Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus V O vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
10 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja OÜ EUROPARK ESTONIA, registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post [email protected] Kostja V O, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja T L, e-post XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi V O vastu.
2.Välja mõista kostjalt V O Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvi sissenõudmiskulu 10 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja V O kanda.
4.Välja mõista kostjalt V O Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 144 eurot, kokku 239 eurot.
Välja mõista kostjalt V Oilt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
6.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 10.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 20,00 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohus koostas 14.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, milles võlgnikult nõutav summa koos nõude ja menetluskuludega kokku on 85,00 eurot. Kohtumäärus toimetati võlgnikule kätte 25.09.2021 aadressil XXX. Võlgniku V O lepinguline esindaja T L esitas 11.10.2021 nõudele vastuväite. 20.10.2021. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus.
1.2.16.09.2021 tasuti 10 eurot, mis vastab käesolevas menetluses lepptrahvi võlgnevusele.
1.3.19.11.2021 esitas hageja hagi kostja V O vastu tasumata sissenõudmiskuludes summas 10 eurot, menetluskulus 20 eurot ning maksekäsukiirmenetluses tasutud riigilõivu summas 45 eurot nõudes. Hageja taotleb ka hagimenetluses tasutud riigilõivu ning õigusabikulude kostjalt väljamõistmist.
1.4.Hageja märgib, et kehtiva õiguspraktika kohaselt on EuroPargil õigus eeldada, et leppetrahv on kätte toimetatud, kui see on asetatud kojamehe alla. Kostja seisukohta, et EuroPark kontrolör ise võis peale pildistamist leppetrahvi ära võtta, peab hageja absurdseks, eluliselt mitteusutavaks ja paljasõnaliseks, kuna sellekohasest tegevusest ei ole hagejale midagi võita ning saadav mainekahju oleks oluliselt suurem kui võimalik kasu.
1.5.Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust meeldetuletuskirju saata. Meeldetuletuskirjade saatmine on hageja enda otsus, sooviga lahendada olukord kiiremini ja soodsamalt. Meeldetuletuskirja järgselt võttis kostja hagejaga küll ühendust, kuid keeldus võlgnevuse tasumisest.
2.Kostja vastuväited hagile
2.1.Kostja ei nõustu hagiga. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et sõiduk xxx oli 26.01.2021 pargitud Maxima parklasse, kuid kostja on seisukohal, et auto kojamehe all ei olnud leppetrahvi. Kostja ei
nõustu hagejaga, et tal oli mõistlik võimalus leppetrahviga tutvuda. Samuti ei pea kostja mõistlikuks hageja väidet, et kostja peab tõendama, et leppetrahvi ei olnud kojamehe all, kuna kuidas tõendada midagi, mille olemasolust kostja teadlik ei olnud.
2.2.Leppetrahv lahtise lipikuna on avalikus ruumis kättesaadav igaühele ja vabalt eemaldatav. Igaüks võis selle möödudes ära tõmmata. Teoreetiliselt võib sama skeemi kasutada peale pildistamist Europargi kontrolör ise.
2.3.Kostjale pole antud võimalust leppetrahvi maksta ilma täiendavate kulutusteta. Meeldetuletuse oleks pidanud saatma 14 päeva pärast 26.01.2021 leppetrahvi. Esimese meeldetuletuse saatis hageja kostjale alles juuli keskpaiku lihtkirjana ning 17.08.2021 tehtud päringule hageja ei vastanud.
3.Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.
3.1.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
3.2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3.3.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja sõiduk Hyndai Getz, registreerimisnumbriga xxx oli 26.01.2021 pargitud hageja opereeritavale Maxima (Linnamäe tee 57) parklasse. Samuti puudub vaidlus, et hageja on püüdnud kostjalt võlgnevust sisse nõuda, millega tekkisid hagejale sissenõudmiskulud.
3.4.Hageja palub kostjalt välja mõista 10 eurot sissenõudmisekulu tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 26.01.2021 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi ning jätnud leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata, kuna kostja ei olnud rikkumisest teadlik ning on leppetrahvi tasunud.
3.5.VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et ta parkis tasulise parkimise alal, kuid on vaidlustanud asjaolu, et leppetrahvi kviitung on temale kätte toimetatud. Kostja on seisukohal, et kojamehe all leppetrahvi kviitungit ei olnud, mistõttu ei pea leppetrahvi ega sissenõudmisekulusid põhjendatuks.
3.6.Hagiavaldusele on lisatud fotod, millest nähtub, et sõiduki registreerimismärgiga xxx kojamehe vahele on 26.01.2021 kell 14.59 asetatud leppetrahvinõue nr xxx /dtl 77-79/. Riigikohtu
hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.
3.7.Hageja on kostjale esitanud 26.01.2021 leppetrahvi nõude. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit või täiendavat seisukohta, mis lükkaks ümber hageja tõendid leppetrahvi kätte toimetamise kohta. Hageja on kinnitanud, et kostja tasus 16.09.2021 parkimise leppetrahvi summas 10 eurot. Samuti on kostja maksekäsu kiirmenetluses antud seisukohas möönnud, et parkides oli unustanud kasutada parkimiskella, mis on leppetrahvi määramise aluseks /dtl 30/. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud põhjendatud leppetrahvi nõude summas 10 eurot.
3.8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot.
3.9.Kostjale määratud leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 09.02.2021, mida kostja ei tasunud leppetrahvi tähtaegselt. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale 14.07.2021 meeldetuletuse tasumata leppetrahvi kohta, mille kättesaamist on kostja ka kinnitanud /dtl 30, 95/. Kostja tasus leppetrahvi 16.09.2021 maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepaneku järgselt /dtl 34/. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetele vastavalt õigeaegselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 sissenõudmiskulu 10 eurot välja mõista.
4.Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
4.1.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4.2.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 231 eurot, kokku 326 eurot.
4.3.Hageja õigusabi ajakulu on kokku 2 tundi ja 25 minutit. Esindaja tunnitasu on 80 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 96 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja näol ei ole
tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt ning asjas ei ole toimunud istungit. Võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu ja asjaolusid, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja menetluskuluks 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot, kokku 144 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 239 eurot.
4.4.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.