Aktiva Finance Group OÜ hagi M. K. vastu 864,07 euro nõudes
Tsiviilasja hind
994,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Pavel Butsenko ja Sigrid Rahkema Kostja: M. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus M. K. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata intressi ja lepingujärgse viivise nõue.
2.Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 22.02.2023 väikelaenulepingu nr XXX alusel välja põhivõlg 494,60 eurot, 13.10.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 106,43 eurot ja viivis põhivõla (494,60 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.10.2025 (k.a.) kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 60,2% kostja kanda ja 39,8% hageja kanda.
4.Mõista M. K.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 358,19 eurot.
M. K.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. K. (kostja) vastu 864,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 31.07.2024 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju Maakohtusse.
2.Hageja esitas 04.10.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 637,95 eurot, intressi 47,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 156,75 eurot ning viivise alates 04.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 23,90% aastas tasumist. 3. Hageja on hagi alusena välja toonud järgmised asjaolud:
3.1.AS XXX (registrikood XXX, krediidiandja) ja kostja sõlmisid 22.02.2023 väikelaenulepingu nr XXX (leping), mille alusel sai kostja 1091 eurot laenu ja kohustus tegema krediidiandjale igakuiseid tagasimakseid summas 133,61 eurot.
3.2.Lepingu krediidi kulukuse määr oli 34,64%, intressimäär 23,90% aastas ja 0,07% päevas ning viivisemäär oli võrdne lepingujärgse intressiga, aga minimaalselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohalduv intressimäär + 8% aastas.
3.3.Kostjale krediidi võimaldamisel lähtuti kostja esitatud taotlusest, kontrolliti kostjal kinnisvara olemasolu, kontrolliti kostja sissetulekut kõrvutades summat statistiliste andmetega, kontrolliti kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastati, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees.
3.4.Krediidiandja on laenu välja maksnud.
3.5.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ega tasunud maksegraafiku järgseid osamakseid tähtaegselt. Kostjal jäid tasumata kolm järjestikust osamakset, s.o. 10.07.2023, 10.08.2023 ja 10.09.2023 osamaksed.
3.6.Krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 ülesütlemise teate. Ülesütlemise teates avaldas krediidiandja, et kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 22.09.2023, ütleb krediidiandja lepingu erakorraliselt üles alates 23.09.2023.
3.7.Krediidiandja loovutas 31.10.2023 lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.
3.8.Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 150 eurot, millest 40 eurot on arvestatud sissenõudmiskulude katteks ja 110 eurot on arvestatud põhivõla katteks. 2/8
4.Hageja esitas 10.10.2024 ümberarvestuse, mida hageja täpsustas 26.06.2025. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 416,50 eurot ja pärast lepingu ülesütlemist tasus täiendavalt 150 eurot ehk kostja tehtud tagasimaksete summa on 566,50 eurot. Kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb tagasimaksed summas 566,50 eurot arvestada põhivõla katteks ning kostjal tuleb tasuda põhivõlg 494,60 eurot ja viivis alates lepingu lõpptähtpäevale 10.12.2023 järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja 12.09.2025 lõpliku menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 65 eurot, täiendav riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 180 eurot ja lepingulise esindaja kulu 991,75 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust tasuga 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Hageja palus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.
6.Maakohus toimetas hagi, menetlusse võtmise määruse, hageja 10.10.2024 menetlusdokumendi koos alternatiivse nõudearvestusega, hageja 10.01.2025, 23.01.2025 ja 26.06.2025 seisukohad, 21.01.2025 ja 09.09.2025 kohtunõuded ning hageja 12.09.2025 menetluskulude nimekirja kostjale kätte postkasti panekuga.
7.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 22.02.2023 väikelaenulepingu nr XXX alusel välja põhivõla 494,60 eurot ja viivise alates 11.12.2023 võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja intressinõue ja lepingujärgse viivise nõue jäävad rahuldamata. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lgga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 637,95 eurot, intressi 47,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 156,75 eurot ning viivise alates 04.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 23,90% aastas. Juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 494,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast 11.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni.
10.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on rikkunud kohustust tagastada krediit ja maksta intressi ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.
11.Kohus tuvastab, et kostja on 22.02.2023 digitaalselt allkirjastanud kostja ja AS XXX (krediidiandja) vahelise väikelaenulepingu nr XXX (leping), mille dokumendid koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, eritingimustest, maksegraafikust, üldtingimustest ja taotlusest (dtl 46-53).
12.Lepingu eritingimuste kohaselt tuli krediidisumma 1091 eurot tagastada ja lepingutasu 29,90 eurot tasuda koos intressiga määraga 23,90% aastas kord kuus 10. kuupäeval 9 osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäev oli 10.12.2023. Krediidiandja kohustus väljamakstava summa välja maksma laenusaaja arvelduskontole ilma laenusaaja täiendava korralduseta pärast lepingu jõustumist 2 tööpäeva jooksul tingimusel, et laenusaaja on 3/8
täitnud krediidisumma väljamaksmise eeltingimused (dtl 49). Maksegraafikust nähtuvalt kuulus lepingutasu tasumisele lepingu sõlmimise päeval (dtl 50).
13.Kohus tuvastab, et krediidiandja tegi kostjale 22.02.2023 makse summas 1061,10 eurot selgituse ja viitenumbriga XXX (dtl 54). Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi VÕS § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingu alusel laenu, millest on kinni peetud lepingutasu 29,90 eurot, välja maksnud ehk täitnud oma lepingujärgse põhikohustuse ning väljendanud kaudselt tahet olla lepinguga seotud.
14.Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.
15.Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
16.Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt allkirjastatud (dtl 46-53) ja kostja on krediidi kätte saanud (dtl 54), ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
17.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 15,31% = 45,93%. Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 34,64% (dtl 47, 49). Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab lähedase tulemuse (35,72%).
18.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.
19.Hageja selgituste ja hagiavaldusele lisatud krediidiandja selgituste (dtl 61-66) kohaselt lähtuti kostjale järelmaksu võimaldamisel kostja esitatud taotlusest, milles kostja tõi välja viimase 6 kuu keskmise kontole laekunud sissetuleku 700 eurot, laenude ja liisingute kuumaksete kogusumma 132 eurot, krediitkaartide ja arvelduskrediitide kasutatud limiidi 0 eurot, haridustaseme keskharidus, perekonnaseisu vallaline/lahutatud/lesk, ülalpeetavate arvu 0, tegevusala teenindaja ja suhtluskeele eesti keel (dtl 64). Krediidiandja kontrollis kostjal kinnisvara olemasolu ning tuvastas selle puudumise. (dtl 64). Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut 700 eurot kõrvutades summat statistiliste andmetega ning arvestas kostja sissetulekuks 700 eurot. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste finantskohustuste osas taotluses esitatud andmetega ja luges igakuiste kohustuste suuruseks 132 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest ning tuvastas, et kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel ning puudus negatiivne makseajalugu krediidiandja ees. Eeltoodu põhjal arvutas krediidiandja välja kostja XXX skoori, mis jäi lubatud piiridesse, kostja võimaliku maksimaalse kuumakse 225 eurot ning kostja maksimaalse võimaliku laenusumma 2000 eurot (dtl 65).
20.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja toiminud tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud tarbijalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 4034 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Krediidiandja ei veendunud selles, et kostja poolt 4/8
taotluses osutatud sissetulekut 700 eurot saab pidada regulaarseks sissetulekuks VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 1 mõttes ning krediidiandja ei ole kostja regulaarse sissetuleku hindamisel täitnud KAVS § 49 lg 3 p-des 1-3 sätestatud kohustusi. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks selgitanud välja kostja teised varalised kohustused VÕS § 4034 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 ja 4 mõttes. Krediidiandja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Krediidiandja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja sissetulekute ja kohustuste kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
21.Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks ei olnud täidetud.
22.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
23.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 23,90% on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine.
24.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral palunud kostjalt välja mõista üksnes põhivõla ja viivise alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast ehk 11.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 4034 lg 7 kohast intressinõuet hageja esitanud ei ole.
25.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 18.05.2023 summas 340,03 eurot, 30.06.2023 summas 76,47 eurot (dtl 80-84), 15.12.2023 summas 50 eurot, 22.01.2024 summas 50 eurot ja 27.02.2024 summas 50 eurot, kokku seega 566,5 eurot (dtl 39).
26.Maksegraafiku kohaselt tuli krediidisumma tagastada iga kuu 10. kuupäeval alates 10.04.2023 kuni 10.12.2023 osamaksetega, mille suurused olid vastavalt 111,88 eurot, 114,11 eurot, 116,38 eurot, 118,70 eurot, 121,07 eurot, 123,48 eurot, 125,94 eurot, 128,44 eurot ja 131,00 eurot (dtl 50).
27.Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei täitnud lepingust tulenevat krediidi tagastamise kohustust kohaselt alates 10.07.2023 osamaksest, mis sai tasutud üksnes 74,13 euro ulatuses (340,03+76.47-111,88-114,11-116,38 = 74,13) ning jättis edaspidi muu hulgas täielikult tasumata 10.08.2023 ja 10.09.2023 osamaksed.
28.Kohus tuvastab, et krediidiandja saatis kostjale 08.09.2023 e-kirja teel aadressile XXX lepingute ülesütlemise teate, milles krediidiandja avaldas, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset kohustust tasuda krediidiandjale 10.07.2023 osamakset summas 132,93 eurot ja 10.08.2023 osamakset summas 133,61 eurot. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja kuni 22.09.2023 võla tasumiseks ning avaldas, et kui kostja seda ei tee, ütleb krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud erakorraliselt alates 23.09.2023 üles, seejuures eraldi teadet lepingute lõppemise kohta kostjale ei saadeta (dtl 55-59).
29.Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et lepingu ülesütlemisel ei olnud täidetud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme 5/8
üksteisele järgneva tagasimaksega. Ülesütlemisavalduse esitamise hetke seisuga oli kostja viivituses üksnes kahe osamakse tasumisega. Kohtu hinnangul ei andnud krediidiandja kostjale ka VÕS § 416 lg-s 1 nõutud vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks. Kohtu hinnangul saab kostja lugeda ülesütlemisavalduse kätte saanuks nädala möödumisel ülesütlemisavalduse jõudmisest saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2, RKTKo 29.11.2021, 2-19-14714/65, p 11.2), mistõttu ei jäänud kostjale kahenädalast tähtaega kohustuse täitmiseks. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud.
30.Kohus tuvastab, et kõigi lepingust tulenevate osamaksete tasumise tähtaeg saabus 10.12.2023 (dtl 49, 50).
31.Kohus tuvastab, et kostjal on lepingu alusel tasumata põhivõlg 494,60 eurot (1091 – 29,90 - 566,50 = 494,6) (dtl 39, 49, 50, 80-84).
32.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud. Hageja on vastava faktiväite tõendamiseks esitanud krediidiandja allkirjastamata teatise nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 60). Hageja ei ole tõendanud vastava teatise saatmist kostjale. Lisaks on hageja vastava faktiväite tõendamiseks esitanud hageja e-kirja kostjale nõude loovutamise kohta (dtl 114-116). Nimetatud tõendid otseselt nõude loovutamist ei tõenda, sealhulgas ei ole krediidiandja poolt allkirjastamata teatist nõude loovutamise kohta alust pidada dokumendiks, mis kinnitab nõude loovutamist VÕS § 168 lg 2 mõttes. Siiski loeb kohus nimetatud tõendite põhjal antud juhul tuvastatuks, et lepingust tulenevad nõuded kostja vastu on hagejale loovutatud. Kohus peab nõude loovutamist hagejale antud juhul usutavaks ka seetõttu, et hageja valduses on nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid VÕS § 168 lg 1 mõttes, sealhulgas on krediidiandja hageja lepingulisele esindajale selgitusega „esitamiseks kohtule, lisamiseks tsiviilasjale“ adresseerinud digitaalselt allkirjastatud krediidianalüüsi läbiviimise loogika selgituse (dtl 46 jj, 61 jj).
33.Eeltoodust johtuvalt mõistab kohus VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 402 lg 1 ning lepingu alusel kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõla 494,60 eurot ja viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2023 (lepingu täitmise tähtajale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 106,43 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
34.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
35.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla 637,95 eurot, intressi 47,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 156,75 eurot ning viivise alates 04.10.2024 kuni põhivõla tasumiseni määraga 23,90% aastas tasumist, mis 13.10.2025 seisuga olnuks sissenõutav summas 156,55 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 494,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.12.2023, mis 13.10.2025 seisuga on sissenõutav summas 106,41 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 60,2% (601,01 / 998,83 x 100 = 60,17). Seega jäävad menetluskulud 60,2% ulatuses kostja kanda ning 39,8% ulatuses hageja kanda.
36.Hageja menetluskulud koosnevad maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust 65 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendavast riigilõivust 180 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulust 991,75 eurot (ilma käibemaksuta), sealhulgas 6/8
maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot, täiendavate dokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 3 tundi summas 507 eurot, 10.10.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 1,5 tundi summas 253,50 eurot, 10.01.2025 vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot, 23.01.2025 vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi summas 84,50 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi summas 42,25 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hinnast lähtudes tuli hagejal RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 245 eurot, hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu 245 eurot väljamõistmine kostjalt.
38.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
39.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
40.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-254726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, ja et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
41.Hageja on menetluskulude nimekirjas viidanud Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 321-115-14 ja 3-2-1-159-16, milles Riigikohus on pidanud lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks vastavalt kuni 153 eurot ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Kohus märgib, et nimetatud lahendites on Riigikohus siiski hinnanud advokaadi tunnitasu suurust. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele (TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672, p 15).
42.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud toimingutele 2 tundi. Käesolev tsiviilasi ei ole keskmisest mahukam ega keerukam. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Samuti sisaldab hagiavaldus arvukalt kuvatõmmiseid hagiavaldusele lisatud tõenditest, mis üksnes paisutavad põhjendamatult hagiavalduse mahtu.
43.Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud hageja esindaja ajakulu 2,5 tundi 10.10.2024, 10.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisele.
44.Hagejal tuli nimetatud vastused koostada, sest hagiavaldus oli puudustega. Hagejat esindab menetluses lepinguline esindaja, kes peab kohtu hinnangul olema teadlik sellest, 7/8
et TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid, mis nimetatud asjaolusid kinnitavad.
45.Kohus selgitas hagejale enne hagiavalduse esitamist 23.09.2024 määruses üksikasjalikult, millised asjaolud ja tõendid tuleb hagejal esitada selleks, et tema tarbijakrediidilepingust tulenev nõue oleks perspektiivikas. Muuhulgas selgitas kohus hagejale, millised asjaolud tuleb hagiavalduses välja tuua selleks, et kohus saaks hinnata, kas leping on kehtivalt sõlmitud ja kehtivalt üles öeldud. Samas määruses selgitas kohus hagejale, et juhul, kui hageja esitab hagi omandatud nõude alusel, peab hageja tõendama, et ta on nõude omandatud.
46.Hageja eelnimetatud asjaolusid ja nõuetekohaseid tõendeid hagiavalduses ei esitanud. Samuti olid hagiavalduses esitatud andmed vastuolulised muu hulgas kostja isiku, lepingu olemuse (laenuleping, refinantseerimisleping või järelmaksuga müügileping), lepingu ülesütlemise kuupäeva, ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud, ent tasumata osamaksete, kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvelduskonto väljavõtte kontrollimise ja intressinõude suuruse osas, ka olid ebaselged hageja menetluskulude suurus ja hageja ümberarvestus.
47.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostajalt välja hageja lepingulise esindaja kulusid, mis tulenevad hageja minetustest nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamisel või nõuete ja taotluste formuleerimisel. Kuivõrd kohus on hagejale selgitanud, millised ajaolud ja tõendid hagiavalduses esitada tuleb, ei ole ka põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud, mis tulenevad sellest, et vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja hagiavalduses kõiki nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid (sh lepingu sõlmimist, ülesütlemist ja loovutamist puudutavaid asjaolusid ja/või tõendeid).
48.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud mõista välja 10.10.2024, 10.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud menetluskulud üksnes 10.10.2024 vastuses esitatud nõude ümberarvestuse koostamist puudutavas osas. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu ümberarvestuse koostamisele on 30 minutit. Ülejäänud osas ei ole 10.10.2024, 10.01.2025 ja 23.01.2025 vastuste koostamisega seotud hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud.
49.Kohus peab põhjendatuks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 15 minutit.
50.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 45 minutit. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 330 euro ulatuses.
51.Kokku on hageja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 595 eurot (s.o riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 330 eurot).
52.Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg-st 10).
53.Kohus jättis menetluskuludest 60,2% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 358,19 eurot (0,602 x 595 = 358,19). Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
54.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.