lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-114521/27

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-114521/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1954
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.02.2022.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-114521

Tsiviilasi

M. P. hagi D. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

44 815,51 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx) Hageja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post xxx) Kostja: D. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx) Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Kalin (e-post xxx) Kohtustung 18.01.2022

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista D. S.lt M. P. kasuks põhivõlgnevus summas 23 000 eurot, viivis seisuga 13.07.2021 summas 977,97 eurot ning alates 14.07.2021 viivis põhivõlalt (s.o 23 000 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.07.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt võttis D. S. (kostja) jaanuaris 2020 ühendust M. P.i (hageja) abikaasaga X paludes laenata temale raha summas ca 40 000 eurot. Kostja lubas tagastada raha kuue kuu jooksul. Samuti kinnitas kostja, et kui X laenab temale raha, siis kostja võtab teda kostjale kuuluvasse Tallinnas, xxx xx asuvasse XXX OÜ kohvikusse tööle ja pärast selle äriga Xi poolt töö tegemise käigus tutvumist võtab teda äripartneriks, võõrandades temale tasuta (laenusumma kasutamise eest intressi tasumise asemel) XXX OÜ 1⁄2 osa. Kuivõrd Xl ei olnud 40 000 eurot kostjale koheselt laenamiseks, siis nad leppisid kokku, et X annab kostjale laenu osade kaupa. Laenusumma üleandmine pidi toimuma Xle kuuluvate osaühingute (OÜ VVV ja OÜ PPP) pangakontodelt kostja isiklikule pangakontole ja kostjale kuuluvate äriühingute (JJJ OÜ ja XXX OÜ) pangakontodele. Kostjale vajaliku summa kogumiseks pidi hageja ja tema ema võtma kiirlaenu ja selle summa üleandmine kostjale pidi toimuma ülekandega hageja pangakontolt kostjale kuuluva äriühingu pangakontole. Suulise kokkulepe alusel laenas X kostjale kokku 39 924 eurot, märkides maksekorralduste selgitusse peamiselt „Laen“. Suurem osa laenusummast (so. 23000 eurot) kanti üle kostja isiklikule pangakontole. Ülejäänud 16 924 eurot oli kostja palvel kantud temale kuuluvatele äriühingute, XXX OÜ ja JJJ OÜ pangakontodele. Tegemist oli kostja ja Xi vahel suuliselt sõlmitud laenulepingu alusel antud laenuga, mitte kostja äriühingutega sõlmitud lepingute alusel tehtud maksetega. Kokkulepitud 6-kuulise laenutähtaja lõppedes keeldus kostja laenu tagastamast ja XXX OÜ 1⁄2 osa X’ile tasuta võõrandamisest, teatades, et kuivõrd kirjalikku lepingut vormistatud ei ole, siis ei ole tema ka mingeid kohustusi endale võtnud. Kõik eeltoodud õigussuhetest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kui kohus mingil põhjusel leiab, et pooled ei ole kehtivat laenulepingut sõlminud, siis hageja nõuab raha tagastamist, kuivõrd eeltoodud ülekandeid tehti uskudes kehtiva laenulepingu olemasolusse. Kui kehtivat lepingut ei ole, siis raha maksmise kohustus samuti puudus või langes hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Kostja heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitati raha maksjatele ja Xile kahju, rikkudes kannatanute omandi või sellega sarnast õigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 39 924 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1697,59 eurot ja alates 14.07.2021 viivise põhivõlast VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ei ole kunagi palunud laenata temale raha summas 40 000 eurot hageja abikaasalt ega hagejalt. Laenulepingu sõlmimise kohta puuduvad igasugused kirjalikud/kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud tõendid. Laenulepingut ei ole sõlmitud ka suuliselt. Kostja rõhutab, et raha ülekanded on tehtud erinevate eraõiguslikke juriidiliste isikute poolt erinevatele füüsilise ja eraõiguslikke juriidiliste pangakontodele. Vaatamata sellele, et 14.07.2021 X ja M. P. on vormistanud nõude loovutamise leping ja teatise, jääb kostjale arusaamatuks millisel õiguslikul alusel hagi on esitatud füüsilise isiku (kostja) vastu summas 41621,59 eurot, aga raha ülekanded osaliselt on tehtud eraõguslikkele juriidilistele isikutele (JJJ OÜ ja XXX OÜ). Samuti on OÜ PPP poolt rahalised ülekanded tehtud vale selgitusega „Laen“. Tegelikkuses OÜ PPP ostis kostjalt suveniire, kuna kostja tegeleb suveniiride valmistamisega. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Hageja on menetluses tuginenud asjaolule, et Xi ning kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping ning poolte kokkuleppel kanti erinevatel aegadel Xga seotud äriühingute kontodelt ning hageja kontolt raha kostja ja temaga seotud äriühingute kontole. Kostja on menetluses laenulepingu sõlmimist eitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 11 lg 1 lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohus selgitab, et laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, seega võib selle sõlmida ka suuliselt.

VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Samuti võib laenulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mistahes viisi. Nii võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1109-11, p 11). Kaudse tahteavaldusega lepingu sõlmimise korral loetakse leping sõlmituks läbi pakkumusele nõustumuse andmisega, mis väljendub teos (TsÜS § 68 lg 3). See tähendab kohtu hinnangul, et lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduse tegemine on võimalik ka lepingu täitmisele asumisega.

4.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tunnistaja X 18.01.2022 antud ütlustega leidnud tõendamist, kostja on tunnistajalt laenu küsinud ning pooled leppisid kokku, et tunnistaja firma kannab kostjale raha ja kostja pidi raha tagastama firmale (dtl 218-280). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt, on PPP OÜ (mille juhatuse liige tunnistaja X on) 11.03.2020 kandnud kostja kontole üle 15 000 euro selgitusega „laen“ (dtl 33) ning 17.04.2020 kandnud üle 8000 eurot selgitusega „laen“ (dtl 36). Kuna kokkuleppe kohaselt pidi laenu üle kandma tunnistajale kuuluv firma, siis loeb kohus tõendatuks, et PPP OÜ ning kostja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, mille alusel on PPP OÜ laenanud kostjale kokku 23 000 eurot. Laenulepingu olemasolule viitavad ka ülekannetesse märgitud selgitused. Tunnistaja on oma ütlustes kinnitanud, et temal endal rahalised vahendid laenu andmiseks puudusid. Seega ei saa asuda seisukohale, et laenandjaks oleks olnud käesoleval juhul X. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostjale isiklikult kantud summad oleksid tehtud mõnel muul õiguslikul alusel, s.h suveniiride ostmiseks. Kostja poolt menetluses esitatud arved on esitanud JJJ OÜ poolt VVV OÜ-le ja hagejale (dtl 185-187). Tõenditest ei nähtu, et PPP OÜ oleks kostjalt suveniire ostnud või et suveniiride eest oleks tulnud tasuda otse kostja arveldusarvele. Kostja poolt esitatud pildid suveniiridest ja nende valmistamisest ei oma aga asja lahendamisel tähtsust (dtl 170-177, 184, 2016-212).
5.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tunnistaja X ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kostjale PPP OÜ poolt ülekantud laen tuli tagastada 6 kuu jooksul laenusumma ülekandmisest. Seega tuli kostjal summa 15 000 eurot tagastada hiljemalt 11.09.2020 ning 8000 eurot hiljemalt 17.10.2020. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud rahasummad oleksid PPP OÜ-le tagastatud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et PPP OÜ on loovutanud oma rahalised nõuded kostja vastu hagejale (dtl 53). Seega on hageja nõue summas 23 000 eurot põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
6.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus täiendavalt tuvastatuks, et 15.01.2020 on OÜ VVV kandnud JJJ OÜ kontole 5000 eurot selgitusega „pljatjoš ülekanne“ (dtl 32),

16.04.2020 on M. P. kandnud JJJ OÜ kontole 3000 eurot selgitusega „raha“ (dtl 34), 16.04.2020 on M. P. kandnud JJJ OÜ kontole 6000 eurot selgitusega „raha“ (dtl 35), 21.05.2020 on PPP OÜ kandnud XXX OÜ kontole 200 eurot selgitusega „laen 21.05.2020“ (dtl 37), 30.05.2020 on PPP OÜ kandnud XXX OÜ kontole 1324 eurot selgitusega „laen 30.05.2020“ (dtl 38) ning 26.06.2020 on PPP OÜ kandnud JJJ OÜ kontole 1400 eurot selgitusega „laen“ (dtl 1400). Samuti nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et PPP OÜ ja OÜ VVV on loovutanud oma rahalised nõuded kostja, JJJ OÜ ning XXX OÜ vastu hagejale (dtl 53). Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et eeltoodud maksed JJJ OÜ-le ning XXX OÜ-le, oleksid tehtud kostjale isiklikult. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, et laenu andmine kostjale pidi toimuma läbi kostjale kuuluvate äriühingute. Seega asub kohus seisukohale, et JJJ OÜ-le ning XXX OÜ-le kantud summade väljamõistmiseks kostjalt puudub õiguslik alus. Kuna hageja ei ole nimetatud äriühingute vastu hagi esitanud, siis puudub kohtul ka vajadus hinnata, mille alusel nimetatud summad äriühingutele kanti.

7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras alates 01.01.2021 summas 1697,59 eurot ja viivise VÕS § 113 sätestatud määras alates 14.07.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Perioodil 01.01.2021 kuni 13.07.2021 moodustas viivise summa põhivõlalt (s.o 23 000 eurot) 977,97 eurot (kasutatud viivisekalkulaatorit). Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt.
8.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 23 000 eurot, viivis seisuga 13.07.2021 summas 977,97 eurot ning alates 14.07.2022 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja