmiseks 3600 eurot. Kostja ei ole hagejale metsamaterjali müügist saadud raha üle kandnud.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja kui palju võlgneb käsundisaaja käsundiandjale realiseeritud metsamaterjali eest ehk kas kostjal on raha väljaandmise kohustus ning kui tal see kohustus on, siis kui palju raha ta käsundiandjale võlgneb. III
13.Kohtu hinnangul vastab poolte sõlmitud leping käsunduslepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
14.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas kostjal on hagejale raha väljaandmise kohustus. Hageja toob hagiavalduses esile, et lepingu järgi pidi tasu metsamaterjalide müügist laekuma hageja pangakontole. Kostja väitel puudub poolte vahelises lepingus raha maksmise kohustus ning kohustus tasuda tehtud töö eest on hoopis hagejal. Lepingu kohaselt tasu metsamaterjali müügist laekub käsundiandja kontole (tl 5-6). Käsundisaaja peab kõik käsundi täitmise käigus saadu käsundiandjale välja andma (VÕS § 626 lg 1). Väljaandmise kohustus hõlmab käsundi täitmisel tegelikult saadut. Kohtu hinnangul tuleb käsundisaaja kohustus käsundiandjale metsamüügist saadud raha väljaandmiseks otseselt poolte vahel sõlmitud vastastikusest lepingust ning kostja väide vastupidise kohta on paljasõnaline. Pealegi ei ole eluliselt usutav, et metsaraie teostamise kulud on võrdsed või ületavad metsamaterjali rahalise väärtuse, sest sellisel juhul kaotaks metsa majandamine kasumi puudumise tõttu oma majandusliku mõtte. IV
15.Järgmisena tuvastab kohus, kas raha väljaandmise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Raha väljaandmise kohustus muutub sissenõutavaks kas tähtpäeva või sündmuse saabumisega, kui selle kaudu on määratud kohustuse täitmise aeg, või siis mõistliku aja möödumisel ajast, mil käsundiandjal on õigus raha ülekandmist nõuda, juhul kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud (VÕS § 626 lg 1, § 82). Käesoleval juhul ei ole lepingus kohustuse täitmise aega kindlaks määratud. Lepingu kehtivuse kohta on kokku lepitud, et leping kehtib minimaalselt üks aasta, kui pooled ei ole kirjalikult teisiti kokku leppinud. Leping sõlmiti 08.10.2019. Käsundiandja esitas raha väljaandmise nõude 21.01.2021 (tl 33-34). Käsunduslepingu puhul on tegemist vastastikuse lepinguga. Kohtu hinnangul muutus tasu sissenõutavaks 30 päeva jooksul alates nõudekirja Põhjapaas OÜ-le kättetoimetamisest VÕS § 821 lg 1 p 1 alusel. Põhjapaas OÜ vastas kirjale 03.02.2021. Kohtu hinnangul saab seda kuupäeva lugeda kättetoimetamise tähtpäevaks, seega muutus raha väljaandmise kohustus sissenõutavaks 05.03.2021. Järelikult on Põhjapaas OÜ poolt raha väljaandmise kohustus muutunud sissenõutavaks. V
16.Seejärel tuleb kindlaks teha, millises summas raha saamiseks käsundiandja on õigustatud. Lepinguga on kostjale pandud kohustus saada metsamaterjali müügist parim hind ja kanda saadud raha käsundiandjale.
17.Hageja on tõendanud, et Jäätma kinnistult veeti Baltfor Trading OÜ-le, Lignator Logistika OÜ-le ja Stora Enso Eesti AS-ile kokku 258,113 tm metsamaterjale (tl 20). Veoteenust osutas AndMar Medservice OÜ, mis on tõendatud arvega nr XXX (tl 17) ja transpordisaatelehed/aktiga arvele nr XXX (tl 20). Hageja on tõendanud, et Jäätma kinnistult on hakkepuitu tarnitud Renlog Eesti OÜ-le 315 m3 Põhjapaas OÜ arvega nr XXX(tl 22) ja Sarles OÜ-le 360 m3 Sarles OÜ ostu-müügiaktiga nr XXX (tl 23) ja Põhjapaas OÜ arvega nXXX (tl 23) ehk kokku 675 m3 hakkepuitu. Renlog Eesti OÜ ostis 315,00 m3 hakkepuitu 3175,20 euro eest (tl 22) ja Sarles OÜ 360,00 m3 hakkepuitu 3024,00 euro eest (tl 23-24). Kokku on hakkepuidu ostjad tasunud hakkepuidu eest kostjale 6199,20 eurot. Kohus leiab, et hageja on tõendanud metsamaterjali ostjatelt saadud dokumentide alusel, et Baltfor Trading OÜ ostnud 30,17 m3 lepaküttepuitu 1013,71 euro eest (tl 25) ja lepaküttepuitu 25,49 tm 856,47 euro eest, mis nähtub metsamaterjali veoselehtedelt nr 1799443 ja 1799918 (tl 26-27). Samuti on Lignator Logistika OÜ ostnud 127,46 tm paberi- ja küttepuitu 5409,52 euro eest (tl 28). Täiendavalt on Stora Enso Eesti AS ostnud 74,898 tm kuuse- ja männipalki ja praaki 5521,82 euro eest (tl 29). Kokku on metsamaterjalide ostjad tasunud metsamaterjalide eest kostjale 12 801,52 eurot (hagiavalduse järgi 10 931,34 eurot, küttepuit on jäänud arvestamata). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, on kostja saanud metsamaterjali müügist 12 801,52 eurot ja hakkepuidu müügist 6199,20 eurot, kokku 19 000,72 eurot koos käibemaksuga. Müüdud metsamaterjalidelt ja hakkepuidult kuulub tasumisele 3166,79 eurot käibemaksu, mille kohus saadud tulust maha arvestab. Raie- ja veoteenuse eest tuli Põhjapaas OÜ-l tasuda AndMar Medservice OÜ-le 1788,38 eurot (tl 17) ja Sikk OÜ-le 4274,68 eurot (tl 15) ehk kokku 6063,06 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul tuleb Sikk OÜ-le tasutud arvest lahutada raieteenuse
hind, s.o 2204,73 eurot (ilma käibemaksuta), kuna raie teostamise hinnas on pooled lepingus kokku leppinud ning hageja suhtes oleks ebaõiglane tasuda hinda kahekordselt. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundi täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata (vt Riigikohtu 27.11.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr XXX, p 12). Samuti, kuna kostja on käibemaksukohustuslane ja esitab ise arveid koos käibemaksuga, on tal õigus tagasi küsida enda poolt sisse ostetud teenustelt või asjadelt tasutud käibemaks. Seega tuleb saadud tulust lahutada põhjendatud kulutused ilma käibemaksuta, s.o AndMar Medservice OÜ-le tasutud 1490,32 eurot ja Sikk OÜ-le tasutud 1447,50 eurot, kokku 2937,82 eurot. Peale põhjendatud kulude ja käibemaksu mahaarvamist on metsamaterjalide ja hakkepuidu ostjatelt saadud summa 12 896,11 eurot (19 000,72-3166,79-2937,82). Lepingu järgi on käsundiandja kohustatud tasuma käsundisaajale 16 eurot pluss käibemaks saematerjali tihumeetri raietööde eest. Jäätma kinnistult on kokku raiutud 320,518 (258,018 + 62,5) tihumeetrit saematerjali. Arvestades, et kostja esitas hagejale arve raietööde tegemise eest, s.o 62,5 tihumeetri metsamaterjali raie eest, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale hageja arvestuse kohaselt 2584,38 eurot 62,5 tihumeeri metsamaterjalide eest. Hageja on tihumeetri hinna aluseks võtnud metsamaterjali ostjate poolt tasutud hinnad, mis annavad keskmiseks tihumeetri hinnaks 41,35 eurot. Kohtule ei ole hageja arvutuskäik keskmise tihumeetri hinna saamiseks jälgitav. Kohus, võttes arvesse hageja esitatud tabeli, leiab, et keskmine metsamaterjali ühiku hind on 20,36 eurot koos käibemaksuga (19 000,72/933,018). Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma 1272,50 eurot (20,36 x 62,5), millest tuleb maha lahutada käibemaks 212,08 eurot, ehk kokku 1060,42 eurot. Kohtu hinnangul on hageja võrdsustanud oma arvutustes tihumeetri ja kuupmeetri koguse, mistõttu kohus peab lähtuma samast eeldusest. Üldteadaolevalt on tihumeeter võrdne ühe kuupmeetri puidumassi ruumalaga ilma õhuvahedeta. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja võlgnevus 13 956,53 eurot (12 896,11 + 1060,42). Kohus leiab, et kostja ei ole sisuliselt hagis esitatud metsamaterjali ja hakkepuidu koguseid kahtluse alla seadnud. Hagiavalduses on esile toodud raie- ja veoteenuste maksumus 6063,06 eurot vastavalt AndMar Medservice OÜ arvele (tl 80, 82) ja Siku OÜ arvele (tl 81, 83) ning kohus on need kulutused tasu suuruse arvestamisel osaliselt arvesse võtnud. Kohtu hinnangul on kostja vastuväited muus osas tõendamata.
18.Lepingus on kokku lepitud ka käsundisaaja tasu (võsaraie, haigete puude raie, harvendusraie ja piirisihtide raie), raiutud võsa kant 2,5 eurot, saematerjal 16 eurot tihumeeter, millele lisandub käibemaks. Seega, raiutud võsa eest on käsundisaaja tasu 1687,50 eurot (675 x 2,5 eurot) ja saematerjali/metsamaterjali eest 4128,29 eurot (258,018 x 16), kokku 5815,79 eurot, millele lisandub käibemaks 1163,16 eurot, koos käibemaksuga 6978,95 eurot. Arvestades, et käsundiandja on käsundisaajale käesolevaks ajaks tasunud 3600 eurot (tl 12-14), siis on käsundisaajal tasuna saada veel 3378,95 eurot ning nõuete tasaarvestamise tulemusena tuleb käsundisaajal käsundiandjale üle kanda 10 577,58 eurot (13 956,53 -3378,95).
19.Hageja on nõudnud 10 230,55 euro väljamõistmist, mistõttu kohus ei saa kostjalt hageja kasuks suuremat summat välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 10 230,55 eurot.
VI
20.Edasi tuleb lahendada vaidlus küsimuses, kas hageja on õigustatud nõudma viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja väitel on nõue viivise saamiseks õigustamatu, kuna lepingus puudub nõue raha maksmise kohta.
21.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahelises lepingus sisaldub kokkulepe selle kohta, et tasu metsamaterjali müügist tuleb kanda käsundiandja kontole. Seega on ebaõige kostja väide selle kohta, et lepingus käsundisaaja poolt käsundiandjale raha maksmise kokkulepe puudus.
22.Raha väljaandmisega viivitamise korral peab käsundisaaja maksma viivist. Seadusjärgse viivise maksmise kohustuse õiguslikuks aluseks on VÕS § 113, samast paragrahvist tuleneb selle suurus. Kohus mõistab viivise põhinõudelt välja hagiavalduse esitamisest alates seadusjärgses määras. VII
23.TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
24.Hageja on esmalt taotlenud menetluskuludena 353,33 euro väljamõistmist, seejärel on taotlenud nimetatud summa väljamõistmist kahjuna. Kohus märgib, et menetluskulude väljamõistmine toimub põhimõtteliselt samadel alustel kahjuhüvitise väljamõistmisega võlaõigusseaduse alusel. Samas on menetluskulude väljamõistmiseks ette nähtud eraldi menetlus, mille printsiibid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Kahjuna on Riigikohtu praktika järgi võimalik hüvitada kohtueelses menetluses tekkinud menetluskulusid, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kohtueelsete menetluskuludena. Hageja ei ole esitanud volitust OÜ-le Hugo enda esindamiseks. Toimiku materjalide hulgas on hoopis S.N. volikiri tema tütrele K-K.M. (tl 66). Hagejale väidetavalt õigusabi osutanud isik ei kvalifitseeru TsMS § 218 järgi lepingulisteks esindajateks, kelle teenustele tehtud kulutusi peaks vastaspool hüvitama. Hageja on kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid ise allkirjastanud ja ise kohtule esitanud. Kohtupraktika kohaselt peab nii kohtule kui ka menetlusosalistele olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2010 kohtuotsus tsiviilasjas nr XXX, p 14). Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 kohtumäärus tsiviilasjas nr XXX p 17).
25.Kohus märgib, et tsiviilasja hagihind on TsMS § 124 ja § 133 lg 2 alusel 14 695,27 eurot (põhinõue 13 609,49 eurot ja aastane viivis 1085,78 eurot). Sellise hinnaga hagilt tuleb tasuda riigilõiv summas 650 eurot, mille hageja on ka tasunud. Kuna hageja loobus osaliselt nõudest, siis menetlusse jäänud nõude hagihind on 11 046,75 eurot (põhinõue 10 230,55 eurot ja aastane viivis 816,20 eurot), millelt kuulub tasumisele riigilõiv 600 eurot. Tegemist on seadusest tuleneva menetluskuluga, mille väljamõistmine on täies ulatuses põhjendatud.
26.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskuluna 600 eurot.
27.Menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
28.Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda tagasi 04.11.2021 tasutud riigilõiv summas 50 eurot, esitades kohtule vastava avalduse. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.