Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Jaanek Pahka Kostja AS Y (registrikood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 2022
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista AS-lt Y X kasuks töötasu 5681,19 eurot (bruto).
3.Jätta X hagi AS-i Y vastu rahuldamata 1713,75 euro nõudes.
4.Käsitleda 03.11.2022 toimunud kohtuistungil X poolt nõude vähendamist osaliselt hagist loobumisena ja võtta vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus töötasu 3327,24 euro nõudes. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X (hageja) ja AS Y (kostja) 17.06.2020 töölepingu tähtajaga 31.12.2020. Augustis 2020 andis kostja hagejale allkirjastamiseks uue lepingu, mida hagejale kätte ei antud. Lepingu järgi oli hageja töötasu 9,20 eurot tunnis. Kostja ei ole
alates 2020. aasta septembrist kuni järgmise aasta märtsini töötasu deklareerinud. Samas ajavahemikus kostja hagejat tööle ei kutsunud ega tööd ei andnud.
2.22.03.2021 tegi kostja töötamise registrisse kande töölepingu lõpetamise kohta töötaja soovil. Hageja kinnitab, et ei ole lepingut üles öelnud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada MTA-lt saadud kirja kaudu. Hageja esitas TVK-le nõude 22.03.2021 töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõppenuks lugemiseks alates 05.04.2021, ülesütlemise hüvitise summas 4595,22 eurot, puhkusetasu summas 2180,62 eurot ja töötasu summas 10 722,18 eurot välja mõistmiseks. TVK rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 10 722,18 eurot ning jättis ülejäänud nõuded rahuldamata.
3.Hageja nõuab kostjalt töötasu välja mõistmist perioodi september 2020 kuni aprill 2021 kohta summas 10 722,18 eurot. Hageja arvutas töötasu lepingus kokkulepitud tunnitasu põhjal.
4.Hageja seisukohas kostja vastusele märgib hageja, et kostja pole tõendanud, et hageja leppis kostjaga kokku tasustamata puhkuse kasutamises. Tunnitasu 9,20 eurot tuleneb augustis sõlmitud töölepingust. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks hageja viibinud tasustamata puhkusel. Seadus ei sätesta kokkuleppe vormi, mistõttu võib tasustamata puhkuse kokkuleppe olla suuline. Kostja ei ole tõendanud tasustamata puhkuse kokkulepet hagejaga. Kokkulepe tasustamata puhkuse kasutamiseks ei saa olla sõlmitud abstraktselt töölepingu sõlmimise ajal, vaid see tuleb iga kord enne töötaja tasustamata puhkuse kasutamise perioodi eraldi kokku leppida.
5.Hageja täpsustas 27.06.2022 menetlusdokumendis enda nõuet ja palub välja mõista kostjalt 9287,04 eurot. Hageja täpsustas 03.11.2022 toimunud kohtuistungil veelkord enda nõuet ja palub kostjalt välja mõista 7394,94 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja töötasu nõue on põhjendamatu, sest hageja ei ole hagis viidatud perioodil tööd teinud. Hageja viimane lähetus lõppes 20.08.2020. Pärast seda oli hageja tasustamata puhkusel 21.08.2020-25.08.2020, 26.08.2020-02.10.2020 haiguslehel, 03.10.2020-09.20.2021 tasustamata puhkusel, 10.02.2021-23.02.2021 hoolduslehel, 25.02.2021-12.03.2021 tasustamata puhkusel ja alates 15.03.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni haiguslehel. Kostjal polnud kohustust hagejat tööle kutsuda, vaid hagejal oli kohustus tööle ilmuda. Hageja pole tööd nõudnud ega avaldanud valmisolekut tööle tulemiseks. Töölepingu järgi oli hageja töötasu 8,50 eurot, mistõttu on valesti arvestatud ka hageja nõude suurus.
7.Hageja ei ilmunud ühelgi korral pärast haigus- või hoolduslehe lõppemist tööle ning sellisel juhul tehakse personaliarvestusprogrammi märge tasustamata puhkuse kohta. Igal juhul ei olnud tekkinud olukorda, kus kostja tööandjana oleks keeldunud hagejale tööd andmast või teatanud hagejale et tal ei ole tööd anda. Kostjal oli kogu aeg hagejale tööd anda, kuid hageja ei ilmunud tööle. Tasustamata puhkuse kokkulepe eeldab mõlema poole tahteavaldusi ja kui hageja ilma põhjuseta tööle ei ilmunud, siis luges kostja vastavalt kostja juures kehtinud ning töötajatele teada olnud tavale selle hageja tahteavalduseks kasutada tasustamata puhkust. Kostja aktsepteeris selle tahteavalduse, tehes märkuse personaliarvestusprogrammi, mida tulebki käsitada kui pooltevahelist kokkulepet tasustamata puhkuse kasutamiseks. Samal ajal oli kostjal hagejale kogu aeg tööd anda.
8.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt puudus hagejal huvi kostja juures tööd teha, kuid ta tahtis säilitada ametlikku töökohta kui sellist, mis annab talle sotsiaalsed garantiid. Nimetatut kinnitab hageja poolt järjestikune tasustamata puhkuste kasutamine ja haigus- ning hoolduslehtedel viibimine. Ei saa vaidlust olla selles, et kui hageja oleks tahtnud tööle tulla, 2(6)
siis ta oleks tööle tulnud või vähemalt kostjale teatanud, et ta soovib tööle tulla. Hageja seda ei, mis kinnitab, et hageja soovis kasutada tasustamata puhkust hooldus- ja haiguslehtede vahelisel ajal. Asjaolu, et hagejal ei ole töötasu nõuet, kinnitab ka tema käitumine alates septembrist 2020. Hageja ei ole kordagi kuni avalduse TVK-le esitamiseni esitanud kostjale töötasu nõuet. Ei ole eluliselt usutav, et kui hageja leidis, et ta peaks töötasu saama, siis ei esitanud ta ligemale 8 kuu jooksul vastavat nõuet kostjale.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
10.Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Kohus võtab seisukoha hageja nõude vähendamise osas. Hageja täpsustas 03.11.2022 toimunud kohtuistungil enda nõuet ja palub kostjalt välja mõista 7394,94 eurot. Hageja esialgne nõue oli 10 722,18 eurot. Seega vähendas hageja enda nõuet 3327,24 euro osas. Hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude vähendamist (TsMS § 376 lg 4 p 2). Küll peab kohus selgeks tegema, kas vähendatud nõude osas on hageja hagist osaliselt loobunud või hagi osaliselt tagasi võtnud (RKTKo 3-2-1-96-13, p 19). Hageja teatas 03.11.2022 kohtuistungil, et soovib vähendada varem nõutud summat. Seega käsitleb kohus hageja taotlust nõude vähendamiseks hagist osaliselt loobumise taotlusena. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1- 61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus leiab, et osaline hagist loobumine 3327,24 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks töötasunõude 3327,24 euro osas. Kohus menetleb hageja nõuet 7394,94 euro osas.
11.Hageja esitas kostja vastu 7394,94 euro nõude perioodi september 2020 kuni aprill 2021 eest. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2 ). Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja rahalised nõuded (TLS § 84 lg 1). Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Esitatud asjaoludel kohustus hageja tegema kostjale tööd ja kostja tasuma hagejale töö eest. Seega vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Vaidlus selles osas ka puudub.
12.Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Pooled sõlmisid 16.01.2020 töölepingu nr 008/20, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle laevaehitusspetsialist-elektrikuna seoses elektritööde töömahu olulise suurenemisega Costa ja Global projektidel (I kd, tl 55-56). Töölepingu järgi oli hageja töötegemise koht Tallinn. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja viibis haiguslehel alates 26.08.2020 kuni 02.10.2020; perioodil 10.02.2021 kuni 23.02.2021 hoolduslehel; alates 15.03.2021 kuni 01.04.2021 haiguslehel (II kd, tl 5-8). Kostja kandis 23.03.2021 hageja arveldusarvele 1001,19 eurot selgitusega “lõpuarve“ (I kd, tl 24). Hageja esitas TVK-le nõuded tuvastada tööandja poolt 22.03.2021 töölepingu ülesütlemise tühisus; lugeda töötaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 05.04.2021; töölepingu ülesütlemisel TLS § 107 lg 2 alusel mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis summas 4595,22 eurot (bruto); mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu september 2020 kuni aprill 2021 summas 10 722,18 eurot bruto; mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud puhkusehüvitis summas 2180,62 eurot (I kd, tl 31-33). TVK rahuldas avalduse osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 10 722,18 eurot (I kd, tl 87-90). Ülejäänud hageja nõuded jättis TVK rahuldamata. Kostja palus töövaidlusasjas nr 4-1/845/21 esitatud hageja avalduse 3(6)
vaadata läbi hagimenetluse korras hagina osas millises TVK hageja avalduse rahuldas, st töötasu summas 10 722,18 eurot (I kd, tl 1-3). Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud (TvLS § 59 lg 11 ls 1). Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas (TvLS § 59 lg 11 ls 2). Kuna hageja ei vaidlustanud TVK otsust osas, millega TVK jättis avalduse rahuldamata, siis on TVK otsus selles osas jõustunud. Seega loeb kohus, et töösuhe lõppes 22.03.2021 töölepingu ülesütlemisega kostja poolt. Seega kestis pooltevaheline töösuhe 16.01.2020-21.03.2021. Vastavalt on vaidluse esemeks hageja töötasu nõue summas 10 722,18 eurot. Hageja täpsustas 03.11.2022 toimunud kohtuistungi töötasunõuet ja palub kostjalt välja mõista 7394,94 eurot (II kd, tl 37-39).
13.Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel (TLS § 28 lg 2 p-id 1 ja 2). Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Töötajal ei ole kohustust tööd nõuda ja tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui tööandja tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle (RKTKo 3-2-1-117-11, p 19). Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostja väide, et hageja ei ole vaidlusalusel perioodil tööl käinud. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud.
14.Kohus täitis 10.06.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 12-13). Kohus selgitas, et kostja peab tõendama, et tal oli hageja poolt nõutud töötasu perioodil hagejale tööd anda või et hageja oli sellel perioodil tasustamata puhkusel.
15.Töötasu on töö eest makstav tasu, milles tööandja ja töötaja on kokku leppinud. Kohus tuvastas eelnevalt, et töösuhe lõppes 22.03.2021. Seega saab hageja nõuda töötasu perioodi september 2020 kuni 21.03.2021 eest. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ilmunud pärast viimast lähetust, mis lõppes 20082020, tööle ega teavitanud kostjat selle põhjustest. Vaidlus puudub selles, et hageja ei küsinud vaidlusalusel perioodil ise kostjalt tööd. Hageja ei ilmunud ühelgi korral pärast haigus või hoolduslehe lõppemist tööle. Seega ei ole hageja teinud kostjale nõudeperioodil tööd.
16.Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et kostjal oli hagejale tööd anda. Üksnes tunnistaja ütlustega selle kohta, et kostjal oli hagejale tööd anda (II kd, tl 38), ei saa lugeda tõendatuks seda, et kostjal oli hagejale tööd anda. Kostja ei tõendanud millist tööd konkreetselt oleks olnud hagejale anda. Töö puudumist tõendab ka kohtu hinnangul see, et hageja ei ilmunud umbes kaheksa kuud tööle ja kostja ei otsinud kordagi teda taga. Kohus leiab, et juhul kui tööandjal oleks olnud hagejale tööd anda ja hageja ei ilmunud lihtsalt niisama tööle, siis oleks kostja hagejaga töölepingu lõpetanud. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool ja kostjal on seetõttu suurem tõendamiskoormis. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et kostjal ei olnud sel perioodil hagejale tööd anda ja hageja oli töö ootel.
17.Kohus analüüsib kas pooltel oli kokkulepe palgata puhkuse osas. Tasustamata puhkust antakse poolte kokkuleppel (TLS 68 lg 2). Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppele ehk töötaja võib tasustamata puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud. Seadus tasustamata puhkusele mingeid vormistamisreegleid ette ei näe. Vaidlus puudub, et kirjalik kokkulepe hageja palgata puhkusel viibimise kohta puudus. Tasustamata puhkuse kasutamist ei tõenda 4(6)
tööandja sisemine tööajaarvestuse register, vaid selleks peab hageja olema avaldanud tahet puhkust võtta ning kostja peab tõendama hageja tahteavaldust puhkuse kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud.
18.Kostja väitel luges ta hageja tahteavalduseks tasustamata puhkuse kasutamiseks hageja käitumise, kus hageja tööle ei tulnud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja tahteavaldus ei saa väljenduda tööle mitte ilmumises. Hageja on töösuhtes nõrgem pool. Tööandja kohustus on fikseerida korrektselt poolte kokkulepe tasustamata puhkuse osas. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et asjaolu, et hagejal ei ole töötasu nõuet, kinnitab ka tema käitumine alates septembrist 2020. Asjaolu, et hageja ei ole kordagi kuni avalduse TVKle esitamiseni esitanud kostjale töötasu nõuet, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
19.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töötasu väljamõistmise nõue tööga kindlustamata aja eest on põhjendatud. Hageja nõue kostja vastu on 7394,94 eurot. Hageja nõustus 03.11.2022 toimunud kohtuistungil tunnitasuga 8,50 eurot. Hageja arvestas hüvitist järgnevalt: eelneva kuu tööpäevad 126 päeva perioodil september kuni 2022 märts olevad normtunnid, millest on maha arvestatud haiguslehel olemise aeg. Kokku on normtunde 870, mis on korrutatud 8,50 euroga ning jagatud 126 tööpäevaga. Tööpäeva maksumuseks on 58,69 eurot, keskmiselt oli kuus 21 tööpäeva ja saadud ühe kuu keskmine töötasu on 1232,49 eurot.
20.Kohus ei nõustu hageja arvutuskäiguga. Kohus selgitas 10.06.2022 määrusega hagejale, et hagejal tuleb selgitada oma töötasu nõude suuruse kujunemist arvestades keskmise töötasu maksmise tingimusi ja korda (II kd, tl 13). Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2). Töösuhe lõppes 22.03.2021. Vastavalt on keskmise töötasu arvestamise vajaduse tekke kuule eelnevaks kuuks august 2020 ning keskmine töötasu tuleb arvestada märtsist augustini 2020 tasutud töötasude alusel. Seega võtab kohus arvestuse aluseks hageja poolt esitatud 2020 TSD (I kd, tl 12). Vastavalt on märtsist augustini töötasude summaks 5812,66 eurot (bruto) (märts 2094,40 eurot, aprill 1122 eurot, mai kohta andmed puuduvad, juuni 0,00 eurot, juuli 601,12 eurot ja august 1995,14 eurot. Nimetatud väljamaksed on palgatulu. Mai jätab kohus arvestusest välja, kuna andmed maikuu kohta puuduvad. Vastavalt on keskmine töötasu 1162,53 eurot kuus (5812,66 eurot /5 kuud).
21.Hageja saab nõuda töötasu perioodi september 2020 kuni 21.03.2021 eest. Sellest perioodist tuleb maha arvestada haiguslehel ja hoolduslehel oldud aeg. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja viibis perioodil 26.08.2020 kuni 02.10.2020 haiguslehel, 10.02.2021 kuni 23.02.2021 hoolduslehel ja 15.03.2021 kuni 01.04.2021 haiguslehel (II kd, tl 5-8). Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis keskmise töötasu ulatuses 5681,19 eurot (bruto). Nimetatud summa kujunes järgmiselt: septembris oli hageja haiguslehel; oktoobris 1107 eurot 20 päeva eest päevatasuga 55,35 eurot (1162,53 eurot/21 tööpäeva); novembris 1162,53 eurot; detsembris 1162,53 eurot; jaanuaris 1162,53 eurot; veebruaris 581,20 eurot 10 päeva eest päevatasuga 58,12 eurot (1162,53 eurot/20 tööpäeva päeva); märtsis 505,40 eurot 10 päeva eest (märtsis 2021 oli 23 tööpäeva ja kohus sai päevatasuks 50,54 eurot (1162,53 eurot/23 päeva).
22.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 5681,19 eurot (bruto). Kohus jätab hagi rahuldamata 1713,75 euro osas.
MENETLUSKULUD
23.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui 5(6)
kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4).
24.Kohus rahuldas hagi täpsustatud nõude 7394,94 euro osas osaliselt. Hageja täpsustas enda nõuet (mida kohus käsitles loobumisena), tulenevalt erinevast tunnitasust. Kohus arvestas kostjalt välja mõistetava summa keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra § 2 lg 2 alusel kuue kuu keskmise töötasu alusel. Kohus leidis, et hageja on töötasu 3327,24 euro osas loobunud nõudest. Eeltoodudust tulenevalt on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus arvestab vaidluse asjaolusid ja seda, et hageja vähendas osaliselt nõuet, samuti rahuldas kohus hageja täpsustatud nõude osaliselt. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
25.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2023. a kohtumäärusega nr 2-21-13401.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.