Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 14.02.2022, Tallinn 2-21-133558 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi P. K. vastu võla nõudes 130 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ; e-post: xxx); Kostja: P. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx, xxx linn, xxx vald, xxxxx Harjumaa; e-post: xxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt P. K. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 130 eurot, millest on 120 eurot leppetrahv ja 10 eurot sissenõudmiskulu.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt P. K. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 185 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (185 eurot) tuleb kostjal P. K. tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
2-21-133558 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 26.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult P. K. 130 euro saamiseks. Kohus tegi 29.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik P. K. esitas tema vastu esitatud nõudele 02.11.2021 ja 02.11.2021 vastuväite. Pärnu Maakohtu 15.11.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas Osaühingut EUROPARK ESTONIA 16.11.2021 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 09.12.2021 Harju Maakohtule hagi P. K. vastu leppetrahvi 120 eurot ja sissenõudmiskulude 10 eurot nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 13.12.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21133558 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 13.12.2021 kohtumääruses.
3.P. K. (kostja) esitas 29.12.2021 ja 07.01.2022 täiendatud vastuse hagiavaldusele. Kohus andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 25.01.2022 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 27.01.2022. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 14.02.2022. Hageja esitas 25.01.2022 menetlusdokumendis omapoolsed seisukohad kostja vastusele.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 130 eurot, mis koosneb leppetrahvist summas 120 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kuludest summas 10 eurot. Hageja põhjendab oma nõudeid järgmiselt.
5.Mootorsõiduk AUDI A4 AVANT (VIN: XXXXXXXXXXXXXX) numbrimärgiga XXXXXX oli 14.02.2020 pargitud hageja opereeritaval Pärnu mnt 552 parkimisalal. Sama sõiduk oli 23.10.2020 pargitud hageja opereeritaval Ülemiste City parkimisalal. Mootorsõiduk MERCEDES-BENZ CLK 200 KOMPRESSOR (VIN: XXXXXXXXXXXXXX) numbrimärgiga YYYYYY oli 11.06.2020 pargitud hageja opereeritaval Ülemiste City parkimisalal. Mootorsõiduk SAAB 9-5 (VIN: XXXXXXXXXXXXXX) numbrimärgiga ZZZZZZ oli 24.11.2018 pargitud hageja opereeritaval Balti jaama parkimisalal. Kontrolli käigus tuvastas hageja, et sõidukid olid pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd Balti jaama, Pärnu mnt 552 ja Ülemiste City parkimisalal parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud mobiilset parkimist, seega jäi parkimistasu tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded kogusummas 120 eurot (4x30 eurot), paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvinõuded on tasumata.
2-21-133558
6.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parka sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja sõiduki hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juures paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
7.Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kostja oli eelnimetatud sõidukite omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajahetkel. Tuginedes eeltoodule, on hagejal õigus eeldada, et parkimislepingu pooleks on kostja. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvide kogusummas 120 eurot tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel.
8.Hageja saatis kostjale kohtueelselt tähitud kirjaga meeldetuletuse võlgnevuse kohta kostja rahvastikuregistri-järgsele elukoha aadressile Aiamaa tn 24, Saue linn, Saue vald, Harju maakond. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude tasumist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti kostjale Omniva vahendusel tähitud nõudekirja võlgnevuse kohta.
9.Hageja tõi 25.01.2022 menetlusdokumendis täiendavalt esile, et leppetrahvi kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikes 1, mille järgi on aegumistähtaeg üldjuhul 3 aastat. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses 01.11.2021. Leppetrahv nr 0562411181513417 on tehtud 24.11.2018, mille maksetähtaeg oli 08.12.2018 ja sissenõutavaks muutus see 09.12.2018. Aegumist tuleb arvestada alates 09.12.2018 ning kostja saaks tugineda aegumisele olukorras, kus võlgnevuse sissenõudmine kohtu vahendusel oleks alanud pärast 09.12.2021. Aegumine on peatunud alates 01.11.2021, mil hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja alustas võlgnevuse sissenõudmist. Sellest tulenevalt ei saa kostja aegumisele tugineda.
10.Hageja on seisukohal, et kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, kes on kasutanud sõidukit leppetrahvi väljastamise kuupäeval, mitte seda, et tema selle sõidukiga sel päeval ei sõitnud. Seega ei saa nõustuda kostja väidetega, et juhul, kui kostja viibis leppetrahvide väljastamise hetkel kuskil mujal, on kostja vastutusest vabanenud. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud ammendavat tõendusmaterjali asjaolu kohta, et sõidukit kasutas kolmas isik. Kostja ei ole kindel, et sõidukit kasutas X.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.Kostja esitas 29.12.2021 puuduliku hagivastuse. Kostja esitas 07.01.2022 täiendatud vastuse hagile, milles vaidles hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Kostja meelest on leppetrahvinõuded aegunud maksukorralduse seaduse § 98 lg 2 alusel. Kostja viibis, elas ja töötas 2016-2020 aastatel Soomes. Lisaks ei olnud kostja mootorsõiduki numbrimärgiga YYYYYY omanik, vaid kasutaja. Ilmselt kasutas sõidukeid X (isikukood xxxxxxxxxxx), kes suri 2020 detsembris. X oli väga seaduskuulekas Eesti kodanik. Kostja arvab, et parkimise tasumine oli raskendatud, kuivõrd parkimisalal on ainult kohutavad märgid, kuid puudub piletiautomaat.
12.Kostja tõi 21.01.2022 seisukohas esile, et kohtule on esitatud andmed, kes oli sõidukite kasutaja - X, kostja isa. X oli kasutaja, kuivõrd autol oli automaatkäigukast, mis oli talle sõitmiseks kerge.
2-21-133558
13.Kostja tõi 23.01.2022 menetlusdokumendis täiendavalt esile, et tegu oli vanema inimesega, kes ei tulnud toime auto parkimiseks märkimisega või ei hoomanud seda, kuna parkimisaladel on ainult teadete tahvlid, milles ülipeenelt kirjas, kuidas toimetada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: mootorsõiduk AUDI A4 AVANT numbrimärgiga XXXXXX oli 14.02.2020 pargitud hageja opereeritaval Pärnu mnt 552 parkimisalal ja 23.10.2020 Ülemiste City parkimisalal; mootorsõiduk MERCEDES-BENZ CLK 200 KOMPRESSOR numbrimärgiga YYYYYY oli 11.06.2020 pargitud hageja opereeritaval Ülemiste City parkimisalal; mootorsõiduk SAAB 9-5 numbrimärgiga ZZZZZZ oli 24.11.2018 pargitud hageja opereeritaval Balti jaama parkimisalal. Samuti ei vaidle pooled asjaolu üle, et sõiduki(te) parkimisel rikuti parkimistingimusi ning et hageja on eelnimetatud kuupäevadel paigaldanud parkimistingimuste rikkumise tõttu sõiduki(te) kojamehe vahele leppetrahvinõuded kogusummas 120 eurot.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on parkimislepingu pool olukorras, kus kostja väitel pole ta hagis nimetatud kuupäevadel, s.o 14.02.2020, 23.10.2020, 11.06.2020 ning 24.11.2018, hageja opereeritavatel parkimisaladel sõidukeid parkinud. Muuhulgas esitas kostja hageja nõudele aegumise vastuväite.
17.Kohus selgitab, et maksukorralduse seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse maksukorralduse seaduse (sh § 98 lg 2, mis käsitleb aegumist) sätestatut üksnes riiklikele maksudele, mistõttu ei ole eelnimetatud säte käesolevas eraõiguslikus vaidluses asjakohane. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi üldjuhul kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 1 järgi täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Eeltoodu arvestades muutus 24.11.2018 Balti jaama tasulisel parkimisalal sõlmitud lepingu rikkumisel esitatud leppetrahvi tasumise nõue sissenõutavaks leppetrahvinõudel märgitud trahvi tasumise tähtpäeva 08.12.2018 (dtl 48) möödumisel, s.o 09.12.2018, ning hageja pidi esitama oma nõude täitmiseks hiljemalt 08.12.2021 kell 00.00. 14.02.2020 Pärnu mnt 552 parkimisalal esitatud leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks maksetähtaja 28.02.2020 (dtl 52) möödumisel, s.o 29.02.2020, ning hageja pidi esitama oma nõude hiljemalt 28.02.2023 kell 00.00. 11.06.2020 Ülemiste City parkimisalal esitatud leppetrahvi tasumise nõue muutus sissenõutavaks leppetrahvinõudel märgitud trahvi tasumise tähtpäeva 25.06.2020 (dtl 57) möödumisel, s.o 26.06.2020, ning nõue tuli maksma panna hiljemalt 25.06.2023 kell 00.00. 23.10.2020 Ülemiste City parkimisalal sõlmitud lepingu rikkumisel esitatud leppetrahvi tasumise nõue muutus sissenõutavaks leppetrahvinõudel märgitud
2-21-133558 trahvi tasumise tähtpäeva 06.11.2020 (dtl 62) möödumisel ehk 07.11.2020 kuupäeval ning nõue tuli maksma panna hiljemalt 06.11.2023 kell 00.00.
18.TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte lg 1 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse eelnimetatud leppetrahvide täitmise nõudes 26.10.2021, mistõttu ei olnud nimetatud kuupäevaks ükski leppetrahvinõue aegunud.
19.VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Leping sõiduki parkimiseks sõlmitakse parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Samas näeb kehtiv õiguspraktika sellise lepingu sõlminud poole tuvastamiseks ette ümberjagatud tõendamiskoormise põhimõtet. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium 25.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-68-16 p-s 31 leidnud, et liiklusseaduse (LS) § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja võib kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta.
20.Käesoleval juhul väidab kostja, et tema ei ole eelnimetatud sõidukitega hagis märgitud kuupäevadel hageja opereeritavatel parkimisaladel parkinud, kuivõrd oli sel ajal muus kohas. Nimetatud väite tõendamiseks esitas kostja kohtule pangakonto väljavõtte 2 euro tasumise kohta 14.02.2020 Kuressaare kohvikus (dtl 190), Soomes sõlmitud üürilepingu (dtl 191), Soomes väljastatud palgaarvestuslehe (dtl 192), Soomes töö otsimise kuulutuse (dtl 193), pangakonto väljavõtte 5,70 euro tasumise kohta 23.10.2020 Helsingi Neste K Hietalahti ́s (dtl 194). Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud dokumendid asjakohased tõendid, kuivõrd need ei tõenda käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Antud juhul ei ole vaidluse all asjaolu, kas kostja võis parkimistrahvide esitamise perioodil viibida püsivalt/ajutiselt Soomes või mujal Eestis. Kohus on 30.12.2021 määruses selgitanud kostjale tõendamiskoormist. Nimelt seda, et kostjal tuleb tõendada, kes konkreetselt füüsilise isikuna sõidukeid hagis märgitud aegadel tegelikult kasutas ja hagiavalduses märgitud kohtades parkis. Kui eelnimetatud asjaolud jäävad tõendamata, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks on sõiduki(te) vastutav kasutaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-123200, p 41). Kostja esitas väite, et sõidukeid võis kasutada kostja eakas isa, kes ei tulnud parkimisreeglite järgimisega toime. Kostja ei esitanud eelnimetatud väite kohta ühtegi tõendit. X ́i juhtimisõigust tõendav dokument (dtl 202) ei tõenda asjaolu, et isik oleks hagiavalduses nimetatud kuupäevadel vaidlusaluseid sõidukeid kasutanud. Muuhulgas nõustub kohus hagejaga, et eelnimetatud kostja väide on oletuslik, mitte kindlas kõneviisis esitatud. Nagu kohus on otsuse p-s 19 leidnud, peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja säilitama andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Eraõiguslikes suhetes peaks säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 lahendi tsiviilasjas nr 2-195
2-21-133558 123666 p 37). Kohtu hinnangul kannab eelnimetatud andmete ja tõendite puudumise riski mootorsõiduki omanik/vastutav kasutaja.
21.Kuivõrd kostja ei ole antud juhul tõendanud, et hageja hallatavatel tasulistel parkimisaladel sõiduki AUDI A4 AVANT numbrimärgiga XXXXXX, sõiduki MERCEDES-BENZ CLK 200 KOMPRESSOR numbrimärgiga YYYYYY, sõiduki SAAB 9-5 numbrimärgiga ZZZZZZ parkimisel juhtis sõiduautot muu isik ning hageja on tõendanud Transpordiameti väljavõttega, et eelviidatud kuupäevadel oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja (dtl 99 – kostja pole seda vaidlustanud), on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Nimetatud järeldust ei väära kostja esitatud väide, et kostja ei olnud mootorsõiduki numbrimärgiga YYYYYY omanik, vaid kasutaja. Nagu kohus Riigikohtu praktikale tuginedes eelnevalt leidis, tuleb eeldada, et parkimislepingu pooleks on sõiduki vastutav kasutaja. Alati ei pruugi sõiduki omanik ja vastutav kasutaja ühtida (nt autoliisingu puhul) ning sellistel puhkudel on põhjendatud lugeda parkimislepingu osapooleks isikut, kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Seejuures ei väida kostja käesoleval juhul, et parkimislepingu pooleks oleks sõiduki numbrimärgiga YYYYYY omanik. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on parkimislepingu(id) sõlminud osapool.
22.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude aluseks on VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
23.Balti jaama parkimisalal paigaldatud infotahvlil on nähtavad parkimislepingu (tüüp)tingimused (dtl 67, 69). Samalt tõendilt nähtub infotahvel, kus on märgitud, et parkimine on lubatud üksnes Go Hotel Shnelli parkimispiletiga. Pärnu mnt 55 parkimisalal paigaldatud infotahvlil on nähtavad parkimislepingu (tüüp)tingimused, nimelt, et parkimine on lubatud üksnes tehnoülevaatust teostavatel sõidukitel (dtl 70-82). Ka Ülemiste City parkimisalal kehtivad parkimise tüüptingimused, parkimise tsoon ja maksumus on nähtavad kohtule esitatud infotahvli piltidelt (dtl 83-85).
24.Kohus loeb tuvastatuks, et 24.11.2018, 14.02.2010 ja 23.10.2020 kuupäevadel kostja omandisse kuulunud sõidukite (numbrimärgiga ZZZZZZ, XXXXXX ja XXXXXX) parkimisega hageja hallatavatele Balti jaama, Pärnu mnt 552, Ülemiste City parkimisaladele ja kostja kasutuses olnud sõiduki (numbrimärgiga YYYYYY) 11.06.2020 Ülemiste City parkimisalale parkimisega sõlmisid pooled kehtiva parkimislepingu. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et parkis kahel korral selle eest tasumata alale, mis nõudis parkimiseks parkimisluba (dtl 48-56) ning kahel korral jättis parkimistasu tasumata (dtl 57-66). Parkimistingimuste kohaselt oli kostja sel juhul kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi summas 30 eurot/kuni 50 eurot (dtl 69, 81, 84). Kostja rikkus parkimislepingu tingimusi, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu tingimuste järgi tasuma hagejale leppetrahvi kogusummas 120 eurot. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 120 eurot.
25.Lisaks leppetrahvile nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Hageja sisustab nimetatud nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kirjaliku nõudekirja saatmisega kostjale tähitud postiga. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15, kui võlausaldaja nõue on kuni
2-21-133558 500 eurot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt ühe meeldetuletuskirja (dtl 178-181). Kostja ei ole eelnimetatud meeldetuletuskirja saatmisele vastuväiteid esitanud. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-123666, p 45). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka sissenõudmiskulu summas 10 eurot.
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
27.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hagiavalduse 4. peatükis (dtl 46) ja täiendas seda 25.01.2022 seisukohas (dtl 218). Hageja palub menetluskuludena kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses esitatud avaldustelt tasutud riigilõiv kogusummas 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu summas 20 eurot ning hagimenetluses kantud õigusabikulu 2 tunni ja 45 minuti ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks.
28.Kohus määras 11.01.2022 pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks hiljemalt 27.01.2022. Kostja pole hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas seisukohta võtnud.
29.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 75 eurot. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Asja mahtu ja vähest keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu kohtu hinnangul 60 eurot käibemaksuta. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid pidada 60 eurot ületavat tunnitasu põhjendatuks. Hageja lepinguline esindaja ei ole (vande)advokaat, kelle tunnitasumäär oleks eeldatavalt kõrgem.
30.Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi ja 45 minutit. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
31.Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 90 eurot (1,5 x 60). TsMS § 174 lg 10 alusel kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele käibemaksuta.
2-21-133558
32.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 185 eurot (75 + 20 + 90), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 130 eurot (hageja poolt näidatud menetluskulude summa 315 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 185 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust, samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (185 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.