Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja M K (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
15.veebruari 2022 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja M K vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.M K tasub Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is viitenumbriga 24789132 põhivõlgnevuse 10 902,20 eurot, viivise 10 597,51 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 450 eurot ja lepingulise esindaja kulud 140 eurot, kõik kokku 22 124,71 eurot järgmise maksegraafiku järgi: Makse tähtaeg
1.2.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.3.Kui M K jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning M K kohustub kompromissi p-s 1.1. kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromissi p-s 1.1. kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 10 902,20 euro ulatuseni.
2 (4)
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-11152.
3.Tagastada hagi esitamisel tasutud pool riigilõivust ehk 450 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arveldusarvele nr EE082200221053320710 (Swedbank AS).
4.Määruse peale ei saa poolte kokkuleppest tulenevalt määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15. juulil 2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M K (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Nõude aluseks on Kompromissileping / Võlatunnistus nr 24789132, 25.09.2019. Kohus võttis 4. augusti 2021 määrusega asja menetlusse.
2.Asjas toimus 15. veebruaril 2022 eelistung. Pooled esitasid 16. veebruaril 2022 kohtule digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kinnitada kompromissilepingu ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooltele on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. Hageja palub tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust.
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
4.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
6.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Praegusel juhul on pooled on kokku leppinud, et kompromissimääruses nimetamata menetluskulud jäävad nende endi kanda (TsMS § 168 lg 3).
3 (4)
8.TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse hageja taotlusel pool riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.