3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. PARKIT OÜ-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 18.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X-lt (kostja) 414 euro saamiseks. Kohus tegi 21.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 01.03.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.03.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 315 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34,80 eurot, edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning sissenõudmiskulud 9 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki BMW 320D XDRIVE, numbrimärgiga XXXXXX, omanik. Kostjale on vormistatud 9 leppetrahvi, mille esitamise põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk oli pargitud korteriühistu Mahtra 48 parklasse ilma loata. Parkimistingimuste kohaselt oli parkimine KÜ Mahtra 48 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile oli paigaldatud infotahvel, mis sisaldas lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Vaidlusalusel sõidukil puudus parkimisluba. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loeti sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostjale on koostatud järgmised leppetrahvid: 1) 25.01.2018 leppetrahv nr 21410000812 summas 35 eurot; 2) 16.04.2019 leppetrahv nr 82080001222 summas 35 eurot; 3) 06.08.2019 leppetrahv nr 45490002379 summas 35 eurot; 4) 09.09.2019 leppetrahv nr 20440004520 summas 35 eurot; 5) 16.02.2020 leppetrahv nr 20440019463 summas 35 eurot; 6) 26.04.2020 leppetrahv nr 20440022243 summas 35 eurot; 7) 30.04.2020 leppetrahv nr 45490022595 summas 35 eurot; 8) 01.05.2020 leppetrahv nr 17280002012 summas 35 eurot; 9) 13.05.2020 leppetrahv nr 20440023310 summas 35 eurot. Kostjat teavitati leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja on jätnud tasumata leppetrahvid kogusummas 315 eurot. Hagi esitamise seisuga on viivise suuruseks 34,80 eurot. Lisaks nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Samuti on põhjendatud sissenõudmiskulude nõue, kuna hageja peab Maanteeametile tasuma liiklusregistrist sõiduki omaniku või kasutaja kohta andmete saamiseks.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et korteriühistu territooriumil parkimise korraldamiseks on korteriühistu sõlminud 08.05.2012 lepingu Reform Financial OÜ-ga ning viimane on sõlminud omakorda lepingu hagejaga. Lisaks on korteriühistu 02.07.2012 üldkoosolekul valinud parkimist korraldama hageja. Leppetrahvi suuruse vähendamiseks puudub alus. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja ei ole parklaaluse maa omanikuks ning saab omada õigust leppetrahvide määramiseks üksnes lepingulisel alusel. Kokkulepet, mille kohaselt oleks hagejal õigus parklat opereerida ja leppetrahve määrata KÜ Mahtra 48 ja hageja vahel ei eksisteeri. KÜ Mahtra 48 territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on sõlmitud 08.05.2012 leping Reform Financial
OÜ-ga, kes on omakorda sõlminud lepingu hagejaga. Reform Financial OÜ-d volitati lepingut täitma ilma edasivolitamise õiguseta. Seega pidi Reform Financial OÜ täitma lepingut isiklikult. Hagejal puudub korteriühistu volitus parkimise korraldamiseks.
7.Leppetrahv on ebamõistlikult suur. Parkimistrahvide kviitungite põhjal ei ole nähtav, millistel kaalutlustel on hageja määranud leppetrahviks igal konkreetsel juhul 35 eurot. Kostja faktiline elukoht on Mahtra tn 48. Kostja ei ole küll korteriomanik, kuid korteriomanikuks on tema elukaaslane. Kostja palus leppetrahve vähendada nullini.
8.Käimasolev vaidlus erineb oluliselt n-ö tavapärasest parkimistrahvide vaidlustest. Nimelt ei ole korteriühistu territooriumi puhul tegemist parklaga, kuhu saab parkida parkimistasu maksmise korral. Leppetrahvi suurusega seoses on erinevus selles, et kui n-ö tavapäraste vaidlust puhul on võimalik leppetrahvi mõistlikkust hinnata parkimiskorraldaja poolt küsitava parkimistasu suurusega võrdlemisel, siis praegu see nii ei ole, kuivõrd parkimisõigust ei ole võimalik lunastada parkimistasu maksmisega. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas 05.07.2021 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 315 eurot, sissenõudmiskulud 9 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34,80 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt (315 eurot) seadusjärgses määras alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulud 100 eurot.
10.Maakohus hindas esmalt, kas hagejal oli õigus vaidlusalusel territooriumil parkimist korraldada. Hageja selgituste kohaselt on Tallinn, Mahtra tn 48 korteriühistu sõlminud 08.05.2012 Mahtra tn 48, Tallinn territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks teenuse osutamise lepingu nr 1-08/05/12 Reform Financial OÜ-ga (dtl 149-150), mille punkti 1.1 kohaselt on lepingu objekt liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll aadressil Mahtra
48.Lepingu punkti 1.3 kohaselt tagab täitja tellija kinnistul kehtestatud parkimiskorra täitmise kontrolli, reageerib väljakutsetele või teostab sagedusega vähemalt 2 korda päevas. Lepingu punkti 3.4 kohaselt on täitja kohustus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. 08.05.2012 on Reform Financial OÜ ja hageja vahel sõlmitud töövõtuleping nr 1-08/05/2012 (dtl 151-153), mille punkti 1.1 kohaselt on lepingu objekt liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll aadressil Mahtra tn 48. Lepingu punkti 3.2 kohaselt on hageja kohustus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. Reform Financial OÜ on teavitanud 08.05.2012 Tallinn, Mahtra tn 48 korteriühistut teenuse osutamise lepingust nr 1-08/05/12 tuleneva esindusõiguse edasi andmisest hagejale (dtl 154). Samuti on hageja esitanud Tallinn, Mahtra tn 48 korteriühistu 29.06.2012 korduva üldkoosoleku protokolli 02.07.2012 kuupäevaga väljavõtte (dtl 155), millest nähtuvalt on KÜ Mahtra 48 ja parkimiseeskirjade täitmist kontrolliva hageja vahel sõlmitud KÜ Mahtra 48 omandis oleval territooriumil sõidukite parkimisleping.
11.Maakohus oli eelviidatud tõenditest tulenevalt seisukohal, et hagejal oli õigus Tallinn, Mahtra tn 48 korteriühistu territooriumil parkimist korraldada ja parkimise järelevalvet teostada. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille kohaselt puuduks hagejal Tallinn, Mahtra tn 48 korteriühistu nõusolek parkimisteenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus, et hageja tegutses parkimisoperaatorina Tallinn, Mahtra tn 48 korteriühistu territooriumil.
12.Kohus asus seisukohale, et hageja leppetrahvide nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kohtu hinnangul oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes
parkimisluba omavad isikud ning korteriühistu väljastas ühe korteriomandi kohta ühe parkimiskaardi. Kostja on kinnitanud, et kostja elukoht on Mahtra tn 48, Tallinn kinnistul. Parkimise eest ei pidanud parkijad, s.o parkimiskaarti omavad isikud, hagejale tasu maksma.
13.Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustes ettenähtud korras (dtl 121). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on BMW 320D XDRIVE numbrimärgiga XXXXXX omanik. Käesoleval juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja kui sõiduki omanik leppetrahvide tegemise kuupäevadel sõidukit hageja opereeritud parkimisalal parkis.
14.Hageja parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal – armatuurlaual (dtl 121). Hageja selgituste kohaselt on kostjale koostatud 25.01.2018, 16.04.2019, 06.08.2019, 09.09.2019, 16.02.2020, 26.04.2020, 30.04.2020, 01.05.2020 ja 13.05.2020 leppetrahvid tulenevalt asjaolust, et kostja sõidukil parkimisluba Mahtra tn 48, Tallinn territooriumil parkides eksponeeritud ei olnud. Hageja on esitanud fotod, millelt ei nähtu, et sõiduki numbrimärgiga XXXXXX armatuurlaual oleks parkimisluba 25.01.2018 (dtl 105 - 107, 109, 110), 16.04.2019 (dtl 99, 102-104), 06.08.2019 (dtl 93, 96, 97, 98), 09.09.2019 (dtl 88, 91, 92), 16.02.2020 (dtl 81, 83, 85), 26.04.2020 (dtl 75, 78, 79), 30.04.2020 (dtl 69, 70, 72, 74), 01.05.2020 (dtl 63, 64, 67, 68) ja 13.05.2020 (dtl 57, 61, 62) eksponeeritud, mistõttu on tõendatud hageja parkimistingimuste punktis 2 sätestatud kohustuse rikkumine 9. korral.
15.Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 121). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõutav leppetrahv 35 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe, mille kohaselt on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes. Maakohus leidis, et kostja ei ole esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oli vabandatav, samuti puudub vaidlus selles, et hageja teatas kostjale leppetrahvidest mõistliku aja jooksul, kuna kostjat informeeriti leppetrahvist samadel päevadel, kui kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes Mahtra tn 48, Tallinn territooriumil parkis. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja soovis leppetrahvi kehtestamisega tagada selle, et parkimislepingu teine osapool oma kohustusi täidaks, ei ole 35eurone leppetrahv ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustusi täitma.
16.Kohus märkis seoses kostja väitega, et antud juhul ei ole võimalik leppetrahvi mõistlikkust hinnata võrdlusel parkimistasu suurusega, kuna parkimisõigust Tallinn, Mahtra tn 48 korteriühistu territooriumil ei ole võimalik lunastada parkimistasu maksmisega, et kohtu hinnangul ei saagi leppetrahvi võrrelda üksnes tuluga, mis lepingupoolel jäi vastaspoole rikkumise tõttu saamata, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv oma survefunktsiooni. Parkimistingimuste rikkumise korral võivad parklaoperaatoril tekkida täiendavad kulud pargitud sõiduki omaniku tuvastamiseks ning leppetrahvi sissenõudmiseks. Ka antud juhul on hageja selgitanud, et kostja käitumine tõi hagejale kaasa kulude kasvu. Seejuures ei ole hagejal tarvilik tõendada, et tal tekkis kostja tegevuse tõttu kahju, kuna leppetrahvi võib nõuda ka olukorras, kus kahju pole tekkinud. Kohtu hinnangul pole hageja poolt nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur ka üksnes seetõttu, et hageja taotleb kostjalt leppetrahvi väljamõistmist maksimummääras. Hageja on selgitanud, et on leppetrahvi vähendanud olukorras, kus leppetrahvi saaja on käitunud heauskselt võttes leppetrahvi vähendamiseks ühendust ning hagejale ei ole tekkinud leppetrahvi sissenõudmisega veel täiendavaid kulusid. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse leppetrahvi vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole
kostja esitatud põhjendatustel hageja poolt nõutavaid leppetrahve alust vähendada ning hageja poolt nõutavad leppetrahvid 35 eurot rikkumise kohta on mõistliku suurusega.
17.Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 121). Eeltoodust tulenevalt luges kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõuded kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõuded kogusummas 315 eurot (9*35) kuuluvad kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
18.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, siis luges kohus põhjendatuks ka hageja viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Hageja sissenõudmisekulude nõude luges kohus põhjendatuks VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
20.Hagejal ei olnud õigust korraldada KÜ Mahtra 48 territooriumil parkimist. KÜ Mahtra 48 ja Reform Financial OÜ vahel 08.05.2012 sõlmitud leping ei anna õigust lepinguliste õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Ka seadusest ei tulene Reform Financial OÜ-l õigust kolmandate isikute kasutamiseks, kuna VÕS § 622 järgi käsundi isiklikku täitmist käsundisaaja poolt eeldatakse. Hageja ja Reform Financial OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping ei anna võimalust järeldada KÜ-ga Mahtra 48 sõlmitud lepingu jäägitut ülevõtmist. Isegi olukorras, kui jaatada kohtu järeldust, mille kohaselt võis Reform Financial OÜ kasutada lepingu täitmisel kolmandaid isikuid, siis oleks hageja saanud seda teha üksnes Reform Financial OÜ nimel. Seega peaksid parkimistrahvid olema väljastatud Reform Financial OÜ nimel. Hageja esitatud dokumendid ei sisalda KÜ Mahtra 48 nõusolekut kolmandate isikute kaasamiseks. Nõusolek ei nähtu 08.05.2012 teatisest ega korteriühistu koosoleku protokollist. Tegemist on üksnes käesoleva menetluse tarbeks loodud dokumendiga.
21.Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, mille kohaselt oli parkimistrahvi suurus summas 35 eurot mõistlik. Käimasolev vaidlus erineb oluliselt n-ö tavapärasest parkimistrahvide vaidlusest. Korteriühistu territooriumi puhul ei ole tegemist parklaga, kuhu saab parkida parkimistasu maksmise korral. Leppetrahvi suurusega seoses on erinevus selles, et kui nö tavapäraste vaidlust puhul on võimalik leppetrahvi mõistlikkust hinnata parkimiskorraldaja poolt küsitava parkimistasu suurusega võrdlemisel, praegu see nii ei ole, kuivõrd parkimisõigust ei ole võimalik lunastada parkimistasu maksmisega. Kuna parkimistingimuste kohaselt on leppetrahvi suuruseks kuni 35 eurot, siis tulnuks hagejal hinnata leppetrahvi suurust iga juhtumi kohta eraldi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi
menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis leppetrahvide 315 euro tasumist, sissenõudmiskulude 9 euro tasumist, sissenõutavaks muutunud viivise 34,80 euro tasumist ning edasiulatuva viivise tasumist põhinõudelt summas 315 eurot seadusjärgses määras. Tegemist on lihtmenetluse asjaga nii kuni 31.12.2021 kehtinud kui alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt.
23.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.
25.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud kaks põhiväidet – hagejal puudub õigus korteriühistu territooriumil parkimist korraldada ning leppetrahv on liiga suur. Vastuseks nendele väidetele märgib ringkonnakohus, et põhjendatud on maakohtu järeldus, et hagejal on õigus vaidlusalusel territooriumil parkimist korraldada. See nähtub ainuüksi korteriühistu 29.06.2012 korduva üldkoosoleku protokolli väljavõttest, millest järeldub korteriühistu nõusolek, et parkimist korraldab hageja. Tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et korteriühistu ei ole nõus sellega, et hageja korraldab parkimist viisil, et hageja ise on parkijaga sõlmitud lepingu pooleks. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et üldkoosoleku protokolli väljavõte on käesoleva menetluse tarbeks loodud dokument, on esmakordne. Maakohtus ei ole kostja sellist väidet esitanud ega apellatsioonkaebuses põhistanud, miks ta seda ei saanud esitada. Samuti ei ole kostja selle väite kinnituseks tõendeid esitanud. Mis puudutab leppetrahvide suurust, siis maakohus on neid hinnanud ning põhjalikult selgitanud, miks ta leiab, et leppetrahvide vähendamiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mille pinnalt võiks asuda seisukohale, et leppetrahvide vähendamata jätmisel on maakohus selgelt rikkunud materiaalõigust või menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
26.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks.
27.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
28.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.