X hagi AS-i POSTIMEES GRUPP vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. veebruari 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 21. märtsi 2022. a apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 200 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Kostja (vastustaja) AS Postimees Grupp (registrikood 10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas Põder Kohtuistungi toimumise aeg
19. september 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. veebruari 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
4.Määrata AS Postimees Grupp vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 2893 eurot ja mõista see summa välja X-lt.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
1(12)
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 24.05.2019 Harju Maakohtule hagi AS-i POSTIMEES GRUPP (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks erinevates paber- ja veebiväljaannetes, artiklite või nende osade eemaldamiseks, näidates ära kohtuotsuse täitmise viisi. Hageja palus kohustada kostjat viimase kulul kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks tegema vajalikke toiminguid, s.o esitama taotlusi teistele meediaväljaannetele või kolmandatele isikutele, kes seda artiklit on avaldanud või refereerinud, artikli eemaldamiseks või ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt varalise kahju kohtueelsete õigusabikulude 4200 euro hüvitamiseks ning mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 14.03.2019 ilmus ajalehe Postimees paberväljaandes artikkel pealkirjaga „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“; - artikli keskel oli hageja suuremõõtmeline foto, mille all oli kiri „Elamislubade skandaali peategelane ja endine IRL-i poliitik X ütles, et ei mäleta, mille eest tundmatu offshore-ettevõte aastaid tagasi talle võlgu oli“; - artikli kõrval oli kiri „RAHAPESUSKANDAAL“; - artiklit tutvustati väljaande esikülje ülemises servas punaste suurte tähtedega tekstiga „RAHAPESU EESTI JÄLG“, selle all väikeste tähtedega tekstiga „Aastate eest on hämarat raha saanud omaaegne elamislubade skandaali ninamees X ja tema esindatud firmad“ ja hageja foto; - artikli illustreerimiseks oli esitatud foto laenulepingu fragmendist, kus on äratuntavalt näha hageja nime juures tema allkiri; - sama artikkel ilmus 14.03.2019 ka ajalehe veebiväljaannetes eesti, inglise ja vene keeles. Artiklis ja seda esilehel tutvustavas osas esinevad mitmed väited, mis on käsitletavad nii ebaõigete faktiväidetena kui ka ebakohaste väärtushinnangutena. Ümberlükkamist vajavad ebaõiged faktiväited on järgmised: - X on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid. - X või X ja Y „kontori“ vahendusel on olnud võimalik saada elamislube. - X on muretsenud oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube. - Enamikul X ja Y „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus. Ebakohaseks väärtushinnanguks on ka artikli üleüldine kontekst ja kujundus, millesse on tõstetud mõned iseenesest tõele vastavad faktiväited (kuigi asjassepuutumatud ja ebakohased) ja millest tuleneb kogu artiklit läbiv väärtushinnang, et hageja tegeles rahapesuga või osales rahapesus või oli
2(12)
sellega kuidagi seotud. Artikli sisu ja teema ei ole vastavuses pealkirjaga - mistahes rahapesuskandaal või mistahes võimalikule rahapesule viitavad tehingud, mida artiklis refereeritakse, ei oma mingit puutumust ajakirjanduslike fiktsioonidega nimetustega elamislubade skandaal või elamislubade äri. Hageja artiklis kujutamine ei anna mingit panust üldist huvi pakkuvasse debatti ega anna edasi avaldatud materjali sisu. Hageja ei ole praegu avaliku elu tegelane. Hageja on avalikust elust eemal olnud juba kaheksa aastat. Artikkel räägib oletuste põhjal konkreetsetest äriühingutest, kes võivad mingite võimalike tehingutega olla kaudselt seotud rahapesu kahtlusega tehingutega, ja nende äriühingute tegevusest ja majandustehingutest Eestis. Lisaks on näidatud hageja omakäeliselt kirjutatud täissuuruses allkirja dokumendil. Sellega luuakse võimalus hageja identiteedi varguseks ja kasutamiseks. Kaalumata on võimalikud tagajärjed, mis hagejale rahapesuskandaali kontekstis eksponeerimisega kaasneda võivad. Artiklil võib olla oluline negatiivne mõju hageja suhetele krediidiasutustega. Hageja seostamine kuriteole viitavate tegudega ja rahapesus osalemisega paneb hagejat jagama selgitusi ja vastama küsimustele, mis on ebameeldivad ja traumeerivad. Samuti tekitab see probleeme hageja lähikondsetele, sh alaealistele lastele, kes kannavad tema perekonnanime. Hagis käsitletud artiklid on põhjustanud hagejale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on tasunud kohtueelses menetluses õigusabikulu 4200 eurot seoses nõustamise ja kostjale nõude esitamisega ja taotleb selle hüvitamist kostjalt lepinguvälise kahjuna. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele väidetele: - 30.11.2011 avaldas Eesti Rahvusringhäälingu portaal artikli „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“, kuidas hageja nõustas enda 100% kontrolli all oleva Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel ja võttis selle eest raha; - hageja tegi seda kuuludes IRL-i, mis esitles end avalikkuse ees rahvuskonservatiivsete väärtuste eest seisjana; - hageja oli ja on jätkuvalt avaliku elu tegelane; - hageja nõustas Q ja W elamislubade saamisel; - kostja ei ole avaldanud järgmisi väiteid: a) hageja osutas temaga seotud äriühingute kaudu ebaseaduslikku õigusteenust; b) elamislube ei ole väljastanud Eesti Vabariigi pädevad ametkonnad; c) Politsei- ja Piirivalveamet annulleeris 2012. a kõik elamisload, mis hageja ja Y „kontori“ kaudu saadi; d) 2012. a kevadel jõudis politsei järeldusele, et aktiivne majandustegevus äriühingutel puudub; e) elamislubade küsimuse avalikustamine leidis aset mõned aastad tagasi. Väide, et hageja on saanud hämarat raha, on põhjendatud väärtushinnang. Hageja ja Y „kontori“ all on kostja ajakirjanik silmas pidanud OÜ Centennial Investments omandis olnud Kooli 1/3, Tallinn kortereid 1 ja 14 ning Y ja hageja äriühinguid OÜ Integer Invest ja Advisory Partners OÜ, millele kuulus kokku 2/3 OÜ-st Centennial Investments. Advisory Partners OÜ pakkus nn company house teenust ehk äriühingu registreerimist Kooli 1/3, Tallinn aadressile
3(12)
ning nõustas jõukaid Vene kodanikke elamislubade saamisel. Kinnistu ja ühingute kogumi kirjeldamisel „kontorina“, rõhutades ülekantud tähendust jutumärkide abil, ei ole ajakirjanik toiminud õigusvastaselt. Väide, et enamikul „kontorist“ elamisloa saanutel reaalne majandustegevus puudus, ei käi mitte hageja, vaid nende isikute kohta, kes „kontori“ kaudu elamisloa said. Mõistliku kolmanda isiku vaatest ei saa avaldatust aru saada selliselt, et hageja väljastas elamislubasid ise, s.o võltsis elamislubasid ja andis neid Vene kodanikele üle näiliselt ehtsatena. Kuna artiklis avaldatu näol on tegemist väga kaaluka informatsiooniga, mille vastu on hagejaga seotud varasemaid asjaolusid arvestades äratuntav avalikkuse huvi, oli nende andmete avalikustamine kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-ga 4. Seetõttu ei saa hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudmisel tugineda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p-le 7 koosmõjus IKS §-ga 4. Puudub õiguslik alus kostja kohustamiseks sammude astumiseks, et artikli eemaldaksid oma veebiportaalidest mistahes kolmandad isikud, kes seda artiklit on avaldanud või refereerinud. Selline lahend ei oleks sundtäidetav. Deliktiõigus ei võimalda nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist, samuti ei ole hageja tõendanud õigusabikulude mõistlikkust (VÕS § 128 lg 3 mõttes). Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 11.02.2022 otsusega hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas hagiavalduses toodud andmed hageja kohta. Maakohus viitas asja lahendamisel VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-dele 4, 7 ja 8, §-le 1046 ja § 1047 lg-le 4, samuti IKS §-le 4.
3.1.Kohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: - ajaleht Postimees avaldas 14.03.2019 lehe esikaanel pealkirja all „RAHAPESU EESTI JÄLG“ teksti: “Aastate eest on hämarat raha saanud omaaegne elamislubade skandaali ninamees X ja tema esindatud firmad“; - sama lehe esikaanel ilmus artikli reklaamlause ja lehe sees artikkel „Leke paljastab elamislubade äri telgitaguseid“; - 30.11.2011 avaldas Eesti Rahvusringhäälingu portaal artikli „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“; - 30.11.2011 artiklis kirjeldati seda, kuidas hageja nõustas Advisory Partners OÜ kaudu jõukaid Vene kodanikke Eesti elamisloa saamisel; - OÜ Centennial Investments omandis olid Kooli 1/3, Tallinn korterid 1 ja 14; - Y ja hageja äriühingutele OÜ Integer Invest ja Advisory Partners OÜ kuulus kokku 2/3 OÜ-st Centennial Investments; - Advisory Partners OÜ pakkus nn company house teenust ehk äriühingu registreerimist Kooli 1/3, Tallinn aadressile; - 30.11.2011 artikkel põhines „Pealtnägija“ telesaate ajakirjanike poolt välja selgitatud asjaoludel; - 79 IRL-i liiget tegid erakonna eestseisusele pöördumise, milles nõudsid Eesti elamislubade müümise skandaali tõttu majandusminister JP ja siseminister KMV tagasiastumist;
4(12)
- ajakirjanduses avaldatu alusel algatas uurimise KAPO ning ka Riigikogu õiguskomisjon; - hageja äriühing teenis nõustamisteenuse ja sellega seonduvate teenuste osutamisega pisut enam kui aastaga müügitulu ligikaudu 500 000 eurot.
3.2.Elamislubade skandaali toimumine on faktiväide. Nn „elamislubade skandaal“ oli Eesti poliitiline skandaal, kuhu sattusid 2011. aastal Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmed hageja ja Y. Väide sellise skandaali toimumise kohta on seega tõendatud ja tõene. Väide, mille kohaselt elamislubade skandaali ninamees oli hageja, on faktiväide. Elamislubade afääri juhtfiguurideks olid Y, C ning X. Ninamees tähendab juhtfiguuri ja väide on kontrollitav. Hageja on ise möönnud, et osutas endale kuuluva äriühingu kaudu elamislubade saamise nõustamise teenust. Seega on väide õige. Hageja leiab, et teda nimetatakse elamislubade skandaali ninameheks eesmärgiga näidata hagejat negatiivses seoses, nagu oleks tegemist kuritegeliku isikuga, keda on varem kriminaalkorras karistatud, uute valgustkartvate tegevustega. Kostja ei ole nimetanud hagejat artiklis kurjategijaks ega jätnud mõistlikule kolmandale isikule ka sellist muljet. Mõiste „ninamees“ tähendab juhtfiguuri ja sellel ei ole iseenesest halvustavat tähendust. Sellise mõiste kasutamine on ajakirjanduslikus kontekstis antud artiklis kohane. Väide, mille kohaselt hageja ja tema esindatud firmad on saanud nn skandaali raames käsitletud tegevuste käigus raha, on tulenevalt eelnevalt tuvastatust tõene faktiväide. Ka hageja ise möönab, et tema äriühingud ja selle kaudu tema on saanud teenuse osutamisel raha. Väide, et raha oli hämar, on väärtushinnang ning ei ole otseselt kontrollitav. Kontrollitavad on selle väärtushinnangu esitamise aluseks olevad asjaolud. Kohus saab tuvastada, kas oli kohane kasutada sellist väljendit ehk kas tegu oli põhjendatud väärtushinnanguga. Seda ei kontrollinud kohus ainult artiklis avaldatud üksikutele tehingutele ja tehingupooltele hinnangut andes. „Skandaali“ ulatus ja artikli kirjutamise aluseks olevate tehingute maht oli märksa laiem ja tehinguid oli rohkem kui oli võimalik ühes artiklis kajastada. Sellele viitavad selgelt artiklis endas tehtud viited, mille kohaselt küsimusi tekitavaid tehinguid on palju ja artiklis on toodud vaid näiteid. Seetõttu vaatles kohus mõiste „hämar raha“ kasutamist laiemas ehk kogu nn elamislubade skandaali kontekstis. Kohus nõustus, et kostja ei ole nimetanud raha kuritegelikuks. Sõna hämar võib viidata selle ebaselgele päritolule. Seega oli artiklis põhjendatud nimetada raha ebaselge päritoluga ehk hämaraks rahaks. Väärtushinnang oli antud olukorras ja kontekstis kohane. Väide, et hageja on vahendanud Vene jõukatele Eesti elamislubasid, on tõene faktiväide. Elamislubade „vahendamist“ ei pea tõlgendama elamislubade väljastamisena ega ka millegi seadusvastasena. Sõna „vahendama“ kasutamine ei eelda, et hageja oleks tegutsenud elamislubade taotlejate esindajana (agendina). Selle mõiste kasutamiseks on piisav, et hageja nõustas elamislubade soovijaid ja vahendas infot taotlejate ja lubade väljastaja vahel. Väide, et „kontori“ vahendusel oli võimalik saada elamislube, on tervikuna käsitatav faktiväitena - selles sisaldub viide elamislubade vahendamisele läbi mingi ettevõtte või koha. Väide on seostatav konkreetse ettevõtte ja aadressiga ning tõene. Kinnistu ja ühingute kogumi kirjeldamisel „kontorina“ on rõhutatud ülekantud tähendust jutumärkide abil. Sõna „kontor“ kasutamine artiklis esitatud kontekstis on kohane ja õiguspärane.
5(12)
Väide, et hageja muretses oma ettevõtete kaudu Vene rikastele Eesti elamislube, on tõene faktiväide. Sõna „muretsema“ on artikli kontekstis samastatav või vähemasti sarnase sisuga sõnaga „vahendama“. Artikli kontekstist ei jää keskmisele mõistlikule isikule muljet nagu lube oleks hangitud kuritegelikul teel altkäemaksu andes või mõjuvõimu ära kasutades. Hageja on ise omaks võtnud, et elamisload väljastati hageja puutumusega äriühingute osutatud õigusteenuse tulemusena. Väide, et enamikul X ja Y „kontorist“ elamisloa saanutel puudus majandustegevus, ei ole väide hageja kohta, mistõttu ei saa hageja nõuda selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel. Samuti ei saa kohus samal põhjusel rahuldada nõuet artiklitest osa eemaldamiseks või mittevaralise kahju hüvitamiseks. Artiklist ei saa mõistliku isiku arusaama kohaselt tuletada väiteid, nagu oleks hageja tegelenud rahapesuga või selles osalenud. Artikli üldine kujundus ja kontekst ei ole selle sisu arvestades ebakohane.
3.3.Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel kohus saaks rahuldada nõuded kohustada kostjat artikleid tervikuna eemaldama. Väited, mille ümberlükkamist hageja alternatiivselt hageb, on nii artikli eestikeelses veebiväljaandes, kui vene- ja inglise keelses väljaandes sisu osas kattuvad faktiväidetega ja hinnangutega, mida kohus juba eelnevalt paberlehes ilmunud artikli kontekstis analüüsis. Ajalehe Postimees paberväljaandes, eestikeelses veebiväljaandes, inglis- ja venekeelses artiklis esitatud faktiväited on tõesed ja väärtushinnangud kohased. Eeltoodud põhjustel jättis kohus nõuded avaldatu ümberlükkamiseks, artiklite või nende osade eemaldamiseks rahuldamata. Artikkel räägib laiaulatuslikust rahapesujuhtumist, millel on seos ka Eestiga. Rahapesu juhtumit uurides on mh loomulik uurida, kas ja kuidas see Eestit või Eestis asuvaid isikuid puudutab, millised otsesed või kaudsed seosed on sel Eestiga. Artiklis käsitleti ka mõne aasta tagust „elamislubade skandaali“, kuivõrd selgus, et rahapesuga seotud isikud on seotud ka varasema „elamislubade skandaaliga“ kui laialdast ajakirjanduslikku ja avalikku huvi pälvinud juhtumiga. On loogiline ja mõistlik, et ajakirjandus käsitleb selliste seoste avastamisel artiklis ka neid seoseid. Teemad on omavahel seotud ning hageja ja tema varasem tegevus elamislubade saamise nõustamisel ja investeeringute tegemisega seonduvalt on üks osa loost. Teema on seotud ka välisinvestoritega seotud problemaatika kaudu, mis on kahtlemata avaliku huvi sfääri kuuluv küsimus. Avalik huvi nende asjaolude avaldamiseks tuleneb hageja seotusest 2011. aastal aset leidnud nn elamislubade temaatikaga ja selle käigus selgunud asjaoludega. Seega saab asuda seisukohale, et avalikkusel on hageja vastu kõrgendatud huvi. Tegemist oli avalikkuse tähelepanu pälvinud poliitilise sündmusega, millega hageja nimi seostub avalikkusele ka tänapäeval. Andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt hageja õigusi, sest sõnavabadus on demokraatliku riigi toimimise alus. Kohus ei tuvastanud ka isikuandmete töötlemisel ajakirjanduseetika põhimõtete vastu eksimist. Artiklis esitatud käsitlus ei riku ülemääraselt hageja õigusi ega huve. Artikkel hageja eraelu detaile ei käsitle. Informatsiooni elamislubade teema ja hageja rolli kohta selles on ajakirjanduses varasemalt avaldatud. Hageja ees- ja perekonnanime avaldamine artiklis ja tema allkirja avaldamine artiklile lisatud fotol riivab hageja privaatsusõigust vähesel määral ning asjaolude tervikut arvestades ei saa hagejale olla põhjustatud vaidlusaluste artiklite avaldamisega ülemääraseid kannatusi. Hageja väide, mille kohaselt allkirja avaldamine
6(12)
artikli juures oleval fotol võiks võimaldada tema identiteedi vargust, ei ole usutav ega piisavalt põhistatud või tõendatud. Vaidlusalune artikkel on avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja teenis sellisena avalikkuse huve. Kohus IKS §-s 4 sätestatud nõuete rikkumist ei tuvastanud. Kuna hageja andmete avaldamine ei ole õigusvastane ja kohus rikkumisi ei tuvastanud, ei tule analüüsida kahju hüvitamise eeldusi. Samuti ei saa sel põhjusel hageja nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist ja hagi tuleb jätta selles nõudes rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust ja tõendite igakülgse hindamise kohustust. Samuti on kohus tuginenud kostja esitatud paljasõnalistele väidetele.
4.1.Hageja ei saanud esitada kõiki tõendeid, mida ta oleks soovinud oma väidete tõendamiseks esitada, sest nende avalikuks saamine oleks võinud hageja huve kahjustada. Kohus ei kuulutanud põhjendamatult hageja taotlusel menetlust osaliselt või täielikult kinniseks.
4.2.Kohus ei ole artikli väiteid analüüsinud mõistliku isiku arusaama kohaselt, vaid on võtnud aluseks kostja arusaamise. Kohus on ekslikult leidnud, et Postimehe esikaanel artikli kohta avaldatud reklaamlauset tuleb analüüsida seda osadeks lahti võttes. Artikli tekst koos esikaanel oleva reklaamlausega moodustavad terviku ning seega on oluline vaadelda küsimuse all olevate lausete, sõnaühendite, fraaside tähendust kogu lause ja artikli kontekstis, mis nende tähendusele mõju avaldab. Vastasel korral ei saa ülevaadet sellest, millise tähenduse mõistlik isik artiklit ja selle reklaamlauset lugedes hageja isikule ja tegevusele omistab. Hageja ei ole vaidlustanud, et elamislubade skandaali all tuntud ajalooline sündmus on aset leidnud, ning selle eraldi tuvastamine kohtu poolt on ebavajalik.
4.3.Hageja jääb seisukohale, et eesti keelt kõneleva mõistliku isiku jaoks on sõnal ninamees negatiivne tähendus ja hageja selleks nimetamine kannab eesmärki näidata teda negatiivselt, seostades teda seadusvastase tegevuse ehk rahapesuga.
4.4.Hageja ei ole väitnud, et ta ei ole saanud oma legaalse äritegevuse eest raha. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et „raha oli hämar“ on väärtushinnang. Väärtushinnang asjale ehk rahale ei ole võimalik. Mõistet „hämar raha“ kasutatakse illegaalse päritoluga raha kontekstis, viidates kuritegeliku päritoluga rahale ja et hageja on saanud rahapesukahtlusega raha. Kui kostjal olid tõendid selle kohta, et hageja on saanud hämarat ehk illegaalse päritoluga raha, siis oleks need tulnud kohtule esitada. Kohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele kohus tugines, väites, et artikli kirjutamise aluseks olevate tehingute maht oli märksa laiem ja tehinguid rohkem kui oli võimalik ühes artiklis kajastada. Kohus vaatles ekslikult artiklis kasutatud väljendi „hämar raha“ kasutamist elamislubade skandaali kontekstis. Artikli teema on rahapesu, mitte elamislubadega seotud sündmused, ja hagejat on artiklis seostatud rahapesu ja hämara raha saamisega. Kohus ei saa
7(12)
lähtuda mingist laiemast kontekstist, mida pole esitatud, või muudest asjaoludest või tehingutest vms, mida ei ole artiklis käsitletud ega seetõttu käsitletud ka kohtus.
4.5.Kohtuotsuses puudub tegusõna „vahendama“ analüüs, mistõttu on arusaamatu, millel kohtu arusaam selle sõna tähendusest põhineb. Vahendama ei tähenda eesti keeles nõustamist ja sõnale vahendama kohtu poolt antud tähendus on meelevaldne. Kohus jättis tähelepanuta, kuidas mõistab artiklis X ja Y „kontorit“ mõistlik isik, eriti kui see on kirjutatud jutumärkides. Kogu artikli kontekstis võimendab mõistliku isiku jaoks kostja poolt kasutatud väljend X ja Y „kontor“ hageja kohta loodud arusaama, et ta on pidevalt tegelenud ebaseadusliku tegevusega. Hageja ei nõustu kohtu käsitlusega tegusõna „muretsema“ tähenduse osas. Mõistlik isik saab artikli konteksti arvestades väljendist aru nii, et sellele tegevusele on ajakirjanik omistanud ebaseaduslikkuse kahtluse. Elamislubade skandaali puhul kahtlustati ja kontrollitigi võimalikku korruptsiooni, kuid seda ei tuvastatud. Kohus leidis, et elamisloa saanute majandustegevuse puudumine ei käi hageja kohta. Faktiväite sisuks on aga, et hageja ja Y „kontorist“ saadi elamislube ilma reaalse majandustegevuseta. Seega käib faktiväide konkreetselt hageja kohta ning kohtu tehtud järeldus on vale.
4.6.Kohus on andnud artikli kujunduse ja konteksti kohta oma isikliku subjektiivse hinnangu, tuginemata ühelegi tõendile. Seega on kohus jätnud analüüsimata hageja esitatud tõendid (hagiavalduse lisad 1, 2, 3) ja teinud põhjendamata järelduse selle kohta, kuidas mõistlik isik saab aru hageja seostest rahapesuga artikli üldise konteksti ja kujunduse kaudu. Kohus ei ole arvesse võtnud, et kostja ei ole esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit ning kohus on teinud oma järeldused kostja paljasõnaliste väidete alusel. Hageja isikuandmete töötlemine olukorras, kus kostja ei ole olnud võimeline hageja väidetavat seotust rahapesuga tõendama, tähendab, et hageja isiku vastu ei saanud avalikku huvi olla, sest hageja seotuse osas artikli teemaga puudusid tõendid.
4.7.Avaliku huvi seisukohalt ei pea kaaluma mõlema poole huvisid, vaid küsimus on selles, kas avalik huvi on olemas või mitte. Kohus on viidanud küll, et rahapesu ja elamislubade teemad on seotud ka välisinvestoritega seotud problemaatika kaudu, kuid on jätnud taas avamata, mida sellega on mõeldud või kuidas see on tõendatud. Artikli teemal ja elamislubade skandaalil puudus seos ja artiklis eksponeeriti hagejat pildis ja sõnas kui rahapesuskandaali tegelast, mis on täiesti uus teema ega ole elamislubade skandaaliga üldse seotud. Artikli juures avaldati artikli keskel, üle kahe lehekülje hageja portreefoto suures plaanis
8(12)
ja samuti oli lisatud tema portreefoto ajalehe paberväljaande esikaanel olevale reklaamlausele. Samuti on hageja suures formaadis portreefoto artikli juures kostja veebiportaalis. Tegelikult puudus avalik huvi hageja artiklis kajastamiseks, kuna artikkel käsitles teemat, milles hageja osalemine ei olnud tõendatud. Isegi kui leida, et avalik huvi esines, ei oleks avalik huvi võimaldanud hageja isikuandmete sedavõrd ulatuslikku kasutust.
4.8.Hageja jääb kahju hüvitamise nõude osas maakohtus avaldatud seisukohtade juurde.
4.9.Kohtukulude kindlaksmääramisel on kohus ebaõigesti hinnanud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus pole hinnanud näiteks, miks oli vajalik kostja esindamine menetluses kahe advokaadi poolt ja sellest tulenev lisakulu. Kohus nendib lihtsalt, et tegu oli keskmisest keerukama ja ka kohtu jaoks keskmisest mahukama vaidlusega ja kõik menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p1).
7.Pooled ei vaidle praeguse otsuse p-s 3.1. maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
8.Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Hageja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. I
9.Kostja on oma väiteid tõendanud ja maakohus on otsuse põhjendamisel tuginenud poolte esitatud tõenditele. Eelkõige tugines kostja oma väidete tõendamisel ERR portaalis 30.11.2011 avaldatud artiklile „Eesti isamaalised poliitikud hangivad Vene miljonäridele elamislube“ ja Delfi portaalis 04.12.2011 avaldatud uudisele „79 IRLi liiget nõuavad V ja P tagasiastumist“.
10.Apellant ei ole apellatsioonkaebuses taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist ega uute tõendite esitamise võimaluse andmist seoses sellega. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta menetluse kinniseks kuulutamise küsimuses. Arvestades, et maakohus menetlust kinniseks ei kuulutanud, pidi hageja aru saama, et ta peab tõendama oma väiteid (TsMS § 230 lg 1).
11.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maakohus on analüüsinud Postimehe esikaanel avaldatud reklaamlauset üksnes fraaside kaupa. Maakohus on andnud hinnangu artikli üldisele kontekstile ja kujundusele (vt maakohtu otsuse p 54). Asjaolu, et apellant sellega ei nõustu, ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Maakohtu poolt elamislubade skandaaliga seonduvate tõendite hindamine ja sündmuse kui sellise toimumise tuvastamine ei ole menetlusõiguse rikkumine ka siis, kui hageja selliste sündmuste toimumise minevikus omaks võttis.
9(12)
12.Fraseologism „ninamees“ ei ole eesti keeles iseenesest halvustava tähendusega ja maakohus on seda õigesti hinnanud. Pigem on tegemist ajakirjanduslikku keelt rikastava neutraalse tähenduse ja arhailise maiguga nimisõnafraasiga, sarnaselt nagu „juhtoinas“. Maakohus on toonud õigesti näiteid „ninamehe“ positiivse tähendusega kasutusaladest. Vaidlusaluse artikli kontekst on hageja suhtes õigustatult tauniv, sest hageja on eksinud ühiskonnas valitsevate moraalinormide vastu. Kuuludes rahvuskonservatiivsesse parteisse, aitas hageja teatud regioonist tulnud rikastel inimestel saada elamislubasid. Iga neutraalne fraas võib sõltuvalt kontekstist omandada positiivse või negatiivse varjundi, mis ei muuda seda ebakohaseks väärtushinnanguks.
13.Ka väljendi „hämar raha“ osas kehtib eeltoodu ja sõltuvalt kontekstist võib see omandada erineva varjundi. Sõna „hämar“ viitab teadmatusele, ähmasusele, selgusetusele. Nii näiteks võib ülekantud tähenduses olla tulevik, lugu, aimdus hämar. Artiklis väideti, et hageja ja tema esindatud firmade saadud raha on hämar. Tegemist on praeguses kontekstis väärtushinnanguga raha kasutajatele, mitte rahale, nagu hageja ekslikult leiab. Maakohus leidis põhjendatult, et väljend „hämar raha“ viitab vaidlusaluse artikli kontekstis sellele, et raha päritolu ei ole teada. Artikli kontekstist ei tulene, et tegemist oleks kuritegelikul teel saadud (nn rahapesu) rahaga. Kui hageja osalusega äriühingutele maksti elamislubade saamise nõustamise eest läbi off-shore firmade, siis ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Maakohtu hinnang skandaali ulatusest ja artikli aluseks olevate tehingute mahust (maakohtu otsuse p 43) on kujunenud artiklis endas toodud viidete põhjal. Nimetatud seisukoht näitab maakohtu siseveendumuse kujunemist ja selle põhjendamisel ei pidanud maakohus viitama täiendavatele tõenditele.
14.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et kohtuotsuses puudub tegusõna „vahendama“ analüüs. Otsuse p-s 47 on maakohus „vahendama“ tähendust analüüsinud. Vahendama tähendab eesti keeles mh vahetalitajaks olemist. Artikli kontekstist saab mõistlik isik aru, et Vene kodanikud vajasid abi Eesti elamislubade taotlemisel ja hageja nõustas neid selles. Nii on maakohus väljendit „vahendama“ ka hinnanud. Sarnaselt eelnevale on maakohus hinnanud sõna „muretsema“. Artikli kontekst on hageja suhtes tauniv, kuid hagejat iseloomustatakse kui ebaeetiliselt tegutsenud isikut, mitte kui kurjategijat. Asjaolu, et elamislubade skandaali puhul pidasid uurimisasutused vajalikuks kontrollida võimalikku korruptsiooni, maakohtu hinnangut ei väära.
15.Maakohus on põhjendatult leidnud, et sõna „kontor“ kasutamine artiklis viitab ettevõtte või koha kasutamisele. Sõna kontor tähendus eesti keeles on mh ärimehe või firma asjaajamisruumid. Ülekantud tähenduses saab seda mõista aga ka kui ärimehe või firma sellistes ruumides toimuvat tegevust ja sõna jutumärkides kasutamine ei muuda selle tähendust iseenesest negatiivseks. Kogu artikli kontekstis ei seondu kõnealuse sõna kasutamine mitte rahapesuga, vaid viidatakse elamislubade skandaalile.
16.Artikli kohaselt asutati äriühingud just sellise suurusega osakapitaliga, mis oli vaja elamisloa saamiseks. Nimetatu näitab, et äriühingute asutajate eesmärk oli mitte majandustegevus, vaid nende juhtorgani liikmete jaoks elamisloa saamine. Artiklis ei ole väidetud, et hageja kohustus oli kontrollida, kas elamisloa taotleja äriühingul on reaalne majandustegevus. Maakohus leidis seetõttu põhjendatult, et „kontorist“ elamislubade saanute majandustegevuse puudumine ei ole hageja kohta käiv faktiväide.
17.Maakohus on otsuse p-s 54 piisavas ulatuses põhjendanud, miks artikli üldine kujundus ja kontekst ei ole selle sisu arvestades ebakohane. Seejuures on maakohus kujunduse osas viidanud vaidlusaluse artikli pealkirjadele ajalehe esiküljel ja sees, samuti suurtähtedega kirjale RAHAPESUSKANDAAL artikli kõrval. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et artiklist ei saa ka selle konteksti ja kujunduse alusel järeldada, et hageja tegeles rahapesuga.
10(12)
18.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et hageja isikuandmete töötlemiseks seoses rahapesuga puudus avalik huvi, kuna puudusid tõendid hageja seotuse kohta sellega. Maakohus leidis põhjendatult, et elamislubade skandaali ja rahapesujuhtumi seoste kajastamine ajakirjanduses oli avalikes huvides. Seoses asjaoluga, et rahapesuga seotud isikud olid seotud varasema laialdast avalikku huvi äratanud elamislubade skandaaliga, oli kohane avaldada andmeid hageja isiku kohta. Praegusel juhul käsitleti artiklis ühe teemana Troika andmelekke kaudu ilmnenud asjaolusid rahapesu kohta. Artikli kohaselt nähtus lekkinud pangaülekannetest, et raha sai ka hageja. Artiklis viidati kahele 2009. aasta pangaülekandele ja nende seosele mõni aasta hiljem ilmsiks tulnud elamislubade skandaaliga. Selles olukorras vastas avalikule huvile see, et artiklis viidati kahtlusele, et raha võis olla tasu elamislubade vahendamise eest, ning toodi välja hageja seos rahapesuskandaaliga. Samuti ilmneb eelnimetatud asjaoludest, et artikli teemal ja rahapesuskandaalil oli seos ja nende koos kajastamine oli avaliku huvi rahuldamiseks põhjendatud.
19.Maakohus ei jätnud tähelepanuta, et koos artikliga avaldati hagejast ka fotod. Maakohtu otsuse p-st 62 on aru saada, et kohus on hinnanud avaldaja isikuandmete ja fotode kasutamist koos. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidlusaluste fotode avaldamine artiklis ei rikkunud ülemäära hageja õigusi ja huve. Hageja on varasema poliitikuna avaliku elu tegelane. Artiklis käsitleti hageja tegevust ajal, mil ta tegutses aktiivselt ühiskondlikus elus ja poliitikas. Fotode avaldamisega ei ole eksitud ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.11 vastu, mille järgi ei või fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused auditooriumi eksitada. Fotode kasutamine artikli juures oli põhjendatud, kui artikkel rääkis Eesti avaliku elu tegelasest ja temaga seotud rahapesukahtlusest. II
20.Maakohus on õigesti hinnanud kostja esindajakulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust.
20.1.Hageja on vaidlustanud maakohtus tema 07.12.2021 seisukohale vastuse esitamise vajalikkuse (kostja menetluskulude nimekirja 28. ja 29.12.2021 toimingud). Hageja väidab, et kohus ei nõudnud vastust hageja 07.12.2021 seisukohale ja selle esitamine oli tarbetu. Maakohtu 14.12.2021 määrusest (II kd, tl 24) nähtub siiski, et kostjale anti võimalus hageja 07.12.2021 taotlusele vastata. Seega oli vastuse koostamise ajakulu põhjendatud.
20.2.Hageja on palunud kaaluda, kas kostjate esindajate keskmine tunnitasu määr 140,53 eurot on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on mõistliku ja kohtupraktikas tavapärase tunnitasuga.
20.3.Maakohus on põhjendanud kostjal kahe esindaja osalemise vajalikkust asjas keskmisest mahukama ja keerukama õigusvaidlusega, hageja poolt korduvalt hagi muutmisega ja kahe väga sisulise istungi toimumisega. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh lepingulise esindaja tunnihinna hindamine, on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt RKTKm nr 3-2-1-115-14 p 11). Maakohus on oma diskretsiooniotsust piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohtul puudub alus sellesse sekkuda.
11(12)
III
21.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
21.1.Vastustaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb apellandilt kahe lepingulise esindaja kulude katteks 2712 euro (käibemaksuta) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on olnud maakohtu otsuse analüüs 48 min, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 15 h ja 48 min ja ettevalmistus istungiks 3 h 24 min. Lisaks palub vastustaja välja mõista lepinguliste esindajate kulu vastavalt kohtuistungi kestusele. Protokolli kohaselt kestis kohtuistung 1 h ja 4 min. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Apellant vastustaja menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
21.2.Arvestades apellatsioonkaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu ning ringkonnakohtu istungi kestust, peab ringkonnakohus vastustaja ajakulu 21 h ja 4 min ulatuses põhjendatuks. Menetluskulude nimekirjast pole võimalik järeldada, et esindajad oleksid dubleerinud teineteise tegevust. Põhjendatud ei ole siiski kahe esindaja osalemine istungil. Istungil piisanuks ühe, kõrgema kvalifikatsiooniga, esindaja viibimisest. Seetõttu tuleb istungil osalemise tasu vähendada (130 x 1 h 4 min) 139 euro võrra. Suurem osa osutatud õigusteenusest on osutatud tunnihinnaga 130 eurot. Ka tunnihind 170 eurot (ilma käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu (2712 + (170 x 1 h 4 min)) 2893 eurot.
22.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt vastustaja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.