Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-133840/53
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.02.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4781

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Talentor Estonia11053962(Kostja)2Comm OÜ11140980(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

14. veebruar 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-133840

Tsiviilasi / hagi ese

2Comm OÜ (vana nimi Oxford Commerce OÜ) hagiavaldus Osaühingu Talentor Estonia vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

5500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

2Comm OÜ (registrikood 11140980, aadress Merivälja tee 1, 11911 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige H B

Kostjad

Osaühing Talentor Estonia (registrikood 11053962, aadress Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn) Lepinguline esindaja T R

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 25.01.2022.a

RESOLUTSIOON

1.Mitte menetleda 2Comm OÜ (registrikood 11140980) 09.02.2022.a Harju Maakohtule esitatud menetlusdokumenti.

2.Jätta rahuldamata 2Comm OÜ (registrikood 11140980) hagiavaldus Osaühing Talentor Estonia (registrikood 11053962) vastu 5500 (viie tuhande viiesaja) euro tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3.Jätta menetluskulud 2Comm OÜ (registrikood 11140980) kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja taotleb kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju 5500 hüvitamist, mis koosneb lepingujärgsest tasust 900 eurot ja otsesest kulust 4600 eurot. Otsene kulu tekkis sellest, et alalist töötajat ei leitud ja uue kandidaadi otsinguid ei alustatud. Pooled sõlmisid 22.04.2019 lepingu nr 310 „Framework Agreement for Recruitment Services“ (leping) personali värbamisteenuse osutamiseks. Lepingu punkti 1.1 kohaselt osutab Kostja Hagejale värbamisteenust. Lepingu punktist 5.1 ja lepingu lisas märgitud täpsustustest lähtuvalt maksis hageja kostjale 900 eurot alalise töötaja leidmiseks. Alalist töötajat ei ole leitud ja kostja ei ole seda vaidlustanud. Seega on kostja jätnud teadlikult täitmata lepinguga määratud kohustused. Vastavalt lepingu punktile kohustub kostja otsima uue kandidaadi juhul, kui väljapakutud kandidaat osutub sobimatuks. Lepingu alusel maksis hageja kostjale teenustasu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt kui kandidaat lahkub kliendi ettevõttest kliendiga kokkulepitud garantiiperioodi jooksul ebapädevuse, ebalojaalsuse või tulemuslikkuse puudumise (KPI) tõttu, nagu allpool määratletud, või kandidaat ise lahkub ettevõttest, viib Talentor läbi uue otsingu tasuta. Lepingu punktis 4.2 on sätestatud järgmised tulemusnäitajad: kandidaat peab saavutama seatud miinimumi, mis on 8000 eurot/kuu + KM uutest äritegevustest (uued kliendid) ja vähemalt 12 000 eurot/kuu + KM (uued kliendid) alatest neljandast kuust (meedia) või keskmiselt 20 000 eurot/ kuu + KM, alates neljandast kuust 25 000 eurot/kuu + KM (tehnoloogia). Kostja välja pakutud kandidaadi töötulemused ei olnud seatud eesmärkidele ligilähedased ja müügitulemus jäi ligikaudu 600 euro kanti. Kandidaadi aktiivsus tööülesannete täitmisel oli 7,5 korda väiksem võrreldes teiste töötajatega. Kostja väljapakutud kandidaat tegi ajavahemikus 26.02.2020 kuni 30.03.2020 63 tegevust ning hageja teine töötaja tegi sama perioodi vältel 475 tegevust. Hageja on vähendanud oma kahjunõuet 600 euro võrra. Kostja leidis ametikohale kandidaadi, kes osutus oma ülesannete täitmisel ebasobivaks ja keeldub otsimast uut kandidaati. Sellest tulenevalt rikub kostja lepingu punkti 4.2. Hagejal tekkis kandidaadi töölevõtmisest otsene kulu 5200 eurot, millest hageja on maha arvanud 600 euro suuruse müügitulemuse. Kui kostja välja pakutud kandidaat või uus kandidaat oleksid täitnud lepingus seatud eesmärgi, millele kostja alla kirjutas, ei oleks hagejale tekkinud kulusid, vaid hoopis tulu (vähemalt 8000-5200 = 2800). Hageja ei taotle saamata jäänud kasumi kompensatsiooni, vaid üksnes otseste kulude hüvitamist, mis on tekkinud kostja lepingurikkumise tulemusel. Kahe nädala jooksul peale hageja soovitatud kandidaadi tööle võtmist oli selge, et töötaja ei ole oma ametikoha jaoks sobilik. Kostjale selgitati mitmel korral põhjuseid, miks tööleping lõpetati ja sellega seoses paluti kostjal täita on lepingulisi, moraalseid ja professionaalseid kohustusi uue sobiva kandidaadi leidmiseks. Teavitustest hoolimata kostja uut 2 (9)

kandidaati ei otsinud. Tõsiasi, et ainus kandidaat, kelle värbamisettevõte välja pakkus, osutus peale tööle võtmist oma ametikoha jaoks täiesti sobimatuks, võib viidata isegi sellele, et kostjal ei olnud algusest peale kavatsust sobivat kandidaati leida. Kostjal ei olnud mingit kavatsust asendada eelmist töötajat uue töötajaga, mis on tahtlik lepingu rikkumine. Hageja saatis kostjale 06.04.2020 e-kirja, milles selgitas järgmist: „Kahjuks ei saavutanud S oma eesmärke (umbes 600 eurot 18 000 asemel), seega on tööleping lõpetatud [---]“. Seega ei ole kostjal ühtegi põhjust jätta lepingulised kohustused täitmata. Kostja on selgelt rikkunud lepingut sellega, et ei otsinud hagejale uut kandidaati. Hageja andis kostjale oma tööülesannete täitmiseks ajapikendust. Hageja andis rohkem aega ja palus 20.07.2020 saadetud kirjas, et kostja oma tööülesanded lõpuni viiks. Selle peale saatis hageja 22.07.2020 vastuse: „Tänan teid e-kirja eest, kuid koostöö ja leping meie vahel lõppes juba mõni kuu tagasi.“ Hageja loeb kostja selgesõnalist keeldumist lepinguliste kohustuste täitmisest ajaks, mil nõuded kostja vastu muutusid sissenõutavaks. Kostja käitus pahauskselt, pahatahtlikult ja tal ei olnud mingit kavatsust oma tööd lõpuni viia, vaid parimal juhul lootis kostja kergesti tulu teenida ilma nõutud ülesandeid täitmata. Halvimal juhul võib isegi oletada, et kostja soovis teadlikult põhjustada hagejale kahju ja viivitusi. Kostja tegi tollel ajal koostööd ka xxx (hageja konkurent), mis ei pruugi olla kokkusattumus. Kostja võttis vastu hageja tehtud makse, kuid ei pakkunud välja alternatiive, kompromisse ega midagi muud. Kosjal ei ole saanud olla oma tegevuseks mingit muud motiivi kui saada majanduslikku kasu ilma, et peaks oma lepingujärgseid tööülesandeid täitma (dtl-d 59-66). Kostja väidab, et 900 eurot on otsinguga seotud minimaalsed kulud. Lepingu alusel oleks kostja pidanud otsima hageja jaoks uue kandidaadi pärast seda, kui eelmine kandidaat osutus sobimatuks. Kostja ei ole täinud ülesannet, mille eest tasu maksti. Kostja vastutab seaduse alusel enda lepingujärgsete kohutuste täitmise eest. Hageja nõuab temale tekkinud kahju kompenseerimist üksnes sellel põhjusel, et kostja eiras teadlikult oma lepingulist kohustust ja keeldus otsimast uut töötajat. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et võttis ühendust 102 kandidaadiga. Kostja ei pidanud kinni lepingu punktis 4.2 kokku lepitud värbamisgarantiist. Kostjat teavitati kirjalikult töölepingu lõpetamise põhjusest. Kostja väide, et leping lõppes 02.03.2020, on vale. Sellel päeval kaotas kehtivuse lepingu lisa 1, mis asendati uue lisaga 2. Lepingulisa ei saaks kuidagi lõpetada lepingut ennast, sest sellisel juhul oleks ka lepingulisa kehtetu. See ei oleks loogiline. Isegi kui nii oli, sisaldab allkirjastatud lepingulisa sisaldab endiselt nelja kuu pikkust värbamisgarantiid. Kostjale saadetud ekirjas ei keeldunud hageja kostjale töölepingu lõpetamise põhjuse avaldamisest, vaid selgitas, et juriidiliselt ei ole hageja kohustatud töötajale mingit täiendavat põhjust esitama, sest katseajal võib lepingu lõpetada 15-päevase etteteatamisega kui näiteks lepingus seatud eesmärke ei saavutata. Samas e-kirjas selgitas hageja kostjale, milliseid eesmärke ei saavutatud ning miks töötaja oma ametikohale ei sobinud. Töötaja püüdis müügiprogrammis tulemusi ilustada, kuid töötaja tegelik müük oli 600 eurot. Töötaja täpne müügisumma on hagi sisu seisukohalt ebaoluline. Hageja esitatud tegevuste väljavõttel on esindatud kuupäevad alates töötaja esimesest programmi kantud müügist kuni viimase müügini. Teise müügitöötaja väljavõtte kuupäevad kattuvad töötaja S La omadega. Seega nende andmete põhjal ei saa teha järeldusi teise töötaja kuumüügi kohta. Lisaks ei ole see käesoleva hagi juures oluline. Lepingu kohaselt ei oleks ühegi kuu müük tohtinud olla väiksem kui 8000 eurot, isegi kui mõni kuu ei saavutata 18 000 euro suurust keskmist tulemust. Teiste töötajate müügieesmärgid ei ole käesoleva juhtumi lahendamisel olulised. Kandidaadi töölt vabastamine ei olnud seotud Covid-viiruse puhanguga. Pigem on hageja selle aja jooksul oma müügimeeskonda laiendanud. Töötajal oli pärast töölepingu ülesütlemist veel 15 päeva aega hagejat oma auhinnatud müügioskustes veenda. Müügieksperdi tulemus jäi siiski 18 000 asemel 600 euro juurde. Hageja küsis enne töölepingu allkirjastamist töötaja käest, kui suure summa eest ta on võimeline müüma, sest palk sõltub töötaja tehtud kogumüügist ja kõik sellega seonduv sai pika ajaperioodi jooksul põhjalikult läbi arutatud. Töötaja valis ise endale eesmärgi, sest soovis teenida suuremat sissetulekut. Kui kostja väited vastavad tõele, et müügitulemuse saavutamine oli ebareaalne, võib järeldada, et kostja ja töötaja valisid sihilikult eesmärgid, mida ei olnud võimalik saavutada, et saada lihtsalt suuremat töötasu. Sellisel juhul on tegemist hageja tahtliku petmisega. Kandidaadile seatud 18 000 euro suurune eesmärk koosnes mitmest osast, mis on välja toodud kostja poolt koostatud lepingu punktis

vallandamise kohta ei oma mingit tähtsust, isegi mitte sellisel juhul kui müügitulemused imepärasel viisil oleksid järgnevatel kuudel tõusnud 600 euro pealt 24 000 euro peale (et tasakaalustada 600 euro suurust tulemust saavutamaks 18 000 euro suuruse eesmärgi). Sellisel juhul oleks tegemist 2000% suuruse müügitulemuse kasvuga, mis on absurdne. Kostja väide liiga rutaka otsuse kohta on ebaoluline, sest kandidaat ei saavutanud ühe kuu müügi miinimumi. Lisaks ei ole see käesoleva hagi seisukohal oluline. S La tööleping ei ole käesoleva juhtumi juures oluline, tegemist on kostja katsega tekitada segadust ja viia tähelepanu eemale hagi sisust, milleks on kostja poolne lepingu rikkumine (dtl-d 131-135). Hagejale tekkinud kulud on järgmised: lepingu juriidiline läbivaatamine pärast uue töötaja nullotsingut - 420 eurot, 2 Comm OÜ (Oxford Commerce); lepingu äriline läbivaatamine pärast uue töötaja nullotsingut 225 eurot; 2 Comm OÜ (Oxford Commerce); mitmed arutelud, ekirjad, kokkulepped seoses töötaja mitte leidmisega, 1200 eurot, 2 Comm OÜ (Oxford Commerce); kohtueelne juriidiline analüüs, kuna kokkulepitud kandidaati ei leitud, 650 eurot, 2 Comm OÜ; üldine ettevalmistus uutele kandidaatidele töötajate otsingul (e-posti ettevalmistamine, läbivaatamise korralduse ja protsesside loomine, arvuti ettevalmistamine ja üleandmine jne), 2105 eurot, 2 Comm OÜ. Lisaks 600 eurot S La kompensatsioon (dtl 223). Hageja nõudis 29.05.2020 kostjalt 900 euro tagastamist (dtl 224-225). Mitmetes vahetatud e-mailides lepiti kokku töö tegemise nõuetes. Praktikas hinnatakse tulemuste näitajate saavutamist iganädalaselt, igapäevaselt, kuid kokkuleppe sõlmimiseks kirjutati lepingusse sisse kuu-periood. Kokkuleppes oli, et miinimum 8000 eurot esimese töötatud kuu jooksul. Üks kuu ei ole miinimumperiood, vaid see oli fikseeritud periood. Ühe kuu jooksul pidi olema 8000 eurot. Õppeperiood ja kohanemisperiood olid sisse arvutatud, kuigi töötajal oli juba vastava töö kümneaastane kogemus. Keskmine eesmärk oli 18 000 eurot, aga kui seda ei saavutata, siis oli varuvariant, et miinimumeesmärk on 8000 eurot. Kokkuleppega miinimumeesmärke ei muudetud, miinimumeesmärgiks jäi ikkagi 8000 eurot (dtl-d 201-203).

3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiselt. Poolte vahel oli sõlmitud 22.04.2019 leping nr 310 koos lisaga 1 personaliotsingute läbiviimiseks (leping). Lepingujärgne tasu otsingu alustamise eest oli 900 eurot, mille hageja tasus ja mis lepingu järgi ei ole tagastatav. Vastav tingimus sisaldub lepingu lisas 1. Otsingu alustamise tasu ei ole tagastatav, sest katab seoses otsingu alustamisega kaasnevad minimaalsed kulud, mida kostja kannab. Hageja on esitanud ülejäänud nõude tõenduseks arve nr 20003 23.07.2020 summas 5500 eurot ja märkinud arve selgituseks „Compensation Repayment of direct costs due to breach of contract“. Kui hageja väidab, et tegemist on kulude tagasimaksmisega, peaks hageja olema need kulud esmalt kostjale tasunud. Lepingu lisas 2 oli kokkulepe, et värbamisteenuse eest tasutakse täiendavalt kostjale nelja kuu pärast 20% genereeritud käibest (income). Tööleping lõpetati varem, mistõttu kostja hagejale selle eest arvet ei esitanud. Hageja ei ole tõendanud talle tekitatud kahju. Kostja ei ole värbamisteenuse osutamisel vastutav töötaja töösoorituse eest. Selleks on ette nähtud juhendamine tööandja enda poolt ja kui tööandja töötajaga rahul ei ole, on tal võimalik katseajal tööleping lõpetada. Kostja antud ainsaks garantiiks on värbamisteenuse garantii. Arvete esitamine ilma õigusliku aluseta ei loo õiguslikku kohustust. Hageja esitatud arvetel puudub igasugune õiguslik alus. Kostja tegi tööd vastavalt lepingule, kontakteerudes kokku 102 sobivate kompetentsidega kandidaadiga, kellest suurem osa ei olnud valmis hageja pakutavate tingimuste tõttu sinna tööle kandideerima. Kostja pakkus hagejale valimi hulgast välja kolm kandidaati, kes olid valmis kaaluma hagejasse tööle minemist. Kandidaatidest ühe – S La (töötaja) värbas hageja 26.02.2020 tööle. Hageja ja kostja sõlmisid värbamise järgselt lepingu lisa 2, millega loeti värbaisteenuste osutamise leping lõppenuks alates 02.03.2020. Kostja annab lepingu järgi garantii neli kuud. Lepingu punkti 4 kohaselt, kui tööandja töötaja enne nelja kuud töölt vabastab, peab ta kirjalikult põhjendama, mille alusel töötaja töölt vabastati. Kostja konsultant T-R S palus hagejal tuua kirjalikud faktilised põhjendused kandidaadi töölt vabastamise põhjuste kohta. Hageja keeldus sellest ja rikkus lepingut. Hageja esindaja märkis vastuskirjas: „See on väga lihtne ja ei vaja mingit juriidilist selgitust. Katseajal võib lepingu lõpetada 15-päevase etteteatamisega“. Kostja on aru saanud, et faktilist põhjendust ei esitanud hageja ka töötajale endale. Kuivõrd hageja keeldus kostjale põhjendamast ja toomast konkreetseid fakte kandidaadi töölt vabastamise põhjuste kohta, siis ei ole tal alust nõuda töötaja asemele uue kandidaadi otsimist kostja poolt. Hageja esitatud Exceli-tabelis töötaja tehtud käibe kohta ei ole esitatud kogu töötamise perioodi 26.02.2020 kuni 4 (9)

30.03.2020, vaid ajavahemik 05.03.2020 kuni 30.03.2020. Tabelist nähtuvalt tegi töötaja ajavahemikus 05.03.2020 kuni 30.03.2020 käivet 940 eurot. Käibenõuet 18 000 eurot ei saa võtta aluseks, sest töötaja oleks lepingu järgi pidanud tegema käivet 18 000 eurot ühes kuus keskmiselt perioodi 26.02.2020 kuni 26.06.2020 jooksul, mitte tabelis toodud perioodil. Hageja võttis ise töötajalt võimaluse näidata võimekust saavutada kokkulepitud eesmärke. Töötajat ei vabastatud töölt selle tõttu, et ta ei saanud tööga hakkama. Töötaja alustas tööd 26.02.2020. Töötaja kompetentsid vastasid hageja esitatud ootustele. Töötaja omas kogemust Veebireklaami projektijuhina, tehes online-reklaami müüki võtmeklientidele ja koostööpartneritele. Samuti oli töötajal kogemus Veebireklaami vanemprojektijuhina ajakirjanduse/meedia ettevõttes, kus muuhulgas olid tema saavutusteks 2016.a reklaamiosakondade parim müügiinimene 2. koht ja 2017.a suurim tõusja veebireklaamis. Töötaja jõudis töötada 13 tööpäeva, kui hageja esindaja H B saatis talle 16.03.2020 ehk vahetult pärast eriolukorra väljakuulutamist Eesti Vabariigis ettepaneku minna üle teistsugusele töölepingule. Samal päeval pärast tööpäeva lõppu saatis hageja esindaja uue e-kirja, milles teatas, et soovib töötajaga töölepingu lõpetada, sest töötaja ei pidavat oma tööga hakkama saama. Hageja ei põhjendanud, milles seisneb töötaja tööga mitte hakkama saamine. Töötaja sai töötada vaid 13 tööpäeva. See on üldjuhul aeg uude ettevõttesse sisseelamiseks, klientide ja müügiargumentidega tutvumiseks ning eelduseks, et teha oma tööd tulemuslikult ja professionaalselt. See on aeg, mil tööandja tagab uuele töötajale esmase koolituse, tutvustab ettevõtet ning tagab vajalike töövahenditega varustatuse. H B lubas töötajale muuhulgas ka kodulehe muudatusi ja uusi atraktiivsemaid bännereid, mida klientidele pakkuda. Töötaja suhtles oma tööl oleku ajal mitmete klientidega, kes sellist soovi avaldasid. Paraku neid bännereid hageja töötajale ei taganud ja ei teinud muudatusi kodulehel. Töötaja pidi reklaami müüma kodulehel avaldamiseks, seega tööandja ise oma tegevusega takistas müügieesmärkide saavutamist. Kliendiportfelli kasvatamine võtab aega ja reaalsed müügitulemused hakkavad tavapäraselt kasvama kuude möödudes. Hageja sundis töötaja töölt lahkuma ilmselgelt liiga rutakalt, läbimõtlematult ja töölepinguseadust rikkudes. Töölepingu lõpetamise päeval pakkus hageja töötajale uuesti miinimumpalgaga lepingut või töövõtulepingut. Sellise pakkumise põhjal saab järeldada, et tegelikult oli hageja töötaja tööga rahul. Hageja on esitanud teise pikaajalise töötaja müügiraporti väljavõtte märts 2020 osas. Raporti järgi on müügikäive 14 231 eurot, mitte 18 000 eurot. See annab tunnistust, et hageja seatud müügikäive ei ole realistlik isegi kogenud töötajale. Eesti Vabariigis kuulutati seoses COVID-19 puhanguga 13.03.2020 välja eriolukord. Tõenäoliselt oli see tegelik põhjus töötajaga töölepingu lõpetamiseks. Väidetavalt oli töölepingu pooleks XXX. Sellisel juhul ei saa hagejal olla üldse tekkinud kahju töösuhte lõpetamisest (dtl-d 120-124). Pooled leppisid kokku lepingus eesmärgid punktis 4.2. Keskmine tulemuslikkus on seotud sellega, et oli kokku lepitud hindamisperiood neli kuud. Võimatu on hinnata esimese kuu põhjal, sest inimesel on vaja ka sisseelamise aega. Kokku on lepitud, et hindamine toimub nelja kuu põhjal. See on just seotud sellega, et esimese kahe nädala jooksul ei ole võimalik saavutada tulemust, inimene peab tööl sisse elama ja tööandja peab teda juhendama. Punktis 4.2 on ühed summad, aga pooled on sõlminud lisa 2 ja selles on kirjas, et S La eesmärk on 18 000 eurot kuu keskmisena. Kuna hindamine pidi toimuma nelja kuu lõikes, siis kostja oma vastuses oleme lähtunud sellest, mis on hilisem kokkulepe. Seda keskmist saabki hinnata just nimelt nelja kuu lõikes (dtl-d 201-203). Kostja ei vastuta osaühingu XXX töötaja töötasu maksete ja hageja muude kulude eest. Kostja ei vastuta töötaja töö tulemuslikkuse eest. Hageja on esitanud 29.05.2020 e-maili, kus ta ütleb kostjaga sõlmitud lepingu üles, samas nõuab endiselt uue kandidaadi leidmist. Hageja käitumine on vastuoluline. Hageja ei ole tõendanud, et ta üldse uue töötaja on tööle võtnud (dtl-d 227-229). Hageja jättis täitmata pooltevahelise lepingu. Pooled leppisid kokku teatud reklaambännerite loomises hageja poolt, aga hageja jättis need tegemata ja sellega on rikutud lepingu punkti 4.4.2. Sellisel juhul garantii järgmise töötaja otsimiseks ei ole kehtiv. Lepingu lisas on ette nähtud, et hageja oleks pidanud saatma kostjale iga kuu seitsmendaks kuupäevaks eelmise kuu töötaja tehtud müügiarved, aga neid ei ole kostja saanud (dtl 235). II.

6.Pooled leppisid kokku, et eraldi kokkuleppe korral on kostja hageja ees garantiikohustus (dtl 35, p 4.1). Värbamisteenuste lepingu lisa 1 lepiti kokku garantiitähtajas neli kuud (dtl 40). Kohus leiab, et kokkulepete sisu on tõendatud lepingudokumendiga. Poolte kokkulepe garantiikohustuse sisu osas sisaldub värbamisteenuste lepingu punktis 4.2 (dtl 35). Pooled leppisid kokku kostja kohustuses viia läbi uus otsing töötaja kandidaadi leidmiseks, kui kostja leitud töötajaga sõlmitud tööleping on lõppenud mõnel lepingu punktis 4.2 kokkulepitud põhjusel. Kohtu hinnangul on kokkuleppe sisu tõendatud lepingudokumendiga. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud värbamisteenuste lepinguga kokkulepitud garantiikohustuse tekkimise eelduseks oli töölepingu sõlmimine hageja ja kostja leitud töötaja vahel ning sellise töölepingu lõppemine värbamisteenuste lepingu punktis 4.2 sätestatud viisil. Pooled ei leppinud kokku selles, et kostja osutab hagejale värbamisteenust töötaja leidmiseks, kellega sõlmib töölepingu kolmas isik. Lepingupoolte tahe nähtub järgmistest lepingupunktidest. Värbamisteenuste lepingu punkti 4.2 kohaselt on garantiikohustuse tekkimise üheks eelduseks kandidaadi lahkumine kliendi ettevõttest garantiitähtaja jooksul (dtl 35, p 4.2 – „4.2. In case the candidate leaves the Client’s company within the guarantee period“, tõlge dtl 17, p 4, dtl 62). Värbamisteenuste lepingu lisa 2 kohaselt on lepingupooled sõlminud tasukokkuleppe, mille kohaselt on kostjale tasu maksmise eelduseks töölepingu sõlmimine vähemalt ühe kostja leitud kandidaadiga (dtl 43, -„If Oxford Commerce will sign an employment contract and starts cooperation with one or all candidates* Talentor pre-sented [---]“). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et lepingupooled ei leppinud kokku kostja kohustuses otsida uus töötaja kandidaat juhul, kui kostja poolt eelnevalt leitud kandidaadiga on töölepingu sõlminud kolmas isik ning see kolmas isik on töölepingu üles öelnud. Kostja leitud töötaja kandidaadiks oli S L. Pooled ei vaidle asjaolu üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 18.06.2020 6 (9)

7.Kohus leiab, et hagiavaldus ei oleks põhjendatud ka juhul, kui tööleping oleks olnud sõlmitud töötaja S La ja hageja vahel. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Värbamisteenuste lepingu punkt sisaldab poolte kokkulepet kandidaadi müügitulemuste piirmäärade kohta, millest väiksemad müügitulemused loetakse ebapiisavateks ning annavad aluse töölepingu lõpetamiseks ning kostjalt garantiikohustuse täitmiseks. Värbamisteenuste lepingu punkti 4.2 kohaselt on kokku lepitud kahes alternatiivses piirmääras: 1) vähemalt 8000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, uutest äritegevustest (uued kliendid). Seejärel alates neljandast kuust vähemalt 12 000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (uued kliendid, meedia); 2) 20 000 eurot kuus keskmiselt, millele lisandub käibemaks. Seejärel alates neljandast kuus 25 000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks (tehnoloogia) (dtl 35 - „The candidate must achieve a minimum of 8,000 Eur sales based on new busi-ness (new clients brought in) + VAT per month with at least 12,000 Euro per month (new clients brought in) + VAT in month 4 (media) OR average 20,000 Eur/month + VAT rising to 25,000 Eur/month + VAT in month 4 (technology)“; dtl 62 – tõlge). Värbamisteenuste lepingu lisa 2 ei sisalda kokkulepet värbamisteenuste lepingu muutmiseks. Lisas 2 sisaldub lepingupoolte tasukokkulepe. Samuti on lisas märgitud, et töötajaga on kokku lepitud eesmärgis 18 000 eurot iga kuu keskmisena (dtl-d 43-44). Kohtu hinnangul ei nähtu lisast 2 poolte tahet muuta varem sõlmitud värbamisteenuste lepingut. Lisast 2 nähtub see, et töötajaga sõlmitud kokkuleppes sisalduvad teistsugused piirmäärad müügitulu osa, mille töötaja peab saavutama. Kohtu hinnangul tuleb hageja ja kostja vahelisele võlasuhtele kohaldada värbamisteenuste lepingu punktis 4.2 kokkulepitut. Töösuhtele töötaja ja tööandja vahel tuleb kohaldada töölepingus kokkulepitut. Kui hageja nõuab kostjalt garantiikohustuse täitmist, siis tuleb kontrollida värbamisteenuste lepingu punktis 4.2 sätestatud eelduste esinemist. Töölepingu ülesütlemise põhjendatus või selle puudumine töötajaga sõlmitud töölepingu ja töölepinguseaduse tähenduses ei oma hageja ja kostja vahelises võlasuhtes tähendust. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et töötaja saavutatud müügitulemused jäid alla värbamisteenuste lepingu punktis 4.2 sätestatud piirmäärade (dtl 203 – kostja esindaja poolt 09.11.2021 eelistungil avaldatu). Kostja ei ole soovinud tõendada positiivset asjaolu, milleks on töötaja poolt kokkulepitud piirmääradele vastava müügitulemuse saavutamine. Tunnistaja S La ütlustest nähtuvalt asus ta tööle 26.02.2020 ning töölepingu ülesütlemise avaldus tehti 16.03.2020 (dtl-d 238-239). Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused sisemiste vastuoludeta ning kooskõlas poolte poolt menetluses avaldatuga. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis annaksid tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seega oli töötaja tööle asumisest möödunud ligikaudu pool kuud. Ühe kuu müügitulemused ei saanud seega töölepingu ülesütlemise avalduse tegemise ajaks olla selgunud. Seda on ka hageja kinnitanud, leides, et pärast töölepingu ülesütlemist oli S Lal veel 15 päeva aega oma auhinnatud müügioskustes veenda (dtl 134).

8.Kohus leiab, et isegi garantiikohustuse rikkumise korral puuduks hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Kahju hüvitamise eelduseks on see, et hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (varaline diferents). Kohus selgitas nii 02.02.2021 käiguta jätmise määruses kui ka 09.11.2021 kohtuistungil hagejale kahju hüvitamise nõude eelduseks olevate asjaolude väljatoomise vajadust (dtl-d 56, 203-204). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliseid otseseid kulusid ta kandis tulenevalt sellest, et kostja ei asunud otsima uut töötajat. Hageja on esitanud väite, et kulud tulenevad lepingu juriidilisest läbivaatamisest pärast uue töötaja nullotsingut, lepingu ärilisest läbivaatamisest pärast uue töötaja nullotsingut, aruteludest ja kokkulepetest seoses töötaja mitte leidmisega, kohtueelsest juriidilisest analüüsist, kuna kokkulepitud kandidaati ei leitud, üldisest ettevalmistusest uutele kandidaatidele töötajate otsingul (dtl 223). Hageja väited ei sisalda teavet selle kohta, kuidas vähendasid toimingud hageja vara. Hageja väidetest ei nähtu, kas hageja tellis kolmandalt isikult teenuseid kostja väidetava rikkumise tõttu ning tegi seetõttu kulutusi. Seega ei ole võimalik hageja väidete põhjal kindlaks teha, kas hagejal on tekkinud kahju. Kostja on tuginenud sellele, et kostja vastutus on välistatud värbamisteenuste lepingu punkti 4.4.2 järgi (dtl 235). Kohus leiab, et värbamisteenuste lepingu punkt 4.4.2 sisaldab poolte kokkulepet, mille kohaselt ei ole garantii kehtiv, kui klient ei ole taganud kandidaadile lubatud töötingimusi ja töövahendeid (dtl 36). Asjaolu on tõendatud lepingudokumendiga. Tunnistaja andis 25.01.2022 istungil järgmise sisuga ütlused: „Enne lepingu allkirjastamist ma täpsustasin üle, et on vaja bänneri pindasid, need on väga vajalikud müügieesmärkide saavutamiseks. Ta kinnitas, et need saavad olema. [---] Nii ka läks, aga ainuke asi, et alguses ei olnud lubatud bänneri pindasid. Oli üks, aga suur osa oli tegemata. H vastas sellele, et kahe-kolme nädala pärast saavad need olema. [---] Müügieesmärgid olid ees, kuid olin segaduses, kuidas neid saavutada, kuna polnud kõiki lubatud pindasid olemas. Põgusaid meilivahetusi oli, tegin ka mõned ettepanekud, kuidas edasi minna ja mis sellest covidist üldse saab. Siis H vastas, et bännerite pinnad tulevad kahe-kolme nädala pärast. [--] Eesmärke õnnestus täita väga vähe, ei olnud bänner pindasid ja ka koroona oli“ (dtl-d 238-239). Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest nähtuvalt ei olnud tagatud töötajale müügieesmärkide täitmiseks vajalike nn bännerite pindade olemasolu. Kohtu hinnangul puudub tunnistaja ütlustes usaldusväärsuses alus kahelda. Tunnistaja ütlused ei ole sisult vastuolulised. Tunnistajal puudub ilmne isiklik huvi asja lahendamise tulemuse vastu. Kohus arvestab seejuures, et tunnistaja ei ole olnud hagejaga lepinguliselt seotud. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlustega tõendatud, et tööandja ei taganud töötajale töövahendeid, mis oleks võimaldanud kokkulepitud eesmärke täita. Seetõttu ei kehti poolte kokkulepitud garantiikohustus ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt selle täitmist. 8 (9)