N. S. hagi AS POSTIMEES GRUPP vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
11 200 eurot Hageja: N. S. (isikukood xxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Arvisto, e-post [email protected] Kostja: AS Postimees Grupp (registrikood 10472757) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Istungid 08.09.2021 ja 05.11.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud N. S.i kanda.
Välja mõista N. S.ilt AS Postimees Grupp kasuks menetluskulud 6 366 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb N. S.il tasuda AS-le Postimees Grupp hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (6 366 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja esitas kohtule nõuded, mida kohus menetleb 05.11.2021 eelistungi järgse seisuga järgmiselt (vt istungi protokoll ja selle lisa – kd II, tlk 1-4).
1.1.Kohustada kostjat avaldama ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks viie (5) päeva jooksul otsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaandes esikülje ülemises servas suurusega 10 x 5,5 cm ja viitega teemale „RAHAPESU EESTI JÄLG“ alljärgnev tekst: „Postimees avaldas 14.03.2019 ebaõige faktiväite: „Aastate eest on hämarat raha saanud omaaegne elamislubade skandaali ninamees N. S. ja tema esindatud firmad.“ See väide on vale ja ajaleht Postimees lükkab selle käesolevaga ümber“
1.2.Kohustada kostjat avaldama ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks viie (5) päeva jooksul otsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaandes lk-l 8-9 majanduse erirubriigis ilma ajalehe Postimees või kolmanda isiku kommentaarideta samasuguse fondi ja kirja suurusega, kui oli trükitud 14.03.2019. a avaldatud artikkel „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“, alljärgnev tekst: „14.03.2019. a ajalehe Postimees Majanduse erirubriigis lk-l 8-9 ilmus artikkel pealkirjaga „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“, milles ajaleht Postimees avaldas N. S.i kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: - N. S. on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid. - S. või S. ja R. „kontori“ vahendusel on olnud võimalik saada elamislube. - N. S. on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube. - Enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus. Nimetatud väited on valed ja ajaleht Postimees lükkab need käesolevaga ümber.“
1.3.Kohustada kostjat eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalidest postimees.ee, news.postimees.ee ja rus.postimees.ee 14.03.2019. a ilmunud algne eestikeelne artikkel „Troika andmeleke paljastab N. S.i elamislubade äri telgitaguseid“ ja selle vene- ja ingliskeelsed versioonid vastavalt «Утечка данных в «Тройке» показывает закулисье торговли H. C. видами на жительство» ja „Leak sheds light on residence permit business“
1.4.Juhul, kui kohus ei rahulda p 3 toodud hageja nõudeid, siis kohustada kostjat avaldama ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks viie (5) päeva jooksul otsuse jõustumisest ajalehe Postimees veebiportaalides postimees.ee artikli „Troika andmeleke paljastab N. S.i elamislubade äri telgitaguseid“, news.postimees.ee artikli „Leak sheds light on residence permit business“ ja rus.postimees.ee artikli «Утечка данных в «Тройке» показывает закулисье торговли H. C. видами на жительство» juures alljärgnev tekst: veebiportaalis postimees.ee eesti keeles: „14.03.2019. a ajalehe Postimees veebiportaalis postimees.ee ilmus artikkel pealkirjaga „Troika andmeleke paljastab N. S.i elamislubade äri telgitaguseid“, milles ajaleht Postimees avaldas N. S.i kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: - N. S. on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid. - N. S. on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene uusrikastele Eesti elamislube. - S. ja R. „kontori“ vahendusel saadi elamislube. - Enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus.
veebiportaalis news.postimees.ee inglise keeles: „On March 14, 2019 the web portal news.postimees.ee of newspaper Postimees published an article „Leak sheds light on residence permit business“ which contained the following incorrect statements of fact: - N. S. had mediated Estonian residence permits to wealthy Russian citizens. - Residence permits were acquired through S. and R. „office“.“ ja veebiportaalis rus.postimees.ee vene keeles: „14.03.2019 в интернет-портале газеты «Постимеэс» (Postimees) rus.postimees.ee была опубликована статья под заголовком «Утечка данных в «Тройке» показывает закулисье торговли H. C. видами на жительство» содержавшая следующие ложные утверждения: - Н. С. выступал посредником в получении российскими олигархами видов на жительство в Эстонии. - Было возможно получить виды на жительство через „контору“ С. и Р.. - Большая часть людей, получивших виды на жительство через контору С. и Р., реальной экономической деятельности не вела. - Но в 2012 году Департамент полиции и погранохраны аннулировал все виды на жительство, полученные через контору С. и Р.. Виды на жительство были предназначены для ведения коммерческой деятельности, но весной 2012 года полиция пришла к выводу, что активной экономической деятельности у фирм нет. Вышеприведенные утверждения являются ложными утверждениями и газета «Постимеэс» (Postimees) опровергает эти ложные утверждения.“
1.5.Kohustada kostjat tema enda kulul kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks tegema vajalikke toiminguid, s.o esitama taotlusi teistele meediaväljaannetele või kolmandatele isikutele, kes seda artiklit on avaldanud või refereerinud, artikli eemaldamiseks või ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
1.6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
1.7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu (varaline kahju) summas 4 200 eurot (sh käibemaks).
1.8.Mõista hageja menetluskulud välja kostjalt ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
Hagi kohaselt ilmus 14.03.2019 ajalehe Postimees paberväljaandes lk 8-9 artikkel „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“. Tegemist oli mahuka artikliga, mis kattis lk 8-9 määravas osas. Artikli keskel oli N. S.i suuremõõtmeline foto, mille all kiri „Elamislubade skandaali peategelane ja endine IRL-i poliitik N. S. ütles, et ei mäleta, mille eest tundmatu offshore-ettevõte aastaid tagasi talle võlgu oli.“. Samuti oli artikli kõrval, suunaga alt üles suurte tähtedega kiri „RAHAPESUSKANDAAL“.
Artiklit tutvustati sama päeva Postimehe paberväljaande esikülje ülemises servas punaste suurte tähtedega tekstiga „RAHAPESU EESTI JÄLG“ ja selle all väikeste tähtedega tekstiga „Aastate eest on hämarat raha saanud omaaegne elamislubade skandaali ninamees N. S. ja tema esindatud firmad“ ja N. S.i fotoga.
Artikli illustreerimiseks oli esitatud ka foto laenulepingu fragmendist, kus on äratuntavalt näha N. S.i nime juures tema allkiri.
Sama artikkel ilmus 14.03.2019 ka ajalehe Postimees veebiväljaannetes eesti, inglise ja vene keeles.
Kõnealuses artiklis on esitatud nii ebaõigeid faktiväiteid kui ebakohaseid väärtushinnanguid, teotades sellega hageja au ja kahjustades tema mainet, samuti on rikutud isikuandmete kaitse seadust ja sellega tekitatud hagejale kahju.
Artiklis on esitatud ebaõiged faktiväited ja au teotavad väärtushinnangud (kohus analüüsib hageja väiteid ükshaaval otsuse põhjendavas osas ja siinkohal pikemalt hagejaväiteid ei käsitle).
Lisaks ebaõigetele väidetele on ebakohaseks väärtushinnanguks üleüldine artikli kontekst ja kujundus (eriti pealkirjad nii esilehel kui artikli enda pealkiri, sõna RAHAPESUSKANDAAL artikli kõrval), millesse on tõstetud mõned iseenesest tõele vastavad faktiväited (kuigi asjassepuutumatud ja ebakohased) ja millest tuleneb kogu artiklit läbiv väärtushinnang, et hageja justkui tegeles rahapesuga või osales rahapesus või oli sellega kuidagi seotud vms ehk faktid on meelevaldselt ja piisava kontrollita sellesse konteksti asetatud. Samuti jätab artikkel mulje, et tegemist oli suurte rahasummadega, kuigi tegelikult saab siduda hagejat üksnes summaga, mille kohta on mainitud ebatäpselt „ligi 9500 eurot“.
Täiendavalt tugineb hageja isikuõiguste rikkumisele VÕS § 1046 lg 1 loeb au teotamise isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamisega õigusvastaseks. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse § 4 ütleb, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Artiklis on hageja isik ja teda kujutavad fotod kogu teemasse toodud põhjendamatult ja kunstlikult. Hageja kujutamine antud artikliga seoses ei anna mingit panust üldist huvi pakkuvasse debatti ega anna edasi avaldatud materjali sisu.
10.Hagejat ei saa käesoleval hetkel pidada avaliku elu tegelaseks. Hageja on ühiskondlikult mitteaktiivne kodanik ja mistahes avalikust elust eemal olnud käesolevaks hetkeks juba 8 aastat. Seega ei saa lugejatel olla mõistlikult tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ega tegevuse vastu ja hageja ei pea taluma suuremat avalikkuse tähelepanu, kui mistahes juhuslik inimene tänavalt.
11.Artikkel ei ole ka tegelikult hagejast ega tema tegevustest, vaid on teatud ettevõtete tehingutest. Hageja ei ole seega loo peategelane ja artikkel ei ole tegelikult hagejast. Artikli sisu ja eesmärk ei ole tegelikult kajastada neid kolme episoodi (tehingut), mis on hagejaga seostatavad, vaid seda, et need konkreetsed äriühingud on Eestis mingeid tehinguid teinud.
12.Kui vaadata lisaks, kui suures mahus on artiklites hagejaga seostatavate tehingutega tegeletud, siis jõuab järeldusele, et teda ja tema kujutist on artiklis ebaproportsionaalselt suurelt eksponeeritud. Lisaks on täiesti ebavajalikult näidatud hageja omakäeliselt kirjutatud täissuuruses allkirja dokumendil. Sellega luuakse võimalus hageja identiteedi varguseks ja kasutamiseks, kusjuures hageja suhtes on varasemalt proovitud seda teha. Kõik eeltoodu on isikuandmete kaitse seaduse rikkumine. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi (isikuandmete kaitse seaduse § 4).
13.Täielikult on jäetud arvestamata ja kaalumata võimalikud tagajärjed, mis Hagejale tema nime ja usaldusväärsuse rahapesuskandaali kontekstis eksponeerimisega kaasneda võivad, kuigi neid tagajärgi oleks tulnud kaaluda. Arvestades, et rahapesu on temaatika,
mille suhtes ühiskonnas ja eriti panganduses esineb teravdatud huvi, peab ajakirjandus olema ettevaatlik, kui kellegi isikut selle temaatikaga seob. Peab näiteks arvestama, et sellise seostamise ja vastava materjali avaldamisega võivad isiku mainele kaasneda negatiivsed tagajärjed ja sellel omakorda võivad olla reaalsed ja pöördumatud negatiivsed majanduslikud tagajärjed isiku majandus- ja kutsetegevuses aga ka privaatsfääris. Näiteks võib isik sattuda panga kliendina teravdatud tähelepanu alla, samuti võidakse keelduda isikuga või temaga seotud äriühinguga ärisuhte loomisest või jätkamisest, kuna ajakirjanduses on sensatsioonijanu eesmärgi ajel avaldatud justkui tal oleks seoseid rahapesuga ja justkui ta oleks tegelenud ebaseadusliku tegevusega jne, tekitades Hagejale ja temaga seotud isikutele mainekahju ja vähendades sellega tema usaldusväärsust nii olemasolevate kui tulevaste koostööpartnerite, sh krediidiasutuste silmis.
KOSTJA VASTUS HAGILE
14.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Hageja nõue, millega ta palub kostjal avaldada, et „N. S. ei ole osalenud tegevuses, mida saab nimetada „elamislubade skandaaliks“ või „elamislubade äriks“, vaid on osutanud temaga seotud äriühingute kaudu seaduslikku õigusteenust“, tuleb jätta rahuldamata
16.Kostja on seisukohal, et konkreetne nõue sisaldab tegelikult kolme järgmise selgelt eristatava väite ümberlükkamisele suunatud nõudeid: hageja on osalenud tegevuses, mida saab nimetada „elamislubade skandaaliks“; hageja on osalenud tegevuses, mida saab nimetada „elamislubade äriks“; hageja ei ole osutanud temaga seotud äriühingute kaudu seaduslikku õigusteenust.
17.Väide, et hageja oli osaline elamislubade skandaalis, on tõene. Nn elamislubade skandaal oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja I. R.. 30.11.2011 avaldas Eesti Rahvusringhäälingu portaal artikli „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel. Artikkel põhines „Pealtnägija“ telesaate ajakirjanike poolt välja selgitatud asjaoludel. Seejärel tegid 79 IRL-i liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusminister J. P.i ja siseminister K.-M. V.i tagasiastumist. Seega väitsid kostja ajakirjanikud õigesti, et minevikus on aset leidnud nn elamislubade skandaal, milles hageja oli üks osalistest.
18.Väide, et hageja tegeles elamislubade äriga, on tõene. Hageja ei ole vaidlustanud, et abistas jõukaid Vene kodanikke enda 100% kontrolli all olnud äriühingu Advisory Partners OÜ kaudu Eesti elamislubade taotlemisel ning võttis selle eest raha. Sisuliselt vahendas hageja Advisory Partners OÜ kaudu elamislube jõukatele Vene kodanikele. Asjaolu, et elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega tegeles hageja vahetult ise, tuvastas Riigikogu uurimiskomisjon. Hageja suhtles Politsei- ja Piirivalveametiga menetluses olevate elamislubade taotluste osas, samuti tõi hageja menetlejate kätte välismaalaste allkirjastatud täiendavaid dokumente ja tõendeid. Selline elamislubade hankimine ja seonduv nõustamine oli hageja äriühingu Advisory Partners OÜ majandustegevuseks. Seega väitsid kostja ajakirjanikud õigesti, et hageja on tegelenud elamislubade äriga.
19.Ühtlasi tuleb märkida, et terminite „elamislubade skandaal“ ja „elamislubade äri“ käibesse tulek on vahetult seotud asjaoluga, et sellist nõustamistegevust pakkus hageja ajal, mil ta kuulus IRL-i, mis esitles end avalikkuse ees rahvuskonservatiivsete väärtuste eest seisjana. Hageja oli ja on jätkuvalt sellest tulenevalt avaliku elu tegelane. Nende
terminite tauniv konnotatsioon on seotud just nimelt tema majandustegevuse vähemalt näiva vastuoluga konservatiivsete maailmavaateliste seisukohtade esindamisel, mitte hageja tegevuse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kui sellisega.
20.Väidet, et hageja ei ole osutanud temaga seotud äriühingute kaudu seaduslikku õigusteenust, ei ole kostja avaldanud. Hageja saab ka kõikide eelduste täidetuse korral nõuda üksnes artiklis avaldatud faktiväidete ümberlükkamist, mitte mingite täiendavate uute hagejale meelepäraste väidete avaldamist.
21.Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „N. S. ega tema esindatud äriühingud ei ole saanud hämarat raha“, tuleb jätta rahuldamata. Väide, et N. S. on saanud hämarat raha, on väärtushinnang. Väide, et saadud raha on hämar, ei ole kontrollitav, selle tõesus või väärus ei ole kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik selle väite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Antud juhul on tegemist ka põhjendatud väärtushinnanguga, millel kostja peatub hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudele vastates.
22.Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „N. S. ei ole muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube, vaid elamislube on väljastanud Eesti Vabariigi pädevad ametkonnad“, tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et konkreetne nõue sisaldab tegelikult kahe järgmise selgelt eristatava väite ümberlükkamisele suunatud nõudeid: hageja on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube; elamislube ei ole väljastanud Eesti Vabariigi pädevad ametkonnad. Väide, et hageja on nõustamisteenusena muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube, on tõene. See väide on tõene põhjustel, mis on esile toodud ülal p-s 14 ning kostja ei pea vajalikuks neid asjaolusid siin üle korrata.
23.Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „Ei ole eksisteerinud N. S. ja I. R. „kontorit“, kust oli võimalik saada elamislubasid“, tuleb jätta rahuldamata. Väide, et eksisteeris hageja ja I. R. „kontor“, kust saadi elamislubasid, on tõene Hageja ja I. R. „kontori“ all on kostja ajakirjanik silmas pidanud OÜ Centennial Investments omandis olnud Kooli 1/3, Tallinn kortereid 1 ja 14 ning I. R. ja hageja äriühinguid OÜ Integer Invest ja Advisory Partners OÜ, millele kuulus kokku 2/3 OÜ-st Centennial Investments. Advisory Partners OÜ pakkus nn company house teenust ehk äriühingu registreerimist Kooli 1/3, Tallinn aadressile ning nõustas jõukaid Vene kodanikke elamislubade saamisel, kusjuures nende huvides asutatud ühinguid registreeriti samale Kooli 1/3, Tallinn aadressile. Kinnistu ja ühingute kogumi kirjeldamisel „kontorina“, rõhutades ülekantud tähendust jutumärkide abil, ei ole ajakirjanik toiminud õigusvastaselt, sest EIK praktika järgi tuleb austada ajakirjaniku õigust kasutada teatud piirides liialdusi ja kirjutada provotseerivalt (vt Mamère v. Prantsusmaa, 12697/03), seda iseäranis juhul, kui tegemist on avaliku elu tegelasega ja teemakäsitlus puudutab poliitilist sfääri.
24.Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „Tõele ei vasta väide, et enamikul N. S. ja I. R. „kontorist“ elamisloa saanutel reaalne majandustegevus puudus“, tuleb jätta rahuldamata.
25.Väide, et enamikul hageja ja I. R. „kontorist“ elamisloa saanutel reaalne majandustegevus puudus, ei käi hageja kohta. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda üksnes selliste väidete ümberlükkamist, mis käivad hageja kohta. Väide, et enamikul hageja ja I. R. „kontorist“ elamisloa saanutel reaalne majandustegevus puudus, käib nende isikute kohta, kes hageja ja I. R. „kontori“ kaudu elamisloa said, mitte hageja kohta.
26.Hageja nõue, et kostja avaldaks, et „Tõele ei vasta väide, et Politsei- ja Piirivalveamet annulleeris 2012 kõik elamisload, mis saadi N. S. ja I. R. „kontori“ kaudu ja et 2012 kevadel jõudis politsei järeldusele, et aktiivne majandustegevus äriühingutel puudub“, tuleb jätta rahuldamata. Kostjale jääb ebaselgeks, kus on kostja hageja arvates väitnud, et Politsei- ja Piirivalveamet annulleeris 2012 kõik elamisload, mis hageja ja I. R. „kontori“
kaudu saadi, ja et 2012 kevadel jõudis politsei järeldusele, et aktiivne majandustegevus äriühingutel puudub. Hageja väidab, et need väited avaldati ajalehe „Postimees“ ingliskeelses ja venekeelses veebiväljaandes, kuid kostjal ei õnnestu tuvastada, et kostja oleks need väited avaldanud ning hageja ei ole ka täpsemalt esile toonud, mis kujul on kostja need väited väidetavalt avaldanud.
27.Kostja on artikli ingliskeelses versioonis (hagiavalduse lisa 3) avaldanud järgnevat: „The Artyakovs are citizens of Russia living in Moscow. Through S., they also secured residence permits in Estonia at the time. The Estonian Police and Border Guard Board (PPA) revoked the residence permits acquired through S. and R. “office” in 2012. While the permits were issued for enterprise, the authorities found the company had no real business activity in the spring of 2012.“ Siinkohal käsitleb kostja ajakirjanik selgelt üksnes A. välja antud elamislube ja A. ettevõtet. Viimases lauses on mainitud majandustegevuseta äriühingut ainsuses (the company had no real business activity), mitte majandustegevuseta äriühinguid mitmuses.
28.Kostja märgib, et hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue on vastuoluline, sest ühest küljest nõuab hageja, et kostja avaldaks, et mingit elamislube vahendavat „kontorit“ ei eksisteerinudki, teisest küljest aga nõuab, et kostja lükkaks ümber, et „kontori“ kaudu saadud elamisload tühistati ja et „kontori“ kaudu elamisloa saanutel majandustegevus puudus. Hageja ei saa üheaegselt tugineda „kontori“ puudumisele ja „kontori“ eksisteerimisele. Ka ei oleks hagiavalduse taotlused ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas kohtuotsuse resolutsiooniks ümbervormistatuna sundtäidetavad. Hageja palub: „Kohustada Kostjat avaldama hagiavalduses välja toodud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ajalehe Postimees paberväljaandes ja AS Postimees Grupp veebiportaalides www.postimees.ee, https://rus.postimees.ee ja https://news.postimees.ee/ samades asukohtades ja sama trükipinna suuruses ning samalaadselt kujundatuna sellega, kus ebaõiged faktiväited avaldati...“. Kohtutäituril ei ole võimalik hinnata, kas faktiväited on ümber lükatud samades asukohtades, sama trükipinna suuruses ja samalaadselt kujundatuna.
29.Kuna hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue tuleb jätta rahuldamata, ei ole alust ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks VÕS § 1047 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4.
30.Kuna hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud nõuded õiguste rikkumise lõpetamiseks ja nendest hoidumiseks.
31.Kuna hagi tuleb ebaõigete andmete ümberlükkamise, õiguste rikkumise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes jätta rahuldamata, ei ole alust ka hageja kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmiseks kostjalt. Ühtlasi on kostja seisukohal, et isegi kui mõni hageja teistest nõuetest kuuluks rahuldamisele, ei võimalda deliktiõigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel on võimalik nõuda hüvitist isikliku õiguse rikkumise kui konkreetse õigushüve kahjustamise eest. Deliktiõigus ei kaitse vara kui sellist. Samuti on kostja seisukohal, et isegi kui mõni hageja teistest nõuetest kuuluks rahuldamisele, ei ole hageja hagiavalduse lisast 14 nähtuva arvega tõendanud, et õigusabikulud olid VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikud. Esitatud on üks arve summas 4 200 eurot, millel ei ole esile toodud igale toimingule kulunud aega. Sellise arve alusel ei ole võimalik kulude mõistlikkuses veenduda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
33.Kohus analüüsib esmalt hageja nõudeid avaldatu ümberlükkamiseks, artiklite eemaldamiseks, sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks (I), seejärel nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses isikuandmete kaitse nõuete rikkumisega (II) ja viimasena varalise kahju hüvitamise nõuet (III). I
34.Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg 4 alusel. Andmete avaldamine, kostja avaldajana
35.Nõude esimene eeldus on, et hageja kohta oleks avaldatud andmeid. Avaldamise all mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatut tuleb võtta sellisena, nagu see on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).
36.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas hagi aluseks olevad andmed. Seega on kohus tuvastanud omaksvõtu alusel, et kostja on avaldanud hageja kohta andmeid ning teinud need teatavaks kolmandatele isikutele. Faktiväidete õigsus/ebaõigsus ja väärtushinnangute kohasus/ebakohasus
37.Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku “väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnangu korral peab kohus hindama, kas hinnang oli kohane või ebakohane. Kohus analüüsib alljärgnevalt iga väidet ja annab sellele hinnangu. Kohus grupeerib väited teemade kaupa, sest osad väited on kattuvad ja ei ole otstarbekas neid eraldiseisvalt hinnata, kohtu järeldusi korrates. 14.03.2019 ajalehe „Postimees“
„RAHAPESU EESTI JÄLG“
esilehel
avaldatud
uudist
kokkuvõttev
kirjeldus
38.Kohus tuvastas tõendina esitatud ajalehe Postimees esikaane koopia alusel (kd I, tlk 13), et ajaleht Postimees avaldas 14.03.2019 lehe esikaanel pealkirja all „RAHAPESU EESTI JÄLG“ teksti: “Aastate eest on hämarat raha saanud omaaegne elamislubade skandaali ninamees N. S. ja tema esindatud firmad.“ Kuivõrd hageja on vaidlustanud kogu fraasi, tuleb kohtul anda hinnang kõigile selle osadele: toimus elamislubade skandaal (i); selle ninamees oli hageja (ii); hageja ja tema esindatud firmad on saanud raha (iii); hageja ja tema esindatud firmade saadud raha on „hämar“ (iv). Esikaanel avaldatud uudisnupuke on samas lehes ilmunud artikli (kd I, tlk 12) nii-öelda reklaamlause, mistõttu analüüsib kohus seda artiklis avaldatu kontekstis.
39.Väide: toimus elamislubade skandaal (i). Kohus leiab, et elamislubade skandaali toimumine on faktiväide. Nn „elamislubade skandaal“ oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja I. R.. 30.11.2011 avaldas Eesti Rahvusringhäälingu portaal artikli „Eesti isamaalised poliitikud
hangivad Vene miljonäridele elamislube“ (kd I, tlk 110-115), milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel. Artikkel põhines „Pealtnägija“ telesaate ajakirjanike poolt välja selgitatud asjaoludel. Seejärel tegid 79 IRL-i liiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusminister J. P.i ja siseminister K.-M. V.i tagasiastumist (kd I, tlk116-117). Ajakirjanduses avaldatu alusel algatas uurimise KAPO ning ka Riigikogu õiguskomisjon, mida tõendavad hageja enda esitatud vastavad tõendid (Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuanne kd I, tlk 59-78 ja KAPO pressiteade kd I, tlk 79-80). Väide sellise skandaali toimumise kohta on seega tõendatud ja tõene.
40.Väide: skandaali ninamees oli hageja (ii). Kohus on seisukohal, et väide, mille kohaselt elamislubade skandaali ninamees oli hageja on faktiväide. Ninamees tähendab juhtfiguuri ja väide on kontrollitav – kas hagejal oli skandaalis juhtiv roll. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on elamislubade afääri juhtfiguurideks olnud I. R., S. K. ning N. S.. See nähtub nii Riigikogu uurimiskomisjoni lõpparuandest (kd I, tlk 59-78) kui 2011.a avaldatud artiklitest (kd I, tlk 110-115). Hageja on ka ise möönnud, et osutas endale kuuluva äriühingu kaudu elamislubade saamise nõustamise teenust. Seega on väide õige.
41.Hageja leiab, et tema nimetamine elamislubade skandaali ninameheks on esitatud eesmärgiga näidata hagejat negatiivses seoses, nagu oleks tegemist eelduslikult kuritegeliku isiku, keda justkui oleks varem kriminaalkorras karistatud, uute valgustkartvate tegevustega. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja ei ole nimetanud hagejat artiklis kurjategijaks ega jätnud mõistlikule kolmandale isikule ka sellist muljet (nagu seda püüab näidata hageja). See on hageja subjektiivne tõlgendus. Mõiste „ninamees“ tähendab juhtfiguuri ja sellel ei ole iseenesest halvustavat tähendust (vrdl nt võidukaks osutunud jalgpalliklubi ninamees, maailmakuulsa ansambli ninamees jms – millel on pigem positiivne alatoon). Sellise mõiste kasutamine on kohtu hinnangul ajakirjanduslikus kontekstis antud artiklis kohane.
42.Väide: hageja ja tema esindatud firmad on saanud raha (iii). Kohus leiab et väide, mille kohaselt hageja ja tema esindatud firmad on saanud nn skandaali raames käsitletud tegevuste käigus raha, on faktiväide, kuna see on kontrollitav. Hageja ise möönab, et osutas Vene jõukatele tasulist nõustamis- ja abistamisteenust, mille eesmärgiks oli Eesti elamislubade saamine. Ta möönab enda puutumust lubade saamisel konsultatsioone andnud äriühinguga (kd I, tlk 3 pöördel, all) ja märgib enda hagi lisana esitatud pöördumises ajakirjandusväljaande poole: „elamisload, mis väljastati hageja puutumusega äriühingute osutatud õigusteenuse tulemusena“ (kd I, tlk 24 pöördel). Hageja ei ole eitanud, et teenus oli tasuline. Seega on ta ka ise möönnud, et tema äriühingud ja selle kaudu ka tema on saanud teenuse osutamisel raha. Riigikogu uurimisraportist (kd I, tlk 66 pöördel) nähtub, et hageja äriühing teenis nõustamisteenuse ja sellega seonduvate teenuste osutamisega pisut enam kui aastaga (jaanuar 2011 – märts 2012) müügitulu ligikaudu 500 000 eurot. Seega on väide tõene.
43.Väide: hageja ja tema esindatud firmade saadud raha on hämar (iv). Väide, et raha oli hämar, on väärtushinnang. See on hinnang, mis ei ole otseselt kontrollitav. Seetõttu ei ole võimalik selle väite ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Kontrollitavad on selle väärtushinnangu esitamise aluseks olevad asjaolud ehk kohus saab tuvastada, kas oli kohane kasutada sellist väljendit ehk kas tegu oli põhjendatud väärtushinnanguga. Hageja leiab, et mõistet hämar raha kasutatakse illegaalse päritoluga raha kontekstis viidates kuritegeliku päritoluga rahale ehk rahale, mis võib olla saadud kriminaalse (kuritegeliku) tegevuse tulemusena. Rahapesu kontekstis tähendab see raha, mille algallikas või päritolu on teadmata või kuritegelik. Kostja arvates on hämar raha selline raha, mis ei ole automaatselt must või kriminaalne raha, vaid mille osas esinevad tõendid, mis tekitavad
vastava kahtluse. Kostja on sellise väite kasutamist põhjendanud asjaoluga, et raha päritolu ja otstarvet on püütud läbi varifirmade varjata. Kostja eitab, et oleks seda mõistet kasutanud selliselt, et saaks järeldada nagu tegu oleks kriminaalse või musta rahaga. Hageja on püüdnud selle mõiste sisustamisel piirata tõlgendusi üksnes artiklis toodud näidetega. Kohtu hinnangul ei saa selle hinnangu kasutamist kontrollida ainult artiklis avaldatud üksikutele tehingutele ja tehingupooltele hinnangut andes. „Skandaali“ ulatus ja artikli kirjutamise aluseks olevate tehingute maht oli märksa laiem ja tehinguid rohkem kui oli võimalik ühes artiklis kajastada. Sellele viitavad selgelt artiklis endas tehtud viited, mille kohaselt küsimusi tekitavaid tehinguid on palju ja artiklis on toodud vaid näiteid (vt artikkel, kd I, tlk 12). Seega vaatleb ka kohus mõiste hämar raha kasutamist laiemas ehk kogu nn elamislubade skandaali kontekstis.
44.Kohus nõustub, et kostja ei ole nimetanud raha kuritegelikuks. Sõna hämar võib viidata selle ebaselgele päritolule. Arvestades asjaolu, et raha allikad ei olnud selged, on isegi KAPO-l ja Riigikogu õiguskomisjonil tekkinud raha päritolu ja sihtotstarbe seaduslikkuse osas sedavõrd tõsised küsimused, et algatati uurimine (kd I, tlk 59-78 ja 79-80). Samas on hageja ise keeldunud raha päritolu ja otstarbega seonduvat kommenteerimast (vt kd I, tlk 12 – artikkel). Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud nimetada raha ebaselge päritolu ehk hämaraks. Väärtushinnang oli seega antud olukorras ja kontekstis kohane. Ajalehe „Postimees“ artikkel „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“
45.Kohus tuvastas tõendina esitatud 14.03.2019 ajalehe Postimes väljavõtte alusel (kd I, tlk 12), et ajalehes Postimees ilmus 14.03.2019 artikkel „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“. Hageja väiteil esitas ajaleht Postimees selles artiklis hageja kohta järgnevad ebaõiged faktiväited: hageja on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid (i); hageja või hageja ja R. „kontori“ vahendusel on olnud võimalik saada elamislube (ii); hageja on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube (iii); enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus (iv).
46.Väide: hageja on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid (i). Kohus tuvastas viidatud artikli teksti alusel (kd I, tlk 12), et artiklis on see väide esitatud. Väide on avaldatud sissejuhatuse 4. lõigu lõpus enne vahepealkirja „Napid selgitused“. Kohus leiab, et tegu on faktiväitega – see on kontrollitav.
47.Hageja on seisukohal et, kuna Eesti Vabariigis väljastab elamislubasid Politsei- ja Piirivalveamet, siis ei ole võimalik, et keegi vahendab kellelegi elamislube. Hageja selgitas, et tema tegevus seisnes nõustamises, kuidas seadusega lubatud elamisloa taotlemise võimalust seadusega kooskõlas kasutada. Sealjuures kasutasid isikud, kes elamislubasid taotlesid, nende endi poolt asutatud ja nende endi omandis olevaid äriühinguid. Hageja leiab, et väide sisaldab lisaks ebaõigele väitele ka ebakohast väärtushinnangut, mis seisneb selles, et viidatakse justkui oleks tegeletud seadusega vastuolus oleva tegevusega, mille ajakirjandus on paljastanud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja on väitega nentinud asjaolu, et hageja vahendas elamislube. Selles ei sisaldu hinnangut nagu oleks tegu seadusvastase või kuritegeliku tegevusega. Kohus märgib, et hageja ei ole vaidlustanud, et nõustas ja abistas jõukaid Vene kodanikke (enda äriühingu Advisory Partners OÜ kaudu) Eesti elamislubade taotlemisel. Asjaolu, et elamislubade taotlemisega seotud asjaajamise ja õigusnõustamisega tegeles hageja vahetult ise, tuvastas Riigikogu uurimiskomisjon (kd I, tlk 67 pöördel) ja hageja ei ole seda ka hagis otseselt eitanud. Ta ei nõustu just sõna „vahendama“ kasutamisega. Hageja ise möönab, et osutas Vene jõukatele nõustamis- ja abistamisteenust, mille eesmärgiks oli Eesti elamislubade saamine. Ta möönab enda puutumust lubade saamisel konsultatsioone
andnud äriühinguga (kd I, tlk 3 pöördel, all) ja märgib enda hagi lisana esitatud pöördumises ajakirjandusväljaande poole: „elamisload, mis väljastati hageja puutumusega äriühingute osutatud õigusteenuse tulemusena“ (kd I, tlk 24 pöördel). Kohus leiab, et elamislubade „vahendamist“ ei pea tõlgendama elamislubade väljastamisena (mida teeb PPA) ega ka millegi seadusvastasena. Kohus on ka seisukohal, et sõna „vahendama“ kasutamine ei eelda, et hageja oleks tegutsenud elamislubade taotlejate esindajana (agendina). Selle mõiste kasutamiseks on kohtu hinnangul piisav, et hageja nõustas elamislubade soovijaid ja vahendas infot taotlejate ja lubade väljastaja vahel (millist asjaolu on möönnud hageja ise ja mille on kohus on tuvastanud ka ülal viidatud tõendite alusel). Seega on kohane väita, et hageja vahendas Vene jõukatele Eesti elamislube. Kohus tuvastas, et avaldatud väide vastab tõele.
48.Väide: hageja või hageja ja R. „kontori“ vahendusel on olnud võimalik saada elamislube (ii). Viide hageja ja R. „kontorile“, mille vahendusel oli võimalik saada elamislube on viidatud artiklis foto all sektsioonis „Elamislubade skandaal“ alt teine lõik (kd I, tlk 12). Kohus on seisukohal, et lause tervikuna on käsitletav faktiväitena – selles sisaldub viide elamislubade vahendamisele läbi mingi ettevõtte või koha.
49.Kohus jääb varem esitatud seisukohale, et hageja tegevus (sh läbi endale kuuluva ettevõtte) oli käsitletav elamislubade vahendamisena. Kostja on selgitanud, et hageja ja I. R. „kontori“ all on kostja ajakirjanik silmas pidanud OÜ Centennial Investments omandis olnud Kooli 1/3, Tallinn kortereid 1 ja 14 ning I. R. ja hageja äriühinguid OÜ Integer Invest ja Advisory Partners OÜ, millele kuulus kokku 2/3 OÜ-st Centennial Investments. Advisory Partners OÜ pakkus nn company house teenust ehk äriühingu registreerimist Kooli 1/3, Tallinn aadressile. Kostja väited on tõendatud Riigikogu uurimiskomisjoni raportiga (kd I, tlk 66 pöördel). Hageja ei ole vastu vaielnud, et ta nõustas jõukaid Vene kodanikke elamislubade saamisel selle ettevõtte kaudu. Seda tõendab ka Riigikogu uurimiskomisjoni raport (kd I, tlk 67). Klientide huvides asutatud ühinguid registreeriti samale Kooli 1/3, Tallinn aadressile – Riigikogu õiguskomisjon tuvastas, et sinna oli registreeritud 59 äriühingut (kd I, tlk 67). Eeltoodust tulenevalt on väide seostatav konkreetse ettevõtte ja aadressiga ning tõene.
50.Kostja selgitab, et kinnistu ja ühingute kogumi kirjeldamisel „kontorina“, rõhutades ülekantud tähendust jutumärkide abil, on kostja soovinud kasutada tavalisest kujundlikumat väidet. Kohus leiab, et antud kontekstis ei ole ajakirjanik toiminud õigusvastaselt. EIK praktika järgi tuleb austada ajakirjaniku õigust kasutada teatud piirides liialdusi ja kirjutada provotseerivalt (vt Mamère v. Prantsusmaa, 12697/03), seda iseäranis juhul, kui tegemist on avaliku elu tegelasega ja teemakäsitlus puudutab poliitilist sfääri. Seega on sõna „kontor“ kasutamine artiklis esitatud kontekstis kohane ja õiguspärane.
51.Väide: hageja on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube (iii). Kohus tuvastas artikli teksti alusel (kd I, tlk 12), et artiklis foto all teine lõik on avaldatud: „.......I. R. ja N. S. muretsesid oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube“. Kohus leiab, et tegu on faktiväitega – see on kontrollitav.
52.Hageja on seisukohal et, kuna Eesti Vabariigis väljastab elamislubasid Politsei- ja Piirivalveamet, siis ei ole võimalik, et keegi vahendab või „muretseb“ kellelegi elamislube, välja arvatud, kui vastav tegevus leiab aset pistise või altkäemaksu andmise või mõjuvõimu kasutamise teel. Kohtu hinnangul on sõna „muretsema“ artikli kontekstis samastatav või vähemasti sarnase sisuga sõnaga „vahendama“, mida kohus analüüsis eelnevalt. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja osutas Vene rikastele teenust, mis seisnes elamislubade saamisel nende nõustamises ja lubade saamiseks vajalike tingimuste täitmise korraldamises, asjaajamise korraldamises, ametkondadega suhtlemises. See on kohtu hinnangul käsitletav ajakirjanduslikus kõnepruugis ka elamislubade
„muretsemisena“. Kohus nõustub seisukohaga, et kohane võrdlus hageja tegevusele on reisibüroo poolt reisiviisade vahendamine ehk reisijatele nende muretsemine - sellisele tegevusele osundamine ei saa keskmises mõistlikus isikus tekitada arusaama, et reisibüroo ise väljastab viisasid või võimaldab need enda klientidele pististe andmise läbi. Artikli kontekstist ei jää keskmisele mõistlikule isikule muljet nagu lube oleks hangitud kuritegelikul teel altkäemaksu andes või mõjuvõimu ära kasutades, nagu leiab hageja. Kostja ei ole end sel viisil väljendanud. Hageja on ise omaks võtnud, et elamisload väljastati hageja puutumusega äriühingute osutatud õigusteenuse tulemusena. Seega on faktiväide tõene.
53.Väide: enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus (iv). Artiklis on avaldatud väide: „Enamikul S. ja R. „kontorist“ elamisloa saanutel reaalne majandustegevus puudus.“ VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudmiseks peavad faktiväited käima konkreetselt hageja kohta (RKTKo 3-2-1-144-15, p 12). Kohus on seisukohal, et elamisloa saanute majandustegevuse puudumine ei ole väide hageja kohta, mistõttu ei saa hageja nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Samuti ei saa kohus sel alusel rahuldada nõuet artiklitest osa eemaldada või mõista välja mittevaraline kahju. See ei saa olla ühegi hageja nõude aluseks.
54.Artikli üldine kontekst ja kujundus. Hageja leiab, et lisaks ebaõigetele väidetele on ebakohaseks väärtushinnanguks üleüldine artikli kontekst ja kujundus (eriti pealkirjad nii esilehel kui artikli enda pealkiri, sõna RAHAPESUSKANDAAL artikli kõrval). Sellesse on tema hinnangul tõstetud mõned iseenesest tõele vastavad faktiväited (kuigi asjassepuutumatud ja ebakohased) ja millest tuleneb kogu artiklit läbiv väärtushinnang, et hageja justkui tegeles rahapesuga või osales rahapesus või oli sellega kuidagi seotud vms ehk faktid on meelevaldselt ja piisava kontrollita sellesse konteksti asetatud. Kohus nende väidetega ei nõustu. Artiklist ei saa mõistliku isiku arusaama kohaselt tuletada väiteid nagu oleks hageja tegelenud rahapesuga või selles osalenud. Artikli üldine kujundus ja kontekst ei ole selle sisu (mida kohus eelnevalt analüüsis) arvestades ebakohane.
55.Nõue kohustada kostjat eemaldama ajalehe Postimees veebiportaalidest postimees.ee, news.postimees.ee ja rus.postimees.ee 14.03.2019. a ilmunud algne eestikeelne artikkel „Troika andmeleke paljastab N. S.i elamislubade äri telgitaguseid“ ja selle vene- ja ingliskeelsed versioonid vastavalt «Утечка данных в «Тройке» показывает закулисье торговли H. C. видами на жительство» ja „Leak sheds light on residence permit business“ või lükata neis avaldatud väited ümber. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks rahuldada nõuded kohustada kostjat artikleid tervikuna eemaldama. Kohus jätab nõude rahuldamata. Väited, mille ümberlükkamist hageja alternatiivselt hageb, on nii artikli eestikeelses veebiväljaandes, kui vene- ja inglise keelses väljaandes sisu osas kattuvad faktiväidetega ja hinnangutega, mida kohus juba eelnevalt paberlehes ilmunud artikli kontekstis analüüsis. Kohus jääb samade faktiväidete ja hinnangute osas varasemalt esitatud seisukohtade juurde, neid siinkohal kordamata.
56.Kohus leiab asjas esitatud tõendite alusel, et ajalehe Postimees paberväljaandes, eestikeelses veebiväljaandes, inglis- ja venekeelses artiklis esitatud faktiväited on tõesed ja väärtushinnangud kohased. Eeltoodud põhjustel jätab kohus nõuded avaldatu ümberlükkamiseks, artiklite või nende osade eemaldamiseks rahuldamata. Kuna andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi.
II
57.Hageja tugineb mittevaralise kahju nõude osas ka enda isikuõiguste rikkumisele. VÕS § 1046 lg 1 loeb au teotamise isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise õigusvastaseks. IKS §-st 4 tuleneb, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Hageja leiab, et ajalehe „Postimees“ 14.03.2019 artiklis on hageja isik ja teda kujutavad fotod kogu teemasse toodud põhjendamatult ja kunstlikult. Ta on seisukohal, et hageja kujutamine antud artikliga seoses ei anna mingit panust üldist huvi pakkuvasse debatti. Täiendavalt märgib hageja, et teda ei saa käesoleval hetkel pidada avaliku elu tegelaseks - hageja on ühiskondlikult mitteaktiivne kodanik ja mistahes avalikust elust eemal olnud käesolevaks hetkeks juba enam kui 8 aastat. Seega ei saa lugejatel hageja hinnangul olla mõistlikult tavapärasest suuremat huvi hageja isiku ega tegevuse vastu ning hageja ei pea taluma suuremat avalikkuse tähelepanu, kui mistahes juhuslik inimene. Samuti on hageja seisukohal, et artikkel ei ole ka tegelikult hagejast ega tema tegevustest, vaid on teatud ettevõtete tehingutest - artikli sisu ja eesmärk ei ole tegelikult kajastada neid kolme episoodi (tehingut), mis on hagejaga seostatavad, vaid seda, et need konkreetsed äriühingud on Eestis mingeid tehinguid teinud. Lisaks on hageja arvates täiesti ebavajalikult näidatud hageja omakäeliselt kirjutatud täissuuruses allkirja dokumendil, millega luuakse võimalus hageja identiteedi varguseks ja kasutamiseks.
58.Esmalt võtab kohus seisukoha, kas andmete töötlemiseks esines avalik huvi. Vaidlust ei saa olla selles, et rahapesu aset leidmise ja tagamaade kajastamise osas esineb avalik huvi. Avalik huvi on ka asjaolude osas, mis kajastavad Eesti või Eestis elavate isikute seotust rahapesuna kvalifitseeritava tegevuse osas, isegi kui need isikud ise otseselt rahapesus ei osalenud.
59.Kohus, kaaludes mõlema poole huvisid, leiab, et kostjal esines õiguslik alus andmete avaldamiseks. Artikkel räägib laiaulatuslikust rahapesujuhtumist, millel on seos ka Eestiga. Rahapesu juhtumit uurides on mh loomulik uurida, kas ja kuidas see Eestit või Eestis asuvaid isikuid puudutab, millised otsesed või kaudsed seosed on sel Eestiga. Artiklis käsitleti ka mõne aasta tagust „elamislubade skandaali“, kuivõrd selgus, et rahapesuga seotud isikud on seotud ka varasema „elamislubade skandaaliga“ kui laialdast ajakirjanduslikku ja avalikku huvi pälvinud juhtumiga. Kohtu hinnangul saab pidada loogiliseks ja mõistlikuks, et ajakirjandus käsitleb selliste seoste avastamisel artiklis ka neid seoseid. Teemad on omavahel seotud ning hageja ja tema varasem tegevus elamislubade saamise nõustamisel ja investeeringute tegemisega seonduvalt on üks osa loost. Teema on seotud ka välisinvestoritega seotud problemaatika kaudu, mis on kahtlemata avaliku huvi sfääri kuuluv küsimus.
60.Hageja on käesoleval ajal avalikkuse ees tuntud endise poliitikuna ning 2011. aastal kajastamist leidnud elamislubade temaatika tõttu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et avalik huvi nende asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest 2011. aastal aset leidnud nn elamislubade temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Seega saab asuda seisukohale, et avalikkusel on hageja vastu kõrgendatud huvi. Kostja on esile toonud, et nn elamislubade temaatika oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja I. R.. Eesti Rahvusringhäälingu portaal avaldas 30.11.2011 artikli „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“ (kd I, tlk 110-115). Pärast seda tegid 79 IRLliiget erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõuti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusministri ja siseministri tagasiastumist (kd I, tlk 116). Tegemist oli avalikkuse tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub
avalikkusele ka tänapäeval. Eeltoodust tulenevalt saab artiklis hagejat käsitlevat osa pidada seotuks artikliga ning tegemist ei ole ilmselgelt asjasse puutumatu teemaga.
61.Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt hageja õigusi, sest sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus. Kohus ei tuvastanud ka isikuandmete töötlemisel ajakirjanduseetika põhimõtete vastu eksimist. Riigikohus on selgitanud, et leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõele vastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt RKTKo 2-15-1600750, p 16).
62.Kohus leiab, et artiklis esitatud käsitlus ei riku ülemääraselt hageja õigusi ega huve. Artikkel hageja eraelu detaile ei käsitle. Informatsiooni elamislubade teema ja hageja rolli kohta selles on ajakirjanduses varasemalt avaldatud. Kohus leidis eelnevalt, et hageja ja varasema „elamislubade skandaali“ teema toomine artiklisse oli õigustatud. Seega ei ole hagejaga seotud väidete kajastamine antud kontekstis ilmselgelt sobimatu ega lubamatu. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis ja tema allkirja avaldamine artiklile lisatud fotol riivab hageja privaatsusõigust vähesel määral ning asjaolude tervikut arvestades ei saa hagejale olla põhjustatud vaidlusaluste artiklite avaldamisega ülemääraseid kannatusi. Kohus leiab, et hageja väide, mille kohaselt allkirja avaldamine artikli juures oleval fotol võiks võimaldada tea identiteedi vargust, ei ole kohtule usutav ega piisavalt põhistatud või tõendatud.
63.Kohus, kaalunud õigusvastasuse hindamisel mõlema poole seadusega kaitstud hüvesid ning avalikkuse huvi, leiab, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Isikuandmete töötlemisega ei kaasnenud ülemäärast andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamist. Kohtu hinnangul oli vaidlusalune artikkel avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja teenis sellisena avalikkuse huve. Kohus IKS § 4 sätestatud nõuete rikkumist ei tuvastanud.
64.Kuna hageja andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi. III
65.Hageja on esitanud lisaks eelnevalt analüüsitutele ka varalise kahju hüvitamise nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu (varaline kahju) 4 200 eurot (sh käibemaks).
66.Hageja märgib, et on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulu kokku summas 4200 eurot. Ta selgitab, et õigusabikulu on kantud seoses kostjale nõude koostamise ja esitamisega ning hageja õigusliku nõustamisega eeltooduga seonduvalt.
67.Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 2 ja 3). Kahju hüvitamise eelduseks on rikkumine. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja õigusi
rikkunud. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist ja hagi tuleb jätta selles nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKS MÄÄRAMINE
68.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
69.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
70.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja õigusabikulud 45,30 tunni eest, keskmise hinnaga 140,53 eurot/tund ehk kokku 6 366 eurot (käibemaksuta). Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.
71.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
72.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale õigusabi keskmise tunnihinnaga 140,53 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga.
73.Kohus märgib, et tegu oli keskmisest mahukama ja õiguslikult keerukama vaidlusega, hageja muutis korduvalt hagi ja see tingis kostjal vajaduse esitada korduvalt seisukohti ning valmistuda ja osaleda kahel väga sisulisel istungil. Ka kohtu jaoks oli antud vaidlus keskmisest mahukam ja nõudis nii menetlemisel kui otsuse kirjutamisel keskmisest rohkem aega. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on asja sisu ja keerukust arvestades märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud.
74.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
75.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.