lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-13401/14

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-13401/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
858
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-13401

Kohtuasi

X hagi AS Y vastu töötasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.11.2021 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanek Pahka Kostja AS Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13401 ja saata hagiavaldus maakohtule tagasi uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi AS Y (kostja) vastu töötasu väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus jättis 12.10.2021 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama hageja esindaja haridust tõendava dokumendi või põhistama esindusõiguse lubatavust.

2-21-13401 Maakohtu määrus

3.Maakohus keeldus 01.11.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis menetlusosalise või tema esindaja allkiri ning lepinguliseks esindajaks võib menetluses olla advokaat, õigusteaduse magistriharidusega muu isik või menetlusosalisega seotud isik (TsMS § 218 lg 1). Kuna hageja esindaja ei ole advokaat ja hageja ei esitanud kohtule selgitusi ega haridust tõendavat dokumenti, ei ole hageja esindaja TsMS tähenduses lubatav esindaja. Seega on hagi pädeva isiku allkirjata, sest sellel pole ei menetlusosalise ega seaduse järgi lubatud esindaja allkirja. Sel põhjusel keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel. Määruskaebus
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse.
6.Hageja lepinguline esindaja saatis 07.10.2021 Harju Maakohtu menetlusposti aadressile enda haridust tõendava dokumendi, kuid ekslikult märkis e-kirjas vale tsiviilasja numbri. Tegemist ei ole sellise olulise puudusega, mida ei oleks saanud kõrvaldada pärast hagi menetlusse võtmist.
7.Maakohus ei edastanud 12.10.2021 määrust hagejale isiklikult, mistõttu hageja ei olnud puuduste kõrvaldamise määrusest teadlik. Kui kohtul ei õnnestunud veenduda, kas hageja lepingulise esindaja kvalifikatsioon vastab seadusele, oleks kohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetluse edasine käik
8.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna määruskaebuses ringkonnakohtult taotletud hagi menetlusse võtmise otsustamine tuleb TsMS § 372 järgi teha maakohtul.
11.16.11.2021 esitasid määruskaebuse nii hageja lepinguline esindaja kui ka hageja isiklikult. Ringkonnakohus loeb need üheks määruskaebuseks.
12.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi põhjendusega, et kuna hagiga koos ei esitatud hageja lepingulise esindaja haridust tõendavat dokumenti, ei ole hageja esindaja TsMS tähenduses lubatav esindaja ja seega on hagi pädeva isiku allkirjata.

2-21-13401

13.TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.
14.Kolleegium leiab, et TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi kvalifikatsiooninõude täitmata jätmine ei ole aluseks, mis võimaldab keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi. Haridust tõendava dokumendi esitamata jätmine on esindusõiguse tõendamata jätmine ja sellisel juhul võib kohus kaaluda hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel.
15.TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 226 lg-st 1 tulenevalt on kohtul kohustus kontrollida esindaja esindusõiguse olemasolu ning kohus ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Hagiavalduse menetlusse võtmisel tuleb maakohtul kontrollida õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse olemasolu (TsMS § 371 lg 1 p 12).
16.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest määruses toodud põhjendustel. Kui hageja esindaja seaduses sätestatud nõuetele ei vasta, ei too see vältimatult kaasa hagi menetlusse võtmata jätmist. Esmalt peab kohus selgitama hagejale võimalust ise hagi allkirjastada või leida endale seaduses sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja.
17.Maakohus ei ole piisavalt täitnud hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel selgitamiskohustust. Puudub vaidlus, et maakohtu 12.10.2021 puuduste kõrvaldamise määrus toimetati kätte üksnes hageja esindajale. Olukorras, kus lepinguline esindaja kohtu märgitud puuduseid tähtaegselt ei kõrvaldanud ja maakohus leidis, et hageja esindajal puudub pädevus hagejat esindada, tulnuks hagejale olukorda selgitada ja anda talle võimalus hagiavaldus ise allkirjastada. Kui hageja kohtu selgitustest hoolimata hagiavaldust ise ei allkirjasta või nõuetekohast esindajat ei leia, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Praegusel juhul on hageja lepinguline esindaja puuduse kõrvaldanud määruskaebemenetluses, esitades enda haridust tõendava dokumendi.
18.Eeltoodule tuginedes keeldus maakohus ebaõigesti ja ennatlikult hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel.
19.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
20.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule tagasi uueks lahendamiseks, siis ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigus ei tulene ka TsMS §-st 372 lg-st 5. Ülaltoodust tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja