PARKIT OÜ hagi O. K. vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
384 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716, asukoht Turu tn 2, Tartu, e-post [email protected]); Hageja seaduslik esindaja: J. B. (isikukood XXX); Kostja: O. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX);
Kostja lepinguline esindaja: J. D. (SAK Fond SA, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada PARKIT OÜ hagi O. K. vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista O. K.lt PARKIT OÜ kasuks sissenõudmiskulud 9 eurot ja viivised 34,80 eurot.
põhivõlgnevus
eurot,
3.Välja mõista O. K.lt PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt, s.o 315 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
5.Välja mõista O. K.lt PARKIT OÜ kasuks menetluskulud 100 eurot. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki BMW 320D XDRIVE numbrimärgiga XXX omanik. Nimetatud sõidukit pargiti perioodil 25.01.2018 kuni 13.05.2020 9. korral hageja opereeritavale parkimisalale korteriühistu Mahtra X parklasse parkimistingimuste vastaselt, mistõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvinõuded. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvi kviitungite asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele.
2.Korteriühistu Mahtra X parklas on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine korteriühistu Mahtra X territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil XXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
3.Hageja on kostjale väljastanud 9 leppetrahvi kogusummas 315 eurot, mis on kostja poolt jäetud tasumata. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kuna kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses, on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. 18.03.2021 seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 34,80 eurot. Samuti on hagejal tekkinud võla sissenõudmiskulud summas 9 eurot. Hageja peab Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta).
4.Korteriühistu Mahtra X territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on korteriühistu Mahtra X sõlminud 08.05.2012 lepingu X OÜ-ga. Eelnimetatud leping ei sisalda sätet, mille kohaselt on lepingu täitmine kolmanda isiku poolt keelatud. 2012. aastal on sõlmitud leping X OÜ ja PARKIT OÜ vahel. Samuti oli 08.05.2012 allkirjastatud teatis, kus X OÜ teavitas korteriühistut Mahtra X, et annab edasi esindusõiguse tulenevalt teenuse osutamise lepingust nr 1-08/05/12 volitusega PARKIT OÜ-le. Seega ei olnud lepingu täitmine PARKIT OÜ poolt keelatud ja X OÜ oli õigustatud lepingut täitma kolmanda isiku ehk hageja vahendusel. Lisaks on PARKIT OÜ teenindusettevõtte valik parkimise kontrollimiseks korteriühistu Mahtra X territooriumil, parkimistingimused, parkimiskaardi kasutamise kord ja parkimiskaartide väljastamine ühehäälselt vastu võetud 02.07.2012 korteriühistu korduval üldkoosolekul.
5.Hageja palub jätta kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks rahuldamata. Senises kohtupraktikas ei ole parkimistingimuste rikkumise puhul ebamõistlikult suureks peetud ka 50 euro suurust leppetrahvi. Hageja selgitab, et trahvisumma kuni 35 eurot tuleneb asjaolust, et hageja saab trahvi vähendada, kui rikkuja taotleb mõistliku aja jooksul hagejalt trahvi vähendamist või vaidlustab trahvi. Korteriomanik peab
pöörduma korteriühistu esindaja poole oma avaldusega leppetrahvi tühistamise osas. Igal korteriomanikul on õigus leppetrahvi vähendamisele taotluse esitamisel mõistliku aja jooksul. Korteriühistu Mahtra X kaasaomanikel on õigus 3 esimese leppetrahvi saamisel taotleda leppetrahvi summa vähendamist. Hageja praktikas juhul, kui leppetrahv on vaidlustatud Mahtra X hoone elaniku poolt põhjusel, et parkimisluba on unustatud sõidukile nähtavale kohale asetada, on leppetrahve esma- ja teistkordse eksimuse korral vähendatud. Selline vastutulek tuleb kõne alla üksnes juhul, kui leppetrahvi saanud isik on heauskne ja esitanud leppetrahvi vähendamise nõude õigeaegselt enne, kui leppetrahvi täitmisega võiksid hagejale kaasneda täiendavad kulud. Kostja käitumine tõi kaasa menetluskulude kasvu.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 315 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 34,80 eurot, sissenõudmiskulud summas 9 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast alates 18.03.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Väidetavad leppetrahvid on koostatud korteriühistu Mahtra X parklas. Hageja ei ole nimetatud maa omanik. Samuti ei eksisteeri hageja ja korteriühistu Mahtra X vahel lepingut, mille alusel omaks hageja õigust parkla opereerimiseks ja leppetrahvide määramiseks. Korteriühistu territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on korteriühistu sõlminud 08.05.2012 lepingu X OÜ-ga. Korteriühistu on volitanud X OÜ-d lepingut täitma edasivolitamise õiguseta, mistõttu pidi X OÜ lepingut täitma isiklikult. Sellele vaatamata on X OÜ omakorda sõlminud 08.02.2010 lepingu hagejaga. Kostja hinnangul puudub hagejal korteriühistu volitus korteriühistu territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks.
8.Kostja hinnangul on leppetrahv ebamõistlikult suur. Hageja parkimistingimused näevad ette leppetrahvi suuruse kuni 35 eurot. Seega on hageja kehtestanud endale ise laialdase diskretsiooniõiguse leppetrahvinõude suuruse määratlemisel määras 0-35 eurot. Hagiavaldusele lisatud parkimistrahvide kviitungite põhjal ei ole nähtav ega tuvastatav, millistel kaalutlustel on hageja määranud leppetrahviks igal konkreetsel juhul 35 eurot. Kostja kahtleb, kas ilma vastavate põhjendusteta omab hageja üldse õigust leppetrahvi nõuda. Lisaks erineb käimasolev vaidlus oluliselt n-ö tavapärasest parkimistrahvide vaidlustest. Nimelt ei ole korteriühistu territooriumi puhul tegemist parklaga, kuhu saab parkida parkimistasu maksmise korral. Leppetrahvi suurusega seoses on erinevus selles, et kui n-ö tavapäraste vaidlust puhul on võimalik leppetrahvi mõistlikkust hinnata parkimiskorraldaja poolt küsitava parkimistasu suurusega võrdlemisel, siis praegu see nii ei ole, kuivõrd parkimisõigust ei ole võimalik lunastada parkimistasu maksmisega.
9.Kostja esitas taotluse leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Kostja palub vastuses kirjeldatud asjaolusid arvestavalt vähendada hageja poolt nõutavat leppetrahvi nullini.
10.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 315 eurot, sissenõudmiskulud 9 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 34,80 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud perioodil 25.01.2018 kuni 13.05.2020 hageja poolt opereeritavas Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu parklas 9 korda parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga XXX, mille omanik kostja on, hageja opereeritavasse parklasse ilma parkimist lubavat kirjalikku luba eksponeerimata. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata, kuna hagejal puudub Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu volitus vaidlusaluses parklas parkimise korraldamiseks ja järelevalveks. Samuti on hageja nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur. Kostja palub vähendada hageja poolt nõutavat leppetrahvi 0 euroni.
13.Kohus märgib, et kostja keskne vastuväide käesolevas asjas on, et hagejal puudub Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu volitus korteriühistu territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks, sh leppetrahvide väljastamiseks, mistõttu analüüsib kohus esmalt, kas hagejal on õigus vaidlusalusel territooriumil parkimist korraldada. Hageja selgituste kohaselt on Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu sõlminud 08.05.2012 Mahtra tn X, Tallinn territooriumil parkimisse korraldamiseks ja järelevalveks teenuse osutamise lepingu nr 1-08/05/12 X OÜ-ga (dtl 149-150), mille punkti 1.1 kohaselt on lepingu objekt liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll aadressil Mahtra X, Tallinn 13812. Lepingu punkti 1.3 kohaselt tagab täitja tellija kinnistul kehtestatud parkimiskorra täitmise kontrolli, reageerib väljakutsetele või teostab sagedusega vähemalt 2 korda päevas. Lepingu punkti 3.4 kohaselt on täitja kohustus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. 08.05.2012 on X OÜ ja hageja vahel sõlmitud töövõtuleping nr 1-08/05/2012 (dtl 151-153), mille punkti 1.1 kohaselt on lepingu objekt liiklemise ja parkimise reeglite täitmise kontroll aadressil xxx. Lepingu punkti 3.2 kohaselt on hageja kohustus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi ja/või leppetrahve. X OÜ on teavitanud 08.05.2012 Tallinn, Mahtra tn X korteriühistut teenuse osutamise lepingust nr 108/05/12 tuleneva esindusõiguse edasi andmisest hagejale (dtl 154). Samuti on hageja esitanud Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu 29.06.2012 korduva üldkoosoleku protokolli 02.07.2012 kuupäevaga väljavõtte (dtl 155), millest nähtuvalt on KÜ Mahtra X ja parkimiseeskirjade täitmist kontrolliva firma X vahel sõlmitud KÜ Mahtra X omandiks oleval territooriumil sõidukite parkimisleping.
14.Kohus on eelviidatud tõenditest tulenevalt seisukohal, et hagejal on õigus Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu territooriumil parkimist korraldada ja parkimise järelevalvet teostada. Kohus märgib, et Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu ja X OÜ vahel sõlmitud leping ei sisalda sätet, millega kohaselt on lepingu täitmine kolmanda isiku poolt keelatud ning kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille kohaselt puuduks hagejal Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu nõusolek parkimisteenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et hageja tegutseb parkimisoperaatorina Tallinn, Mahtra tn X korteriühistu territooriumil.
15.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja leppetrahvide nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad
isikud ning korteriühistu väljastas ühe korteriomandi kohta ühe parkimiskaardi. Kostja on kinnitanud, et kostja elukoht on XXX kinnistul. Parkimise eest ei pidanud parkijad, s.o parkimiskaarti omavad isikud, hagejale tasu maksma.
16.Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustes ettenähtud korras (dtl 121). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parkimisoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sõiduki omanik. Riigikohus on leidnud eelnimetatud lahendis, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormus on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on BMW 320D XDRIVE numbrimärgiga XXX omanik. Käesoleval juhul ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja kui sõiduki omanik leppetrahvide tegemise kuupäevadel sõidukit hageja opereeritud parkimisalal parkis.
17.Hageja parkimistingimuste punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal – armatuurlaual (dtl 121). Hageja selgituste kohaselt on kostjale koostatud 25.01.2018, 16.04.2019, 06.08.2019, 09.09.2019, 16.02.2020, 26.04.2020, 30.04.2020, 01.05.2020 ja 13.05.2020 leppetrahvid tulenevalt asjaolust, et kostja sõidukil numbrimärgiga XXX parkimisluba Mahtra tn X, Tallinn territooriumil parkides eksponeeritud ei olnud. Hageja on esitanud fotod, millelt ei nähtu, et sõiduki numbrimärgiga XXX armatuurlaual oleks parkimisluba 25.01.2018 (dtl 105 - 107, 109, 110), 16.04.2019 (dtl 99, 102-104), 06.08.2019 (dtl 93, 96, 97, 98), 09.09.2019 (dtl 88, 91, 92), 16.02.2020 (dtl 81, 83, 85), 26.04.2020 (dtl 75, 78, 79), 30.04.2020 (dtl 69, 70, 72, 74), 01.05.2020 (dtl 63, 64, 67, 68) ja 13.05.2020 (dtl 57, 61, 62) eksponeeritud, mistõttu on tõendatud hageja parkimistingimuste punktis 2 sätestatud kohustuse rikkumine 9. korral.
18.Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 121). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja nõutav leppetrahv 35 eurot on ebamõistlikult suur. Kohus märgib, et VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe, mille kohaselt on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1 mõttes.
19.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostja esitanud andmeid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine oli vabandatav, samuti puudub vaidlus selles, et hageja teatas kostjale leppetrahvidest mõistliku aja jooksul, kuna kostjat informeeriti
leppetrahvist samadel päevadel, kui kostja sõidukit parkimistingimusi rikkudes xxx Tallinn territooriumil parkis.
20.Kohus leiab ka, et hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur. Kohus märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 811) on selgitatud, et leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil on võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepingulise kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Samuti on võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatud, et leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja soovis leppetrahvi kehtestamisega tagada selle, et parkimislepingu teine osapool oma kohustusi täidaks, ei ole 35-eurone leppetrahv ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustusi täitma. Kohus märgib seoses kostja väitega, et antud juhul ei ole võimalik leppetrahvi mõistlikkust hinnata võrdlusel parkimistasu suurusega, kuna parkimisõigust Tallinn, Mahtra tn x korteriühistu territooriumil ei ole võimalik lunastada parkimistasu maksmisega, et kohtu hinnangul ei saagi leppetrahvi võrrelda üksnes tuluga, mis lepingupoolel jäi vastaspoole rikkumise tõttu saamata, kuna vastasel korral kaotaks leppetrahv on survefunktsiooni. Kohus märgib, et parkimistingimuste rikkumise korral võivad parklaoperaatoril tekkida täiendavad kulud pargitud sõiduki omaniku tuvastamiseks ning leppetrahvi sissenõudmiseks. Ka antud juhul on hageja selgitanud, et kostja käitumine tõi hagejale kaasa kulude kasvu. Seejuures ei ole hagejal tarvilik tõendada, et tal tekkis kostja tegevuse tõttu kahju, kuna nähtuvalt eelviidatud võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest, võib leppetrahvi nõuda ka olukorras, kus kahju pole tekkinud. Kohtu hinnangul pole hageja poolt nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur ka üksnes seetõttu, et hageja taotleb kostjalt leppetrahvi väljamõistmist maksimummääras. Hageja on selgitanud, et on leppetrahvi vähendanud olukorras, kus leppetrahvi saaja on käitunud heauskselt võttes leppetrahvi vähendamiseks ühendust ning hagejale ei ole tekkinud leppetrahvi sissenõudmisega veel täiendavaid kulusid. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole 35-eurone leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.
21.Kostja on esitanud leppetrahvi vähendamise taotluse VÕS § 162 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja palub leppetrahvi summa vähendada nullini. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid mis annaksid aluse leppetrahvi vähendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitatud põhjendatustel hageja poolt nõutavaid leppetrahve alust vähendada ning hageja poolt nõutavad leppetrahvid 35 eurot rikkumise kohta on mõistliku suurusega.
22.Kohus leiab tulenevalt eeltoodust, et perioodil 25.01.2018 kuni 13.05.2020 parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki numbrimärgiga XXX omanikuna kostja. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduauto, mille omanik kostja on, on leppetrahvide väljastamise kuupäevadel parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvide ning hageja poolt tehtud fotodega (dtl 39-110 ). Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille omanik kostja on, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel xxx asuvas parklas parkinud.
23.Hageja on kostjale esitanud perioodil 25.01.2018 kuni 13.05.2020 kokku 9 leppetrahvi nõuet (dtl 39-56). Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parkimiskorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 121). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõuded kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõuded kogusummas 315 eurot (9x35) kuuluvad kostjalt VÕS § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise summas 34,80 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kuivõrd kostja pole leppetrahve tasunud tähtaegselt, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 18.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 34,80 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Leppetrahvi nr
25.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 315 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
26.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu summas 9 eurot hüvitamist, kuna hageja on tasunud Maanteeametile liiklusregistrist sõiduki omaniku andmete teadasaamiseks 1 euro 1 leppetrahvi kohta. VÕS § 115 lõike 1 alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib
võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd kostja rikkus parkimistingimusi, on hageja poolt Maanteeametile sõiduki omaniku teadasaamiseks tehtud päringute eest tasutud tasu kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Kostja ei ole hageja nõudele summas 9 eurot vastuväiteid esitanud ega vaidlustanud hageja väidet, et hageja on vastava kulu kandnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmisega seotud kulud summas 9 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 315 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 34,80 eurot, sissenõudmiskulud 9 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast alates 19.03.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni.
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 ja TsMS § 133 kohaselt on hagihind 384 eurot. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. Hageja on tasunud käesolevas asjas riigilõivu 18.01.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 45 eurot (dtl 123) ja hagiavalduse esitamisel 18.03.2021 täiendavat riigilõivu summas 55 eurot (dtl 122). Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 100 euro ulatuses ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele.