(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-519
Kohtuasi
X hagi osaühingu Y vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.oktoobri 2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Erik Niinemaa (e-post:XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Y (registrikood XXXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.oktoobri 2021.a määrus jätta muutmata, arvestades ka käesoleva määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Osaühing Y määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing Y esitas Harju Maakohtule 13.jaanuaril 2019.a taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina.
2.Harju Maakohus kohustas 05.veebruari 2020.a määrusega X (hageja) esitama kohtule töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaidlustatud ulatuses hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.Hageja esitas Harju Maakohtule 10.märtsil 2020.a hagiavalduse Osaühing Y (kostja) vastu konkurentsipiirangust tuleneva hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
4.Hageja esitas 13.oktoobri 2021.a kohtuistungil hagist loobumise avalduse, kuna kostja tasus hagejale põhinõude brutosummas 425 eurot ja kogunenud viivised brutosummas 76,85 eurot.
5.Hageja esitas 18.oktoobril 2020.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 12,33 tunni ulatuses, sellest töövaidluskomisjonis 4,83 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 1233 eurot. Lepingulise esindaja tunnihind on 100 eurot tund, millele ei lisanud käibemaksu.
6.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited ning palus jätta hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata või alternatiivselt määrata hageja menetluskulude suuruseks 105 eurot (1,75hx60 eur). Samade poolte vahel oli analoogne vaidlus sama nõude ja samade vastuväidetega varasema perioodi eest (tsiviilasi nr 2-19-8851). Käesolevas vaidluses on hageja avaldused, vastused ja seisukohad valdavas osas (90% teksti) koopeeritud varasema tsiviilasja dokumentidest. Kopeeringute eest ei ole põhjendatud tasu nõuda.Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, seega on põhjendatud tunnitasuks 60 eurot. Hageja lepinguline esindaja on professionaalne õigusteenuste osutaja, kes ei saa kulutada menetlustoimingute tegemiseks nii palju aega kui on märgitud hageja avalduses. Kostja konkreetsed vastuväited ja seisukohad seoses hageja kõigi menetluskulude nimekirjas nimetatud õigusabitoimingutega olid järgnevad: 1) tasu avaldaja lepingulisele esindajale avalduse koostamise ja tõendite komplekteerimise ning töövaidluskomisjonile esitamise eest konkurentsipiirangu hüvitise ja viiviste nõudes 23.10.2019.a – 375 eurot (tööaeg 3,75 h) – avalduse sisu on kopeeritud teistest avaldusest (ts.asi 2-19-8851 ja töövaidlusasi nr 4-1/768/19), lisades mõningaid parandusi, mille põhjendatud ajakulu on mitte rohkem kui 0,25 tundi. 2) tasu avaldaja lepingulisele esindajale töövaidlusasjas täiendavate tõendite kogumise ja esitamise ning täiendavate selgituste eest töövaidluskomisjonile e-kirjas 26.11.2019.a–33 eurot (tööaeg 0,33 h) - selgituse sisu on kopeeritud teistest menetlusdokumentidest (ts.asi 2-19-8851 ja töövaidlusasi nr 4-1/768/19), lisades mõningaid parandusi. Kostja vastuväited olid juba hagejale teada tulenevalt tsiviilasjast 2-19-8851, seega põhjendatud ajakulu on mitte rohkem kui 0,25 tundi. 3) tasu avaldaja lepingulisele esindajale töövaidluskomisjoni istungiks ettevalmistamise ja töövaidluskomisjoni istungil osalemise eest 29.11.2019.a–75 eurot (tööaeg 0,75 h) töövaidluskomisjoni istungil osalemine oli hageja õigus, mitte kohustus. Järelikult ei ole kulu põhjendatud. Istung kestis mitte rohkem kui 0,5 tundi. 4) tasu hageja lepingulisele esindajale, töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis koostamise, tõendite komplekteerimise ja kohtule esitamise eest
2-20-519 10.03.2020.a – 250 eurot (tööaeg 2,5 h) - hagiavalduse sisu on kopeeritud teistest menetlusdokumentidest (ts.asi 2-19-8851 ja töövaidlusasi nr 4-1/768/19), lisades mõningaid parandusi, seega on põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 0,25 tundi. 5) tasu hageja lepingulisele esindajale, kostja 13.04.2020.a vastuväidetele seisukoha koostamise, täiendavate tõendite komplekteerimise ja kohtule esitamise eest 05.05.2020.a – 400 eurot (tööaeg 4,0 h) – hagiavalduse sisu on kopeeritud teistest menetlusdokumentidest (ts.asi 219-8851 ja töövaidlusasi nr 4-1/768/19), lisades mõningaid parandusi, seega on põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 0,25 tundi. 6) tasu hageja lepingulisele esindajale hagist loobumise avalduse koostamise eest 13.10.2021.a - 25 eurot (tööaeg 0,25 h) - ajakulu osas vastuväiteid ei ole. 7) tasu hageja lepingulisele esindajale kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest Harju Maakohtus 13.10.2021.a – 50 eurot (tööaeg 0,5 h) – seisuga 12.10.2021.a oli hagejale teada, et kostja tasus võla ära. Istung 13.10.2021.a kestis 15 min. Järelikult on maksimaalselt põhjendatud ajakulu 0,25 tundi. 8) tasu hageja lepingulisele esindajale menetluskulude nimekirja koostamise eest 18.10.2021.a – 25 eurot (tööaeg 0,25 h) - ajakulu osas vastuväiteid ei ole. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus võttis 22.oktoobri 2021.a määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 1), jättis menetluskulud kostja kanda (resolutsiooni punkt 2), määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks põhjendatud menetluskuluna välja lepingulise esindaja kulu 1233 eurot (resolutsiooni punkt 3), mõistis kostjalt riigituludesse välja hagejale antud riigipoolse menetlusabi eest 50 eurot ning määras, et lõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest (resolutsiooni punkt 4) ning selle tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda riigituludesse VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (resolutsiooni punkt 5).
8.Määruse kirjeldavast osast nähtuvalt kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-dele 1 ja 4, § 174 lg-le 1 ja § 177 lg 1 p-le 1.
9.Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud lepingulise esindaja õigusabi tunnihind on 100 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Menetluskulude hüvitamist taotletakse ilma käibemaksuta. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist turuhinda. Kohus pidas antud asja mahtu ja keerukust, asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kohtuistungil osalemise aega arvestades hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 1233 eurot ja teha uus määrus, arvestades kostja poolt 21.oktoobril 2021.a esitatud vastuväited; määruskaebuse rahuldamisel tagastada kostjale sellelt tasutud riigilõiv.
2-20-519
11.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud kostja vastuväited hageja menetluskuludele arvesse võtmata. Harju Maakohus kinnitas seda ka ise oma 25.oktoobri 2021.a. e-kirjas, milles märkis, et „vastuväited menetluskuludele jäid kohtu poolt arvesse võtmata ekslikult, kuna kohtumääruse tegemise ajaks ei olnud kohtu kantselei neid kohtuinfosüsteemi üles laadinud ja kohus ei näinud kohtumääruse tegemisel, et vastuväited on saabunud. Seetõttu ongi kohtumäärusesse märgitud, et vastuväiteid esitatud ei ole“.
12.Kostja esitas üksikasjalikud vastuväited tähtaegselt ja määruse tegemisel peab need vastuväited arvesse võtma. Kostja ei ole nõus kindlaks määratud summaga õigusabikulude osas ja on seisukohal, et maakohtu määrus on ekslik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse vaidlustatud osas (resolutsiooni punkt 3) tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse selles osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid täiendab määruse õiguslikke põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Seadusest tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes selle vaidlustatud osas. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohtu määrus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmisega seoses ekslik, kuigi maakohtule on etteheidetav määruskaebuse edastamine ringkonnakohtule ilma, et kohus oleks põhjendanud, miks ei ole kostja vastuväited hageja menetluskuludele põhjendatud.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabil e kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.märtsi 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid kui keerukust, samuti hageja esitatud menetlusdokumente ning kohtuistungil osalemise aega ja seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestada tuleb, et töövaidluskomisjonile avalduse esitamisega tekkinud kulude hüvitamine on võimalik TsMS § 144 p 4 alusel koos kohtumenetluse kuludega. Asjaolu, et hagi ese erineb mõnevõrra töövaidluskomisjonile esitatud nõudest, ei välista nende hüvitamist seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kuludena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.septembri
2-20-519 2015kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 33). Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
17.Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse seoses kostja vastuväidete hindamata jätmisega ja täiendab vaidlustatud määruse õiguslikke põhjendusi järgnevalt (p 18-21).
18.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud hageja menetluskulude nimekirjale vastuväited. Seega kontrollib kohus kulude põhjendatust ja vajalikkust ka vastuväidete alusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16).
19.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et hagejale osutatud õigusabi põhjendatud ajakuluks võiks käesolevas asjas olla ainult 1,75 h. Kuigi pooltel on nende vahel sõlmitud töölepingust tulenevalt olnud varasem vaidlus nii töövaidluskomisjonis kui kohtus, on käesoleva vaidluse ese siiski erinev. Seda on kinnitanud ka kostja ise, tuues esile, et poolte varasem vaidlus puudutas teist perioodi. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-19-8851 ja käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja menetlusdokumente ei saa kattuvaks pidada. Samuti ei kattu käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega, kuna hageja lepinguline esindaja pidi hagiavalduse vormistama vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele (TsMS § 338, § 363). Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesoleva vaidlusega seoses nii töövaidluskomisjonile kui maakohtule esitatud menetlusdokumentidele kulunud aeg on vastavuses asja keerukuse, dokumentide sisu ja mahuga ega ole ülepaisutatud. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
20.Hagejale ei ole ette heidetav tema lepingulise esindaja osalemine töövaidluskomisjoni istungil, arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt määras pooltele istungiaja töövaidluskomisjon, kuhu hageja pöördus oma õiguste kaitseks kostja poolse töölepingu rikkumise tõttu. Seega on istungil osalemise ajakulu 0,5 h põhjendatud. Istungiks ettevalmistumine on õigusabi osutamise ja istungil osalemisega kaasnev vältimatult vajalik toiming. Mõistlikult võttes ei saa menetlusosliselt eeldada, et tema esindaja ilmub istungile ilma selleks üldse ette valmistumata. Arvestades, et töövaidluskomisjonis ja maakohtus istungid siiski toimusid, kestusega vastavalt 0,5 h ja 0,25 h, 13.oktoobri 2021.a kohtuistungi protokollist nähtuvalt tegi hageja lepinguline esindaja selle käigus ka menetlustoimingu ja loobus hagist, peab kohus istungiteks ette valmistumiseks kulunud aega 2x0,25 h põhjendatuks ja vajalikuks.
21.Kohtu hinnangul on põhjendamatu ka kostja vastuväide seoses hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hinnaga. Käesolevat vaidlust ei saa pidada lihtsaks nagu arvab kostja. Hageja pöördus esmalt 23.oktoobri 2019.a töövaidluskomisjoni ja seejärel, kostja enese esitatud taotluse ja jätkuva vaidluse tõttu hageja õiguste võimaliku rikkumise üle, 10.märtsi 2020.a hagiavaldusega maakohtusse. Menetluses vaieldakse selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma hüvitist temaga sõlmitud töölepingust tuleneva konkurentsipiirangust tulenevalt. Asjas on hageja esitanud hulgaliselt tõendeid. Arvestades asja keerukust, hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tõendite hulka, samuti aga menetluse kestust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind, so 100 eurot kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.juuni 2016.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13), mida hageja lepingulise esindaja ühe tööühiku hind ei ületa.
2-20-519 Menetluskulud ja edasikaebeõigus
22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
23.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt § 178 lg-st 1.